4-18-885/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-885

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

18. september 2018, llinn Ta Väärteoasja number 4-18-885 (2316,18,000263) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse §-s 151

lg 1

ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik E.N, Ik: ; elukoht: xxx XXX Kohtuvälise menetleja esindaja

Liisa Merekivi, Kesklinna Põhja prefektuuri politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. E.N NPALS

süüdi tunnistada §

1 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 6 (kuus) . päeva

2. M ja ositi kandmisele kuuluv arest 6 (kuus)

õistetud päeva tuleb ära kanda Põhja

Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinnas. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 18.10.2018. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning ära kandmata aresti kandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates selle kuulutamisest, s.o alates 18.09.2018. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

17.01.2018 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt nr AB1541420 peeti 17.01.2018 kell 20:30

xxx ruumides kinni E.N, kelle organismis tuvastati sisaldus, m fentanüüli istõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS §-s 151 lg 1 ettenähtud väärteo, kuivõrd või psühhotroopset oli eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet ilma arsti ettekirjutuseta.

Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas talle . , et süüdistus on arusaadav, tunnistab end süüdi

Varasemate väärtegude eest määratud rahatrahvid on tasumata. Kohtu poolt mõistetud vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga, on tehtud. Otsib tööd, töötas juhutöödel. Ei ole vastu aresti kandmisele,

sooviks karistuse ära kandmiseks tähtaega.

Kohtuvälise menetleja esindaja on väärteo toime pannud, isik on süütegu leidis, et E.N

tunnistanud. Teda on varem korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude eest arestiga, rahatrahvid on jäetud tasumata. Seetõttu taotleb karistamist 6 päevase arestiga. Ei ole vastu kui karistuse kandmiseks antakse kuu aja pikkune tähtaeg.

Kohus, kuulanud menetlusaluse isiku selgitusi, kontrollinud indikaatorvahendi kasutamise protokolli, asub seisukohale, et menetlus -s 15 aluse isiku poolt NPALS §

1 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud. Kasutatud indikaatorvahendiga Drug Control Urine Cup

008LC1012-17106 saadi positiivne näit fentanüülile. Menetlusalune isik on ka ise tunnistanud narkootilise aine, s.o fentanüüli tarvitamist. Eelmärgitud tõendikogum viitab üheselt sellele, et menetlusalune isik on tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet.

Fentanüül kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 II nimekirja ja fentanüülid (fentanüüli derivaadid) VI nimekirja. Väärteoasja materjalidest ei nähtu arsti ettekirjutust eelmärgitud aine, s.o fentanüüli kasutamiseks. Vastavalt NPALS § 3 lg 1 sätetele on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine, sh tarvitamine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste või psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Väärteoasja materjalidest ei ilmne asjaolusid, mis viitaks menetlusaluse isiku poolt narkootilise aine fentanüüli tarvitamisele eelmärgitud lubatavusklausli alusel. Sellest tulenevalt on menetluslune isik narkootilist või psühhotroopset ainet tarvitades rikk

unud NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu.

Arvestades süüteo asjaolusid süü tunnistamist ja tema , menetlusaluse isiku karistusandmeid, millest nähtuvad tema varasemad karistused samalaadsete väärtegude toimepanemise eest, leiab kohus, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik oli tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet aine käitlemine, sh tarvitamine on arsti ettekirjutuseta ja sellise NPALS § 3 lg 1 kohaselt arsti ettekirjutuseta keelatud, mistõttu tuleb menetlusaluse isiku käitumine kvalifitseeri NPALS § da -s 151

lg 1

ettenähtud väärteona.

Karistus

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku süü suurusest ja menetlusaluse isiku isikut iseloomustavatest andmetest, varem korduvalt millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud samalaadse gude toimepanemise eest arestiga. Seejuures on teda korduvalt te väärte karistatud teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, mis on jäetud tasumata.

Lisaks sellele on teda korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, mis viitab menetlusalusel isikul piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele. Menetlusaluse isiku selgitustest tulenevalt ei tööta ta ka käesoleval ajal, s.t, et tal puudub ka käesoleval ajal püsiv sissetulek. Seega puuduvad menetlusalusel isikul rahalised vahendid, millest rahatrahvi maksta, mistõttu ei oleks rahatrahv karistusena täidetav ning seetõttu on rahatrahvi kohaldamine välistatud. Arvestades menetlusaluse isiku karistusandmeid asub kohus seisukohale, et kui juba eelnevalt määratud arestid ja nendele järgnevalt rahatrahvid ei ole soovitud mõju avaldanud ega menetlusalust isiku ja m samalaadsete t õiguskuulekusele sundinud enetlusalune isik jätkab väärtegude toimepanemist, siis tuleb kohaldada taas aresti.

Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §-st 107 lg 1 p 1 asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärte õista o toimepanemises ja temale tuleb m

karistusena arest. menetlusalust isikut Kuivõrd süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises ning

viimane kord on menetlusalust isikut arestiga karistatud samalaadse väärteo eest mitu aastat tagasi, siis leiab kohus, et menetlusaluse oluliselt le isikule võib aresti määrata alla ettenähtud

sanktsiooni keskmise määra Kuivõrd menetlusalune isik taotles karistuse kandmiseks tähtaja .

andmist ning kohtule ei ole esitatud andmeid menetlusaluse isiku poolt uute süütegude toimepanemise kohta, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib anda kuu aja pikkuse tähtaja karistuse kandmiseks.

Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/