3-18-1180/17 · Riigikohtu erikogu

R I I G I K O H U S ERIKOGU KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3181180 Määruse kuupäev 18. september 2018 Kohtukoosseis Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Viive Ligi, Jaak Luik, Ivo Pilving ja Tambet Tampuu Kohtuasi Pädeva kohtu määramine X kahju hüvitamise kaebuses Menetluse alus Riigikohtus Tallinna Halduskohtu 24. juuli 2018. a määrus haldusasjas nr 3181180 Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 11. juuni 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2188581 ja saata asi Harju Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Tallinna Vangla kinnipeetav X (edaspidi kaebaja) esitas Tallinna Vanglale kolm kahju hüvitamise taotlust, milles nõudis hüvitist põhjusel, et Tallinna Vangla meditsiiniosakond ei ole talle võimaldanud õiget ravi. Taotluste kohaselt on ta meditsiiniosakonda oma puusaja jalavaludest teavitanud, kuid talle ei anta ravi ega viida vajalikele uuringutele. 2. Tallinna Vangla jättis 28. mai 2018. a vastusega kahju hüvitamise taotlused rahuldamata. Vastuse kohaselt on kaebaja saanud asjakohast ravi ning talle on tehtud vajalikud uuringud. Samuti on kaebaja plaanilise magnetresonantstomograafia uuringu järjekorras. Kaebaja on ise korduvalt ravimite võtmisest keeldunud. Vangla selgitas, et osutab tervishoiuteenust eraõiguslikus suhtes tervishoiuteenuse osutamise lepingu alusel ning tema vastusega mittenõustumisel võib kaebaja pöörduda maakohtusse. 3. Kaebaja esitas 1. juunil 2018 Harju Maakohtule avalduse, milles nõudis hüvitist 6800 eurot, kuna ta ei ole senimaani õiget ravi saanud. Samuti märkis ta, et soovib Tallinna Vangla 28. mai 2018. a vastuse tühistamist. Ühtlasi taotles ta riigi õigusabi. 4. Harju Maakohus keeldus 11. juuni 2018. a määrusega tsiviilasjas nr 2188581 avaldust menetlusse võtmast, leides, et asja lahendamine on halduskohtu pädevuses. 5. Kaebaja esitas 15. juunil 2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles selgitas, et maakohus ei võtnud tema avaldust menetlusse, ning palus halduskohtul võtta tema nõue hüvitise saamiseks menetlusse. 6. Tallinna Halduskohus tagastas 24. juuli 2018. a määrusega kaebuse ning edastas asja Riigikohtu tsiviilja halduskolleegiumi vahelisele erikogule pädeva kohtu määramiseks. Määruse kohaselt

2 3-18-1180 puudutab kaebaja kahjunõue vanglas osutatud tervishoiuteenuse kvaliteeti. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise otsustamine toimub eraõiguslikus suhtes ning selline vaidlus tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluses maakohtus. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine. ERIKOGU SEISUKOHT 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 järgi vaadatakse tsiviilasi läbi tsiviilkohtumenetluses, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Seega on pädeva kohtu määramisel oluline, kas tegemist on avalik-õiguslikust või eraõiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega. Kohtute pädevuse piiritlemisel on otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom (vt Riigikohtu haldusja tsiviilkolleegiumi vahelise erikogu 23. septembri 2003. a määrus asjas nr 334103, p 8). 8. Erikogul tuleb lahendada küsimus, kas kaebaja kahjunõude aluseks olevad väited puudutavad tervishoiuteenuse osutamist lepingulises suhtes või vangla tegevust avalik-õiguslikus suhtes. 9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 758 lõike 1 tähenduses on tervishoiuteenus tegevus tervishoiuteenuse osutamise lepingu täitmisel, s.o eelkõige patsiendi arstiteaduse reeglite järgi tema tervise huvides läbivaatamine, patsiendi teavitamine, nõustamine ja ravimine või muu tervishoiuteenuse osutamisega otseselt seotud tegevus. VÕS § 762 järgi peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. 10. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu ülesandeid täites (15. detsembri 2010. a otsus asjas nr 3315310, p 9). Riigikohtu haldusja tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu on seda seisukohta korduvalt kinnitanud (vt 7. aprilli 2011. a määrus asjas nr 334111 ja 28. augusti 2012. a määrus asjas nr 334112). 11. Riigikohtu haldusja tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu on viidatud õigusnormidele ja kohtupraktikale tuginedes selgitanud, et kohustus osutada tervishoiuteenust piisava hoolega on VÕS § 762 järgi hõlmatud tervishoiuteenuse osutamisega ning tervishoiuteenuse osutamisel vanglas kujuneb vangla ja kaebaja vahel välja eraõiguslik suhe. Selline vaidlus lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus (vt 25. septembri 2017. a määrus asjas nr 3171076). Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 15. detsembri 2010. a otsus asjas nr 3315310, p 9). 12. Kaebaja on tuginenud sellele, et kuigi ta on vangla meditsiiniosakonda oma terviseprobleemidest (puusaja jalavalud) informeerinud, ei ole ta saanud asjakohast ravi ega ole talle tehtud vajalikke uuringuid. Erikogu märkis käesoleva määruse punktis 11, et kohustus osutada tervishoiuteenust piisava hoolega on hõlmatud tervishoiuteenuse osutamisega. Erikogu märgib lisaks, et vangistusseaduse § 52 lõike 2 järgi on ka ravi ja uuringute määramine vanglas arsti erialane otsustus, mis toimub tervishoiuteenuse osutamise käigus. Viidatud sätte kohaselt on arst 2(3)

3 3-18-1180 kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima kinnipeetavaid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. 13. Seega on vaidlus võrsunud eraõigussuhtest ning kahju hüvitamise nõue tuleb lahendada TsMS § 1 alusel maakohtus. Erikogu märgib, et kuigi kaebaja nõuab ka Tallinna Vangla 28. mai 2018. a kahju hüvitamise taotluse kohta esitatud vastuse tühistamist, on praegusel juhul tegemist eraõiguslikule nõudele esitatud vastusega, mida ei saa tühistada üheski menetluses. 14. Erikogu tühistab TsMS § 711 lõike 3 alusel Harju Maakohtu 11. juuni 2018. a määruse tsiviilasjas nr 2188581 ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks Harju Maakohtule. Maakohtul tuleb lahendada ka kaebaja riigi õigusabi taotlus. Priit Pikamäe Viive Ligi Jaak Luik Ivo Pilving Tambet Tampuu 3(3)