1-09-11090/4 · 1-09-11090/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-09-11090

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16 oktoober 2009 Tallinn Kriminaalasja number 1-09-11090 (09230109061) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi M.S-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi Lühimenetlus Prokurör Külli Aas Süüdistatav M.S

Ik: xxx, kodakondsuseta, keskharidus, emakeel vene keel, töökoht: puudub, elukoht: xxx Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 09.06.2009 kuni 10.06.2009, so 2 päeva, elukohast lahkumise keeld,

Varasem karistatus:

1. Tallinna Linnakohtu 23.04.2003 otsusega KrK § 140

lg 2 p 1, 2, 4 ja KrK § 25 lg 2 järgi vangistus 1 aasta 5 kuud tingimisi 2 aastase katseajaga;

2. Harju Maakohtu, Liivalaia kohtumaja 28.05.2008

otsusega KarS § 121 järgi vangistus: 9 kuud, KrMS

§ 238 lg 2 alusel vangistus 6 kuud. Lõplik karistus KarS § 68 lg 1 alusel vangistus 5 kuud 27 päeva;

3. Harju Maakohtu, Liivalaia kohtumaja 21.04.2009

otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 ja KarS § 25 lg 2 järgi vangistus 3 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistus

2 kuud, KarS § 69 alusel asendatud üldkasuliku tööga 116 tundi tähtajaga 6 kuud Kaitsja Advokaat Rein Kiviloo RESOLUTSIOON

2

1. M.S süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 8, 9 toimepanemises ja mõista

karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusest kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik

09.06.2009 kuni 10.06.2009 so 2 päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva.

4. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud karistusele eelmise

kohtuotsusega, so Harju Maakohtu 21.04.2009 otsusega mõistetud ja ärakandmata vangistusest 1 kuu ja 28 päeva, mis oli asendatud üldkasuliku tööga 116 tundi, tegemata üldkasuliku töö tunnid 31 tunni ulatuses täies ulatuses, arvestusega, et vastavalt KarS § 69 lg 6 sätetele kahele üldkasuliku töö tunnile vastab üks päev vangistust, so 15 (viisteist) päeva, mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud ja 3 (kolm) päeva.

5. M.S-i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

6. M.S-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel

määratud kaitsjale makstud tasu 1080 (üks tuhat kaheksakümmend) krooni, mis tuleb 3

kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „M.S, 1-09-11090, kaitsjatasu“.

7. M.S-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 5 alusel

määratud kaitsjale koopiate tegemise kulu 34 (kolmkümmend neli) krooni ja 60 senti, mis

tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606

Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „M.S, 1-09- 11090, koopiate tegemise kulu“.

8. M.S-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p

2; 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis

tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606

Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „M.S, 1-09- 11090, sundraha“.

9. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

10. JB esitatud tsiviilhagi 2860 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning välja mõista M.S-ilt JB kasuks 2860 (kaks tuhat kaheksasada kuuskümmend) krooni. 11. Asitõendid: kriminaalasja juurde lisatud lõhutud jalgrattalukk kuulub kui väärtusetu asi KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

M.S süüdistatakse selles, et tema varem süstemaatiliselt vargusi toimepannud isikuna, uuesti varastas 07.06.2009 ajavahemikul 09.30-11.00 tungides Tallinnas, Xxx asuva

3

maja trepikotta, lõhkus jalgrattaluku ning varastas trepikojast JB´le kuuluva roosa jalgratta Classic Donna, raami number YA71002150, väärtusega 2800 EEK.

Seega, M.S, varem vähemalt kahel korral vargusi toimepannud isikuna, võõra

vallasasja äravõtmisega selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime

pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, pani toime KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav M.S seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

07.06.2009 koostatud kannatanu J.B ülekuulamisprotokolli kohaselt 07.06.2009

ajavahemikul 09.30-11.00 varastati Tallinn, Xxx, maja sissekäigust jalgrattaluku lõhkumise teel jalgratas Classic Donna, maksumusega 3200 krooni. Jalgratas oli lukuga trepi käsipuu külge kinnitatud. Lõhutud luku maksumus oli umbes 60 krooni. (t/l 2-6)

12.06.2009 koostatud kannatanu J.B ülekuulamisprotokolli kohaselt soovib kannatanu lisada, et jalgratta väärtuseks on 2800 krooni ning kannatanu soovib esitada tsiviilhagi summas 2860 krooni.(t/l 7-12)

07.06.2009 koostatud ettekande ja 18.06.2009 koostatud tunnistaja Ants Aasalaiu ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli 07.06.2009 konstaabel Ants Aasalaid autopatrullis, kui sai väljakutse Kadaka tee 76F juurde, kus sõitis asotsiaalse välimusega meesterahvas roosa jalgrattaga. Isikuks oli M.S. Jalgratta raami nr. oli YA71002150. M.S

lubati edasi minna, kuna ratta päritolu ei õnnestunud tuvastada. M.S

teatas, et see on tema jalgratas. Kell 12:30 tuli teade, et Xxx trepikojast oli varastatud sama kirjeldusega ja raami numbriga jalgratas. (t/l 13, 21-24)

07.06.2009 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks

sündmuskohaks Xxx, Tallinn, maja esimese korruse trepikoda. Uksel murdmisjäljed puudusid. Uksest vasakul asetses jalgratas, mille kõrval oli pruuni värvi jalgrattalukk. (t/l 14-20)

kahtlustatava kinnipidamise protokolli 09.06.2009 koostatud M.S-i

kohaselt peeti 09.06.2009 kinni M.S seoses J. B kuuluva jalgratta vargusega. (t/l 36-38)

ülekuulamisprotokolli kohaselt 10.06.2009 koostatud kahtlustatava M.S-i tunnistab ta end süüdi kuriteos, milles teda kahtlustatakse ja lisab, et 07.06.2009 tahtis

külla minna oma sõbrale, kes elab Astangul, kuid teda polnud kodus. Möödus tagasi

tulles majast, mille trepikojas nägi roosat jalgrattast ja otsustas selle varastada. Sõites

Mustamäe poole peatasid ta kinni politseinikud. Kirjutasid üles tema ja ratta andmed. Seejärel sõitis ta Stroomi randa, jättis ratta mingi maja juurde ja läks õlut jooma. Kuna oli purjus, ei mäleta millise maja juurde ratta jättis. Kahetseb tehtut. (t/l 39-43)

18.06.2009 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt oli vaadeldavaks objektiks rattalukk, ilma võtmeta, visuaalselt vigastamata. (t/l 46-47)

Väljatrükk 04.02.2009 väärteootsusest, millega karistati M.S-i lg 1 alusel rahatrahviga 900 krooni. (t/l 48-49)

Väljatrükk 02.02.2009 väärteootsusest, millega karistati M.S-i lg 1 alusel rahatrahviga 900 krooni. (t/l 50-51)

4

Väljatrükk 21.04.2009 otsusest kriminaalasjas nr 1-09-5093, millega karistati M.S-i KarS § 199 lg 2 p 9 - 25 lg 2 alusel vangistusega 3k, KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti vangistus: 2k. (t/l 52)

Õiendist kahtlustatava M.S-i kahtlustatava tulude kohta andmed puuduvad. (t/l 56)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava M.S-i süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu J. B ütlusi, tunnistaja Ants Aasalaiu

ütlusi ja ettekannet, 21.04.2009 Harju Maakohtu kohtuotsuse väljatrükki, asitõendi

vaatlusprotokolli, sündmuskoha vaatlusprotokolli, kahtlustatava kinnipidamise protokolli,

väärteootsuste väljatrükke, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava M.S-i käitumine kvalifitseeritud KarS §

199 lg 2 p 8, 9 järgi. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatav temale

inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, kes oli viimase aasta jooksul toime

pannud enam kui kaks vargust. Seega oli M.S KarS § 199 lg 2 p 9 märgitud

isikuks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 07.06.2009 ajavahemikul 09.30-11.00 võttis jalgrattaluku lõhkumise teel M.S Tallinn, Xxx, maja trepikojast, kuhu tal elanike loata sisenemiseks luba puudus, J. B kuuluva jalgratta Classic Donna, mistõttu on tegemist sissetungimisega.

Kuivõrd süüdistatav on tunnistanud võõra vallasasja omastamise eesmärki, näitab süüdistatava objektiivne käitumine seda, et ta on võõra vallasasja ära võtnud eesmärgiga see vallasasi ebaseaduslikult omastada. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti

kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on viimase aasta jooksul toime pannud enam kui kaks vargust ja mis on toime pandud sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi.

Kohtueelsel menetlusel on JB esitanud tsiviilhagi 2860 krooni nõudes, milline sisaldab endas

varastatud jalgratta ja kasutamiskõlbmatuks muudetud jalgrattaluku väärtust.

Kriminaaltoimikust nähtuvalt on hindas kannatanu 15.07.2008 ostetud jalgratta väärtuseks

2800 krooni ja rattaluku väärtuseks 60 krooni. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluva jalgratta varastas M.S, kes

seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt

M.S-ilt JB kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu

füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase

teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab

rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi

aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et

süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 2860 krooni. Kohus

asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5

mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik

kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada

VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista M.S-ilt JB kasuks.

5

M.S-ile karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

puudumist. Kriminaalasjast nähtuvalt on süüdistatava toimepandut kahetsenud, kuid kohus suhtub kahetsusse kriitiliselt. Võõrast vara ei saa ära võtta ettevaatamatusest, eriti juhul kui on tegemist vargusega, mis on toime pandud süstemaatiliselt ja sissetungimisega ning lukustuse

kõrvaldamisega. Tegemist on teadliku ja sihikindla ning eesmärgipärase käitumisega. Seejuures oli süüdistatav teadlik sellest, et kui ta paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, siis mõistetakse talle liitkaristus ning see ei saa olla rahaline karistus. Seega ka hirm võimaliku vangistuse ees teda tagasi ei hoidnud. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem korduvalt karistatud

varavastaste kuritegude toimepanemise eest, samuti on teda korduvalt karistatud erinevate

väärtegude eest, milliste toimepanemise eest määratud rahatrahvid küündivad

lõppkokkuvõttes kümnetesse tuhandetesse kroonidesse, millised trahvid on senini tasumata. Sellised asjaolud aga välistavad kohtu arvates võimaluse mõista karistuseks rahalist karistust,

kuivõrd süüdistataval puuduvad legaalsed vahendid sellise karistuse tasumiseks ning

süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo varavastane iseloom näitab juba iseenesest, et

süüdistataval puudusid legaalsed elatusvahendid. Seetõttu tuleb süüdistatavale mõista

karistuseks vangistus. Arvestades asjaolu, et tegemist oli vaid ühe süüteoepisoodiga ja

tekitatud varaline kahju ei ole oluline, leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuivõrd süüdistatav pani kuriteo toime

ajal, mil ta pidi täitma eelmise otsusega mõistetud vangistuse asenduskaristusena määratud üldkasulikku tööd ja see on tal täidetud vaid osaliselt, leiab kohus, et vastavalt KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 sätetele tuleb mõistetavale karistusele liita tegemata üldkasulik töö arvestusega, kahele üldkasuliku töö tunnile vastab üks päev vangistust, mis kohtus uuritud tõendite pinnalt on 31 tundi veel tegemata üldkasulikku tööd, ehk 15 päeva vangistust.

Märt Toming kohtunik