3-18-1598/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.09.2018, Tallinn

Haldusasja number

3-18-1598

Haldusasi

Aktsiaselts

Temptrans

kaebus

MTÜ

Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskuse

29.06.2018

otsuste,

millega

tunnistati Aktsiaseltsi Temptrans pakkumus mittevastavaks

ja Aktsiaseltsi SEBE pakkumus edukaks, ning Riigihangete

vaidlustuskomisjoni 31.07.2018 otsuse nr 135-18/193780

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Aktsiaselts Temptrans, volitatud esindaja Kuldar

Kirt

Vastustaja

(hankija)

–

MTÜ

Põhja-Eesti

Ühis-

transpordikeskus, volitatud esindajad v.adv. Kristina

Laarmaa

Kolmas isik – AS SEBE, volitatud esindaja v.adv. Veikko

Puolakainen

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Temptrans kaebus rahuldamata.

2. Mõista AS-ilt Temptrans MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus kasuks välja

menetluskulud summas 1190 eurot ja 40 senti ning AS SEBE kasuks välja menetluskulud

summas 1377 eurot. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.09.2018.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ

Harjumaa

Ühistranspordikeskus

(praeguse

nimega

MTÜ

Põhja-Eesti

Ühistranspordikeskus, edaspidi hankija) avaldas 08.01.2018 riigihangete registris avatud

hankemenetlusega riigihanke „Avaliku bussiliiniveo korraldamine Harju Maakonna põhja suuna

bussiliinidel“ (viitenumbriga 193780) hanketeate ning tegi kättesaadavaks teised riigihanke

2(10)

alusdokumendid. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks (21.06.2018) esitasid pakkumused kuus

pakkujat, teiste hulgas AS Temptrans ja AS SEBE.

2. Hankija tunnistas 29.06.2018 AS-i Temptrans pakkumuse mittevastavaks, kuna hankija

hinnangul on AS Temptrans lähtunud pakkumises mitte 26 nõutud sõidukist, vaid 24 sõidukist.

3. Hankija tunnistas 29.06.2018 koostatud pakkumuse edukaks tunnistamise protokolli kohaselt

edukaks AS-i SEBE pakkumuse.

4. AS Temptrans esitas 06.07.2018 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse,

milles taotles hankija otsuste kehtetuks tunnistamist, millega lükati tagasi AS-i Temptrans

pakkumus ning tunnistati edukaks AS-i SEBE pakkumus.

5. VAKO jättis 31.07.2018 otsusega vaidlustusasjas nr 135-18/193780 AS-i Temptrans

vaidlustuse rahuldamata ning vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu vaidlustaja kanda.

6. AS Temptrans esitas 09.08.2018 Tallinna Halduskohtule kaebuse hankija 29.06.2018 teadete

(otsuste) kehtetuks tunnistamiseks, millega AS-i Temptrans pakkumus mittevastavaks tunnistati

ja AS SEBE pakkumus edukaks tunnistati, ja VAKO 31.07.2018 otsuse tühistamiseks.

7. Tallinna Halduskohus võttis 10.08.2018 määrusega menetlusse kaebuse nõuetes MTÜ Põhja-

Eesti Ühistranspordikeskuse 29.06.2018 otsuste, millega tunnistati Aktsiaseltsi Temptrans

pakkumus mittevastavaks ja Aktsiaseltsi SEBE pakkumus edukaks, ning Riigihangete

vaidlustuskomisjoni 31.07.2018 otsuse nr 135-18/193780 tühistamiseks, tunnistas HKMS § 269

lg 1 alusel vastustajaks MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskuse ning kaasas kolmanda isikuna

menetlusse AS-i SEBE.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

8. Kaebaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamisel on hankija rikkunud riigihangete seaduse

(RHS) nõudeid. Hankija on seisukohal, et kaebaja pakkumus on mittevastav, kuna kaebaja lähtus

pakkumuses mitte 26 nõutud sõidukist, vaid 24-st. Kaebaja on oma vastuses hankija 22.06.2018

küsimusele selgitanud ja tõendanud, et hankija poolt soovitud liinide igapäevane teenindamine

on võimalik 24 sõidukiga (bussiga) selliselt, et kaks nõutud bussi on reservis. Seega on kaebaja

lähtunud pakkumuse tegemisel asjaolust, et tal peab olema kasutada 26 bussi. Lisaks on kaebaja

vastusega tõendanud, et hanke eesmärk on võimalik saavutada ka liinide teenindamisega 24

bussiga selliselt, et 2 bussi on reservis. Eeltoodud seisukohta toetab ka kaebaja 29.06.2018 kell

10.00 hankijale saadetud täiendav selgitus. Kaebaja seisukohta on kinnitanud ka vastustaja, sh

kohtumenetluses. Kuna kaebaja on pakkumuse tegemisel lähtunud 26 bussist, siis on kaebaja

pakkumine lähtunud hankija poolt kohustuslikult kehtestatud eeltingimustest. Seejuures ei oma

tähtsust, kas 2 bussi on reservis või mitte.

9. Kaebaja on kogemusele ja faktilistele asjaoludele tuginedes jõudnud järeldusele, et liinide 100

ja 101 teenindamine on võimalik ka 9 bussiga ning kahe täiendava bussi kaasamine ei pruugi

olla vajalik. Kaebuse esitaja teenindab käesoleval hetkel kehtiva lepingu alusel nimetatud liine.

Vastava selgituse on esitanud kaebaja ka vaidlustuse lisas 2. Tegemist on kaebaja kogemusest

lähtuva heauskse ja mõistliku soovitusega võimalikuks sõiduplaanide muutmiseks mitte

hanketingimuste esitamisega. Pakkumuse koostamisel on kaebaja lähtunud hankija poolt

soovitud andmetest ja busside arvust (26 bussi) ning see on tõendatav kaebaja 24.07.2018

esitatud seisukoha lisadega 1-3. Seega ei ole võimalik, et kaebaja hinnapakkumine ja/või

omahinna arvutus oleks mistahes muust sõidukite arvust mõjutatud. Hankija ei ole põhistanud

ega tõendanud, et hanke esemeks olevaid liine on võimalik teenindada ainult 26 bussiga. Samas

oli busside arv määratud pakkumuse tegemiseks, mitte liinide teenindamiseks. Kuna 26 bussi

olemasolu oli vajalik pakkumuse tegemiseks ja selle hindamiseks, siis ei olnud kaebajal vaja

nimetatud tingimust vaidlustada. Seda enam, et sõiduplaanide muutmine on võimalik.

3(10)

10. Isegi kui lähtuda, et vastustaja väide on õige, millega kaebaja ei nõustu, siis oleks hankija

pidanud lähtuma RHS § 117 lg 3 sätestatust. Kuna hankija seda ei teinud, siis on ta rikkunud

kaebaja õigusi.

11. Arvestades eeltoodut ei nõustu kaebaja VAKO otsusega. VAKO otsusest tulenevalt puudub

menetlusosaliste vahel tegelikult vaidlus selles, millise minimaalse busside arvuga on hankija

HD-s arvestanud. Nimetatud seisukoht ei ole õige. Kaebaja on läbivalt seisukohal, et busside arv

on vajalik pakkumuse tegemiseks ja selleks, et hankijal oleks võimalik neid hinnata, kuid busside

arv ei saa olla määratud minimaalsena selliselt, et väiksemate busside arvuga oleks keelatud liini

teenindada. Hankija ei ole määranud minimaalset busside vajadust, vaid on määranud busside

arvu hinnapakkumuse tegemiseks. Seda on kinnitanud ka vastustaja avaldades, et sõiduplaanide

muutmine võib enne hankelepingu täitmist olla võimalik. Kuna hanke ainsaks eesmärgiks saab

olla võimalikult madala hinnaga liinide teenindamine, siis ei saa hankija seisukohast olla busside

arv oluline liinide teenindamisel. Kaebaja seisukohta kinnitab ka hankija küsimus, millele

kaebaja 28.06.2018 vastas – Palume esitada Teie poolt märgitud 24 sõiduki tööpäeva

järjekorrad liinide kaupa, millega on tagatud planeeritavate liinide teenindamine. Oma vastuses

22.06.2018 päringule on kaebaja lähtunud liinide teenindamiseks vajalikest bussidest, mitte

pakkumuse aluseks olevate busside üldarvust. Kui hankija jaoks oleks 26 bussi kasutamine

liinide teenindamiseks nö lukus ja absoluutne miinimum, mida liinide teenindamiseks vaja läheb,

siis ei oleks hankija mõistlikult saanud sellist asja küsida.

12. VAKO on otsuses seisukohal, et pakkudes minimaalselt nõutust vähem busse, on vaidlustaja

näidanud teenuse omahinnas selle võrra väiksemat kulu, mis on seotud sõidukite haldamise ja

soetamisega. Kaebaja nimetatud käsitlusega ei nõustu. Kaebaja on selgitanud ja tõendanud, et ta

on pakkumuse koostamisel lähtunud 26 bussist, mistõttu ei ole ebaõiged kaebaja arvutuse

aluseks olevad andmed ega ka kaebaja pakkumuse summa. Kaebaja pakkumus on tehtud 26

bussi kohta ning tema pakkumuse lõpphinnas ei ole arvutusvigu. Kui hankijal tekkis kahtlus,

mitme bussi kohta on pakkumus tehtud, siis oleks ta pidanud seda küsima. Kuna kaebaja jaoks

oli üllatav, et tema pakkumust ei tunnistatud vastavaks, siis esitas ta täiendavad tõendid alles

vaidlustusmenetluses, kuna keegi ei ole nimetatud tõendeid varem kaebajalt küsinud.

Hankija seisukoht

13. Hankija leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Hankija on 29.06.2018 otsuses esitanud

põhjalikud põhjendused, miks hankija otsustas pakkumuse mittevastavaks tunnistada. Kaebaja

pakkumuse koosseisus esitatud vormil 6 omahinna arvutused on busside arvuna märgitud 24,

seejuures on kaebaja selgitanud, et liine 100 ja 101 saaks teenindada 9 bussiga.

Hankedokumentide tehnilise kirjelduse koosseisus olnud dokumendis nimetusega „koopia failist

HD lisa 1 3 Põhja suund sõiduplaanid 25.04.18“ töölehel „andmed“ on hankija üheselt märkinud,

et HD koosseisus esitatud sõiduplaanide nõuetekohaseks teenindamiseks peab pakkuja

arvestama kokku vähemalt 26 bussiga (Maardu liinigrupis vähemalt 14 bussi, Viimsi liinigrupis

vähemalt 10 bussi ja kolmandas liinigrupis vähemalt 2 bussi). VAKO on otsuses õigesti leidnud,

et hanketingimustes on seetõttu sätestatud kokku kohustusliku minimaalse busside arvuna 26.

VAKO otsuses märgitud hanketingimuste tõlgendus on õige ega lahkne hankija tõlgendusest.

14. Vale on kaebaja väide, et hankelepingu täitmisel kasutatavate busside arv selgub alles

kokkuleppel hankijaga vahetult enne hankelepingu täitmise algust. Sõiduplaanide muutmine, sh

enne hankelepingu täitmist on HD p 7.3 kohaselt hankija ühepoolne õigus, ent pakkujal/vedajal

ei saa olla sellekohast nõudeõigust ega ole sõiduplaanid ka läbiräägitavad nagu kaebaja eksitavalt

märgib. Pakkumuse esitamisel pidid kõik pakkujad lähtuma HD-s esitatud sõiduplaanidest,

mille nõuetekohaseks täitmiseks vajalik busside arv on 26. Hankija on vaidlustusmenetluses ja

samuti kohtumenetluses selgitanud üheselt, et busside kasutamine paralleelselt mitmel liinil on

võimalik vaid siis, kui teenindamiseks kasutatavaid busse on rohkem kui 26.

15. Kui pakkuja peab mõnda hanketingimust põhjendamatuks ega soovi olla sellega oma

pakkumuses ja hankelepingu täitmisel seotud, peab ta sellise hanketingimuse vaidlustama.

4(10)

Kaebaja seda teinud ei ole. Seega on hanketingimustes sisalduv nõue vähemalt 26 bussi

kasutamiseks hankelepingu täitmisel ja liinikilomeetri maksumuse arvutamisel kohustuslik

sõltumata sellest, kas pakkuja ise peab seda tingimust otstarbekaks või mitte. Hankija on

vaidlustusmenetluses läbivalt olnud seisukohal, et hanketingimuste kohaselt oli pakkujatel

kohustus rakendada hankelepingu täitmisel vähemalt 26 bussi ja vastavalt sellele esitada ka

liinikilomeetri maksumus. On ilmne, et pakkumuste maksumust, ehk liinikilomeetri hinda

mõjutab vahetult see, mitme bussiga planeerib pakkuja hankelepingut täita. Kui pakkuja on

pakkumuse maksumuse määranud HD-s märgitud minimaalseid lähtetingimusi eirates, siis ei ole

selline puudus kõrvaldatav. Seega ei ole tähtis, kas teoreetiliselt oleks võimalik HD-s kajastatud

sõiduplaane täita ka väiksema arvu bussidega, kui 26 või kas teoreetiliselt oleks hankijal

võimalik hiljem muuta sõiduplaane. Hankija ei pea tõendama, et 24 bussiga lepingu täitmine ei

ole võimalk.

16. Kaebaja ei ole sisuliselt vastanud 22.06.2018 selgitustaotlusele, milles hankija palus kaebajal

esitada pakkumuses märgitud 24 sõiduki kasutamise järjekorrad kõikide liinide kaupa. Kaebaja

on pelgalt märkinud, et liinide 100 ja 101 teenindamine on võimalik 9 bussiga.

17. Kaebaja selgitused, millisest busside arvust lähtudes on kaebaja pakkumuse koostanud, on

vastuolulised. 22.06.2018 vastuses hankija küsimusele märkis kaebaja, et „vähenes busside

üldarv 2 bussi võrra ehk kokku läheb vaja 24 bussi“. Seega kinnitas kaebaja ikkagi, et on

pakkumuse koostamisel lähtunud busside üldarvust 24. Alles pärast 29.06.2018 otsuse tegemist

esitas kaebaja hankijale omaalgatuslikult täiendava pöördumise ja asus väitma, et tema

pakkumuse maksumus lähtub 26 bussi kasutamisest. Kaebaja väited on paljasõnalised ning ei

ole kuidagi toestatud pakkumuselt nähtuva infoga. Hankija nõustub VAKO-ga, et kaebaja poolt

esitatud dokumendid (sh vaidlustusmenetluses esitatud dokumendid) ei tõenda kaebaja väidet,

et tegeliku pakkumuse maksumus määrati 26 bussist lähtudes ning et juriidiliselt oleks võimalik

pakkumuses sõnaselgelt märgitud busside arvu (24) muuta. Tegemist ei ole arvutusvea või

ebaselgusega (RHS § 117 lg 3), vaid kaebaja püüab pakkumuses esitatud arvandmeid asendada

uute, hanketingimustele vastavate andmetega. Pealegi ei ole omahinna arvutuste tabelis

kajastatud busside arv põhimõtteliselt käsitatav arvutusveana.

18. Kaebaja on hankija meelest korduvalt kinnitanud, et kavatseb hankelepingu täitmisel

kasutada 24 bussi ja alles hiljem asunud paljasõnaliselt väitma, et tegelikult pidas kaebaja siiski

silmas 26 bussi, millest 2 on reservbussid. Hankija peab vajalikuks toonitada, et reservbussi ei

saaks ikkagi võrdsustada lepingu täitmisel primaarselt kasutatavate bussidega. Kaebaja

pakkumuses esinev puudus ei ole kõrvaldatav. Asjaolust, et hankija on pakkujalt selgitusi

küsinud, ei saa tuletada kaebaja õigust oma pakkumuse vastavaks tunnistamiseks.

Kolmanda isiku seisukoht

19. Kolmas isik palub jätta kaebus rahuldamata, toetades seejuures täielikult hankija poolt nii

VAKO-le kui ka halduskohtule esitatud seisukohti.

20. Kaebaja pakkumus ei vasta HD tingimustele busside arvu osas. Seejuures on VAKO väga

selgelt tuvastanud, et HD kohaselt on hankelepingu täitmiseks minimaalselt vajalik busside arv

26, kuid kaebaja pakkumus sellele kriteeriumile ei vastanud. Seda on pakkuja ise 28.06.2018

vastuses hankijale üheselt kinnitanud. Kolmas isik nõustub VAKO-ga et ainuüksi sellest

kinnitusest nähtuvalt ei ole seda kuidagi võimalik tõlgendada teisiti- kaebaja pakkumus lähtub

24-st bussist, kusjuures kahe bussi võrra on vähendatud sõidukite üldarvu Maardu liinigrupi

(kuhu kuuluvad bussiliinid 100 ja 101) arvel. Mitte ükski viide ega tõend kaebaja pakkumuses

ega 28.06.2018 vastuses ei tõenda väidet, et ta tegelikult lähtus pakkumuse tegemisel 26

sõidukist, kusjuures 2 bussi ei teeninda liine, vaid on reservis. Hankedokumentides sisaldub nõue

minimaalselt 26 sõiduki kasutamiseks ning pakkuja ei saa hakata oletama, mitut bussi hankija

vajab. Vajadus on hankija enda otsustada ja määrata. Hanketingimusi busside arvu osas

vaidlustatud ei ole. Samuti ei saa hankija mitte ühelgi juhul arvestada selgitustega, mis on

esitatud tagantjärele peale pakkumuse mittevastavaks tunnistamist ja tagasi lükkamist.

5(10)

Vaieldamatu on fakt, et kaebaja on vormil 6 näidanud busside arvuks 24, mistõttu on hankijal

põhjendatud alus järeldada, et kõik vormil 6 näidatud bussidega seotud kulud on arvutatud

lähtudes 24 bussist. Väide, et tegelikult olevat arvestatud 26 bussiga, on esitatud esmakordselt

samas 29.06.2018 vastuses. Ükski tõend seda väidet ei kinnita.

21. Hankedokumendid sisaldasid endas nõudeid busside arvule - HD lisa 1 lisa 3 Põhja suund

sõiduplaanid. Seega on HD kohaselt minimaalselt vaja 26 sõidukit ning hankija on oma

seisukohta sõidukite arvu osas selgelt väljendanud. Sisuliselt seab kaebaja kahtluse alla hankija

sätestatud tingimuse kasutatavate busside arvu osas. Nimetatud HD tingimust ei ole ükski

pakkuja vaidlustanud. Kolmas isik sai pakkujana hanketingimustest aru selliselt, et teenuse

osutamiseks on vaja minimaalselt 26 sõiduki olemasolu. Kolmas isik oma pakkumuse tegemisel

sellest asjaolust ka lähtus ning tema pakkumuses sisaldus hankija poolt minimaalselt nõutud 26

sõidukit vahetuks teenuse osutamiseks. Seejuures oli kolmas isik arvestanud hankelepingu

täitmise sujuvuse tagamiseks võimaliku reserviga ja tal oli võimalik pakkuda näiteks mõne bussi

rikke puhul lisaks pidevalt kasutatavale 26 bussile täiendavalt 2 bussi (kokku seega 26+2 ehk 28

sõidukit). Minimaalne hankija nõutud sõidukite arv oli siiski 26 bussi. Hankija on vastuses

kohtule kinnitanud, et VAKO käsitlus on õige osas, et tema poolt nõutud sõidukite arv oli 26.

Samuti on hankija esitanud nii vaidlustus- kui ka kohtumenetluses selgitused, mille kohaselt ei

ole nõutavast väiksema busside arvuga teenuse osutamine võimalik ning ta on teinud seejuures

põhjalikud arvutused. Hankija ei saaks ka pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt

anda mõnele pakkujale eelist lubadusega hankelepingut muutma hakata nii, et pakkuja saaks täita

lepingu väiksema arvu bussidega. Seega tuleb kaebaja pakkumuse vastavuse kontrollimisel

hankijal lähtuda sellest, mis on hankedokumentides ja –tingimustes lubatud. Kui üks pakkuja

arvestab hankija vastutulelikkusele lootes pakkumuses teenuse osutamiseks hankija poolt

nõutust vähemat arvu busse, siis saab ta selge konkurentsieelise, kuna liinikilomeetri maksumus

sõltub otseselt busside arvust, mida hankelepingu täitmisel kasutatakse. Ka hankija on

väljendanud arvamust, et busside arv mõjutab vältimatult hinnapakkumist ja selle aluseks olevat

omahinna arvutust. Kolmas isik osundab, et juba kaebaja 28.06.2018 vastusest nähtuv väide

muudab pakkumuse mittevastavaks, kuna hankija on näinud ette minimaalse busside arvu ka

liinigruppide lõikes. Grupis I on hankija sõnaselgelt näinud ette 14 sõidukit. Kui selles grupis on

pakkuja esitanud kasvõi ühe bussi nõutust vähem, siis on ta rikkunud hanketingimusi.

22. Kaebaja lähtub ebaõigest eeldusest, nagu oleks busside arvu määramisel tehtud arvutusviga.

Tegemist ei ole arvutusveaga, mida oleks võimalik parandada RHS § 117 lg 3 alusel, vaid sisulise

puudusega pakkumuses, kuna busside arv ei vasta hanketingimustele.

23. Asjakohane ei ole kaebusest nähtuv käsitlus, et tegelikult arvestas pakkuja 26 bussiga. Kui

see oleks õige, siis oleks kaebajal tulnud seda pakkumuses märkida. Kaebaja käsitlus on esitatud

ka ajaliselt tagant järgi. Hilisemalt esitatud seisukoht on otseses vastuolus ka varasema

arvamusega (28.06.2018) busside vähendamise osas. Hankija sai otsuse tegemisel lähtuda

pakkumusest nähtuvast infost, kus oli viide 24 bussile.

24. Minimaalne busside vajadus on hankija enda otsustada ja määrata ning pakkujatel ei ole ilma

hanketingimusi vaidlustamata ise võimalik oletada, milline on hankija võimalik busside vajadus

või kas teenust saaks osutada ka väiksema arvu sõidukitega. Pakkujad saavad ja peavad lähtuma

hankija nõuetest. VAKO on õigesti aru saanud hankija tõlgendusest minimaalse busside arvu

osas.

25. Minimaalne busside arv on ka sisuliselt põhjendatud ja see lähtub tegelikust vajadusest,

senisest praktikast ja sujuva liikluse tagamise vajadusest. Kaebaja käsitlus väiksema arvu busside

kasutamise võimaluste kohta on põhimõtteliselt väär, kuna selle tulemuseks oleks see, et juba

eos ei ole tagatud veootsade regulaarsus ja ka liikluse usaldusväärsus.

26. Busside arv mõjutab otseselt liinikilomeetri maksumust. Esiteks tuleb arvestada ainuüksi

bussi soetusmaksumusega 150 000-160 000 eurot. Ja hankes nõutud teiste lisaseadmete

hankimisega seotud kulutustega. Samuti kaasnevad bussi kasutamisega vältimatult kulud

6(10)

kütusele, kütuselisanditele, hooldus- ja remondikulud, koristus- ja pesukulud, kulud varuosadele,

rehvidele, tööjõukulud. Nende kuludega peab pakkuja arvestama juba pakkumuse tegemisel.

Mida väiksem on busside arv, seda madalamaks kujuneb lõppastmes liinikilomeetri hind, so

kriteerium, mille alusel hankija pakkumusi võrdleb ja hindab.

KOHTU PÕHJENDUSED

27. Kohus, hinnanud asjas esitatud tõendeid nende vastastikuses seoses leiab, et kaebus ei ole

põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väited

kattuvad suures osas tema poolt juba vaidlustusmenetluses esitatud väidetega, millele VAKO on

oma 31.07.2018 otsuses nr 135-18/193780 juba vastanud ja millega kohus nõustub, siis ei korda

kohus kogu ulatuses üle VAKO otsuses juba toodud põhjendusi (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks

kaebusele märgib kohus järgnevat.

28. Hankija 29.07.2018 otsusega tunnistati kaebaja pakkumus mittevastavaks põhjusel, et

kaebaja pakkumuse koosseisus esitatud vormil 6 omahinna arvutused, real 5.6 on busside arvuks

märgitud 24, seejuures on kaebaja esitanud 28.06.2018 vastuse, milles ei ole esitanud hankija

poolt palutud 24 sõiduki tööpäeva järjekordi liinide kaupa, vaid on üksnes märkinud, et liinide

100 ja 101 teenindamine on võimalik 9 bussiga. Hankedokumentide tehnilise kirjelduse

koosseisus olnud dokumendis nimetusega „koopia failist HD lisa 1 lisa 3 Põhja suund

sõiduplaanid 25.04.2018“ töölehel „andmed“ on hankija märkinud minimaalseks sõidukite

vajaduseks 26 sõidukit. Kuigi hankija möönab, et sõiduplaanide muutmine võib enne

hankelepingu täitmist olla võimalik, ei ole pakkuja pakkumuses esinev puudus (s.t. minimaalselt

nõutud 26 bussi asemel 24 bussi pakkumine) selgitustaotluste teel kõrvaldatav ega ka

mittesisuline puudus, kuna pakkumuste võrreldavuse tagab üksnes see, kui kõik

hinnapakkumused lähtuvad hankija poolt

kohustuslikult kehtestatud

minimaalsetest

eeltingimustest.

29. Poolte vahel on vaidlus esmalt selles, milline on HD kohaselt hankelepingu täitmiseks vajalik

minimaalne busside arv. Samuti on vaidlus selles, millisest busside arvust lähtus kaebaja

pakkumuse tegemisel. Sellest sõltub, kas kaebaja pakkumuses esines puudus, s.t kas 26 bussi

asemel 24 bussi pakkumine oli HD kohaselt lubatav ning kui see lubatav ei olnud, siis kas

kaebaja lähtus pakkumuse tegemisel 26 bussist. Nimetatud asjaoludest sõltub, kas kaebaja

pakkumus vastab kehtestatud nõuetele ning vaidlustatud otsuse õiguspärasus.

30. VAKO on 31.07.2018 otsuses leidnud, et HD (Sõiduplaanide leht) kohaselt on hankelepingu

täitmiseks vajalik busside arv 26, millest tulenevalt tuleb vaidluse lahendamisel tuvastada, kas

kaebaja pakkumus vastab selles osas hankija kehtestatud nõuetele. Kohus nõustub hankija ja

kolmanda isiku seisukohaga, et HD kohaselt oli hankelepingu täitmiseks minimaalselt vajalik

busside arv 26.

30.1 RHS § 4 p 17 kohaselt on riigihanke alusdokumendid hanketeade, kontsessiooniteade,

ideekonkursi kutse, pakkumuse esitamise ettepanek ja kõik hankija koostatud või viidatud muud

dokumendid, milles on määratud ühe konkreetse riigihanke üksikasjad, sealhulgas pakkujale ja

taotlejale esitatud tingimused ja dokumentide esitamise nõuded, tehniline kirjeldus,

hankelepingu tingimused ning pakkumuse hindamise kriteeriumid.

Vaidlusaluse hanke hankedokumentide koosseisus olnud HD lisa 1: „Hankelepingu tehniline

kirjeldus“ p 5 kohaselt kuuluvad hankelepingu tehnilise kirjelduse hulka lisaks dokumendis

sätestatule muud HD-s ja selle lisades sätestatud nõuded. Muu hulgas sisalduvad hankelepingu

tehnilise kirjelduse osaks olevad nõuded sama dokumendi lisades, mille hulgas on mh p 5.3. Lisa

3 Busside sõiduplaanide projekt. Seega on HD Lisa 1 lisa 3 RHS § 4 p 17 kohaselt hanke

alusdokumendiks, mis määrab dokumendis toodud ulatuses kindlaks tehnilise kirjelduse

üksikasjad. Sõiduplaanide lehel jaotises „Andmed“ on toodud välja kolm liinigruppi ning iga

liinigrupi kohta on toodud märkus minimaalse sõidukite vajaduse kohta liinide teenindamiseks:

Maardu liinigrupi liinide teenindamiseks minimaalne sõidukite vajadus on 14; Viimsi liinigrupi

7(10)

liinide teenindamiseks minimaalne sõidukite vajadus on 10 ja TLN –Soodevahe-Vangla (Veldi)

liinigrupi liinide teenindamiseks minimaalne sõidukite vajadus on 2. Seega nähtub HD lisa 1

lisast 3, et hankija on hanke alusdokumentides näidanud minimaalse sõidukite vajaduse iga

liinigrupi teenindamiseks, st kokku on HD kohaselt liinide teenindamiseks vaja 26 sõidukit.

30.2 Kohus nõustub hankija ja VAKO tõlgendusega, mille kohaselt tuleb HD-st hankija poolt

nõutud minimaalne sõidukite arv 26, sh et liinigrupi teenindamiseks näidatud minimaalsed

sõidukite vajadused summeeritakse (14+10+2). Kohus nõustub VAKO-ga, et kui asuda

seisukohale, et samu busse võiks kasutada erinevate liinigruppide teenindamiseks, siis kaotaks

kogumina vaadates mõtte minimaalselt vajaliku busside arvu väljatoomine eri liinigruppides.

Viidatud seisukoha õigsust on vaidlustus- ja kohtumenetluses kinnitanud ka hankija. Hankija on

kirjalikus vastuses kohtule selgitanud, et kuigi põhimõtteliselt ei ole HD-s sätestatud sõnaselget

keeldu kasutada sama bussi paralleelselt mitme liini teenindamiseks, ei ole sama bussi

kasutamine paralleelselt mitme liini sõiduplaanide nõuetekohaseks teenindamiseks hankija

hinnangul võimalik, kui vedaja kasutab vähem, kui 26 bussi. Seega on hankija kohtule

kinnitanud, et tema poolt nõutud minimaalne sõidukite arv on 26 bussi ja VAKO käsitlus selles

osas on õige ega erine hankija enda tõlgendusest. Kohtupraktikast tulenevalt tuleb

hankedokumentide tõlgendamisel arvestada ka hankija enda poolt antud selgitusi. Seega on

kohus seisukohal, et HD-st tulenevalt on hankija kehtestanud tingimuse, mille kohaselt on

hankelepingu täitmiseks vajalik minimaalselt 26 bussi. Viidatud tõlgendusest lähtus pakkumuse

tegemisel ka kolmas isik.

30.3 Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et HD-s sätestatud nõuet busside arvu osas võiks

tõlgendada kui nõuet pakkumuse tegemiseks ja selleks, et hankijal oleks võimalik neid hinnata,

kuid busside arv ei saa olla määratud minimaalsena selliselt, et väiksema busside arvuga ei ole

võimalik liini ja/või liine teenindada. Esiteks lükkab kaebaja käsitluse ümber hankija poolt HD

lisa 1 lisas 3 toodud nõude osas antud selgitus ning nimetatud tõlgendust toetav HD lisa 1 lisa 3

sõnastus, mis näeb ette minimaalse sõidukite vajaduse iga liinigrupi lõikes, sh hankelepingu

täitmiseks vajaliku minimaalse sõidukite vajaduse saamiseks need arvud summeeritakse. Teiseks

on HD-s toodud tehnilise kirjelduse mõtteks sätestada hanke esemele esitatavad nõuded, st

millistele omadustele vastavat teenust hankija soovib hanke tulemusena sõlmitava lepingu alusel

soetada. Seega ei ole HD-s sätestatud minimaalse busside arvu nõue mõeldud mitte pakkumuste

tegemiseks ja nende võrreldavuse tagamiseks, vaid hankija on näinud ette, et hankelepingu

täitmiseks on vajalik minimaalselt 26 bussi olemasolu ning pakkuja peab pakkumuse tegemisel

nimetatud nõudest lähtuma. Samas peab pakkumus vastama hankija poolt HD-s sätestatud

nõuetele, millest tulenevalt ei saa busside arv, millega pakkuja pakkumuse tegemisel arvestab

erineda minimaalselt busside arvust, millega on HD kohaselt võimalik teenust osutada. HD-st

tulenevalt ei ole liinide teenindamine võimalik väiksema busside arvuga, kui 26.

31. HD –s sätestatud tingimus busside arvu osas on kehtiv ja kaebaja ei ole vastavat nõuet

vaidlustanud. Seega on asjakohatud praeguses menetluses kaebaja poolt esitatud kahtlused, mille

kohaselt võib HD-s määratud busside arv olla vale. Sisuliselt seabki kaebaja kahtluse alla hankija

sätestatud tingimuse kasutatavate busside arvu osas ning väidab, viidates oma kogemusele

samade liinide teenindamisel, et teenuse osutamine on võimalik ka vähema arvu bussidega (24

bussi). Kohus on seisukohal, et kui pakkuja leiab, et mõni hanketingimus on põhjendamatu või

loob mõnele pakkujale konkurentsieelise, siis peab pakkuja sellise hanketingimuse enne

pakkumuse tegemist vaidlustama. Kaebaja seda teinud ei ole, millest tulenevalt on

hanketingimustes sisalduv nõue vähemalt 26 bussi kasutamiseks hankelepingu täitmisel ja

liinikilomeetri maksumuse arvutamisel kohustuslik, sõltumata sellest, kas kaebaja (või mõni

muu pakkuja) peab nõuet põhjendatuks või mitte. Kuivõrd HD Lisa 1 lisas 3 sätestatud

minimaalne sõidukite arv, 26 bussi, on kehtiv ja seda ei ole vaidlustatud, ei hinda kohus

käesolevas vaidluses seda, kas hankija poolt kehtestatud nõue sõidukite arvu osas on sisuliselt

põhjendatud või mitte ja kas hüpoteetiliselt oleks võimalik või otstarbekas teenuse osutamine ka

väiksema sõidukite arvuga. Hankija ei pea käesolevas menetluses tõendama, ega põhistama, et

8(10)

teenuse osutamine ja hankelepingu täitmine on võimalik ka 24 bussiga. Hankija ei ole käesolevas

menetluses möönnud, et sama bussi kasutamine erinevatel liinidel on lubatud selliselt, et

kasutatavate busside arv võiks olla väiksem, kui 26 bussi. Hankija on nii vaidlustusmenetluses

kui ka kohtumenetluses üheselt selgitanud, et busside kasutamine paralleelselt mitmel liinil on

võimalik vaid siis, kui teenindamiseks kasutatavaid busse on rohkem kui minimaalselt nõutud

busside arv, ehk 26.

Seega tuleb kaebuse lahendamiseks tuvastada, kas kaebaja pakkumus vastab busside arvu osas

hankija poolt kehtestatud nõuetele.

32. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et pakkumuse tegemisel ei olnud busside arv liinide

teenindamisel oluline, kuna hankelepingu täitmisel kasutatav minimaalne busside arv selgub

alles kokkuleppel hankijaga vahetult enne hankelepingu täitmise algust. Sõiduplaanide

muutmine, sh enne hankelepingu täitmist on HD p 7.3 kohaselt hankija õigus. Seejuures on

hankijal õigus muuta sõiduplaane ka viisil, mis toob kaasa täiendavate liinide lisamise, sh

sõidugraafikud võivad muutuda ka tihedamaks, mis võib tuua kaasa vajaduse kasutada ka

rohkem busse, kui HD-s nõutud. Samas puudub pakkujal pakkumuse koostamisel mistahes

eeldus loota, et sõiduplaanid on läbi räägitavad ning et hankija muudab tulevikus sõiduplaane

pakkuja poolt soovitud viisil. Seega ei saa pakkuja ka eeldada, et sõiduplaane muudetakse viisil,

et sõiduplaanide nõuetekohane täitmine on võimalik ka väiksema busside arvuga, kui seda on

HD-s sätestatud nõue. Nagu märgitud, võib sõiduplaanide võimalik muutmine tuua kaasa ka

olukorra, kus sõiduplaanide nõuetekohaseks täitmiseks tuleb kasutada enam busse, kui HD

kohaselt nõutud 26 sõidukit. HD-s on sätestatud hankelepingu täitmiseks vajalik minimaalne

busside arv ning nimetatud nõude kehtivus ei sõltu sõiduplaanide muutmise võimalikust

muutmisest tulevikus. Nimetatud nõue tagab pakkujate ühetaolise ning võrdse kohtlemise ning

välistab läbirääkimiste pidamise mõne pakkujaga juba enne pakkumuse esitamist. Seega puudus

kaebajal mistahes õigustatud ootus, et hankija muudab enne hankelepingu täitmise algust

sõiduplaane selliselt, et liinide teenindamine on võimalik kaebaja poolt soovitaval moel. Pakkuja

pidi pakkumuse tegemisel lähtuma HD-s sätestatud sõiduplaanidest, mille nõuetekohaseks

täitmiseks on hankija poolt kehtestatud tingimuste kohaselt vajalik busside arv 26.

33. Puudub vaidlus selles, et kaebaja on pakkumuse koosseisus esitatud Vormi 6 real 5.6

märkinud busside arvuks 24 tk. Seejuures on kaebaja oma 28.06.2018 vastuses hankija

22.06.2018 (05:56) päringule seonduvalt HD Lisa 1 lisas 3 märgitud minimaalse sõidukite

vajadusega kokku 26 sõidukit märkinud, et: „ Enne pakkumuse koostamist uuris Pakkuja

hoolikalt sõiduplaanid ning tuvastas, et saab olemasolevaid busside järjekordasid omavahel

kombineerida ja koostada soodsamat logistikat. Nii pakkuja leidis, et bussiliinide nr 100 ja 101

teenindamiseks piisab 9 bussi. Muu liinide teenindamiseks planeeritavad järjekorrad jäävad

samaks. Eeltoodust lähtudes vähenes Pakkuja busside üldarvu 2 busii võrra ehk kokku läheb

vaja 24 bussi. Busside nr 100 ja 101 järjekorrad on esitatud Lisas nr 1.“. Kohus nõustub VAKO

otsuses tooduga, mille kohaselt kinnitab kaebaja 28.06.2018.a vastus üheselt, et kaebaja on

pakkumuse koostamisel lähtunud 24-st bussist, mitte 26-st nagu on nõudnud hankija. Kaebaja

on üheselt märkinud, et liinide teenindamiseks läheb kokku vaja 24 bussi. Kaebaja ei märgi, et

lisaks 24 bussile on kaebaja arvestanud, et 2 bussi on reservis. Kuivõrd kaebaja on pakkumuse

Vormil 6 märkinud selgelt busside arvuks 24 bussi ning hankija 22.06.2018 pöördumine oli

ajendatud nimetatud märkest, siis ei olnud hankijal võimalik tõlgendada kaebaja 28.06.2018

seisukohta viisil, et tegelikkuses pidas kaebaja silmas 26 bussi. Vastava tõlgenduse õigsust on

hankija kinnitanud ka kohtumenetluses, nõustudes VAKO seisukohaga. VAKO on õigesti

tuvastanud, et kaebaja seisukohta ei ole võimalik tõlgendada teisiti, kui see on väljendatud-

kaebaja lähtub 24 bussist, kusjuures kahe bussi võrra on sõidukite arvu vähendatud Maardu

liinigrupi (bussiliinid 100 ja 101) arvel, kus hankija poolt oli liinide teenindamiseks

minimaalseks sõidukite vajaduseks märgitud 14. Kaebaja võis küll oma senisele kogemusele

tuginedes olla arvamusel, et liinide teenindamine on võimalik 24 bussiga, kuid sellele vaatamata

pidi kaebaja lähtuma hankija poolt HD-s sätestatud ja kehtivatest nõuetest. VAKO on seejuures

9(10)

ka põhjendatult leidnud, et ükski viide kaebaja pakkumuses ega 28.06.2018 vastuses ei tõenda

tema väidet, et kaebaja on pakkumuse tegemisel lähtunud 26-st sõidukist, kusjuures 2 bussi on

reservis. Kaebaja on küll pärast hankija poolt 29.06.2017 otsuse tegemist tema pakkumuse

mittevastavaks tunnistamise kohta esitanud täiendava pöördumise, milles asus esmakordselt

väitma, et tema pakkumuse maksumus lähtus 26 bussi kasutamisest ning kõik bussidega seotud

kulud on arvestatud lähtudes 26 bussist, kuid kohus on seisukohal, et kuivõrd viidatud selgitus

on esitatud pärast vaidlusaluse otsuse tegemist, siis ei oma see kaebaja pakkumuse kontrollimisel

õiguslikku tähendust ega ole asjakohane hankija otsuse õiguspärasuse kontrollimisel. Hankija ei

saanud viidatud seisukohaga otsuse tegemisel arvestada. Samuti on viidatud selgituses esitatud

põhjendus, mille kohaselt arvestas kaebaja väidetavalt tegelikkuses 26 bussiga, otseses vastuolus

kaebaja enda poolt varasemalt väljendatuga, mille kohaselt vähendas kaebaja busside üldarvu

kahe bussi võrra, ehk kokku läheb kaebaja hinnangul vaja 24 bussi. Kohus loeb usutavaks, et

kaebaja on viidatud pöördumises püüdnud oma seisukohta peale hankija 29.06.2018 otsuse teada

saamist muuta viisil, et tema poolt esitatud pakkumus vastaks HD-s toodud nõuetele. Sellest

tulenevalt ei olnud hankijal võimalik arvestada kaebaja 29.06.2018 esitatud pöördumises

tooduga ning hankija on õigesti jätnud vastava teabe tähelepanuta. Hankija sai otsuse tegemisel

lähtuda pakkumusest nähtuvast infost, kus oli viide 24 bussile.

34. Riigihangete õigus ei näe pakkujale ette võimalust muuta oma pakkumust peale seda, kui

hankija on teinud pakkuja poolt esitatud pakkumuse osas otsuse. Sellise võimaluse andmine

ühele pakkujale oleks jämedas vastuolus riigihangete õiguses kehtiva ausa konkurentsi ja

pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega. Praegusel juhul soovib kaebaja oma pakkumuses

esitatud arvandmeid asendada uute, hanketingimustele vastavate arvandmetega, mis ei ole RHS

järgi lubatav. RHS § 117 lg 3 näeb küll ette võimaluse parandada pakkumuste hindamise

staadiumis pakkumuse maksumuses esinevaid arvutusvigu, kuid käesoleval juhul ei ole tegemist

arvutusveaga, mida oleks võimalik viidatud sättes toodud korras parandada. Kaebaja soovib

asendada pakkumuses olevaid andmeid uute andmetega, mis ei ole võrdsustatav arvutusvea

parandamisega. Arvutusviga RHS § 117 lg 3 tähenduses seisneb pakkumuses esitatud

matemaatilise tehte ebaõigsuses, mida on võimalik korrigeerida selliselt, et pakkumuse

maksumuse sisu ei muutu. Kohus nõustub hankijaga, et omahinna arvutuste tabelis kajastatud

busside arv ei ole põhimõtteliselt käsitatav arvutusveana pakkumuse maksumuses, ehkki

lähtumine väärast busside arvust omahinna arvutuses vaieldamatult mõjutab pakkumuse

maksumust. Seega ei ole pakkumuse parandamine kaebaja poolt soovitud viisil võimalik ning

hankija on õigesti jätnud kaebaja 29.06.2018 pöördumises tooduga arvestamata.

35. Kohus nõustub ka VAKO otsusega selles, et kaebaja 29.06.2018 kirjas toodu ei tõenda ka

sisuliselt kaebaja väidet, mille kohaselt lähtus kaebaja pakkumuse tegemisel tegelikkuses 26

bussist. Nagu märgitud, siis on pöördumine esitatud peale seda, kui kaebaja sai teada, et tema

pakkumus on tunnistatud mittevastavaks põhjusel, et kaebaja lähtus pakkumuse tegemisel 24

bussist, mitte 26 bussist, nagu oli hankija poolt nõutud. Asjaolu, et kaebaja muutis varasemalt

selgelt väljendatud seisukohta busside üldarvu osas peale seda, kui oli saanud tutvuda

pakkumuse tagasilükkamise põhjendustega, seab igal juhul kahtluse alla selgituse

usaldusväärsuse ning kaebaja väited ei ole ka enam tagant järele kontrollitavad. Kohtu hinnangul

ei ole eluliselt usutav, et olukorras, kus kaebaja pidas pakkumuse tegemisel silmas 26 bussi, ei

oleks ta seda oma pakkumuses juba väljendanud. Kaebaja väidet, mille kohaselt lähtus kaebaja

pakkumuse tegemisel 26 bussist ei tõenda ka teised vaidlustusmenetluses esitatud tõendid ja

arvutused. Kaebaja on esitanud arvutuse Vormi 6 real 1.2.1.2 näidatud liisingu- ja rendimaksete

kujunemise kohta ning AS Iv Pluss pakkumuse. Nimetatuga soovib kaebaja tõendada oma

väidet, et lähtus Vormil 6 tegelikkuses 26 bussist. Kaebaja arvutused lähtuvad Iv Pluss AS

pakkumusest, mille kohaselt on bussi neto hind 149 900 eurot. Arvestustest ega ühe bussi kohta

esitatud hinnapakkumisest ei nähtu aga kaebaja poolt tellida soovitud busside koguarv ega

kaebaja poolt esitatud arvestuse ja ühe bussi kohta tehtud hinnapakkumise seos käesoleva

hankega. Esitatud hinnapakkumine on küll koostatud 01.02.2018, st peale hankemenetluse teate

10(10)

avaldamist (08.01.2018), kuid ainult nimetatud asjaolu ei ole piisav, et seostada hinnapakkumist

käesoleva hankega. VAKO on põhjendatult leidnud, et tõendamata on arvestuses näidatud

intressi suurus ning lepingutasu ühelt bussilt ning ei saa olla veendumust selles, et Vormi 6 real

1.2.1.2 näidatud liisingu- ja rendimaksete summa arvestamise aluseks oli just 26 bussi. Seega on

ühtlasi tõendamata, et vormi 6 punktis 1.2.1.2 toodud liisingu- ja rendimaksete summa (448 032)

saamisel on lähtutud busside arvust 26. Hankija on õigesti jätnud kaebaja 29.06.2018

pöördumises toodud teabe hankemenetluses arvestamata.

36. Eelpool nimetatud põhjendustel on kohus seisukohal, et kaebaja pakkumuses esitatud Vormil

6 toodud andmete osas ei vastanud kaebaja pakkumus hankija poolt esitatud nõuetele. Kuna

kaebaja esitas pakkumuse lähtuvalt eeldusest, et teenuse osutamisel on võimalik kasutada 24

bussi, mõjutab see kohtu hinnangul ühtlasi kaebaja pakkumuse maksumust. Pakkudes nõutust

vähem busse, on kaebaja näidanud teenuse omahinnas selle võrra väiksemat kulu, mis on seotud

sõidukite haldamisega ja soetamisega. Kohus loeb usutavaks kolmanda isiku selgituse, mille

kohaselt mida väiksem on busside arv, seda madalamaks kujuneb lõppastmes liinikilomeetri

hind, kuivõrd busside soetamise ja kasutamisega seonduvate kulutuste suurus sõltub otseselt

kasutatavate busside arvust. Liinikilomeetri hind on aga see kriteerium, mille alusel hankija

pakkumusi hindab ja võrdleb.

37. Kohus nõustub VAKO otsuses tooduga ka selles, et vastuolu Vormi 6 real 5.6 näidatud

busside arvu (24) ja sõiduplaanide lehel nõutud minimaalse busside arvu (26) vahel ei saanud

kõrvaldada selgituste küsimisega, kuna selgituste küsimise tagajärjeks oleks saanud olla üksnes

kaebaja pakkumuse sisuline muutmine, mis ei ole peale pakkumuse esitamist lubatav. Samas on

hankija küsinud kaebajalt selgitusi oma 22.06.2018 pöördumises, kuid kaebaja ei ole oma

28.06.2018 vastuses väitnud, et pakkumuse tegemisel lähtus ta busside koguarvust 26 bussi.

Kaebaja kinnitas hoopis, et vähendas busside üldarvu 2 bussi võrra.

38. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hankija 29.06.2018 otsus kaebaja pakkumuse

tagasilükkamise kohta ja kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta on

õiguspärased ning puuduvad alused otsuse tühistamiseks. VAKO on oma 31.07.2018 otsusega

vaidlustusasjas nr 135-18/193780 jätnud põhjendatult rahuldamata kaebaja poolt esitatud

vaidlustuse. Kaebaja poolt esitatud kaebus jääb rahuldamata.

MENETLUSKULUD

39. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Kaebaja kantud riigilõiv jääb

tulenevalt HKMS § 108 lg 1 samuti tema enda kanda.

Hankija on esitanud kohtule tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulutuste hüvitamiseks

summas 1190,40 eurot käibemaksuga. Kaebaja poolt esitatud kulude aruande kohaselt on

õigusabi osutatud kokku 6,20 tunni ulatuses ning tunni hinnaga 198,40 eurot tund. Esitatud on

kuludokument - arve nr 181820. Kohus leiab, et tulenevalt Riigikohtu 15.01.2015 otsuse nr 3-3-

1-68-14 p 33 põhjendustest oli välise õigusabi kasutamine hankija poolt käesolevas vaidluses

põhjendatud. Samuti on kulutuste suurus asja mahtu ja keerukust arvestades mõistlik ning kohus

mõistab kaebajalt hankija kasuks välja 1190,40 eurot.

40. HKMS § § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmas isik on esitanud kohtule tähtaegselt taotluse

lepingulise esindaja kulutuste hüvitamiseks summas 1377 eurot käibemaksuga. Esitatud on arve

nr 20180591 ja arve spetsifikatsioon, mille kohaselt on õigusabi osutatud 6,72 tunni ulatuses

ning tunni hinnaga keskmiselt 157,50 eurot tund käibemaksuta. Kohus leiab, et kolmanda isiku

kulutuste suurus on asja mahtu ja keerukust arvestades mõistlik ning kohus mõistab kaebajalt

kolmanda isiku kasuks välja 1377 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm