2-17-16290/21 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Tsiviilasja number

2-17-16290

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

17. september 2018, Pärnu kohtumaja Rüütli tn kantselei

kaudu

Tsiviilasi

XX hagi CC vastu elatise suurendamiseks

Tsiviilasja hind

315 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

XX

(isikukood

xxxxxxxxxxx,

elukoht

xxxxxxxxxxxx x x xxx, xxxxxxxx xxxxx, xxxxx xxxxxxxx),

seaduslik esindaja AA (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxxxxxxx x x xxx, xxxxxxx xxxxx, xxxxx xxxxxxxx, e-

post xxx);

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Aldo Vassar (e-

post: aldo.vassra@lindeberg.legal)

Kostja: CC (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx x –

xx, xxxxxxx, e-post xxx);

Kostja lepinguline esindaja: advokaat Anneliis Räpo (e-

post: anneliis.rapo@entsik.ee)

Kohtuistung

23.08.2018 osalesid AA, advokaat Aldo Varrar ja advokaat

Anneliis Räpo

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX hagi CC vastu elatise suurendamiseks ning suurendada Pärnu Maakohtu

20.06.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-3130 kinnitatud kokkuleppe järgi

makstava elatise suurust perekonnaseaduse § 101 lg-s 1 sätestatud elatise minimaalse

määrani.

2. Alates elatise suurendamise hagi esitamisest 31.10.2017 kuni 31.12.2017 lugeda CClt (C,

isikukood xxxxxxxxxxx) XX (X, isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks väljamõistetud

elatise suuruseks 235 eurot kuus ning alates 01.01.2018 kuni XX xx xx xxxx täisealiseks

saamiseni lugeda CClt XX ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruseks 250 eurot

kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast

kuus (perekonnaseaduse § 101 lg 1).

3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus menetluskulude suurust kindlaks ei

määra.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Tsiviilasi nr 2-17-16290

2(8)

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

31.10.2017 esitas XX (seadusliku esindaja kaudu) Pärnu Maakohtusse hagi CC vastu elatise

suurendamiseks. Hageja palub poolte vahel sõlmitud ja 20.06.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas

nr 2-13-3130 kinnitatud kompromissiga kindlaksmääratud elatise 200 eurot kuus suurendamist

seaduses sätestatud miinimummäärani.

Hageja esindaja menetluses tõi hagi põhjendamiseks esile järgmised seisukohad:

- Tõele ei vastu ja on alusetu kostja väide, nagu oleks kohtupraktikas juurdunud põhimõte, et

elatisnõudest tuleb maha arvata riigipoolsed toetused. Hageja on seisukohal, et kostja ei ole

esitanud ühtegi tõendit või asjaolu selle kohta, et esineks mõjuv põhjus elatise maksmiseks alla

miinimummäära.

- Kostja sissetulekute osas märgib hageja, et kostja näol on tegemist xx-aastase täis elujõus ja

terve meesterahvaga, kellel on olemas kõik vabad võimalused sissetuleku teenimiseks ning seega

ei esine kostja puhul ühtegi asjaolu, mis takistaks kostjal teha kõik endast oleneva piisava

sissetuleku teenimiseks. Hageja arvates on eluliselt ebausutav ja matemaatiliselt vastuoluline

kostja vastuses esitatud arvutuskäik seoses kostja sissetulekute ja kuludega.

- Hageja on taotleb elatise suurendamist miinimummäärani, seega ei pea hageja oma kulutusi

tõendama.

- AA igakuised kulutused, mis on otseselt seotud hagejaga ehk on lapsega seotud kulutused

(leibkonnas on kokku x inimest, seega lapse peale tehtavad kulutused on 1/x nendest kulutustest,

mis on seotud terve leibkonnaga) on järgmised:

1) Auto kindlustus – 56.70 eurot kuus (170.10 eurot kvartalis), mis teeb lapse kohta 18.9 eurot;

2) Automaks – 25.87 eurot kuus (77.62 kvartalis), mis teeb lapse kohta 8.62 eurot;

3) Elekter – suurusjärk 20-26.6 eurot kuus (kvartalis 60-80 eurot), mis teeb lapse kohta

suurusjärgus 7.7 eurot kuus;

4) Korteri üürileping – 504,40 eurot kuus, mis teeb lapse kohta 168.13 eurot;

5) Telefon, internet, TV – 38.52 eurot kuus, mis teeb lapse kohta 12.84 eurot;

6) Xxxx trenn – 25 eurot kuus;

7) xxxxx trenn – 25 eurot kuus;

8) Lasteaia kuumakse – 290 eurot kuus.

Eeltoodud kulutused kokku lapse kohta on 556.19 eurot. Lisaks tuleb arvestada jooksvate ja

muude igapäevaste kuludega, mida menetluslikult on ebamõistlik tõendada ja mis on eluliselt

iseenesest mõistetavad – nagu näiteks igakuised kulutused söögi peale.

- Perioodil 01.10-2017 – 31.12.2017 sai AA xxxx’lt ehk xxxxx sotsiaalkindlustusametilt 890.46

eurot ja perioodil 01.01.2018 – 31.03.2018 918,96 eurot. Tegemist on xxxx poolt tehtud

väljamaksetega ja summadega kahe lapse kohta.

- AAle Xxxxx riigi poolt makstav lapsetoetus XX suhtes on 148,18 eurot kuus.

- AA märgib, et ei ole 2017.a tuludest saanud täiendavat tulumaksuvabastust lapse XX arvel.

- Hageja rõhutab, et kuigi Xxxxxx elades on makstav lastetoetus suurem kui Eestis, siis Xxxxxx

on ka lapse igakuised kulud suuremad, sest Xxxxxx on elu kallim. Hageja rõhutab, et elatise

väljamõistmisel lähtutakse lapse vajadustest.

KOSTJA VASTUS

Kostja esitatud vastuses ei võta hagi õigeks ning palub kohtul jätta see kogu ulatuses

rahuldamata.

Kostja vastuväited on järgmised:

Tsiviilasi nr 2-17-16290

3(8)

- hageja ei ole põhjendanud elatise suurendamise hagi aluseks olevate asjaolude esinemist;

- AA ei ole nõude esitamisel võtnud arvesse riigi/kohaliku omavalitsuse poolt makstavaid toetusi

(s.o lapsetoetus);

- Kostja on maksnud elatist ka suuremas summas (vastavalt AA nõudele), kui tal on selleks

võimalus olnud. Kostja ei ole seejuures riiklikke toetusi kunagi varem elatise maksmisel maha

arvestanud. Kostja selgitab, et on 2015. aastal tasunud hageja ema arvelduskontole elatist

summas 200 eurot/kuus nagu elatist puudutav kohtumäärus ette nägi. 2016. aastal on kostja

tasunud AA kontole elatist igakuiselt summas 215 eurot. Seda on oma nõudes lapse ema

otsesõnu ka kinnitanud. Niisiis tasus hageja elatist rohkem, kui kohtumääruses ette nähtud. 2017.

aastal on kostja CC maksnud 10 kuu kohta elatist kokku summas 2121,55 eurot (s.o ca 212,16

eurot/kuus).

Kostja

ei

ole

elatise

tasumisest

kõrvale

hoidnud.

Juhul,

kui

lapse

ülalpidamiskohustuse täitmise kuludest riigipoolsed toetused maha arvestada, siis on kostja

kindel, et elatise tasumine ei ole summas 235 eurot põhjendatud. Samuti ei ole see ilmselt

põhjendatud ka summas 200 eurot/kuus.

- lisaks ei ole elatise suurendamine tegelikult ka võimalik, kuna kostja teenib äärmiselt väikest

sissetulekut ega ole võimeline hagejat suuremas summas ülal pidama. Kostja on 31.10.2017 kuni

10.05.2018 teeninud erinevate sissetulekute näol kokku 2754,95 eurot, saanud kolmel kuul

põhiõppetoetust

summas

eurot

põhjusel,

et

kostja

õpib

xxxxx

xxxxxxxxxx,

tulumaksutagastusena on kostja saanud 2018. aastal tagasi 258,36 eurot.

- Kostja leibkond on hetkel xxxxxliikmeline – s.o kostja, kostja elukaaslane ja elukaaslase xxxx

alaealist last. Kostja ja tema elukaaslane saavad käesoleva aasta oktoobrikuus taas

lapsevanemateks, keda kostja hakkab ülal pidama. Vastavalt PKS § 102 lg-le 2 ei saa kostja

oktoobrikuus sündiv laps jääda vähemkindlustatuks kui hageja.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike seisukohtadega, uurinud igakülgselt ja objektiivselt

asjas esitatud tõendeid ning kuulanud menetlusosalised ära 01.06.2018 ja 23.08.2018

kohtuistungitel, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

2. Asjas ei ole vaidlust, et hageja XX on AA ja CC laps, kostja on isana kantud lapse sünniakti.

Pärnu Maakohus 20.06.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-13-3130 kinnitas XX (seadusliku

esindaja kaudu) ja CC vahelise kompromissi, mille kohaselt kostja CC tunnistab XX

ülalpidamise kohustust alates 01.06.2013 igakuiselt summas 200 eurot kuni lapse täisealiseks

saamiseni.

Hageja esitas 31.10.2017 kohtule hagi elatise suurendamiseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

miinimummäärani. Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et elatise suurendamine ei ole

põhjendatud.

3. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese

ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 järgi on alaealine laps õigustatud

saama ülalpidamist. Vanemal on kohustus oma alaealist last ülal pidada ning kohustus hoolitseda

selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise.

Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11 (p 25 ja 26) märkinud, et kui elatisehagi

kohta on jõustunud kohtuotsus, seob see tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1

järgi menetlusosalisi ja välistab reeglina samas asjas uuesti kohtusse pöördumise. TsMS § 459

lg 1 järgi on siiski võimalik esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi,

kui maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise

otsus, on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või

vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega

muutunud. Samas lahendis märgib Riigikohus, et TsMS § 459 lg 2 alusel ei saa nõuda

kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist tagasiulatuvalt. Seega saab käesoleval juhul

elatist suurendada alates hagi esitamisest, see on alates 31.10.2017.

Tsiviilasi nr 2-17-16290

4(8)

4. Hageja palub suurendada elatise summat seaduses sätestatud minimaalmäärani. PKS § 101 lg

1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära. 2017. aastal oli Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga

alammäär 470 eurot, seega PKS § 101 lg 1 kohane miinimumelatis ühe lapse kohta oli 2017.

aastal 235 eurot. 2018. aastal on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 500

eurot ning miinimumelatis 250 eurot kuus.

5. Hageja on kohtupraktikale tuginedes seisukohal, et lapse vajaduste rahuldamise kulusid ei tule

tal tõendada, kuna elatist soovitakse suurendada miinimummäärani.

Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on TsMS § 459 lg 1 järgi üldjuhul

alust siis, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadused ja/või kohustatud isiku(te) varaline

seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seejuures

peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud

ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures

kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või

vastuväited tuginevad (vt ka nt Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p

10). Olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks

tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi

lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist

andma (vt ka Riigikohtu 19. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 12).

Kolleegium on varem selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise

miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema

ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu 16. jaanuari

2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste

rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-

15, p 14). Kolleegiumi hinnangul kehtib selline tõendamiskoormis lisaks elatise esmakordsele

väljamõistmisele ka kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmise korral (Riigikohtu

28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13).

6. Kuna Pärnu Maakohtu 20.06.2013 kohtumäärusega kinnitati hageja ja kostja vahel

kompromissi korras elatise suurus ning määruses kohus ei ole tuvastanud ülalpidamisnõude

aluseks olevaid asjaolusid, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja

millises ulatuses on kostja kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Kohus nõustub hagejaga, et

elatise suurendamisel miinimummäärani ei tule lapse kulusid tõendada, kuid hagejal on kohustus

välja tuua hagi aluseks olevad asjaolud - näidata ära, millised asjaolud on varasemaga võrreldes

muutunud ja tuua välja lapse tegelikud vajadused. Üksnes see, et seadusega kehtestatud

minimaalse elatise suurus on muutunud, ei ole üldjuhul elatise suuruse muutmise aluseks.

Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ kehtestati alates

01.01.2013 tunnitasu alammääraks 1,90 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise

korral 320 eurot. Seega 20.06.2013 elatise kokkuleppe kinnitamise ajal kehtis elatise alammäär

160 eurot ning hagejale makstava elatise suurus 200 eurot ei olnud miinimumelatisega seotud.

7. Hageja menetluse kestel on esitanud andmed lapse kulude suuruse kohta ning ka tõendeid

kulude kohta. Kostja ei vaielnud vastu tõendite avaldamisele, kuid taotles jätta võõrkeelsed

tõendid kui arusaamatud asja lahendamisel arvestamata, kostja arvates ei ole hageja lisatud

eestikeelsed selgitused piisavad. Kohus leiab, et selles asjas esitatud võõrkeelseid tõendeid,

milleks on peamiselt xxxxxkeelsed arved ja teatis makstavate toetuste suuruse kohta, saab asja

lahendamisel TsMS § 33 lg 1 teise lause alusel arvestada, koos hageja selgitustega on tõendite

sisu kohtule arusaadav ning tõendite ametliku tõlke nõudmine oleks elatise suurendamise nõude

hinda arvestades ebamõistlik.

8. Kirjalikes menetlusdokumentides hageja esindaja poolt loetletud lapse kulude summa kokku

on ca 950 eurot. 23.08.2018 kohtuistungil hageja esindaja täpsustas lapse kulude summaks 608

eurot kuus, millest kummagi vanema kanda jääb 304 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et kui

hageja tugineb elatise suurendamise nõude põhjendamiseks sellele, et lapse kulud on alampalga

summast suuremad (ehk ülalpidamiskohustuse võrdse jaotumise korral peaks mõlemad vanemad

Tsiviilasi nr 2-17-16290

5(8)

panustama miinimumelatise summa), tuleks kulude suurust siiski tõendada ka siis, kui elatise

suurendamist nõutakse üksnes miinimumini.

9. Kostja leidis, et lapse kulud ei ületa summat 475,70 eurot ühes kuus. Kostja ei vaidlusta

hageja näidatud ühes kuu kuludest elektrikulu 7,70 eurot, trennide kulu summas 50 eurot. Lapse

muid kulusid kostja aktsepteerib hageja näidatust väiksemas ulatuses: eluasemekulud summas

130 - 140 eurot, sidekulud 8 eurot, lasteaiamaks 120 eurot; kulud söögile, joogile,

hügieenitarvetele ja riietele kokku 150-200 eurot.

Kostja vaidles vastu automaksu ja auto kindlustuse kulude lapse kuluks arvestamisele, kostja

hinnangul hageja seaduslik esindaja saaks kasutada soodsamaid transpordivahendeid lapse

transportimiseks.

Kohtuistungil kostja kompromissi arutamisel möönis, et lapse kulud kuus võivad ulatuda 540 -

550 euroni, seega kummagi vanema kanda 275 eurot kuus, kuid arvestada tuleb ka riiklikku

toetust. Arvestades hageja eest makstavat lapsetoetust 148 eurot, jääbki kummagi vanema kanda

mitte rohkem kui 200 eurot, seega elatise suurendamiseks alust ei ole.

10. Kohus leiab aga, et kostja tuginemine sellele, et Eestis elades oleksid lapse kulud väiksemad

ja elatise suuruse muutmiseks alust ei ole, on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja on elatise

kokkuleppe sõlmimisel faktiliselt aktsepteerinud, et lapse kulud on miinimumist kõrgemad –

elatise suuruseks lepiti kokku tolleaegsest miinimumelatisest 25% võrra suurem summa. Järjest

suurema alampalga kehtestamine (ja sellega seotult miinimumelatise suurenemine) on vähemalt

osaliselt tingitud elukalliduse tõusust. Koos elukalliduse tõusuga suurendavad paratamatult ka

hageja kulud. Lisaks on kostja vastuväited elatise suurendamise nõudele vastuolus tema tegeliku

käitumisega: hageja pangakonto väljavõttest (I kd, lk 37 – 51) nähtub, et kui seaduses sätestatud

minimaalse elatise suurus ületas poolte vahel kokkulepitud elatise suuruse, on kostja

tegelikkuses tasunud lapsele elatist kehtivas minimaalmääras. Nii on kostja 2016.aastal maksnud

elatist 215 eurot kuus ja 2017.a kuni oktoobrikuuni (elatise suurendamise hagi esitamiseni) on

kostja samuti keskmiselt tasunud 235 eurot kuus, kuigi mõnel kuul mitmes jaos ja on olnud

elatise võlgnevust.

11. Kohus, võttes arvesse kostja seisukohti ning hageja esitatud tõendeid ja selgitusi, leiab, et

hageja põhistatud ja vajalikud kulud ühes kuus keskmiselt on järgmiselt:

- Elektrikulu 7,70 eurot, mida ka kostja aktsepteerib;

- Trennide kulu summas 50 eurot, mida ka kostja aktsepteerib;

- Automaksu ja auto kindlustuse kulusid summas 27,52 eurot. Kostja vaidlustas lapse kuluna

automaksu ja autokindlustuse kulu, kuid möönab, et arvestades lapse vanust ja asjaolu, et laps

iseseisvalt veel ei liikle, kulub lapse transpordile teatav summa. Transpordikulu olemasolu lapsel

saab eeldada. Kohtuistungil hageja esindaja esitatud andmete kohaselt lapse sõidutamiseks

läbitavate kilomeetrite (100 - 150 km nädalas) ja kütusekulu (10 l/100 km, Xxxxxx bensiini hind

1,7 €/l) põhjal tuletatav transpordikulu oleks oluliselt suurem. Kohus nõustub hagejaga, et

tegemist on kuluga, mille tõendamine oleks TsMS § 233 lg 1 kohaselt ebamõistlik. Hageja on

sisustanud transpordikulu autoga seotud kuludega, mida hageja esindaja suudab tõendada. Kohus

möönab, et Eestis ei oleks hageja seaduslikul esindajal automaksu, kuid lapse kulude vajalikkuse

määramisel peab kohus põhjendatuks arvestada lapse tegeliku elukoha riigiga. Eluliselt usutavad

on AA põhjendused, et lapse transportimine ühistranspordiga ei ole kaasneva ajakulu tõttu

võimalik. Laps käib eestikeelses eralasteaias, mis ei ole elukohale lähim lasteaed,

ühistranspordiga (AA sõnul ei otseliini nende kodust lasteaeda ei ole, teekonnal tuleks ümber

istuda teise liini sõidukisse) last lasteaeda viies ei jõuaks AA ise õigeaegselt tööle ega õhtul

lapsele lasteaeda järele minna.

- lapse eluasemekulu (üür + vesi) 168,13 eurot kuus on hageja esindaja leidnud üürikulu

jagamisega leibkonna liikmete arvuga. Hageja esindaja selgituste kohaselt sõltub eluasemekulu

suurus tema sissetulekute suurusest ja muutub kord aastas. AA xxxxxliikmelise pere (tema ja

xxxx last) kasutuses on 3-toaline korter, 89,8 m2. Kohus leiab, et praegusel juhul on näidatud

suuruses kulu (1/3 üürisummast) käsitatav kasutuseelise väärtusena. Lapse kasutuses olev tuba

(hageja esindaja sõnul 20 m2) moodustab kogu korterist 22%, lisaks oma toale kasutab laps ka

Tsiviilasi nr 2-17-16290

6(8)

ühiskasutuses olevaid kõrvalruume ja kööki. Samas 2- ja 3- toalise korteri üürihindade erinevus

on vähem kui 20%. Seetõttu kohus asub seisukohale, et 1/3 üürihinnast vastab ka kasutuseelise,

mida X saab vanema üüritavas korteris elades, väärtusele.

– Sidekulu 8 eurot. Hageja seaduslik esindaja palus lapse sidekuluks arvestada 12,84 eurot kuus.

Kohus nõustub kostjaga, et lapse mõistlik sidekulu kuus ei ületa 8 eurot. x-aastane laps ei kasuta

iseseisvalt telefoni ega internetti täiskasvanuga võrreldavas mahus. Vanem ei ole soetanud

mobiiltelefoni lapse pärast ega kasuta ka internetti üksnes lapse huvides. Vajadus kasutada

telefoni muu hulgas lapsega seotud asjade ajamiseks ei põhjenda sidekulude võrdselt

pereliikmete vahel jagamise vajadus.

- Lasteaiamaks 290 eurot, kulu on tõendatud lasteaiamaksu arvega summas 290 eurot (tl 97, I

kd). Kostja vaidleb kulu suurusele vastu ja leiab, et põhjendatud kuluna tuleb arvestada lasteaia

maksuks 120 eurot kuus, mis vastab Eestis lasteaia kohatasu ja söögiraha orienteeruvale

summale ühes kuus. Kohus leiab, et lasteaiatasu 290 eurot kuus on lapse põhjendatud ja vajalik

kulu. AA soovib, et laps omandaks alushariduse eesti keeles, mistõttu käib laps eestikeelses

eralasteaias ja läheb järgmisel aastal ka eesti kooli. Lapse lasteaias käimine on eeltingimuseks, et

AA saaks tööl käia ja teenida sissetulekut, millest muu hulgas hagejat ülal pidada. AA sõnul käib

laps praegu ka eelkoolis, mille maksumus on 98 eurot kuus, seda kulu ei ole hageja esindaja

lapse kulude summas arvesse võtnud. AA teada koolis tuleks maksta 390 eurot kuus, kuid see

sisaldab ka kõiki väljasõite, koolis söömist ja esmaseid õppevahendeid. X koolimineku ajal

kehtivat kooli tasu ei saa praegu hinnata, kuid kohtu hinnangul saab järeldada, et lasteaia

lõppemise järel kulud ei vähene.

- Söögikulud 150 eurot kuus;

- hügieenitarbed, olmekulud, riided kokku ca 100 eurot.

Hageja on arvestanud söögile, hügieenitarvetele, olmekuludele ja riietele kokku 300 – 400 eurot

kuus. Kostja leiab, et selleks ei kulu kokku üle 150-200 euro kuus, laps saab süüa ka lasteaias,

koolis. Kohus leiab, et lapse söögikulud kuus võivad mõistlikult olla 150 eurot kuus ning riided,

olmekulud ja hügieenitarbed ei ületa 100 eurot kuus. Hageja esindaja ei ole arvestanud lapse

kulude hulka tervishoiukulusid. AA eelistab lapsega käia (pere)arsti juures Eestis, kuid kuna

puudub Eestis tervisekindlustus, siis on visiidid ja protseduurid tasulised ja AA ei pea õigeks

nõuda kostjalt nende kulude osalist katmist.

Eeltoodud arvestuse kohaselt moodustavad lapse vajalikud kulud kuus ca 800 eurot.

12. Kostja leiab, et elatise suuruse arvestamisel tuleb arvesse võtta ka riiklikke ning kohaliku

omavalitsuse poolt lapsele makstavaid toetusi. Hageja, viidates Riigikohtu praktikale, leiab, et

elatise suuruse muutmisel makstavaid toetusi arvestama ei pea.

Kohus on seisukohal, et elatise suuruse määramisel, sh elatise suurendamise otsustamisel, tuleb

toetustega arvestada, kui kostja seda taotleb. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 tehtud

otsuse p-s 28.2 asunud kolleegiumi täiskoosseisus seisukohale, et kohus saab asjaolu, et osa

lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline

sellele tugineb.

Kostja on palunud kohtul arvestada asjaoluga, et lapse kulutused on osaliselt kaetud Xxxxx riigi

poolt makstava toetusega. Esitatud tõendi kohaselt XX osas talle makstav toetus on kuus 148

eurot, millest 48 eurot on üksikvanema toetus ja 100 eurot lapsetoetus. Toetuste summa 148

euroga on XX igakuiste vajaduste summa (800 eurot) osaliselt kaetud ning vanematel tuleb katta

ülejäänud ca 650 eurot, seega kummagi vanema osa oleks 325 eurot ehk nõutavast

miinimumelatisest suurem. Eeltoodu alusel on põhjendatud hageja nõue suurendada kostja poolt

hageja ülalpidamiseks makstavat elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumsuuruseni. Elatist

suurendatakse alates hagi esitamisest 31.10.2017. Kuni 31.12.2017 tuleb tasumisele kuulunud

elatise suuruseks lugeda 235 eurot ning alates 01.01.2018 on elatise suurus 250 eurot kuus, kuid

mitte vähem PKS § 101 lg-s 1 sätestatust (pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast kuus. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt menetluse ajal hagiga

hõlmatud perioodi eest tasutud elatisesummadega.

13. Kohus on seisukohal, et aluseid elatise suurendamata jätmiseks või taotletust väiksemas

Tsiviilasi nr 2-17-16290

7(8)

ulatuses suurendamiseks ei ole. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest

selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline

andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2

kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui

vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda

ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas

vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui

elatist saav laps.

Kostja on palunud arvestada oma praegu olemasoleva xxxxxliikmelise leibkonnaga ja oktoobris

sündiva lapsega. Kohus leiab, et ka need asjaolud ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks.

Kostjal puudub seadusest tulenev kohustus pidada üleval kostja elukaaslase lapsi. Käesoleva

otsuse tegemise ajal ei saa kohus arvestada veel sündimata lapsega, sest puuduvad andmed

(sündiva lapse kulud/vajadusi, kostja elukaaslase varandusliku seisund ja sissetulekud), mille

alusel hinnata, kas hagejale makstava elatise suurendamise järel jääks kostja peatselt sündiv laps

hagejaga võrreldes varaliselt vähem kindlustatuks.

14. Hagi rahuldamata jätmiseks ei anna kohtu hinnangul alust kostja väide, et ta teenib äärmiselt

väikest sissetulekut, käesoleval hetkel õpib ega ole võimeline hagejat suuremas summas ülal

pidama. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud tegema kõik mõistlikult

võimaliku, et teenida piisavat sissetulekut, mis võimaldaks tal katta nii enda kui oma laste

vajalikud kulud. Hageja on terve ja töövõimeline noor mees. Õppima asumine on kostja valik.

Lisaks ei ole eluliselt usutav, et kostja lapseootel elukaaslase ja peres juba kasvava x lapse

kõrvalt pühendub ainult õppimisele ega teeni mingit sissetulekut. Kostja on esile toonud, et

töötas suvel xxxxxxxxxxx ning litsents on tal alles. Samuti on kostja aeg-ajalt käinud tööl

xxxxxxxxxxxxxx välismissioonidel, esitatud tõendite kohaselt viimati vähemalt veel 2018.a

esimeses pooles.

15. Eeltoodu alusel kohus rahuldab XX hagi CC vastu elatise suurendamiseks. Kohus suurendab

Pärnu Maakohtu 20.06.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-3130 XX ja CC vahel

kokkulepitud elatise suurust, lugedes alates hagi esitamisest 31.10.2017 kuni 31.12.2017 XX

ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruseks 235 eurot kuus ning alates 01.01.2018 kuni X

täisealiseks saamiseni 250 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäärast kuus (perekonnaseaduse § 101 lg 1).

PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kuu eest ette, seega tuleb elatis maksta selle, kuu,

mille eest elatist makstakse, esimeses pooles. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja poolt

menetluse ajal lastele tasutud elatisesummasid.

Menetluskulude jaotus

16. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Arvestades aga, et tegemist on alaealise lapse elatise nõudega isa vastu, lapse vajaduste

loetlemine ja elatise suurendamise põhjendamiseks eluliste asjaolude väljatoomine ei nõua

õigusalaseid eriteadmisi, mistõttu ei olnud hageja seaduslikul esindajal vältimatult vajalik

kasutada kohtusse pöördumiseks advokaadi abi. Kohus peab õiglaseks jätta TsMS § 162 lg 4

alusel menetluskulud iga kulu kandnud menetlusosalise enda kanda. Hüvitatavate kulude

puudumise tõttu kohus kulude suurust kindlaks ei määra.

Heli Käpp

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 11.07.2019 kohtuotsuse resolutiivosa:

RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 17. septembri 2018 otsus kohtu määratud

Tsiviilasi nr 2-17-16290

8(8)

menetluskulude jaotuse osas ning teha uus otsus, millega jätta maakohtu

menetluses kantud menetluskulud kostja CC kanda. Muus osas

jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse

põhjendusi.

2. Hageja XX apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Kostja CC apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Võtta vastu kostja poolt 6. novembril 2018 tõendina esitatud K. K.

sünnitunnistus ja hageja poolt 7. novembri 2018 vastusele lisatud Pärnu

Maakohtu 20. juuni 2013 määrus tsiviilasjas nr 2-13-3130. Keelduda kostja

apellatsioonkaebusele lisatud Facebooki postituste väljavõtte vastuvõtmisest.

5. Apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta kostja CC kanda.

6. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud

maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada

teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.