2-17-117413/27 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TÄIENDAV OTSUS

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. september 2018.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-17-117413

Tsiviilasi

Kraska OÜ hagi I L vastu kahju hüvitise nõudes

Tsiviilasja hind

1 249,19 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Kraska OÜ (registrikood xxx, asukoht Punane tn

21- 218, 13611 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Valeriy

Gimaev (Narva Esimene Advokaadibüroo, Tallinna

esindus,

Peterburi

tee

71-318,

Tallinn,

e-post:

valeriy@gimaev.ee)

Kostja: I L (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: xxx)

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

lihtmenetlus

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt I Lilt hageja Kraska OÜ kasuks põhivõlg summas 1066,01

eurot, sissenõutavaks muutunud viivised summas 160,19 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt

summas 1066,01 eurot alates 04.07.2018 vastavalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määrale kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta kostja I L kanda.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib

esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse

kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse

või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

2

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt kostja abikaasa (edaspidi nii kostja kui ka kostja abikaasa on kostja) on

2016.a juulikuus tellinud hagejalt FIBO plokid kaubaalusel, müürisegu ja mahalaadimisteenust.

Kostja on oma tellimuse edastanud „Viber“ programmi abil hageja töötaja A Bi telefonile.

Kostja on selles kirjavahetuses palunud toimetada kaup aadressile xxx. Kuna hageja tegeleb

müügi vahendusega, siis hageja tellis kauba Optimera Estonia AS-ilt (Ehituse ABC), mille

kohta Ehituse ABC esitas ettemaksu arve nr P16123569. Ettemaksu arve hageja on tasunud

16.08.2016.a. Arve tasumisel on Ehituse ABC esitanud hiljem ka arve viitenumbriga

13821506. Hageja korraldusel on Ehituse ABC 12.08.2016.a kauba kätte toimetanud kostja

märgitud aadressile xxx, mille kohta on olemas väljavõte Ehituse ABC transpordi väljatrükk.

Hageja on 12.08.2016.a esitanud kostjale arve nr 1608_174 toimetatud kauba ja teenuste kohta.

Kostja on osaliselt arve tasunud, 08.08.2016.a summas 1 200 eurot selgitusega „arve umber

1608_174 (osa)“, 17.08.2016.a 600 eurot selgitusega „arve umber 1608_174 (osa2)“ ning

01.03.2017.a selgitusega osamakse. Seega kostjal on arvest nr 1608_174 tasumata 812,73

eurot. Kostja ei ole nimetatud summa tänaseni tasunud.

Samuti on kostja 12.08.2016.a tellinud hagejalt värvi ja värvimiseks kulumaterjale ning

palunud toimetada need aadressile xxx. Kuna hageja tegeleb müügi vahendusega, siis hageja

tellis kauba Espak AS-ilt, mille kohta Espak AS 12.08.2016.a esitas arve nr 0807210. Arve on

samal päeval tasutud, kuna vastasel juhul Espak AS ei oleks väljastanud kaupa. Kauba on

hageja töötaja A B toimetanud kostjale kätte 12.08.2016.a ise. Värvide ja värvimiseks

kulumaterjalide kohta on hageja kostjale esitanud arve nr 1608_192. Kostja ei ole arvet tasunud

ning hageja töötaja A B on edastanud kostjale meeldetuletuse arve tasumiseks, millele on

kostja vastanud, et kindlasti tasub arve ning palub vabandust. Kostja ei ole nimetatud arvet

tänaseni tasunud.

Hageja ja kostja vahel on välja kujunenud praktika, mille kohaselt tellimusi teostab, lepib

kokku tarnimise küsimustes ja muudes korralduslikes küsimustes kostja abikaasa A L, arved

aga tasub kostja. Hageja esitab selle kohta raamatupidamise programmi väljavõtte, millest on

näha, et alates 16.06.2015.a kõik maksed on teostanud kostja ise. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja

müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt

tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga

kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 209 lg 1 esimese

lause kohaselt, kui asi tuleb ostjale üle anda määratud kohas, peab müüja asja määratud kohas

ostja käsutusse andmiseks valmis panema ja ostjale valmispanekust teatama. Hageja on kauba

kostjale üle andnud kostja määratud kohas.

Seega nõuab hageja kostjalt põhivõlga 1 066,01 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid

97,73 eurot ja viivist seadusjärgses määras tasumata põhivõla summalt alates 29.09.2017 kuni

põhivõla täieliku tasumiseni.

17.11.2017 seisukohas selgitab hageja, et vaidlusalused arved olid esitatud kostja abikaasa A L

palvel kostja nimele. Lõpuks 07.12.2016.a A L palus maksude optimeerimise eesmärgil arved

ümber teha firmale Kredit Kinnisvara OÜ. Samal päeval hageja tegi kostjale kreeditarve nr

K174 ARVELE NR. 1608_174 ja kreeditarve nr K192 arvele nr 1608_192. Samal päeval A L

palvel oli esitatud arve nr 1612_333 Kredit Kinnisvara OÜ-le. Seega tegelikult kaup oli

müüdud ja teenus osutatud, kuid A L palvel arve esitatud juriidilisele isikule. Tegelikult kauba

ja teenus on saanud A L ning varasemalt väljakujunenud praktika kohaselt arved pidi tasuma

kostja. Kostja on õigesti märkinud, et Kredit Kinnisvara OÜ on registreeritud alles

31.10.2016.a, mistõttu 2016.a augusti kuus ei saanud sellele firmale kaupa müüa ega teenust

3

osutada, kuna firmat sel ajal ei olnud. Arvel nr. 1608_174 märgitud kaup on kätte toimetatud

kostjale A L korraldusel saatelehe nr 87176655 alusel 12.08.2016.a. Saatelehel küll puudub

saaja allkiri, kuid vedaja ja logistiku selgituste kohaselt klient juhendas autojuhti telefoni teel.

Kliendiks on A L, kuna logist ja vedaja on helistanud A L numbrile xxx. Samuti kauba

kättesaamist kinnitab A L kiri hagejale, mis on edastatud 12.09.2016 selle kohta, et müürisegu

oli katkine. Arve nr. 1612_333 Kredit Kinnisvara OÜ nimele on katkise müürisegu maksumuse

võrra vähendatud. Eeltoodust tulenevalt hageja on kauba kostjale üle andnud kostja määratud

kohas ja vastavalt kostja abikaasa A L juhistele.

Hageja 21.05.2018 seisukohas märgib, et ka varasemalt on kaupa kätte toimetatud enne arvete

tasumist.

Kostja vastuväited

Kostja leiab, et hagi on esitatud vale kostja suhtes. Kostja täitis kolmanda isiku rolli. Kõik

tellimused ja omavahel koostöö teostasid kostja abikaasa (A L) ja hageja. Kostja abikaasa (A

L) ja hageja vahel oli sõlmitud suuline leping VÕS § 11 lg 1 kohaselt.Juhul, kui kohus leiab, et

hagi on esitatud õige kostja suhtes, esitab kostja oma seisukoha. Kostja vaidleb hagile vastu ega

tunnista oma võlgnevust.

Alates aastast 2015 kostja abikaasa tellis hagejalt ehitusmaterjale. Hageja väljastas kostja

abikaasale kaupa üksnes siis, kui kauba eest oli kostja abikaasa tasunud.Kuna kosja abikaasal

puudub võimalus tasuda elektroonilisel viisil, siis vahest tasus kauba eest kostja. Kostja

abikaasa on hagejale tasunud kauba eest ka sularahas. Sellisel juhul hageja väljastas kostja

abikaasale kauba koheselt ehituspoes.

Hagejal on pangakonto SEB pangas ja kostjal pangakonto Swedbangas, alati peale kauba

maksmist kostja edastas kostja abikaasa palvel hagejale maksekorralduse tasutud kauba eest.

Kuna laekumine ühest pangast teise võtab aega, siis kostja edastas hagejale maksekorralduse,

peale maksekorralduse edastamist, hageja väljastas kostja abikaasale kauba. Hageja ei

väljastanud kostja abikaasale kaupa enne, kui kauba eest oli tasutud. Selliselt kujunes hageja ja

kostja abikaasa vahel tava ja praktika. VÕS § 25lg 1 kohaselt on lepingupooled oma majandus-

või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on

kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud.

Fibo plokid pidid saabuma peale arve täielikku tasumist. Kostja tegi hagejale ettemaksu. Peale

ettemaksu tegemist lahkusid kostja ja kostja abikaasa planeeritud puhkusele. Tellimus ületas2

600 eurot. Seejärel hageja väljastas veel kaupa kostjale, mille eest kostja abikaasa pole tasunud.

Ebamõistlik on hageja käitumine, et tasumata arve eest hageja väljastab kostjale kaupa 2 500

euro eest (kauba üleandmine on tõendamata, vastuvõtuakt puudub). Seejärel, kui kostjal on

juba tasumata arve, väljastab hageja uuesti kostja abikaasale kaupa. Kuigi kaup, mille tellis

kostja abikaasa 15.08.2016, ei olnud samuti üle antud kostjale ega kostja abikaasale, puudub

vastuvõtuakt. Müüja ei ole tõendanud ega teinud võimalikuks omandi (kauba) üleandmist

ostjale, üksnes arve esitamine ei tõenda omandi üleminekut kostjale. Kostja ega keegi kolmas

isik kostja palvel ei ole kaupa vastu võtnud.

Kostja ega kostja abikaasa ei saanud kaupa vastu võtta, kuna viibisid välismaal.

Hageja on esitanud sama nõude ka Kredit Kinnisvara OÜ vastu. kuid see menetlus on

lõpetatud. Äriühing Kredit Kinnisvara OÜ oli asutatud alles novembris 2016 ning võlgnevust

hageja ees ei saanud olla tekkinud. Kostja palub jätta hagi läbivaatamata või rahuldamata.

02.04.2018 täiendavas seisukohas märgib kostja, et 15.08.2016 tellitud kaup oli toimetatud

kätte V nimelisele isikule.

Menetluse käik

4

TsMS § 444 lg 4 alusel jättis kohus 04.07.2018 avaldatud otsusest välja kirjeldava ja

põhjendava osa. Käesoleval juhul täiendab kohus otsust TsMS § 448 lõikes 4ˡ sätestatu

kohaselt, sest kostja teatas kümne päeva jooksul (09.07.2018) otsuse kättetoimetamisest arvates

kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei

pea

põhjendama.

Otsuse

täiendamine

lahendatakse

kirjalikus

menetluses.

Teisele

menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga

hakkab

apellatsioonkaebuse

esitamise

tähtaeg

uuesti

kulgema

täiendava

otsuse

kättetoimetamisest arvates.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis

leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Hagiavalduse kohaselt tellis kostja abikaasa 2016.a juulis hagejalt FIBO plokid kaubaalusel,

müürisegu ja mahalaadimisteenust. Hageja korraldusel on Ehituse ABC 12.08.2017.a kauba

kätte toimetanud kostja märgitud aadressile xxx, mille kohta on olemas väljavõte Ehituse ABC

transpordi väljatrükk. Kostja on osaliselt arve1608_174 tasunud, 08.08.2016.a summas 1 200

eurot selgitusega „arve number 1608_174 (osa)“, 17.08.2016.a 600 eurot selgitusega „arve

umber 1608_174 (osa2)“ ning 01.03.2017.a selgitusega osamakse. Seega kostjal on arvest nr

1608_174 tasumata 812,73 eurot.

Samuti on kostja 12.08.2016.a tellinud hagejalt värvi ja värvimiseks kulumaterjale ning

palunud toimetada need aadressile xxx. Kuna hageja tegeleb müügi vahendusega, siis hageja

tellis kauba Espak AS-ilt, mille kohta Espak AS 12.08.2016.a esitas arve nr 0807210. Kauba on

hageja töötaja A B toimetanud kostjale kätte 12.08.2016.a ise. Värvide ja värvimiseks

kulumaterjalide kohta on hageja kostjale esitanud arve nr 1608_192. Kostja ei ole arvet

tasunud.

Kostja on eitanud nii seda, et tema on kostja, kui ka seda, et kaup kätte saadi. Kostja on

rõhutanud, et ta viibis puhkusel koos abikaasaga välismaal 12.08.2016-28.08.2016 ning ei ole

andnud käsku kaup maha laadida.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on

piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Lõike 2 kohaselt on pakkumusele

nõustumuse andmisega leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai.

VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva,

valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi

ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja

kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist.

VÕS § 113 lg-le 1 kohaselt rahalise kohustuse maksmisega viivitamisel võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivistuintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

5

kohase täitmiseni. Viivise määraks tuleb lugeda käesoleva seaduse § 94 sätestatud intressimäär,

millel lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepingus on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud viivisemäär.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni

Käesoleva vaidluse lahendamiseks tuleb kohtul välja selgitada, kas kostja on eelnimetatud

arvetes märgitud kaubad kätte saanud ja kas ta on nende eest tasunud.

Kohus tuvastab, et kostja abikaasa A L esitas 21.07.2016 FIBO plokkide ja segumaterjali

tellimuse „Viberi“ kaudu hageja töötajale A Bile (tl 29-32, tõlge tl 51 ja 51 pöördel). Hageja on

selgitanud, et kuna hageja tegeleb müügi vahendusega, siis hageja tellis kauba Optimera Eesti

AS-lt (Ehituse ABC). Kohus tuvastab, et Optimera Eesti AS on teinud hagejale 25.07.2016

ettemaksuarve nr P16123569, millele on märgitud objekti info: xxx xxx (tl 33). Hageja on

ettemaksu arve tasunud (tl 34). Pärast seda on Optimera Eesti AS esitanud 18.08.2016 hagejale

sama kauba eest arve nr A16093413 (tl 35). Hageja on esitanud 03.08.2016 kostjale arve nr

1608_174 summas 2662,73 eurot Fibo plokkide, müürisegu ja Fibo mahalaadimisteenuse eest

(tl 37). Kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt kostja on osaliselt arve tasunud, 08.08.2016.a

summas 1 200 eurot selgitusega „arve umber 1608_174 (osa)“, 17.08.2016.a 600 eurot

selgitusega „arve umber 1608_174 (osa 2)“ ning 01.03.2017.a selgitusega osamakse (tl 38).

Seega kostjal on arvest nr 1608_174 tasumata 812,73 eurot. Kohtule esitatud Optimera Estonia

OÜ 12.08.2016 saatelehel on märgitud 18 aluse (15 fibo plokki ja 3 müürisegu) viimine

asukohta Harku ja kirjas telefoni number xxx (tl 83). Kohtule esitatud kõneeristusest selgub, et

autojuht logistikafirmast on 12.08.2017 helistanud numbrile xxx järgnevalt: kell 08:58 kõne

kestvus 6 minutit ja 42 sekundit, 13:19 kõne kestvus 1 minut ja 51 sekundit, kell 13.22 kõne

kestvus 14 sekundit, kell 14:41 kõne kestvus 33 sekundit (tlk 84 ja 84 pöördel). Saatelehel

märgitud telefoninumber kattub A Li nimele salvestatud numbriga (tl 48, tõlge tl 47). Kohus

tuvastab, et autojuhi kaardi väljavõttest nähtub, et auto on saabunud 12.08.2016 aadressile xxx

kell 13:29 ja lahkunud sealt kell 14.29 (tl 76). Kohutuistungil on A J, kes töötab Stonewolf

OÜ-s autojuhina, andnud tunnistajana ülekuulamisel järgmiseid ütlusi: „Esimene kõne oli,

kuhu tulla. Mina helistasin kellegile. Kindlasti on see number, mis on paberil kirjas. Mingi

meesterahvas võttis vastu. See oli 12.08.2017. a Minule seletati, kuhu tulla. Seletuse järgi

sõitsin kuni tõkkepuuni. Helistasin uuesti ja siis avati tõkkepuu. Helistasin korra veel kui

jõudsin krundile ja küsisin, kuidas paigaldada plokid. Paigaldasin suurema osa plokkidest

vundamendi peale, sest haagisega ei saanud ligi, haakisin haagise lahti ja tagurdasin auto

vundamendi juurde. Plokid ja segukotid olid aluste peal. Tõstsin plokid haagise pealt auto peale

ja sõitsin autoga uuesti krundile ja laadisin auto pealt plokid maha. Neljas kõne oli tehtud, et

uuesti välja saada, avati tõkkepuu. Ma olin umbes 1,5 tundi krundi peal. Vastaskrundi peal oli

veel üks inimene, kes ajas auto eest ära, kes kartis, et ma rehin ta auto ära. Ma tõin Fibo plokid

ja segud 2-3 koti. Fibo plokke oli umbes 15 alust. Segukotid olid 1 tonni raskused. Mina tõstsin

tõstukiga Fibo plokid ja segukotid haagise pealt auto peale/…/Logistik andis minule ülesanne

sõita tehasesse ja võtta kaup peale, tehas väljastas saatelehe, kus oli aadress peal. Ma helistasin

kauba tellijale kui ma olin enamvähem kohal. Kauba saaja seletas, et kui jõuate tõkkepuuni

pean ma helistama. Kui ma küsisin, kuhu panen saatelehe, et minul on allkirja vaja ja mina

ütlesin, et mina panen saatelehe Fibo plokkide kile alla. Mina reeglina kauba kättetoimetamisel

ei võta saajalt allkirja. On mõningad korrad kui kauba saajaid ei ole kohal. Kui ma hakkasin

sõitma, siis ma ei teadnud, et kedagi krundil kohal ei ole. See selgus alles siis kui ma kaupa

maha laadisin (tl 133). 12.09.2016 on kostja abikaasa poolt hagejale saadetud e-kirjaga pildid,

millest nähtuvad katkised müürisegu kotid (tl 85-85 pöördub). Kohtuistungil on tunnistaja A B

andnud järgmiseid ütluseid: „12.08.2016 sai kostja ja tema abikaasa Fibo plokid ja segukotid

kätte. 12.09.2016 helistas minule A, et segukottides on kuivanud tükid. Mina palusin omalt

6

poolt teha pildid, et saaksin need edastada Ehituse ABC-le, et lahendada see probleem.

Plokkide kohta ei olnud mingisugust juttu. Kui loogiliselt võtta, siis sai A Fibo plokid kätte,

sest segu on vaja plokkide panekuks. Kraska OÜ-le ei ole pretensioone esitatud, et Fibo plokke

ei ole kätte saanud.“ (tl 133 pöördel). Kohus leiab, et eelnevate tõenditega on leidnud

tõendamist, et kaup on 12.08.2016 vastavalt kostja abikaasa korraldusele xxx kinnistule

toimetatud. Kuna kostjat ega tema abikaasat ei viibinud hetkel antud kinnistul, siis ei olnud

kaupa kättetoimetaval autojuhil võimalik võtta allkirja kauba kättetoimetamise kohta saatehele

ja autojuht jättis kauba saatelehe Fibo plokkide kile alla. Kohus märgib, et asjaolu, et kostja ega

tema abikaasa A L ei viibinud 12.08.2016 Eestis, ei oma käesoleval juhul tähtsust, sest kostja

abikaasa A L on telefoni teel kaupa kättetoimetavat autojuhti juhendanud, kuhu kaup toimetada

ja on saanud telefoni teel avada tõkkepuu, et autojuht pääseks xxx kinnistule.

Kohus leiab, et kostja väide, et kostja abikaasa poolt 12.09.2016 hagejale e-mailiga edastatud

pildid, millest nähtub katkine müürisegukott olid tehtud 2015 ja seega võis tegemist olla

kordusmeiliga, ei ole usutav. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et pildid oleksid

tehtud 2015. aastal ja need oleks saadetud juba 2015 aastal hagejale. Arusaamatuks jääb, miks

oleks kostja abikaasa pidanud 12.09.2016 saatma hagejale pildid müürisegust, mis on kostjale

kätte toimetatud juba 2015. aastal. Kohtuistungil on tunnistaja A J andnud järgmiseid ütluseid:

“Üks segu oli haagise peal ja see läks haagise pealt auto peale tõstmisega puruks“ (tl 133).

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et eelnimetatud fotode puhul ei saa olla tegemist

2015 tehtud fotodega, vaid fotod on tehtud 2016. Samuti ei ole usutav kostja abikaasa A Li

poolt tunnistajana antud ütlused, et xxx ei olnud mitte midagi toodud (tl 132 pöörde), kuna ta

ise pildistas sinna toodud segu, mis oli praak ja on saatnud 12.09.2016 fotod hagejale. Veel ei

ole usutav kostja abikaasa väide, et tema ei ole lubanud kaupa maha laadida. Vastupidi –

eelpool toodud tunnistajate ütlustest johtub, et autojuhti juhendas klient ja seepeale lasti

tõkkepuu üles. Vastupidist ei ole ei kostja TsMS § 230 kohaselt tõendanud. Kostja abikaasa

ütlused on samuti ebaloogilised. Esmalt väidab (tl 132), et mitte midagi ei toodud aadressile

xxx, samal istungil aga ka seda, et ta palus Fibo plokkide arved ümber teha firma nimele (tl

132). Samuti nähtub kostja abikaasa poolt 12.08.2016 hagejale telefoniga saadetud sõnumist, et

vastuseks hageja esindaja küsimusele, millal ta maksab 1000 eurot Fibo eest, on kostja

abikaasa lubanud maksta niipea kui jõuab netti (tl 39 pöördel, 47 tõlge). Kohtu hinnangul on

kostja ja tema abikaasa käitunud pahauskselt, esitades vastuolulisi väiteid ja jättes hagejale

tasumata tarnitud kauba eest.

Kohtu arvates ei oma kostja väide, et tema abikaasal ja Kraska OÜ-l oli praktika, et enne

tasutakse kauba eest ja alles seejärel tarnitakse see kohale, mingit tähtsust. Kuna poolte vahel

oli tekkinud usaldus, viidi kaup siiski kohale ja selle eest tulnuks tasuda. Asjas on tuvastatud, et

hageja täitis oma kohustused vastavalt lepingule. Kostja jättis oma kohustuse osaliselt täitmata.

Kuna Arve 1608_174 tl 37 summas 2 662,73 eurot tasuti kostja poolt osaliselt ja tasumata jäi

812,73 eurot, siis tuleb kostjalt hageja kasuks 812,73 eurot välja mõista. Sellelt summalt

arvestas hageja viivist alates 03.08.2016. Arvel ei olnud maksetähtaega kirjas, kohus arvestab

juurde 10-päevase makseperioodi pärast arve tegemist. Seega tuleb arvestada viivist perioodilt

14.08.2016-03.07.2018, so 122,67 eurot (http://www.viivisekalkulaator.ee/), mis tuleb kostjalt

välja mõista.

Kostja abikaasa ja A Bi vahelisest SMS-ide vahetusest (tl 47-49) nähtub, et värvide tellimuse

osas määras kostja abikaasa vastuvõtjaks V, keda võib käsitleda kui käsundisaajat. Vaidlust

pakkumuse ja nõustumise kohta ei ole. Kostja abikaasa väide, et V pidanuks tasuma arve, ei ole

tõendatud. Samuti ei ole see asjakohane isegi juhul, kui see nii oli, sest hagejal oli leping

kostjaga, mitte Vga. Veel nähtub kostja abikaasa ja A Bi vahelisest SMS-ide vahetusest, et

kostja abikaasa lubab (18.02.2017) raha üle kanda, kui see tekib – „Mingisugune raha saab

vabaks, siis kindlasti midagi saadame.“ (tl 47-48). Siit järeldub, et kostja abikaasa oli tegelikult

teadlik, et raha on maksmata, kuigi hiljem kohtuistungil väitis, et selle pidi tasuma V (tl 132

7

pöördel). Kostja abikaasa ei ole esitanud vastuväiteid, et ei ole värve saanud, vaid ainult

vabandanud, et kauba eest on tasumata, millest järeldub, et kaup saadi kätte. Seda on

tunnistanud kostja abikaasa ka kohtuistungil. Nimelt on A L andnud kohtuistungil tunnistajana

järgmiseid ütluseid: „A tõi kauba ise xxx tänavale kohale.“ (tl 132 pöördel). Eeltoodust

tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja on arvel nr 1608_192 märgitud kauba kätte saanud,

kuid on jätnud selle eest tasumata. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks põhivõla 253,28

eurot.

Hageja on arvestanud arvel nr 1608_192 tasumisega viivitamise eest viivist alates 17.08.2016.

Arvel ei olnud maksetähtaega kirjas, kohus arvestab juurde 10-päevase makseperioodi pärast

arve esitamiset. Seega on viivis 28.08.2016 – 03.07.2018 summas 37,52 eurot

(http://www.viivisekalkulaator.ee/), mis tuleb kostjalt välja mõista.

Kostja väidab, et tema ei ole õige kostja. Kohus leiab, et I L on õige kostja. Tema nimel on

kliendikonto (tl 43), arved on vormistatud tema nimele ja ta on varasemalt arveid maksnud.

Samuti on kostja tasunud osaliselt arve nr 1608_174 eest. Kostja ei ole ka enne

kohtumenetluse algust vaidlustanud kordagi asjaolu, et vaidlusalused arved on väljastatud tema

nimele. Seega võib seda pidada vaikivaks heakskiiduks ja konkludentseks nõusolekuks sõlmida

hagejaga kaupade müügileping. Kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja A Bi ütlustest nähtub, et

kostja abikaasa soovis, et arved tehakse kostja nimele (tl 133 pöördel, 134). On loogiline ja

usutav hageja väide, et ta uskus volituse olemasolu TsÜS § 118 kohaselt ega küsinud volitust

(tl 108). Abikaasadel on ühised õigused ja kohustused. Kohtu arvates võis hageja eeldada, et

kui kostja abikaasa palub teha arve kostja nimele ja kostja tasub arved, siis on kostja ka

hagejaga sõlmitud müügilepingu pooleks.

Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

summas 1 066,01 eurot, kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutnud viivised summas

160,19 eurot ja viivised põhivõlalt summas 1 066,01 eurot alates 04.07.2018 vastavalt VÕS §

113 lõike 1 teises lauses sätestatud määrale kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus

määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik