2-17-18233/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 14.septembril 2018

tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-17-18233

Kohtuasi

O. S.i hagi Hooneühistu Kadakas vastu 05.09.2017

üldkoosoleku otsuse punkti 3 „2016 majandusaasta aruande

kinnitamine“ kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt

tühisuse tuvastamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: O. S. (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline

esindaja Anu Baum

Kostja: Hooneühistu Kadakas (registrikood 80071043,

asukoht A.H.Tammsaare tee 113a, 12917 Tallinn; e-post

xxx), seaduslikud esindajad T. Õ., M. S.ja R. R.

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

Jätta rahuldamata O. S.i hagi Hooneühistu Kadakas vastu

05.09.2017

üldkoosoleku

otsuse

punkti

„2016

majandusaasta

aruande

kinnitamine“

kehtetuks

tunnistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks

Menetluskulude jaotus

1. Jätta hagimenetluse kulud O. S.i kanda

2. Menetluskulude puudumise tõttu jätta Hooneühistu

Kadakas menetluskulud O. S.ilt välja mõistmata

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hageja nõue

1. O. S. (edaspidi ka hageja) palus kohtule Hooneühistu Kadakas (edaspidi ka kostja) vastu

esitatud hagis tunnistada kehtetuks 05.09.2017 üldkoosoleku otsuse punkti 3 „2016

majandusaasta aruande kinnitamine“ või alternatiivselt tuvastada otsuse punkti 3 tühisus ning

jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hageja on kostja liige. 05.09.2017 viis kostja läbi üldkoosoleku, millel osales ka hageja.

Päevakorrapunktis 3 pani kostja juhatus hääletamisele 2016.a majandusaasta aruande, enne

seda andis aru ühistu revident. Hageja esitas küsimusi ja hääletas otsusele vastu. Hageja

vastuväidet protokolli ei kantud, kuigi ta seda nõudis. Kostja koostatud üldkoosoleku

protokoll

ei

ole

kuigi

informatiivne.

Hageja

salvestas

05.09.17

koosoleku

helisalvestusseadmega ja esitab hagi juurde selle põhjal koostatud stenogrammi, millest

nähtuvalt ei saanud hageja vastust oma küsimusele maamüügi eest saadud 240 000 euro

aruandes kajastamise kohta. Hageja vastuväite taotlus enne majandusaasta aruande

hääletusele panekut summutati kostja juhatuse poolt maha.

3. Eelnevalt otsustati 06.06.2016 kostja üldkoosolekul anda juhatusele volitused xxx suuruse

osa müümiseks 240 000 euro eest xxxOÜ-le. Hageja huvi oli enne 2016 majandusaasta

kinnitamist teada saada, kas ühistu raamatupidamises on nimetatud tehingusumma 240 000

eurot kajastatud ja mis sellest on saanud. Kostja on rikkunud majandusaasta aruande

koostamisel olulisuse printsiipi, mille kohaselt raamatupidamise aruandes peab kajastuma

kogu oluline informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit,

finantstulemust ja rahavoogusid.

4. Üldkoosolekule esitatud 2016 majandusaasta aruanne on oluliste puudustega, kuivõrd

240 000 eurone maamüügitehing on jäetud aruandes kajastamata, rikkudes selliselt

raamatupidamisseadust (RPS). Rikutud on aruande koostamisel ka avalikustamise printsiipi,

mille kohaselt raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab

saada aruande kasutajatel, kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised,

raamatupidamiskohustuslase kohta asjakohast ja tõepäraselt esitatud finantsinformatsiooni.

Kostja juhatuse koostatud aruanne ei anna hagejale informatsiooni, kas maa müügist üldse

ühistule midagi laekus ja kuidas seda raha kulutati. Ühistu üldkoosoleku otsus on tühine, kui

otsus rikub ühistu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse

sätet.

Kostja vastuväited

5. Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Vastuses hagile märgib ta, et hagejal

puudub õigus nõuda tulundusühistu § 52 lg 3 kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist, kuna ta

osales 05.09.2017 hooneühistu üldkoosolekul ega lasknud protokollida oma vastuväidet

otsusele.

6. Kostja on varem hagejale selgitanud, et protokoll koostatakse kooskõlas kehtiva õigusega,

kus pannakse kirja vaid oluline koosoleku käigu ja vastuvõetud otsus(t)e fikseerimiseks.

Seadus ei ole kehtestanud protokollile sõna-sõnalt üleskirjutamise nõuet ning see ei saa olla

üldkoosoleku otsuse kehtetuks või tühiseks tühistamise aluseks. Koosoleku protokoll

sisaldab kõike olulist ja seaduses nõutut ning ei esine puudusi ega nõuete rikkumisi.

7. Kostja on mikroettevõtja, kes lähtub finantsarvestuse ja -aruandluse korraldamisel Eesti

finantsaruandluse standardist ning võib koostada majandusaasta aruande, mis koosneb

üksnes raamatupidamise aastaaruandest. RPS § 15 lg 21 sätestab, et Eesti finantsaruandluse

standardist lähtuva mikroettevõtja ja väikeettevõtja raamatupidamise aastaaruanne koosneb

vähemalt kahest põhiaruandest (bilanss, kasumiaruanne) ning lisadest. Lähtudes eeltoodust ei

pidanud kostja aastaaruanne rahavoogude aruannet sisaldama. Kostjale kuulunud kinnistu

näol oli tegemist kostja põhivaraga. Põhivara müüki kajastatakse netomeetodil vastavalt

Raamatupidamise Toimkonna Juhendi 2 p-le 29 a, s.t põhivarade müügist saadud tulu

saldeeritakse müüdud vara bilanS.e maksumuse ning kaasnevate müügikulutustega. Kinnistu

2723/3398 suuruse mõttelise osa müügist saadud tulu oli kokku 240 000 eurot, kuid müügiga

kaasnesid otsesed kulud (hüvitis vastavalt kostja 06.06.2016. a üldkoosolekul vastu võetud

otsuse punktile 2.2) liikmelisuste lõpetamisega seotud hüvitiste näol samas summas. Seetõttu

on 2016. aasta kasumiaruandes kasum/kahjum põhivara müügist null. Seega hageja väited, et

kostja on rikkunud majandusaasta aruande koostamisel olulisuse printsiipi, mille kohaselt

raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline informatsiooni, mis mõjutab

raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, finantstulemust, ja rahavoogusid ei vasta tõele.

8. Asjakohased ei ole ka hageja viited, et aruande koostamisel on rikutud avalikustamise

printsiipi, mille kohaselt raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis

võimaldab saada aruande kasutajatelt, kellele on aruandest arusaamiseks piisavad

finantsalased teadmised, raamatupidamiskohustuslase kohta asjakohast ja tõepäraselt esitatud

finantsinformatsiooni. Kuna kostja ei saanud kinnistu 2723/3398 suuruse mõttelise osa

müümisest mingit kasu, siis ei olnudki kasumiaruandes ja bilansis võimalik midagi kajastada.

Kohtuotsuse põhjendused

9. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja on kostja liige, et 05.09.2017 toimus kostja üldkoosolek,

mille päevakorrapunktis 3 kinnitati otsusega 2016.a majandusaasta aruanne ning, et hageja

osales üldkoosolekul.

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas üldkoosoleku päevakorrapunktis 3 vastu võetud otsus on

kehtetu või tühine ning, kas hageja saab koosolekul vastuvõetud otsust vaidlustada.

11. Hooneühistuseaduse (HÜS) § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse hooneühistu suhtes

tulundusühistuseaduses (TÜS) sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

12. TÜS § 52 lg 1 sätestab, et kohus võib ühistu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada

seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm

kuud, alates otsuse vastuvõtmisest. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt saab üldkoosoleku

otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda juhatus või nõukogu, samuti iga juhatuse või nõukogu

liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmne

kahju hüvitamise kohustus, ning ühistu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Ühistu liige,

kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on

lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.

13. 05.09.2017 üldkoosoleku protokolliga ja hageja esitatud helisalvestise stenogrammiga (lk 5-8

ja 9) on tõendatud, et hageja vastuväidet päevakorrapunktis 3 vastuvõetud otsusele ei ole

protokollis kajastatud. Tõenditest ei nähtu ka, et hageja oleks sellise nõude koosolekul

esitanud. Seega on hageja väide, et tema vastuväidet protokolli ei kantud, kuigi ta seda

nõudis, vastuolus hageja enda poolt esitatud tõenditega. Järelikult puudub hagejal vastavalt

TÜS § 52 lg 3 teisele lausele õigus nõuda 05.09.2017 päevakorrapunktis 3 vastu võetud

otsuse kehtetuks tunnistamist.

14. Hageja on alternatiivselt taotlenud päevakorrapunktis 3 vastuvõetud otsuse tühisuse

tuvastamist ja leidnud, et otsus on tühine raamatupidamisseaduses majandusaasta aruannete

koostamisele sätestatud nõuete mittejärgimise tõttu, kuivõrd majandusaasta aruanne on

olulisim ja ka ainus avalik dokument, millega ühingu võlausaldajad saavad iseseisvalt

tutvuda.

15. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine, kui see on tagajärjena

seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub

juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet

või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse

tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud.

16. TÜS § 521 lg 1 p 1-3 kohaselt on ühistu üldkoosoleku otsus tühine, kui otsus rikub ühistu

võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet; otsus ei vasta

headele kommetele; oluliselt oli rikutud otsuse teinud üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on otsus tühine ka seadusega sätestatud muul juhul.

17. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud otsus ei ole tühine, kuna see ei ole tagajärjena seaduses

otse sätestatud ega vastuolus heade kommetega ega riku juriidilise isiku võlausaldajate

kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet.

18. Kohus nõustub kostja vastuväidetega selle kohta, et RPS § 3 p 15 tähenduses on kostja

mikroettevõtja, kes vastavalt RPS § 14 lg 11 lähtub finantsarvestuse ja -aruandluse

korraldamisel Eesti finantsaruandluse standardist ning võib koostada majandusaasta aruande,

mis koosneb üksnes raamatupidamise aastaaruandest. RPS § 15 lg 2 kohaselt koosneb

raamatupidamise aastaaruanne põhiaruannetest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude

aruanne ja omakapitali muutuste aruanne) ning lisadest. RPS § 15 lg 21 sätestab, et Eesti

finantsaruandluse standardist lähtuva mikroettevõtja ja väikeettevõtja raamatupidamise

aastaaruanne koosneb vähemalt kahest põhiaruandest (bilanss, kasumiaruanne) ning lisadest.

Seega ei pidanud kostja aastaaruanne rahavoogude aruannet sisaldama.

19. Kostja 06.06.2016 üldkoosoleku otsusega on tõendatud, et Txxx suuruse mõttelise osa

võõrandamine, kinnistu kasutuskorra kokkuleppe sõlmimine, mille kohaselt hooneühistu

ainukasutusse jäi 675 m2 suurune maa-ala ja ostja kasutusse jäi 2723m2 suurune maa-ala

ning nõusolek kinnistu jagamiseks võlaõigusliku kokkuleppe sõlmimiseks ja ostjale kuuluval

alal ostja soovi korral ehitise lammutamiseks, on toimunud vastavalt 06.06.2016 kostja

üldkoosolekul vastuvõetud otsusele. Nimetatud otsust ei ole vaidlustatud (lk 4) ja see kehtib.

20. Kostja on vastuses selgitanud, et temale kuulunud kinnistu näol oli tegemist kostja

põhivaraga, mille müüki ta kajastas netomeetodil vastavalt Raamatupidamise Toimkonna

Juhendi (RTJ) 2 p-le 29 a, s.t põhivarade müügist saadud tulu saldeeritakse müüdud vara

bilanS.e maksumuse ning kaasnevate müügikulutustega. Kinnistu xxx suuruse mõttelise osa

müügist saadud tulu oli kokku 240 000 eurot, kuid müügiga kaasnesid otsesed kulud

vastavalt kostja 06.06.2016 üldkoosolekul vastu võetud otsuse punktile 2.2 liikmelisuste

lõpetamisega seotud hüvitiste näol samas summas, mistõttu on 2016. aasta kasumiaruandes

kasum/kahjum põhivara müügist null. Hageja ei ole kostja sellekohaseid väiteid ümber

lükanud.

21. Kostja 2016.a majandusaasta aruannet (lk 10-13) on kontrollinud revident T.S. 01.08.2017 ja

andnud arvamuse, et aruanne kajastab tõeselt kooskõlas seadusega kostja finantsseisundit

bilansipäeva seisuga ja 2016.a majandustulemust (lk 14).

22. Seega on hageja väited, et kostja on rikkunud 2016.a majandusaasta aruande koostamisel

oluliselt printsiipi, mille kohaselt raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline

informatsioon, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, finantstulemust, ja

rahavoogusid, või et see ei ole vastavuses raamatupidamise seadusega ning raamatupidamise

toimkonna juhenditega, ei vasta tegelikkusele.

23. Asjakohased ei ole antud vaidluse lahendamisel hageja viited kostja juhatuse liikmete seotuse

kohta xxx ega võimaliku kinnisvaraobjekti rajamise kohtagaraažide maaalale, mistõttu jätab

kohus need tähelepanuta.

Menetluskulude jaotus

24. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

25. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ja

asja materjalidest kulude kandmist ei nähtu, mistõttu tuleb kostja menetluskulud jätta

hagejalt välja mõistmata. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik