2-17-14142/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-17-14142

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number 2-17-14142

Määruse tegemise aeg ja koht

14. september 2018. a, Tallinn

Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Kaupo Paal Kohtuasi XX hagi Tallinn, Kadri tee 4 korteriühistu (endise nimega Korteriühistu Kadri 4) vastu 14.08.2017 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 28. juuni 2018. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tallinn, Kadri tee 4 korteriühistu apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Aleksei Smelov; Kostja (apellant): Tallinn, Kadri tee 4 korteriühistu (endise nimega Korteriühistu Kadri 4; registrikood 80188590); tehinguline esindaja Mae Küttik

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Keelduda Tallinn, Kadri tee 4 korteriühistu Harju Maakohtu 28. juuni 2018. a otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud Tallinn, Kadri tee 4 korteriühistu kanda ning mitte mõista apellatsioonimenetluse kulusid Tallinn, Kadri tee 4 korteriühistult välja.

3. Määruse peale võib apellant esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

Tsiviilasi nr 2-17-14142

2(3) järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud 1. XX (hageja) esitas 22.09.2017 Harju Maakohtule hagi Tallinn, Kadri tee 4 korteriühistu (endise nimega Korteriühistu Kadri 4; kostja) vastu 14.08.2017 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Hageja palus tunnistada kehtetuks 14.08.2017 korduva üldkoosoleku otsuse osas, mis puudutab korteriühistu uue põhikirja vastuvõtmist. 2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 3. Harju Maakohus rahuldas 28.06.2018 otsusega hagi ja tunnistas kehtetuks korteriühistu Kadri 4 (praeguse nimega Tallinn, Kadri tee 4 korteriühistu) 14.08.2017 üldkoosolekul vastu võetud otsuse, millega kinnitati uus korteriühistu Kadri 4 põhikiri. 4. 06.08.2018 esitas kostja Harju Maakohtu 28.06.2018 otsuse peale apellatsioonkaebuse, mida täpsustas 07.09.2018 menetlusdokumendiga, paludes tühistada maakohtu otsus täielikult ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on määrava tähtsusega asjaolu, et tegemist oli sama päevakorraga kokku kutsutud korduva üldkoosolekuga, mistõttu oli koosolek pädev võtma vastu otsuseid sõltumata koosolekul esindatud häälte arvust. Maakohtu viited Riigikohtu seisukohtadele on ekslikud, kuna nende puhul ei ole tegemist korduva üldkoosolekuga.

Määruse põhjendused 5. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebus tuleb jätta ringkonnakohtu menetlusse võtmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul on tegemist sellise olukorraga. 6. Ringkonnakohtu hinnangul on ekslik apellatsioonkaebuse seisukoht, et korduva üldkoosoleku kokkukutsumisel on koosolek pädev võtma vastu kõiki otsuseid sõltumata koosolekul esindatud häälte arvust. Riigikohus on selgitanud, et kvoorum on juriidilise isiku üldkoosolekul osalevate või esindatud liikmete või häälte arv, mis on vajalik selleks, et koosolekut saaks lugeda otsustusvõimeliseks. Juriidilise isiku üldkoosoleku kvooruminõuded võivad olla ette nähtud seaduses, samuti võivad kvooruminõuded tuleneda juriidilise isiku põhikirjast. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21 lg 1 teise lause kohaselt võib mittetulundusühingu põhikirjas sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. Korteriühistuseadus (KÜS) ei näe üldkoosoleku kvooruminõude jaoks ette erireegleid, seega kohaldatakse korteriühistu kvoorumile KÜS § 1 lg 2 alusel mittetulundusühingute seaduses sätestatut (RKTKo 27.03.2013, 3-2-1-16-13, p 10). 7. Seaduse kohaselt tuleb üldkoosolekul otsuste vastuvõtmisel arvestada ka päevakorras olevate punktide sisu ehk milliste otsuste vastuvõtmist üldkoosolekul otsustatakse. Kuna 14.08.2017 korduva üldkoosoleku päevakorras oli uue põhikirja vastuvõtmine, siis tuli lisaks lähtuda sellest, et korteriühistu põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmiseks vajaliku häälteenamuse nõude sätestas üldkoosoleku toimumise ajal kehtinud KÜS redaktsiooni § 4 lg 1 teine lause. Riigikohus on selgitanud, et viidatud sätte kohaselt peab otsuse vastuvõtmiseks põhikirja muutmise poolt olema rohkem kui pool häälte üldarvust. Seega ei arvestata põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmisel häälteenamust mitte koosolekul osalejate arvust (kvoorumist),

Tsiviilasi nr 2-17-14142

3(3) vaid häälte üldarvust (RKTKo 27.03.2013, 3-2-1-16-13, p 11). Ringkonnakohus selgitab, et antud säte kehtis nii esmakordse kui korduva üldkoosoleku puhul, mida kinnitab sealhulgas asjaolu, et vastav Riigikohtu seisukoht on võetud just korduva üldkoosoleku otsuse vaidlustamise asjas. Seetõttu on ekslik ka apellatsioonkaebuse väide, justkui Riigikohtu antud seisukoht oleks võetud esmakordsel üldkoosolekul põhikirja muutmise otsustamise osas. Põhikirja muutmise häälteenamuse nõude imperatiivsust kõikide üldkoosolekute puhul kinnitab 01.01.2018 kehtima hakanud korteriomandija korteriühistuseaduse (KrtS) eelnõu seletuskirjas märgitu, mille kohaselt kadus uue seadusega (ehk KrtS-ga) ära varem kehtinud nõue, et põhikirja muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust (KÜS § 4 lg 1 teine lause), kuid siiski säilib MTÜS § 23 lg-s 1 sätestatud põhikirja muutmisele kõrgendatud häälteenamuse nõue (korteriomandija korteriühistuseadus 462 SE seletuskiri, lk 45 viimane lõik). 8. MTÜS § 7 lg 2 teise lause järgi kohaldatakse juhul, kui mittetulundusühingu põhikirja säte on vastuolus seadusega, seaduses sätestatut (RKTKo, 25.05.2011, 3-2-1-18-11, p 12). Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja liikmete häälte üldarv on 16. Tulenevalt KÜS § 4 lg 1 teises lauses ettenähtud kvalifitseeritud häälteenamuse nõudest oleks praegusel juhul pidanud kostja põhikirja muutmise poolt hääletama seega vähemalt 9 liiget. Otsuse poolt anti aga 8 häält. Eeltoodust nähtuvalt rikuti kostja põhikirja muutmise otsuse tegemisel KÜS § 4 lg 1 teises lauses sätestatut.

9. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Leides menetlusse võtmise otsustamise etapis, et tegemist on perspektiivitu kaebusega, ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte, mistõttu ei teki teisel poolel menetluskulusid, mis tuleks apellandil kaebuse rahuldamata jätmise korral kanda. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus kaebust kostjale ei tagasta.

10. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad apellatsioonkaebusega seonduvad ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda (TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1). Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust hagejale vastamiseks ning hagejal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista.

11. Apellatsioonkaebuse esitamisel on tasutud riigilõivu topelt: 30.07.2018 kostja poolt summas 300 eurot ning 04.08.2018 kostja seadusliku esindaja juhatuse liikme LT poolt samuti summas 300 eurot. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p-dest 1 ja 2 koosmõjus sama paragrahvi lg-ga 4 on kostjal, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti, õigus esitada kohtule avaldus riigilõivu tagastamiseks. LT poolt tasutud riigilõivu tagastamise nõuetekohase avalduse esitamise õigus on lisaks ka LT-l endal.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu

Kaija Kaijanen Kaupo Paal