2-18-8006/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht

14. september 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-8006 Tsiviilasi Tallinn, Xxx tn 7 korteriühistu hagi N S ja A H’i vastu solidaarselt võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 2243,27 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Tallinn, Xxx tn 7 korteriühistu (registrikood xxx), seaduslik esindaja J R Kostja I N S (isikukood xxx) Kostja II A H (isikukood xxx) Asja läbivaatamine Kirjalik lihtmenetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista N S’lt Tallinn, Xxx tn 7 korteriühistu kasuks põhivõlgnevus 984,95 eurot, sissenõudmiskulud 3,75 ja viivis 98,19 eurot.

3. Välja mõista A H’ilt Tallinn, Xxx tn 7 korteriühistu kasuks põhivõlgnevus 984,95 eurot, sissenõudmiskulud 3,75 ja viivis 98,19 eurot.

4. Menetluskulud jätta võrdsetes osades N S ja A H’i kanda.

5. Määrata kindlaks maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja välja mõista N S’lt Tallinn, Xxx tn 7 korteriühistu kasuks menetluskulud 159,75 eurot ja A H’ilt Tallinn, Xxx tn 7 korteriühistu kasuks menetluskulud 159,75 eurot.

6. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 AS-is Swedbank, EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või EE221700017003510302 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

1. Kostjad on Tallinnas Xxx 7-1 asuva korteriomandi kaasomanikud ja hageja liikmed. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt 2017. a märtsi kuni 2018. a märtsi eest majandamiskulusid summas 1969,90 eurot, viivist perioodi 01.05.2017 – 30.04.2018 eest summas 196,38 eurot, raamatupidamistõendi saamise kulu 60 eurot, postikulusid 7,50 eurot ning dokumentide paljundamise kulu 9,49 eurot.

Hageja nõuab võlgnevuse tasumist kostjatelt solidaarselt. Hageja on majandamiskulude nõude esitanud perioodi 30.04.2017 – 30.04.2018 (s.o 2017. a märtsis kuni 2018. a märtsis esitatud arved) eest. Seega tuleb antud asjas kohaldada nii korteriühistuseadust (KÜS), mis kehtis kuni 31.12.2017, kui ka korteriomandija korteriühistuseadust (KrtS), mis kehtib alates 01.01.2018.

Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et kostjad on solidaarvõlgnikud. Majandamiskulude tasumise kohustuse puhul tuleb korteriühistu liikmete kindlaksmääramisel lähtuda KÜS § 5 lgs 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, s.t kõik korteriomandi kaasomanikud juhul, kui korteriomand on kaasomandis. Sama põhimõte tuleneb ka KrtS § 1 lg-st 4, mille kohaselt on korteriühistu eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 kohaselt kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. VÕS § 63 lg 1 järgi kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdsetes osades. Seaduses või tehinguga võib ette näha osavõlgnike kohustuse täitmise ebavõrdsetes osades.

Muus osas on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg-st 3 tulenevalt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus peab vajalikuks selgitada, et hageja postikulud 7,50 eurot on käsitletavad sissenõudmiskuludena võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 tähenduses. Raamatupidamistõendi näol on tegemist dokumentaalse tõendiga, mis on TsMS § 143 p 2 kohaselt käsitletav menetluskuluna. Samuti on menetluskuluna käsitletav TsMS § 144 p 2 kohaselt materjalide paljundamiskulud.

Hagi kuulub rahuldamisele põhinõude 1969,90 euro, viivise 196,38 euro ja sissenõudmiskulude 7,50 eurot osas. Kostjad on võrdsetes osades osavõlgnikud. Seega tuleb kummaltki kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõudena 984,95 eurot, viivist 98,19 eurot ja sissenõudmiskulud 3,75 eurot.

Menetluskulud

2. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud kostja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Tsiviilasja materjalide kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 250 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu 60 eurot ja materjalide paljundamise kulu 9,49 eurot. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Asja läbivaatamise kulud on dokumentaalse tõendi saamise kulud (TsMS § 143 p 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste sõidu-, posti- , side-, majutusja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega (TsMS § 144 p 2). Kohus peab hageja menetluskulusid põhjendatuks. Kuivõrd kostjad on võrdsetes osades osavõlgnikud, tuleb kummaltki kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena (319,49/2) 159,75 eurot.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik