3-18-530/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. september 2018. a, Tallinn

Haldusasja number

3-18-530

Haldusasi

M.H.i

kaebus

riigihalduse

ministri

13.02.2018

käskkirjade nr 1.1-4/40, nr 1.1-4/41 ja nr 1.1-4/43

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – M.H.

Vastustaja

–

Rahandusministeerium,

volitatud

esindajad v.adv Martin Triipan, adv Kaisa Laidvee

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata kaebaja vastuväide kohtuistungi korraldamiseks.

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 15.10.2018 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 14.03.2018 M.H.i kaebus, milles viimane taotles

riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirja nr 1.1-4/40 „Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail

Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ kehtestamine“, riigihalduse ministri

13.02.2018 käskkirja nr 1.1-4/41 „Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi

koridori asukoha määramine“ kehtestamine“ ja riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirja nr

1.1-4/42 „Rapla maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“

kehtestamine“ (edaspidi ka: Rail Balticu maakonnaplaneeringud) tühistamist. Kaebus oli

esitatud avaliku huvi kaitseks M.H. taotles esialgse õiguskaitse (EÕK) korras nimetatud

käskkirjade kehtivuse peatamist.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 28.03.2018 määrusega M.H.i kaebuse läbivaatamatult, leides,

et kehtiva planeerimisseadusega (PlanS) ei ole maakonnaplaneeringu vaidlustamise võimalust

nn populaarkaebusena enam ette nähtud. Kohus jättis ka EÕK taotluse rahuldamata.

3-18-530

2(10)

3. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 09.05.2018 määrusega M.H.i määruskaebuse, tühistas

Tallinna Halduskohtu 28.03.2018 määruse ja saatis asja menetlusse võtmise otsustamiseks ja

EÕK

taotluse

lahendamiseks

Tallinna

Halduskohtule.

Ringkonnakohus

leidis,

et

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 13 lg 2 ja PlanS § 54

koostoimes on avalikes huvides kaebuse esitamise õiguse tunnustamine võimalik.

Ringkonnakohus oli seisukohal, et kaebeõiguse küsimuse ebaselguse tõttu tuleb praegusel juhul

eelistada kaebuse menetlusse võtmist ja kaebeõigusele sisulise läbivaatamise käigus hinnangu

andmist.

4. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse 29.05.2018 määrusega menetlusse ja jättis EÕK

taotluse rahuldamata (määruse resolutsiooni p 5). Tallinna Ringkonnakohus jättis 03.07.2018

määrusega M.H.i määruskaebuse EÕK abinõu kohaldamise osas rahuldamata ja Tallinna

Halduskohtu 29.05.2018 määruse resolutsiooni p 5 muutmata.

POOLTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja leiab, et Rail Balticu maakonnaplaneeringud ei vasta maakonnaplaneeringu sisule

esitatavatele nõuetele ja nende kehtestamine on seetõttu õigusvastane.

1) Maakonnaplaneeringu ülesanded on kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS

v.r) § 7 lg-s 3 antud 13-punktilise loeteluna. Maakonnaplaneeringut sai PlanS v.r järgi koostada

ja kehtestada ka teemaplaneeringuna, mis käsitleks vaid mõnda loetletud ülesannetest, kuid

antud juhul seda tehtud ei ole. Kehtestatud maakonnaplaneeringud ei ole kooskõlas PlanS v.r §

7 lg 3 nõuetega, mille kohaselt maakonnaplaneeringu ülesanded on muu hulgas maakonna

ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ja asustuse arengu suunamine.

Kõnealuste maakonnaplaneeringute puhul on tegemist maakonnaplaneeringu erijuhtumiga

(mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitisega), millele seab lisanõuded PlanS v.r § 29¹ lg

2. Põhjusel, et kõnealustes maakonnaplaneeringutes ei ole joonisele kantud planeeringuala piiri

ega ole piiritletud planeeringuala ka muud moodi, hõlmavad planeeringud kõiki kolme

maakonda nende kogu ulatuses. Lisaks on üldisemad nõuded maakonnaplaneeringu

kehtestamisele seatud PlanS §-s 71. PlanS § 71 lg 3 kohaselt tuleb maakonnaplaneeringu

kehtestamisest teatamisel esitada lühikokkuvõte maakonnaplaneeringu sisu kohta, sealhulgas

selle kohta, millised on maakonna ruumilise arengu eesmärgid ning milliseks võivad kujuneda

maakonnaplaneeringu elluviimisega eeldatavalt kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed ja

kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale. Maakonnaplaneeringud on vastuolus PlanS

§ 71 lg-ga 3, kuna planeeringulahenduse vastavust selles sättes esitatud nõuetele ei ole

selgitatud.

Kogu maakonda hõlmavas maakonnaplaneeringus tuleb vastavalt PlanS v.r § 2 lg-le 2 ning

PlansS § 71 lg-le 3 käsitleda PlanS v.r § 7 lg 3 nimetatud ülesandeid maakonna kui terviku

arengu seisukohast. Eelduslikult tuleks käsitleda kõiki ülesandeid, millel on puutumus antud

maakonnas kavandatud joonobjekti kavandamisega (nt omab uue transpordiliini rajamine mõju

asustuse arengu suunamisele – PlanS v.r § 7 lg 3 p 4). Analüüs ja lahendused tuleb anda

konkreetsest maakonnast lähtuvalt ning eraldi ära näidata mõju maakonna piires ja maakonna

arengule. Ühegi vaidlusalase maakonnaplaneeringu seletuskirjas ei leia arutelu, analüüsi ega

põhjendusi, millised seadusega nõutud ülesanded on täidetud ja miks täitmata ülesanded ei

vajagi täitmist.

2)

Rail

Balticu

maakonnaplaneeringute

kehtestamise

käskkirjadest,

planeeringute

seletuskirjadest ega joonistest ei nähtu, et planeeringud oleks koostatud konkreetse maakonna

arengut silmas pidades. Planeeringute seletuskirjas on küll mainitud iga maakonna

arengustrateegiat („Pärnumaa 2030+“, „Harju maakonna arengustrateegia 2025“, „Raplamaa

aastani 2027“) koostamise alusena, kuid väide nende planeeringulahenduse alusena

kasutamisest on paljasõnaline ega väljendu kuidagi planeeringulahenduste koostamisel ega

3-18-530

3(10)

hindamisel. Arengustrateegiatele ei ole planeeringutes pärast esmamainimist ei vormiliselt ega

sisuliselt viidatud. Maakonnaplaneeringud ei too välja, kuidas planeeringulahendus aitab kaasa

arengustrateegiatega püstitatud eesmärkide saavutamisele. Samuti puudub kõnealustes

maakonnaplaneeringutes info muude maakondlike arengudokumentide kasutamise ja nendega

arvestamise kohta. Planeeringu koostamisel oleks mh pidanud kaaluma, kuidas mõjub

olemasolevast raudteekoridorist loobumine ning tänaseks päevaks ka reaalselt Pärnu-Lelle

lõigu osas otsustatud raudteeühenduse katkestamine senisel liinil raudteeäärsete asulate

asustust. Vaidlusalustes planeeringutes puuduvad analüüs, kas ja kuidas mõjub keskuse

tugevnemine teiste piirkondade arvelt konkreetse maakonna arengule, ja seda mõju

leevendavad meetmed.

3) Osa planeeringu ülesannete käsitlemata jätmise tõttu ei ole neid küsimusi hinnatud ka

planeeringutega samaaegselt koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) käigus

ning sellest tulenevalt on KSH aruanded puudulikud. Sellega on täitmata jäetud Eesti enda ja

Euroopa Liidu õigusaktidega kehtestatud nõuded. Näiteks ei ole KSH käigus hinnatud

planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevat mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele

vajadustele ja varale kogu maakonnas, sh sulgemisele määratud Lelle-Pärnu raudtee äärsetes

asulates,

mille

hindamise

kohustus

tuleneb

keskkonnamõju

hindamise

ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 40 lg 4 p-st 6. Viide „olemasolevatele

teadmistele ja hindamismeetoditele“ ei tähenda seda, et piirduda võib juba teadaolevaga ja

varem tehtud uuringutega. Samuti pidi vastustaja veenduma, et paremad alternatiivid puuduvad,

pidades seejuures silmas mh keskkonnakaalutlusi. Alternatiivide puudumine võib osutuda eriti

oluliseks juhul, kui selgub vajadus kavandatava tegevuse elluviimiseks, hoolimata selle

ebasoodsast mõjust Natura 2000 võrgustiku alale. Riigikohtu 08.08.2018 otsust asjas 3-16-1472

arvestades ei ole vaidlusaluste planeeringutega samaaegselt läbiviidud KSH hindamine olnud

õiguspärane. Vaidlusaluste planeeringute koostamise käigus ei ole teostatud Natura 2000 alade

hindamist, kuigi nii väljavalitud kui alternatiivsed raudteekoridorid läbivad Natura 2000 alasid.

Vaidlusalustes planeeringutes on välja toodud, et planeeringulahenduse elluviimisega kaasneb

nii otsene kui kaudne mõju Natura 2000 aladele, kuid Natura 2000 osas on läbi viidud vaid

eelhindamine.

6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Rail Balticu

maakonnaplaneeringud on õiguspärased ja vastavad nii formaalselt kui sisuliselt kõikidele

õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Samuti on õiguspärased maakonnaplaneeringute

kehtestamise otsused.

1) PlanS v.r. kehtivuse ajal algatatud, kuid PlanS kehtivuse ajal kehtestatud

maakonnaplaneeringutele populaarkaebuse esitamise lubatavuse küsimuse on ühemõtteliselt

ära lahendanud Riigikohus asjas 3-16-1472. Nimetatud asjas tehtud otsuse p-s 15 asus

Riigikohus seisukohale, et kui varem kehtinud seadus nägi ette maakonnaplaneeringu

vaidlustamise populaarkaebuse vormis, siis kehtiv seadus seda ette ei näe. Kaebajal puudub

seega kaebeõigus.

2) PlanS v.r § 7 lg-st 2 tulenevalt ei pea maakonnaplaneering olema koostatud terve maakonna

territooriumi kohta, vaid võib olla territoriaalselt piiratum või ka laiem, samuti võib see

käsitleda mõnda konkreetset PlanS v.r § 7 lg-s 3 nimetatud alateemat. Juba sellest tulenevalt ei

ole põhjendatud kaebaja põhiline ja läbiv kaebuses sisalduv etteheide, justkui vaidlustatud

planeeringud ei lahenda kõiki PlanS v.r § 7 lg 3 nimetatud küsimusi. Seadusest ei tulene, et

kõik maakonnaplaneeringu alaliikidena käsitletavad planeeringud peaksid käsitlema kõiki

PlanS v.r § 7 lg 3 teemasid. Sama järelduse saab teha ka planeeringute eriliikide olemust

arvestades. Rail Balticu trassi näol on tegemist mitut kohalikku omavalitsust läbiva

joonehitisega. Tegelikult on tegu ka mitut maakonda läbiva joonehitisega ning on selge, et

sellise joonehitise asukoht määratakse kindlaks just maakonnaplaneeringuga. See aga ei

3-18-530

4(10)

tähenda, et tegemist peab igal juhul olema tavapärase maakonnaplaneeringuga, mis lahendab

kogu maakonna ruumilise planeerimise arengusuunad. Tegemist võib olla ka olemasolevat

tavapärast maakonnaplaneeringut täiendava planeeringuga, nagu see praegusel juhul on.

Joonehitise

planeering

on

eraldiseisev

haldusakt,

mis

on

küll

liigilt

samuti

maakonnaplaneering, kuid mille eesmärk on olemasoleva maakonnaplaneeringu täiendamine

ja täpsustamine just seda joonehitist, praegusel juhul raudteed, puudutavas osas. Joonehitise

maakonnaplaneering ei käsitle ega peagi käsitlema kõiki tavapärasele ehk kogu maakonna

ruumilist arengut kavandavale maakonnaplaneeringule ettenähtud teemasid ja tingimusi. Rail

Balticu maakonnaplaneering ongi täpsem lahendus just seda konkreetset joonehitise lahendust

puudutavas osas. Üldised maakonnaplaneeringud jäid Rail Balticu maakonnaplaneeringute

kehtestamise järel kehtima ja täitma maakonnaplaneeringu üldiseid ülesandeid. Uute

maakonnaplaneeringute menetluses oli aga võimalik Rail Balticu maakonnaplaneeringu

lahendused

üle

vaadata

ja

nendega

arvestada.

Praegu

on

kehtestatud

uued

maakonnaplaneeringud

kõigis

kolmes

maakonnas,

sealjuures

kehtivad

üldised

maakonnaplaneeringud ja Rail Balticu maakonnaplaneeringud paralleelselt.

3) Rail Balticu maakonnaplaneeringutes on kõiki joonehitisega ja selle võimalike mõjudega

seotud asjakohaseid teemasid ja küsimusi piisavalt analüüsitud. Rail Balticu Harju

maakonnaplaneeringu peatükis 1.1 tuuakse välja, et planeeringu koostamise eesmärk on Rail

Balticu raudteeliini trassi koridori asukoha määramine koos trassi variantide võrdlusega. Kuna

tegemist on uue ja tehniliselt keeruka raudteega, määratakse lisaks trassikoridori asukohale

raudteeinfrastruktuuri ja raudtee rajamisest tingitud ümberehituste (teedevõrk) vajadus ja nende

põhimõttelised asukohad. Planeeringualana on määratletud Harju maakond (Rapla ja Pärnu

maakonnaplaneeringutes analoogselt Rapla ja Pärnu maakond), kuivõrd maakonna sees kaaluti

mitmeid erinevaid trassivariante.

4) Rail Balticu maakonnaplaneeringute koostamise käigus viidi läbi erinevaid uuringuid,

sealhulgas KSH. KSH raames koostati alusuuringutena näiteks asustusstruktuuri uuring, mille

käigus uuriti rahvastiku, töökohtade ja teenuste paiknemist, samuti näiteks ettevõtlusalade

paiknemist ning selle uuringu tulemused olid sisendiks maakonnaplaneeringutele. Samamoodi

viidi läbi kultuuripärandi uuring, mille eesmärgiks oli tuua välja raudteetrassi kavandamisel

kõige

kriitilisemaks

osutuda

võivad

tegurid

ülevaatlikul

tasemel

ning

nende

esinemine/paiknemine uuringualal, samuti esitada tüüpiliselt kasutatavad leevendavad

meetmed. Lisaks tehti eluslooduse uuring, mille käigus hinnati raudtee üldist mõju

elusloodusele ja toodi välja konkreetsed kohad, kus see mõjutaks tugevalt konkreetseid liike,

ökoloogilisi või taksonoomilisi gruppe. Uuring tõi välja raudtee rajamisega kaasneva üldise

mõju looduslikele populatsioonidele ja kooslustele ning leevendusmeetmed, et säilitada

suurimetajate populatsioonide ühendus kahel pool raudteed. Maakonnaplaneeringutega on

suunatud asustuse arengu põhimõtteid ja suundumusi joonehitise ümbruses ja sellest mõjutatud

piirkonnas. Samuti on raudtee rajamisel tasakaalustatud riiklikke ja kohalikke ruumilise arengu

vajadusi ja huve. On selge, et Rail Balticu rajamisel on olulised riiklikud ja ka rahvusvahelised

huvid, kuid raudtee rajamisel on arvestatud ka kohalikke ruumilise arengu vajadusi ja selgelt

püütud koos omavalitsustega leida parimad võimalikud asukohad raudteetrassi koridorile.

5) Sellise joonehitise planeeringu puhul nagu seda on Rail Balticu maakonnaplaneeringud ei

saagi eeldada kõikide PlanS v.r § 7 lg-s 3 nimetatud küsimuste lahendamist.

Maakonnaplaneeringute peatükist 2 on aga selgelt näha, et planeeringutega on lahendatud

raudteega ja selle potentsiaalse mõjualaga seotud küsimused: asustuse paiknemine ja võimalik

areng, looduskaitse põhimõtted ja vajalikud leevendusmeetmed, kultuuriväärtuste säilitamise

ja hoidmise vajadusega alad, samuti näiteks teedevõrgu lahendused (maakonnaplaneeringu

täpsusastmes). Vastavate maakonnaplaneeringute peatükkidest 2 ja 3 on leitavad PlanS v.r § 2

lg-s 2 nimetatud planeeritava maa-ala ruumilise arengu analüüsile tuginevad ruumilise arengu

3-18-530

5(10)

eesmärgid ning planeeringulahenduste kirjeldused ja põhjendused. Kehtestamise otsused

käsitlevad sealjuures ka lühidalt trassivariantide võrdlemise asjaolusid ning otsuse tegemisel

olulisi kaalutlusi (sh nii majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised, looduslikud kui tehnilis-

majanduslikud).

6) Kaebaja poolt välja toodud väidetavalt täitmata ülesanded on aga Rail Balticu planeeringutes

tegelikult käsitletud. Näiteks riigikaitse küsimust on käsitletud riigikaitselise otstarbega maa-

alade osas – Männiku harjutusväli kajastub Harju maakonnaplaneeringu seletuskirjas (p 3.5.1)

ja samuti planeeringu joonisel (joonis 3, Saku vald); riigikaitseliste ehitiste töövõime tagamise

tingimus on sätestatud seletuskirja p-des 3.2.1 ja 3.3.4. Maardlate ja maavaravaru

kaevandamisest

mõjutatud

alade

kasutustingimuste

määratlemist

käsitletakse

maakonnaplaneeringute seletuskirja ptk-s 3.5. Maakonnaplaneeringutes on välja toodud täpsem

lahendus kohalike omavalitsuste lõikes, kus iga omavalitsuse puhul tuuakse välja konkreetsed

maardlad ja määratletud tingimused, mida planeeringu elluviimisel peab maardlaid silmas

pidades järgima. Kindlasti ei saa öelda, et need küsimused oleksid jäänud käsitlemata.

7) Maakonnaplaneeringute lahenduste kujunemist vaadates on selge, et asustust ja regionaalset

arengut on silmas peetud ja arvesse võetud. Maakonna arengutega on Rail Balticu

maakonnaplaneeringutes arvestatud. Sealjuures ei saa tuletada seda vaid formaalse viite

olemasolust või puudumisest arengustrateegiatele. Sellist nõuet, et arengustrateegiad peaksid

olema maakonnaplaneeringus nimetatud, kuskilt ei tulene. See aga ei tähenda, et nendega

arvestamine ei nähtuks maakonnaplaneeringu sisust. Nt Pärnu maakonnaplaneeringu

seletuskirjast nähtub, kuidas trassikoridori eelistus on kujundatud regionaalset arengut

soodustavast ühendusvõimalusest lähtudes (4D lõigud Pärnu ümbruses) ning kohalikku eluolu

ja majandustegevuse hoidmist ja tasakaalustatud arengu jätkumist silmas pidades (5ndad

lõigud, lk 40). Maakonna arengutega arvestamiseks sätestati trassikoridoride võrdlemisel

majandus- ja elukeskkonda käsitlevad võrdluskriteeriumid.

KSH-st tulenevalt on võrdluskriteeriumiteks olnud näiteks kohaliku rongiliikluse rakendamise

võimalused raudtee vaba läbilaskevõime ulatuses, kohalik identiteet, kogukonna taluvusvõime,

liikumisvõimalused, barjäärid, mõju kohalikule majanduskeskkonnale, väärtuslik maastik ja

miljöö. Nende kriteeriumite lõikes on KSH raames analüüsitud Rail Balticu rajamise laiemat

mõju maakonna asustusele. Oluline on silmas pidada, et nimetatud kriteeriumite puhul ei

toimunud hindamine ainult kitsalt trassikoridoride lõikes, vaid vaadeldi laiemat piirkonda.

Asustusstruktuuri uuringus vaadeldi teenuste, töökohtade ja rahvastiku paiknemist enamikes

kolme maakonna omavalitsustes (Pärnumaal 13, Raplamaal 7, Harjumaal 9 omavalitsust).

8) Seonduvalt Pärnu-Lelle raudteeühenduse katkestamisega tuleb märkida, et kaebaja nõue,

justkui oleks vaidlustatud maakonnaplaneeringutes pidanud analüüsima, kuidas mõjutab

olemasoleva raudteeühenduse katkestamine raudteeäärsete asulate asustust, ei ole kuidagi

põhjendatud. Pärnu-Lelle liinil raudteeühenduse katkestamise otsus on eraldiseisev

transpordipoliitiline

otsus,

mis

tehti

peale

maakonnaplaneeringute

koostamist.

Maakonnaplaneeringutes on olemasoleva raudteeühenduse küsimust arvesse võetud nii palju,

kui planeeringu koostamisel võimalik ja vajalik oli. Kindlasti ei saa öelda, et hilisemate

transpordipoliitiliste

muudatuste

mõjude

kaalumata

jätmine

Rail

Balticu

maakonnaplaneeringus oleks kaalutlusviga.

8) KeHJS § 40 lg 4 p 3 annab suunise lähtuda KSH koostamisel strateegilise

planeerimisdokumendi sisust ja kehtestamise tasemest. Antud juhul tuli sellest lähtuvalt KSH

raames analüüsida raudtee rajamisega kaasnevat mõju. Täpselt seda on KSH aruandes tehtud.

Ka kaebaja poolt välja toodud aspektides on Rail Balticu võimalikke mõjusid hinnatud – nt on

keskkonnatervise kriteeriume hinnatud ptk-s 9.3, mõju asustuse struktuurile ptk-s 9.8 (sh on

välja toodud, et raudtee rajamine võib pikaajaliselt kaasa tuua regionaalseid muutusi asustuse

3-18-530

6(10)

struktuuris, lk 203), ptk 6.2.1 kirjeldatud uuring. Mõjude hindamisel on lähtutud mõju

eeldatavast avaldumise ulatusest, see tähendab, et piirdutud ei ole vaid kitsalt trassikoridori ja

lähinaabrusega, vaid on hinnatud mõjusid laiemalt.

KSH-st ja selle lisadest nähtuvalt on tegelikult lisaks olemasolevate andmete kasutamisele

koostatud hulgaliselt täiendavaid uuringuid. KSH raames ei ole toetutud vaid olemasolevatele

andmetele, vaid juurde on kogutud hulgaliselt informatsiooni, sealhulgas on teostatud välitöid.

Kindlasti ei saa nõus olla ka sellega, et antud on vaid üldised seisukohad. Loodusväärtuste

uuringust (KSH lisa VI-4) nähtuvalt on antud väga konkreetsed seisukohad trassivariantide

lõikes ning toodud esile probleemsed kohad ja meetmed mõjude leevendamiseks. Ka KSH

lisaks olevaid mõjuhindamise tabeleid (KSH lisa III-5) ning leevendavate meetmete registrit

(KSH lisa III-6) vaadates on ilmne, et mõjud on kindlaks tehtud ja nende käsitlus on põhjalik

ja üksikasjalik ning konkreetse asukoha/trassiosa põhine (trassilõikude kaupa on esile toodud

mõjud ja leevendavad meetmed). Kindlasti ei ole analüüs jäänud üldiste seisukohtade esitamise

tasemele.

9) Selgelt ebaõige on kaebaja seisukoht, justkui ei oleks Natura asjakohast hindamist üldse läbi

viidud. KSH raames läbiviidud Natura hindamine on KHS lisaks IV. Natura hindamine on

viidud läbi kahes etapis – esmalt eelhindamine ning sellele järgnes vajalike alade puhul Natura

asjakohane hindamine. Natura hindamise käigus selgitati välja, millised Natura alad on raudtee

mõjualas ning vajavad põhjalikuma Natura asjakohase hindamise läbiviimist. Selliseid alasid

oli kokku 13. Natura asjakohane hindamine tuvastas kavandatava raudtee mõjud neile aladele,

millest tulenevalt töötati välja ka leevendavad meetmed. Kõigi 13 ala puhul leiti, et

leevendavate meetmete rakendamisel on ebasoodne mõju alade kaitse-eesmärkidele välistatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kaebaja on 24.08.2018 menetlusdokumendis korranud istungi korraldamise taotlust. Kohus

käsitab seda vastuväitena kohtu tegevusele (HKMS § 90), kuna kohus otsustas 06.07.2018

määruses vaadata asi läbi kirjalikus menetluses ja seda hoolimata kaebaja taotlusest korraldada

istung. Kohus põhjendas istungi korraldamata jätmist 06.07.2018 määruse p-s 4. Kohus jätab

vastuväite rahuldamata, jäädes 06.07.2018 määruses toodud põhjenduste juurde. Lisaks ei ole

istungi korraldamine põhjendatud seetõttu, et Riigikohtu otsusest asjas 3-16-1472 tulenevalt

tuleb kaebus jätta rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu (vt otsuse p 8).

8. Riigikohus leidis asjas 3-16-1472 (otsuse p 15), et kui PlanS v.r nägi ette

maakonnaplaneeringu vaidlustamise populaarkaebuse vormis (PlanS v.r § 26 lg 1), siis kehtiv

seadus seda ette ei näe (vrd PlanS § 54 riigi eriplaneering, § 94 üldplaneering, § 123 kohaliku

omavalitsuse eriplaneering, § 141 detailplaneering). EhSRS ei reguleeri kaebeõigusega

seonduvat. HKMS § 1 lg 4 sätestab üldreegli, mille kohaselt tehakse halduskohtumenetluse

toiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Riigikohus märkis, et kohtukaebeõiguse

küsimus ei ole osa planeerimismenetlusest, vaid osa kohtumenetlusest, mistõttu PlanS v.r § 26

lg 1 kohaldatavust EhSRS § 1 lg-st 1 ei tulene. Avalikes huvides kaebuse esitamise õigust ei

saa tuletada Riigikohtu hinnangul ka õiguskindluse põhimõttest ega PlanS v.r ja

PlanS maakonnaplaneeringu sätete, sh maakonnaplaneeringu ülesannete võrdlusest. Seega

asjaolust, et kehtiva PlanS järgi oleks joonehitise asukoha valiku planeering tulnud kehtestada

riigi eriplaneeringuna, millele populaarkaebuse esitamise võimalus on PlanS-s ette nähtud (see

oli aga üheks Tallinna Ringkonnakohtu argumendiks 09.05.2018 määruses), ei saa tuletada

kaebeõigust antud asjas, kus Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramise

planeeringud algatati ning ka kehtestati maakonnaplaneeringutena. Kuna nimetatud

planeeringuid PlanS jõustumise hetkeks veel kehtestatud ei olnud (st kaebeõigus ei olnud

tekkinud) ning kuna kaebajal puudub ka materiaalõiguslik positsioon (isiklik puutumus), mille

kaitseks õiguskindluse põhimõtet kohaldada, tuleb kaebeõiguse olemasolu Riigikohtu

3-18-530

7(10)

põhjendustest lähtuvalt eitada (vrd 3-16-1472, otsuse p 15). Seega tuleb kaebus jätta

rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu. Kohus jääb 28.03.2018 määruse p-s 4 toodud

seisukoha juurde ka selles osas, et populaarkaebuse sätestamata jätmine PlanS-s ei ole PS-ga

vastuolus.

9. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et ka kaebuse läbivaatamise korral ei kuuluks see

rahuldamisele. Kohus leiab, et vastustaja on esitanud põhjalikud ja asjakohased selgitused

kaebaja väidetele. Kohus nõustub vastustaja lähenemisega, pidamata vajalikuks esitatud

seisukohti täies mahus käesoleva otsuse põhjendustes üle korrata. Kohus peab vajalikuks

viidata mõnele olulisemale aspektile.

9.1. Kaebaja leiab, et Rail Balticu maakonnaplaneeringud hõlmavad kogu maakonda ning neis

tulnuks PlanS v.r § 2 lg-st 2 ja PlanS § 71 lg-st 3 lähtuvalt käsitleda PlanS v.r § 7 lg-s 3

nimetatud ülesandeid maakonna kui terviku arengu seisukohast, st tuleks käsitleda kõiki

maakonnaplaneeringu ülesandeid, millel on puutumus antud maakonnas kavandatava

joonobjektiga. Kohus märgib, et kuna maakonnaplaneeringud algatati enne PlanS jõustumist,

kohaldub planeeringute menetlusele EhSRS § 1 lg-st 1 tulenevalt PlanS v.r. Seetõttu viited

PlanS võimalikule rikkumisele (nt PlanS § 71 lg 3 osas) ei ole asjakohased ega mõjuta

maakonnaplaneeringute õiguspärasust, kuna juhinduda tuli PlanS v.r nõuetest.

9.2. Kohus nõustub vastustaja käsitusega maakonnaplaneeringu (PlanS v.r § 7) ja selle eriliigi

– mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeering (PlanS v.r §

291) – õiguslikust olemusest ja ülesannetest (käesoleva otsuse p 6 alap-d 2 ja 5). Seadusest ei

tulene, et kõik maakonnaplaneeringu alaliikidena käsitatavad planeeringud peaksid käsitlema

kõiki PlanS v.r § 7 lg-s 3 toodud ülesandeid. Kohus märgib, et kuigi Rail Balticu raudtee

trassikoridori

määramine

algatati

ja

viidi

lõpule

paralleelselt

menetletavate

maakonnaplaneeringutena (sobivama õigusliku vormi riigi eriplaneeringu näol tõi kaasa PlanS

jõustumine), ei ole Rail Balticu näol tegemist maakondliku projektiga, mis on ellu kutsutud

lahendama regionaalseid (maakonnasiseseid) probleeme. Seega kaebuse läbiv etteheide –

regionaalsete mõjude arvestamata jätmine – ei ole kohtu hinnangul põhjendatud, arvestades

esiteks Rail Balticu ja teiseks konkreetsete maakonnaplaneeringute olemust ja eesmärki.

Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ (punkt 4.3.2) määrab ära kiirrongi trassi rajamise

võimalikult otse kulgevana Tallinna-Pärnu-Riia suunal, mida mööda saaks sõita piirkiirusega

240 km/h. „Eesti 2030+“ sissejuhatuses on toodud, et see on aluseks maakonnaplaneeringute ja

üldplaneeringute koostamisele. Rail Balticu maakonnaplaneeringu lähteseisukohtade (vt

http://www.railbaltic.info/et/materjalid/keskkonnamoju-strateegiline-hindamine-

ksh/category/1143-maakonnaplaneeringute-lahteseisukohad) kohaselt on Rail Balticu projekti

üldiseks eesmärgiks taasluua ühendus Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel (lk 4). Harju,

Rapla ja Pärnu maakonna maakonnaplaneeringute eesmärk on leida sobivaim asukoht Rail

Balticu raudteeliini Tallinna–Riia-Kaunase trassikoridorile Eesti osas (lk 5). Rail Balticu

maakonnaplaneeringute

KSH

programm,

mis

oli

KSH

koostamise

aluseks

(vt

http://www.railbaltic.info/et/materjalid/keskkonnamoju-strateegiline-hindamine-

ksh/category/1367-lisa-vii-ksh-programm) väljendab samu põhimõtteid (lk 7). Rail Balticu

näol on tegemist rahvusvahelise tähtsusega raudteeprojektiga, seda nii reisijateveo kui ka

kaupade transpordi osas. Vabariigi Valitsus algatas Rail Balticu maakonnaplaneeringud

spetsiaalselt

Rail

Balticu

trassi

koridori

planeerimiseks,

mitte

üldiste

maakonnaplaneeringutena, arvestades Rail Balticu projekti detailsust. Rail Balticu

maakonnaplaneeringute kehtestamise järel on kehtestatud kõigis kolmes maakonnas üldised

maakonnaplaneeringud ning seal lahendatakse mh kohaliku rongiliikluse peatuste küsimus Rail

Balticu trassil. Seega ei ole Rail Balticu maakonnaplaneeringute eesmärgiks olnud terve

maakonna arengu terviklik hindamine. Sellise eesmärgi puudumist ei saa pidada ka

õigusvastaseks, sest maakonna kui terviku arengu planeerimine on tervet maakonda hõlmavate

3-18-530

8(10)

maakonnaplaneeringute ülesanne. Kaebaja ei ole Rail Balticu maakonnaplaneeringute

lähtealuseid vaidlustanud. Samuti ei ole ta välja toonud, et läbiviidud uuringud oleksid selles

osas ebapiisavad või puudulikud. Vastustaja on põhjalikult kirjeldanud läbiviidud uuringuid ja

nende koostamise lähtealuseid. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks teinud kaalumisvigu.

9.3. Kohus ei nõustu, et regionaalne areng oleks Rail Balticu maakonnaplaneeringutes jäänud

arvestamata. Kaebaja ei ole ka välja toonud, et Rail Balticu rajamine oleks regionaalsete

arengukavadega kuidagi vastuolus. Kohus märgib, et nii arengustrateegia Raplamaa 2027

(http://www.maavalitsus.ee/documents/2845826/18605510/Raplamaa+arengustrateegia+2027

.pdf/24ba821f-7778-4575-acfc-142f800d1634) kui ka arengustrateegia Pärnumaa 2030+

(http://www.maavalitsus.ee/documents/2845826/18605510/Arengustrateegia+P%C3%A4rnu

maa+2030%2B.pdf/eacd007c-79cf-4c48-9436-6d438f5e4348) näevad Rail Balticu rajamist

maakonna arengus positiivses võtmes. Arengustrateegias Raplamaa 2027 on välja toodud, et

pikemas ajaperspektiivis parandab Eesti regioonide sidustatust lõunapoolsete lähiriikidega ka

Rail Balticu valmimine, tõstes ennekõike trassikoridori jäävate Tallinna ja Pärnu

tööjõuareaalide arengueeldusi (lk 6). TEN-T (Trans-European Transport Network) võrku

kuuluva Euroopa laiusel Rail Baltica raudteetrassi valmimisega ja Rapla peatuse

väljaehitamisega

kasvab

maakonnakeskuse

tähtsus

oluliste

teede

sõlmpunktina.

Regionaalrongiliikluse käivitamine Rail Baltica trassil ja vastavate peatuste loomine parandab

oluliselt lisaks Raplale ka Järvakandi ja Kohila keskuste arengutingimusi ja ühendusi Tallinna,

Pärnu ja Riiaga (lk 20). Arengustrateegia Pärnumaa 2030+ lk-lt 23–24 võib lugeda, et tehnilise

taristu osas on prioriteetideks Rail Baltic, Via Baltica ja Pärnu lennujaam. Pärnu linn kui turismi

sihtkoht ja innovaatilise tootmise asukoht vajab kiiret, aastaringset ja mitmeliigilist ühendust

maailma eri paikadega, mille peavad tagama Via Baltica, Rail Baltic ja Pärnu lennujaamast

lähtuvad

regulaarliinid

(lk

23–24).

Harju

maakonna

arengustrateegias

2025

(http://web.keila.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=31813/pp+2+lisa+Harju+maakonna

+arengustrateeegia+2025.pdf) ei ole Rail Balticu mõju küll otseselt välja toodud ning viidatud

on täiendavate uuringute tegemise vajadusele, kuid samas võidab Harjumaa regioon (kuhu

kuulub ka Tallinn) Rail Balticu rajamisest enim. Tallinnas hakkab paiknema reisijateveo

lõppjaam (Ülemiste terminal), Muugale rajatakse kaubaterminal, reisijateveo veeremi

hooldedepoo rajatakse Rae valda. Kahtlematult parandab Rail Baltic Harjumaa elanike

liikumisvõimalusi ja elavdab kohalikku majandust.

Kohtule ei nähtu seetõttu, et Rail Balticu rajamine oleks vastuolus kolme maakonna

arengustrateegiatega. Trassikoridori valiku maakonnaplaneeringu eesmärk ei ole kogu

maakonna probleeme ära lahendada. Seega ei olnud PlanS v.r regulatsioonist tulenevalt mitut

kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu ülesandeks selle

analüüsimine, kuidas mõjutab keskuse tugevnemine teiste piirkondade arvelt konkreetse

maakonna arengut, ja seda leevendavate meetmete kavandamine. Need teemad on tervet

maakonda hõlmavate maakonnaplaneeringute ülesandeks. Rapla maakonnas, kus peatuse

loomine on hüpoteetiline, oleks vastava analüüsi tegemine ka ennatlik.

9.4. Konkreetse aspektina on kaebaja välja toonud Rail Balticu mõju olemasolevale Lelle-Pärnu

liinile. Kohus leiab, et see, kas olemasolevat Lelle-Pärnu liini on mõtet käigus hoida (sinna

investeerida) või luua alternatiivina rongiühendusele näiteks bussiühendus, ei ole Rail Balticu

trassikoridori valikut määrava planeeringu objektiks ega ülesandeks. See on poliitiliste valikute

ja rahaliste vahendite otstarbeka kasutamise küsimus. Ringkonnakohus leidis 03.07.2018

määruses käesolevas asjas, et PlanS-s sätestatud populaarkaebuse esitamise õigus ei ole ette

nähtud avalike rahaliste vahendite efektiivse kasutamise kontrolli võimaldamiseks.

Halduskohtud ei kontrolli haldusaktide otstarbekust, s.o majanduslikku mõju (p 7). Samas on

Rail Balticu Rapla maakonnaplaneeringus viidatud, et Rail Balticu raudtee rajamine ja kohalike

reisirongide peatuskohtade väljaehitamine võib pikas perspektiivis kaasa tuua seni

3-18-530

9(10)

renoveerimata 1520 mm Lelle-Pärnu raudteetrassi likvideerimise. See, et poliitiliste otsuste

tõttu

on

otsustatud

Lelle-Pärnu

raudteelõik

sulgeda

varem,

kui

Rail

Balticu

maakonnaplaneeringus on viidatud (seal on kirjas, et lõik on kasutuses vähemalt kuni Rail

Balticu raudtee valmimiseni), ei muuda Rail Balticu maakonnaplaneeringuid õigusvastaseks.

9.5. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et KSH ja Natura hindamine ei olnud nõuetekohane.

Tallinna Halduskohus analüüsis 07.09.2018 otsuses haldusasjas 3-18-529 põhjalikult Rail

Balticu maakonnaplaneeringute KSH ja Natura hindamise küsimusi, sh asjas 3-16-1472 tehtud

Riigikohtu otsuse valguses. Asjas 3-18-529 olid kaebajateks mittetulundusühing ARB ja

Mittetulundusühing Eesti Looduskaitse Selts. Tegemist ei ole küll jõustunud kohtuotsusega,

kuid kuna kaebaja väited puudutavad sama küsimuste ringi, ning kohus jagab asjas 3-18-529

tehtud otsuse järeldusi, peab kohus vajalikuks neile viidata (täpsemalt kohtuotsuse p-le 111.13).

Asjas 3-18-529 märkis kohus, et eelistatavale trassialternatiivile teostati detailne

keskkonnamõju analüüs (eelprojekti täpsusastmes) koos vajalike keskkonnamõju leevendavate

meetmete väljatöötamisega. KSH ja selle käigus tehtud täiendavate uuringute (sh välitööde

baasil) ning sellel hetkel olemasoleva keskkonnaalase teabe põhjal on KSH aruandes toodu

kohaselt välistatud ebasoodne mõju Natura kaitse-eesmärkidele, kui rakendatakse

leevendusmeetmeid. Menetluses on trassialternatiivide valikul loogiliselt ja mõistlikult esmalt

välistatud alad, kuhu üldjuhul ehitamine ei ole võimalik. Natura aladest rääkides on

otstarbekuse

ja

ettevaatlikkuse

printsiibile

tuginedes

kõigepealt

kõrvale

jäetud

trassialternatiivid, mis läbivad Natura alasid. See ei tähenda, et ei oleks hinnatud Natura aladele

avalduvate võimalike negatiivsete mõjudega. Natura hindamist kajastab KSH aruanne lisa IV

– Natura hindamine. Projektlahendused vaadatakse üle veel ka ehitusloa menetluses, kus tuleb

kaaluda täiendava keskkonnamõju hindamise vajalikkust, sh Natura eelhindamisena.

Asja sisu osas, arvestades juhtumite erinevust, ei saanud kohtu hinnangul Riigikohtu järeldusi

asjas 3-16-1472 halduskohtu vaidlusse 3-18-529 üle kanda. Küll saab lähtuda Riigikohtu

lahendis esitatud seisukohtadest KSH põhimõtteliste eesmärkide ja sisunõuete osas ning seal

viidatud kohtupraktikast.

Rail Balticu maakonnaplaneeringute koostamisega paralleelselt viidi läbi KSH, mistõttu oli

võimalik planeeringulahenduse väljatöötamisel jooksvalt arvestada selles saadud teabega.

Seega ei hinnatud väljavalitud alternatiivi ega korrigeeritud seda tagantjärele, vaid hinnati mõju

selliselt, et see võimaldas kujundada planeeringulahendust. Lõpuks valiti KSH aruande

soovitustele vastav alternatiiv. Sealjuures järgiti ka nn reastamise põhimõtet ja jäeti lubade

menetluste raames hindamiseks küsimused, mida pole maakonnaplaneeringu detailsusastmes

võimalik tõhusalt hinnata (nt sõltuvad ehitusprojekti tehnilisest lahendusest). Käesolevad

maakonnaplaneeringud ei ole nii abstraktsed nagu viidatud Riigikohtu vaidluses nn

mereplaneering. Raudteekoridori asukoht on määratud täpselt, samuti on määratud kohad, kus

on vaja teha erinevaid läbipääse inimestele ja/või loomadele jm mõistlikult võimalik. KSH-s

on kasutatud olemasolevat teavet ja menetluses tehtud uuringuid (sh võtme-elupaikades

väliuuringud). Kohus ei nõustunud asjas 3-18-529 kaebajatega, et kogu trassi ulatuses tulnuks

KSH menetluses läbi viia väliuuringud. Mõjud on selgitatud välja vajaliku täpsusega, et anda

hinnang, kas kavandatava koridori saab sellesse kohta rajada ja et valitud on parim alternatiiv.

Kaevatavates planeeringutes ei ole sobivust jäetud lahtiseks. KSH aruanne annab vastuse, kas

tegevus on põhimõtteliselt lubatav. Erinevalt kaebajatest leidis kohus, et ka Natura hindamine

on läbi viidud selliselt, et see võimaldab hinnata, kas kavandatav tegevus mõjub kahjulikult

Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele või kaitse-eesmärkidele (KeHJS § 45 lg 1 p 1),

sõltumata sellest, kas tegevus toimub alast väljas. Mõju hindamine on olnud piisav ja

asjakohane. Hinnati nii kaitsealuseid kui mittekaitsealuseid liike. Lindude perioodilised

3-18-530

10(10)

kaitsenõuded tulenevad ka looduskaitseseadusest, sõltumata nende kaitse all olemisest. KSH

aruande lisas III-6 on leevendusmeetmete register ning see on ka maakonnaplaneeringute osaks.

10. Ülaltoodut arvestades tuleb jätta kaebus rahuldamata.

11. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad tema menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja on

taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist summas 4156,2 eurot. Kohus leiab, et

väliste õigusabikulude välja mõistmine ei ole põhjendatud, kuna vaidlus ei ole väljaspool

haldusorgani igapäevast põhitegevust. Rahandusministeerium oleks pidanud saama enda

kohtus esindamisega ise hakkama. Rahandusministeerium riigihalduse ministri isikus on

teostanud maakonnaplaneeringute üle riiklikku järelevalvet ning ka hiljem kehtestanud

planeeringud, millega seoses tuli kontrollida mh KSH menetluse nõuetekohasust.

Rahandusministeeriumi struktuuris on eraldi planeeringute osakond. Vastustaja pidi seega ise

suutma planeeringute õiguspärasust põhjendada. Vastustaja menetluskulud jäävad tema enda

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee