1-17-5064/21 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Kriminaalasi nr 1-17-5064

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 13. september 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-5064 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Jelena Laas Kohtuasi

Viru Vangla materjalid B.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu

B.K , isikukood XXX, kodakondsuseta, keskharidus, elukoht xxxx

Karistuse kandmise algus 15.01.2018 12.01.2019 ja lõpp RESOLUTSIOON

Vabastada B.K temale Viru Maakohtu 24.05.2017

otsusega mõistetud

ja Viru Maakohtu 27.11.2017 karistuse kandmisest määrusega täitmisele pööratud tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile.

Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata

B.K-le katseaeg 6 (kuus) kuud

alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest, allutades B.K katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile.

Kohustada B.K - katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 6 sätestatud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti t

erritooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

2

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kohustada B.K - s 2 ja 4 katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p de sätestatud järgmisi kohustusi :

- mitte tarvitama alkoholi;

- asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 (kahe) nädala Eesti jooksul pärast vanglast vabanemist.

Määrata B.K kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Vabastada B.K karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

K

esitada

ohtumääruse peale on õigus Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 06.07.2018 Viru Maakohtule materjal kinnipeetava B.K id vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

B.K 24.05.2017 otsusega kriminaalasjas nr kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 1-17-5064 rgi ning temale mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 424 jä

mõis 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel teti karistuseks loeti kinnipidamise aeg alates 22.05.2017 kuni 23.05.2017, s.o 2 päeva karistuse hulka, mõistes karistuseks 11 kuud ja 28

päeva vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohalda

tama, kui B.K ei pane 3 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 8 sätestatud -des 2, kohustusi. Viru Maakohtu

27.11.2017 määrusega pöörati täitmisele B.K-le Viru Maakohtu 24.05.2017 otsusega mõistetud 28 päeva vangistust. karistus 11 kuud ja B.K kannab nimetatud karistust alates 15.01.2018.

Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korral, millistest karistustest on üks

arhiveeritud. Vanglakaristust kannab isik esimest korda. Kuriteod on olnud samaliigilised

(joobes juhtimine). Soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Seoses isiku alla aastase karistusega, ei ole temale koostatud. individuaalset täitmiskava

Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristus vangistuse jooksul. ed

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 7 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 kuud vangistust.

Vabanemisel on kinnipeetaval e xxxx. Tegemist võimalik minna elama koos emaga aadressil

on emale kuuluva 3-toalise korteriga. tuleb peale vabanemist sinna Ema on nõus, et poeg elama. isik Ahtme koolis nr 14. Peale seda asus Põhihariduse omandas ta õppima kutsekooli,

kus õppis infotehnoloogi ei lõpetanud erialal. Kutsekooli , kuna kooli viimasel etapil esines

probleeme riigikeelega. eriala Vabanemisel on võimalik minna kutsekooli tagasi omandamiseks. Haridusse ja sse suhtub isik positiivselt. isik enesetäiendami Varasemalt töötas

3 firmas xxxx

. Enne vangistust töötas töötukassa poolt pakutud töökohtadel ametlikult. Ei karda

tööd ja on nõus töötama erinevatel ametikohtadel. Jooksvalt on isik omandanud erinevaid töökogemusi. Kinnipeetav omas igakuist sissetulekut ja oli igati toimetulev. Vangla andmetel

B.K vabanemisjärgne töökoht puudub. Vabanemise järgselt on ema nõus poega võimaluste piires materiaalselt ja moraalselt toetama.

Lähedastest on ema ja õde, kes elab . Suhted nendega on väidetava kinnipeetaval xxxx lt head

ja toetavad. Suhted elukaaslase A K on samuti nad väidetavalt head ja tulevikus plaanivad elada koos. Kinnipeetavat on v - ja kriminaalkorras karistatud arasemalt korduvalt väärteo joobes juhtimise eest, samuti AS rikkumise eest. Isiku korduv karistatus joobes juhtimise eest

näitab, et ta ei hooli oma tegude tagajärgedest ja on süstemaatiline rikkuja. Kinnipeetav ei

tunnista alkoholisõltuvust, mistõttu motivatsioon vabaneda alkoholi kuritarvitamisest on

puudulik. Narkootikume isik ei tarvita. Isikul on krooniline haigus ja ta saab vastavaid

ravimeid. ning ka Isiku korduvad joobes juhtumised näitavad tema impulsiivset käitumist seda, et ta kordab sageli sama viga ning ei suuda leida alternatiive. Teoreetiliselt isik teab, mida peab tegema, ltimaks tulevikus samade vigade kordamist, kuid siiani ei ole piisavalt vä ta

pingutanud selle nimel. Kinnipeetav ei oma kuritegelikke hoiakuid, ametiisikutesse suhtub

väidetavalt kontrollnõudeid, mistõttu karistus pöörati positiivselt. Katseajal olles rikkus isik täitmisele. Isiku korduvad joobes juhtimised näitavad, et ta väärtusta ühiskonnas toimivaid

ei

reegleid ja norme. Seoses sellega, et isik ei tunnista probleeme alkoholiga, on ka tema motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest puudulik. Vestluses isik tunnistas, et tal on teatud mõtted vältimaks tulevikus vanglasse sattumist. oovib kas loobuda üldse , Kinnipeetav s

alkoholi tarvitamisest või tarvitada selliselt, et ei peaks pärast joobes peaga autot juhtima.

Ohtlikkus seisneb isiku puhul selles, et

, olles alkoholijoobes. ta võib juhtida mootorsõidukit Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 17%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest toetab Viru Vangla B.K v

abastamist ennetähtaegselt.

Juhul, kui kohus peab otstarbekaks B.K vangistusest tingimisi ennetähtaegselt

vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku katseaeg pikkusega 6 määrata talle

kuud ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest

käitumiskontroll pikkusega 6 kuud. äitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata B.K-le K

KarS § 75 lg 2 p 2,4 sätestatud kohustused.

B.K kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. b kindlasti toime, sest ta teab, Kohustuse täitmisega mitte tarvitada alkoholi tule ta

et vastasel juhul või Garanteeritud töökohta b vanglasse tagasi sattuda. ta tal ei ole, kuid ta saaks t , xxxx. ööle sinna, kus varemgi töötas

Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning

lähtudes KrMS § 432 lg 33

teatanud, et B.K tingimisi enne ei soovi võtta osa

tähtaega vangistusest vabast küsimuse läbivaa Prokuratuur nõustub vangla amise tamisest. arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, B.K ennetähtaegset vabastamist.

KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

4 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt

esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu võib vangistusest tingimisi B.K

enne tähtaega vabastada. Kinnipeetaval on karistusregistri andmetel küll 3 kehtivat

kriminaalkaristust, mis on kõik mõistetud joobes juhtimise eest, kuid vangistuses viibib ta

esimest kord

a, mistõttu võib selle mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt

tugevaks. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud õiguskuulekas. Tal puuduvad

distsiplinaarkaristused ning suhtumine ametnikesse on positiivne. Kohtu hinnangul saab

eeltoodu põhjal järeldada seda, et reaalselt vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud oma eesmärgi ning isik on astunud konkreetseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles

juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud muutuma. Kinnipeetava vabastamise kasuks räägivad ka need elutingimused, mis teda vabanemisel ees ootavad. Tal on vabanemisel kindel elukoht koos emaga viimasele kuuluvas 3-toalises korteris. Kuigi kinnipeetaval puudub garanteeritud töökoht ja seega kindel igakuine sissetulek, mis aitab tal majanduslikult toime

tulla, ei ole kuritegude toimepanemine seotud isiku puudub majandusliku seisuga, mistõttu uue kuriteo toimepanemise risk seoses töökoha puudumisega. Kinnipeetav töötas varem xxxx

ning enda sõnul on tal võimalik sinna tööle erinevate tööde tagasi saada. Kinnipeetav on

tegemise . käigus omandanud töökogemused, mis talle vajadusel tööturul kasuks tulevad

Vabanemise järgselt on ema valmis poega võimaluste piires materiaalselt ja moraalselt

toetama. Suhted lähedastega, samuti elukaaslasega, on kinnipeetava sõnul head ja toetavad. Kuigi kinnipeetav alkoholi liigtarvitamisega seotud probleemi ei tunnista, millest tulenevalt

on tema motivatsioon edaspidi alkoholi tarvitamisest hoiduda madal, on ta tunnistanud, et

vanglasse enam sattuda ei taha, seega teeb kõik võimaliku, et mootorsõidukit enam joobes

juhtima ei asu. Kuigi kinnipeetav on varem katseajal olles rikkunud käitumiskontrolli nõudeid, mistõttu tingimisi mõistetud karistus pöörati täitmisele, võib kohtu hinnangul

B.K-le , arvestades tema käitumist vangistuses ja elutingimusi vabaduses, anda võimaluse

näidata, et täitnud oma eesmärgi ning ta on esimest korda vangistuses viibitud aeg on

suuteline järelejäänud karistusaja kandma ära vabaduses kriminaalhooldaja järelevalve all.

Kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist toetavad ka vangla ja prokuratuur.

KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral

katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks

allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus B.K-le

pikkusega 6 kuud

katseaja ja käitumiskontrolli alates kohtumääruse jõustumisest

ning paneb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p sätestatud kohustuse . Täiendavalt -de 2 ja 4 s d

märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane

karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohus leiab, et antud juhul oleks

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise ja käitumiskontrolli nõuetele allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas.

Kohus lähtus määrust juhindus KarS § 76 ; KrMS § 426, 432, 384, 387. tehes eeltoodust ja , 75

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Väinaste Kohtunik