1-18-6932/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

13. septembril 2018. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-18-6932 Kohtukoosseis Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Kelly Kasepuu Kriminaalasi S.I Kekisev süüdistatuna karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 424 lg. 2 , § 329 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör ringkonna Toomas Liiva Süüdistatav S.I Ik:XXX; elukohat ; kehtivat XXX kriminaalkaristust; kohaldatud tõkendit vahistamine 15.07.2018 alates Kaitsja advokaat Aivar Kello

riigi õigusabi korras Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § st 180, § 248 lg 1 p st 5, § - - -st 249, §-st 3101, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada S.I KarS § 424 lg 2 ja KarS § 329 järgsete kuritegude toimepanemises ning juhindudes KarS karistuseks § 63 lg 1 mõista S.I-le 2(kaks) aastat vangistust. Juhindudes KarS § 65 lg 2 liita S.I-le mõistetavale karistusele temale kriminaalasjas nr.1-17-1759 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa – (ühe) (ühe) (viieteistkümne) päeva aasta, 1 kuu ja 15

ne vangistus ning mõist S.I-le lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 a

(kolme) aasta, kuu ja 15

pikkune vangistus. (ühe ) (viieteistkümne) päeva Karistuse kandmise alguseks lugeda 15.juuli 2018.a.

Tõkend tühistub kohtuotsuse jõustumisel. -vahistamine-

KrMS § 180 lg. 3 aluse välja mõista S.I-lt riigieelarvesse menetluskuluna l (seitsesada seitsekümmend üheksa) eurot. Pool sundrahast , s.o. 375(kolmsada seitsekümmend viis)eurot jätta riigi kanda.

Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb 30 päeva jooksul tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is, nr EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is 99918700047055 või nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, märkides personaalse viitenumbri 99918700047055 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi.

Riigi kasuks välja mõistetud summade selleks tähtajaks vabatahtlikult tasumata jätmisel 30 päeva jooksul pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud: Kriminaalasjas esitatakse S.I-le süüdistus selles, et tema olles alkoholijoobes, isikuna, keda on Tartu Maakohtu 17.02.2017. a otsusega nr 1-17-1759 ja 11.10.2010. a otsusega nr 1-10- 8097 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja milline karistatus ei ole kustunud, juhtis 15.07.2018 kella 23:40 paiku Tartu linnas, marsuudil Riia-Kalevi ristmik suunaga Kalevi tänav, pöörates Soola tänavale, mootorsõidukit SEAT Leon reg. nr . Soola tänaval, -ga XXX sooritades parempööret Turu tänavale, väljus S.I juhitud mootorsõiduk kontrolli alt ning sõitis otsa Soola-Turu ristmikul asetsevale valgusfoorile. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt oli S.I etanoolisisaldus veres 3,09 ± 0,07 mg/g. Sellise tegevusega rikkus S.I liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi või LS § 69 lg 2 p 2 järgi ühes grammis veres vähemalt 0,5 milligrammi alkoholi.

Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, pani S.I toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. S.I süüdistatakse ka selles, et tema et tema isikuna, kes on Tartu Maakohtu 17. veebruari 2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-1759 süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi ja kellele kohaldati KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 aastaks ja 6 kuuks, milline otsus jõustus 07. märtsil 2017. a, juhtis 15.07.2018 kella 23:40 paiku Tartu linnas Turu tn 1 juures mootorsõidukit Seat Leon reg nr , jättes -ga XXX sellega tahtlikult täitmata eelnimetatud kohtuotsuse.

Kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidumisega, pani S.I toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteo kvalifikatsioonid:

fitseeritav kuritegu. KarS § 424 lg 2 ja § 329 järgi kvali

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Ei esine

Karistus Süüdi mõista S.I KarS § 424 lg 2 ja KarS § 329 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest ning juhindudes KarS § 63 lg 1 mõista karistuseks 2 aasta vangistust. Juhindudes KarS § 65 lg 2 liita süüdistatavale mõistetavale karistusele viimasele kriminaalasjas nr.1-17-1759 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta

1 kuu ja 15 päeva vangistust, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks S.I-le

3 aasta 1 kuu ja 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 15.07.2018.a.

Kriminaalmenetluse kulud: eurot, (lisandub kaitsja tasu kohtumenetluses) millest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 90+90 kokku 180 eurot; Joobe tuvastamise ekspertiis 14 eurot Lisandub kaitsja tasu kohtumenetluses 210 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: tal puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, tal puudub hetkel ametlik töökoht, mistõttu on põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista süüdistavalt menetluskuluna välja sundraha summas 375 ja joobe tuvastamise kulu summas 14 eurot ning kaitsjatasu summas 180 eurot, s.o kokku 569 eurot.(millele lisandub kaitsja tasu kohtumenetluses) KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundraha summas 375 eurot riigi kanda. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed: saaja, pankade loetelu, konto numbrid, viitenumbrid ja selgitused on kirjas kohtuotsuses. Süüdistatavale on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulu sissenõudmiseks kohtutäiturile KrMS § 423, § 417 lg 2 ja §

412 lg 3 alusel ja võlgnikul tuleb tasuda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Konfiskeerimisele kuuluv vara: puudub. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega, esitatud tsiviilhagiga või avalikõigusliku nõudeavaldusega, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras ning vara konfiskeerimises. Koopia kokkuleppest anda süüdistatavale ja kaitsjale.

Süüdistatava taotlus kaitsja osavõtu osas kohtumenetluses vastavalt KrMS § 45 lg 4 p-le 1: süüdistatav kaitsja osavõttu kohtuotsuse kuulutamisest. ei taotle

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kohtuistungil 13.septembril 2018 taotlesid menetluspooled kohtult vaheaega kokkuleppemenetluse läbirääkimisteks. Kohus rahuldas taotluse. Pärast vaheaega taotles ringkonnaprokurör Toomas Liiva S.I Kekisevi süüdistuses KarS § 424 lg.2 ja § 329 kokkuleppemenetluse kohaldamist. Kohus rahuldas taotluse. Ringkonnaprokurör Toomas Liiva andis ülevaate kokkuleppest ja jäi kokkulepe juurde, selgitades karistuse mõistmist. Süüdistatav S.I Kekisev kinnitas , et avaldatud kokkulepe on talle arusaadav, vastab tema tahtele ning et

tema jääb kokkulepe juurde, selle võib otsusele aluseks võtta. Kaitsja Aivar Kello kinnitas et kokkuleppemenetlus toimus vastavuses osapoolte tahtega ning kokkuleppe võib otsusele aluseks võtta. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tegelikku tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti leiab kohus, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad küllaldase aluse S.I Kekisevi süüditunnistamiseks KarS § 424 lg.2 , § 329 järgi. Seega tuleb S.I Kekisev

süüdi tunnistada KarS § 424 lg.2 , § 329 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Ka menetluskulude hüvitamine toimub vastavalt menetluspoolte vahel prokuratuuris sõlmitud kokkuleppele. Süüdistatava kohtukuludele lisandud kaitsja tasu kohtumenetluses 210 eurot. See on ka kokkuleppe nii fikseeritud.

Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/