1-18-816/39 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2018, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-816 (17231601602) Kohtukoosseis Urmas Reinola, Meelika Aava,

Ivi Kesküla Kriminaalasi

Z.O süüdistuses KarS § 121 (Z.O

)

lg 1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Kriminaalasja lahendamise viis Harju Maakohtu

3. juuli 2018 otsus üldmenetluses

Kirjalik menetlus Apellatsiooni esitajad

Süüdistatav Z.O

, kaitsja vandeadvokaat Urmas Simon Süüdistatav

Z.O, isikukood XXX, kodakondsus

XXX, emakeel vene keel, XXX XXX, elukoht , töökoht:

XXX, varem kriminaalkorras karistatud, kannab karistust Tallinna vanglas

Teised apellatsioonimenetluse pooled R Natalia Lebed, kannatanu ingkonnaprokurör XX

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 3. juuli 2018 otsus Z.O

suhtes muutmata ja esitatud apellatsioon

id rahuldamata.

2. ta Tibar&Partnerid Määra Advokaadibüroole

apellatsioonimenetluses Z.O-le

vandeadvokaat Urmas Simoni poolt riigi õigusabi

osutamisega makstavaks tasuks 240 (kakssada nelikümmend) eurot (sh käibemaks 40 eurot ).

3. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu

katteks

240 (kakssada Z.O-lt välja nelikümmend) eurot Eesti Vabariigi kasuks.

4. Õigusabi tasu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arveldusarvele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

Edasikaebe kord

Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Z.O 3. juuli 2018 otsusega üldmenetluses süüdi tunnista Harju Maakohtu ti KarS § 121 lg 1 järgi ning karistati vangistusega 4 kuud, mida suurendati Harju Maakohtu 3. märtsi

2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 8 kuud 29 päeva vangistuse võrra s.o .

Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti vangistus 1 aasta 29 päeva, mille hulka arvati

eelvangistuses viibitud 1 päev ja e 1 aasta 28 päeva loeti vangistus kandmise aja alguseks 24.11.2017.

Kannatanu

varalise kahju katteks 31,66 eurot ja XX kasuks mõisteti Z.O-lt välja

mittevaralise kahju katteks 150 eurot.

riigituludesse Menetluskuludena mõisteti Z.O-lt välja kohtuotsuse jõustumisest arvates sundraha 750 eurot ja kaitsjatasu 750 eurot, mis tuleb tasuda

12 kuu jooksul igakuist kuulub e maksetena, ühes kuus tasumisele vähemalt 125 eurot. Kohus lahendas ka asitõendiga seonduva.

2. Z.O-le selles, et tema 29. juulil 2017 kella 02.31 ajal Tallinnas, oli esitatud süüdistus XXX XX asuvas korteris peksis rusikatega , lüües kannatanut näkku, vastu pead, vastu

keha, jalgu ja

käsi. le füüsilist valu ja tervisekahjustusi: marrastuse Peksmisega tekitas Z.O - XX

paremal pool otsmikul, hematoomi vasakul silmal, punetuse põsel, hematoomi vasaku jala

sääremarjal ning põlvel, hematoomi paremal käsivarrel, punetuse rinnapiirkonnas, punetused mõlemal käelabal ja punetuse vasakul käsivarrel.

3.

Maakohus leidis otsus , et es Z.O-le süüks arvatav kuritegu on tõendamist leidnud ja õigesti kvalifit egemist on kavatsetusega toime pandud teoga, millega põhjustati kaudse seeritud. T

tahtlusega tervisekahjustusi. S

, soovib üüdistatav püüdes ennast õigustada kannatanut näidata kui

armukadedat naisterahvast, kes on toimunu fabritseerinud. stavaid asjaolusid Õigusvastasust väli kohus kohtumenetluse käigus ei tuvastanud. Kohtu hinnangul ei ole e talle pandud kohustusi süüdistataval rahalise karistuse mõistmisel võimalik täita, süüdistataval sest tuleb kanda ka menetluskulud ning tasuda tsiviilhagi. Rahaline karistus ei saaks Samuti kannab Z.O eelmise otsusega täita ka karistuse eripreventiivset eesmärki.

mõistetud karistust, mis pöörati täitmisele kuivõrd süüdistatav hoidis kõrvale üldkasuliku töö

tegemisest, ei ilmunud registreerimisele ning ei läbinud talle kohustuseks pandud alkoholivastast

ravikuuri. Seetõttu leidis kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Et kannatanule t , hindas kohus ekitatud tervisekahjustused ei olnud väga intensiivsed süüdistatava süüd kesk Samas arvestab kohus ka asjaolu, et süütegu on toime pandud ühise miseks.

alkoholijoomingu käigus. üüdistatavale mõistetav karistus võib jääda S alla sanktsiooni keskmist määra, kuid mitte sanktsioon alammääras. i

4. Apellatsiooni sisu Maakohtu otsuse vaidlustas ringkonnakohtus kaitsja U. Simon. id

süüdistatav ja tema

4.1.

Süüdistatav leiab enda apellatsioonis üksnes seda, et kohtuotsuse tõlge eesti keelest vene keelde ei ole korrektne

. Enda süüdimõistmist ega karistamist ei vaidlusta.

4.2.

Kaitsja leiab enda apellatsioonis, et mingit põhjust süüdistataval XX peksta ei olnud ning et k

- annatanu ei rääkinud kohtus tõtt. Tegemist on sõna sõna vastu olukorraga ning sellises olukorras peab kohus eriti hoolikalt hindama, kelle ütlused on tõepärasemad ja sobituvad sündmuste konteksti rohkem. Kaitsja palub vaidlustatud otsus tühistada ja teha uus otsus, millega mõista Z.O talle esitatud süüdistuses õigeks.

5. Tallinna Ringkonnakohus 24. augusti 2018 kriminaalasja apellatsiooni korras määras määrusega

arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega 7. septembrini 2018. apellatsioonimenetluse pooled Määratud tähtajaks kirjalike seisukohtade ega taotlusi ei esitanud.

Ringkonnakohtu seisukoht

ja põhjendused

6. Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses kriminaaltoimiku materjalidega ja

apellatsioonide leiab, et maakohtu otsus Z.O suhtes on seaduslik ja väidetega põhjendatud ning apellatsiooni esitatud väited e tühistamise des i saa olla kohtuotsuse muutmise ega aluseks.

7. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud

seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud

tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium

leiab, et apellatsioonides esitatu ei anna alust Z.O õigeksmõistmiseks temale esitatud

süüdistuses Üksnes a maakohus jõudis tõendeid kogumis hinnates süüd . sjaolu, et istatava

süüküsimuses erinevalt apellant teistsugusele järeldusele, ei anna alust väita, et käesolevas idest asjas esinevad -

KrMS § s 338 nimetatud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alused.

Maakohus on k otsuses nr 3-1-1-94-04 ooskõlas Riigikohtu väljendatud seisukohaga,

kohtukolleegiumi hinnangul kõiki kaitseargumentidest tulenevaid järeldusi otsuses analüüsinud

ning veenvalt kummutanud. Vaidlustatud otsuses sisalduva need kohtuistungil uuritud tõenditega tõendite analüüsi s korratud väidete pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid ega kaitsja apellatsiooni

argumente esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks.

Maa - kohus on hinnanud tõendeid kooskõlas KrMS § 61 lg s 2 sätestatuga nende kogumis oma

siseveendumuse kohaselt. Otsuses nr 3-1-1-85-00 on Riigikohus selgitanud, et kohtuniku poolne

kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohtukolleegium leiab, et kohus on otsuses Z.O

põhjendanud, miks ta temale esitatud süüdistuse järgi süüdi tunnistab ja

selliselt karistab. Kohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua kindlasti mitte üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt Riigikohtu otsus 3-1-1-48-12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning esitakse argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants

nõustub (vt Riigi Nõustudes täielikult maakohtu otsuse põhiosa kohtu otsus 3-1-1-92-11, p 15.1). asjaoludega ja tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p s 1 sätestatud õigusest, ei pea ringkonnakohus nende - asjaolude kordamist vajalikuks. Apellatsioonide

ga seonduvalt märgib ringkonnakohus järgmist. 8. kvaliteedile ei ole Süüdistatava etteheide temale 19.07.2018 kätte toimetatud kohtuotsuse tõlke

asjakohane. Millised vead tõlgitud kohtuotsuses esinevad, seda Z.O apellatsioonis ei esita. eesti keelest vene keelde on kohtukolleegiumi hinnangul korrektne ega vii Kohtuotsuse tõlge kedagi eksitusse nagu süüdistatav ekslikult leiab.

9.

Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohtadega, et vaidlustatud otsus on XX kehalises väärkohtlemises Z.O poolt piisavalt põhjendamat et kannatanu ei rääkinud kohtus a ning tõtt. süüks arvatud Erinevalt kaitsjast leiab kohtukolleegium, et maakohus on Z.O-le tegu

süüdimõistvas otsuses põhjalikult välja kõik asja õigeks lahendamiseks kirjeldanud, selgitanud olulised asjaolud ning kummutanud ka hinnatud tõenditele tuginedes veenvalt kõik apellantide poolt tõstatatud kaitseversioonid. Maakohus ei ole Z.O t otsustatud mitte ainult kannatanu süüküsimus ütluste põhjal, vaid kogumis kõigi teiste kriminaalasjas kogutud ja kohtulikul uurimisel vahetult uuritud tõenditega. Ka kohtukolleegiumi hinnangul ei sea kannatanu

XX ütluste usaldusväärsust kahtluse alla asjaolu, et ta ei mäletanud täpset aega, millal ta Z.O-le esitatud süüdistuses märgitud ajal süüdistatava k

orterisses jõudis. Küll aga nähtub kannatanu ütlustest, et erinevalt süüdistatavast ja tunnistaja AA ütlustest, mäletab sündmuste käiku vastupidiselt XX Z.O korteris toimunust ja kirjeldab süüdistatavale ja ütl , kes ei ole oma ütlustes järjepidevad tunnistaja

AA ustele .

10.

Kohtukolleegiumi hinnangul ei tulene Z.O kaitsja seisukoht -l vigastuste XX

tekkimisest kukkumise tagajärjel kohtuistungil hinnatud tõenditest. Ekslik on kaitsja arusaam, et

kannatanu kukku -l ei ole tuvastatud hematoome misele viitavad mõlema põlve hematoomid. XX

mitte mõlemal põlvel vaid vasakul jalal sääremarjal. Lisaks on kannatanul fikseeritud otsa ees

marrastus, vasakul silmal hematoom ja põsk punane, paremal käevarrel hematoom, üleval rinna piirkonnas punetus, mõlemal käelabal punetused, vasakul käevarrel punetus, mis viitavad kannatanu

peksmisele kannatanul tuvastatud leid pea Z.O poolt. Kohus tuvastas õigesti, et

piirkonnas ning hematoomid erinevates keha piirkondades on ilmselgelt sellise iseloomuga, mis

said tekkida üksnes peksmise tagajärjel ning et

eluliselt ei ole usutav, et taolisi vigastusi sai kannatanu

endale ise lühikese aja jooksul ning vaikselt kõrval toas tekitada. 11. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-50-13 märkinud, et kuigi KarS § 121 teksti ülesehitus ei nõua

seda otsesõnu, on koosseisu täitmiseks vajalik löögi teatud intensiivsus. Valu tuleb mõista kui

tegeliku või potentsiaalse kudede kahjustamisega kaasnevat ebameeldivat aistingut. Valulävi e vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on erinevate inimeste

puhul erinev (vt RKKKo 3-1-1-60-10, p 16). Siiski ei või KarS § 121 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides eelviidatud tõdemusega piirduda, vaid tuleb täiendavalt küsida ka selle järgi, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav.

Rääkides konkreetselt KarS § s 121 sätestatud löömise koosseisualternatiivist, on süüdlase -

karistamine löömise eest võimalik vaid olukorras, kus kannatanu löögi tõttu valu tunneb. Samas

tuleb see, et kannatanu löögi tõttu tõepoolest valu tundis, eraldi tuvastada. Valu tundmine ei saa tugineda pelgalt kannatanu isikulisel eripäral ja löök ning selle tagajärg peab tunduma reaalne ka kes -1-1-59-11, p-d 9.1-9.2). Kohtukolleegium kmisele mõistlikule kõrvalseisjale. (Vt ka RKKKo 3 leiab, et kohtuistungil on

kannatanu ütlustega leidnud tõendamist, et süüdistatava löökide tagajärjel

tundis ta Z.O teokoosseisu. füüsilist valu, mistõttu on täitnud KarS § 121 objektiivse

Süüdlane täidab KarS § 121 objektiivse koosseisu teisele isikule valu tekitamisega ka juhul, kui

sellega ei kaasne tervisekahjustust - piisab vaid tõendamisest, et isik kehalise väärkohtlemise tulemusena tundis valu. levas asjas on leidnud seega tuvastamist, et keskmisel Käeso e mõistlikule

kõrvalseisjale on äratuntav, et kannatanu tundis süüdistatava rusikalöökidest

erinevatesse keha

piirkondadesse valu. Siinkohal tuleb , viidates asjas kogutud märkida, et süüdistatava kaitsja

tõenditele, ei ole esitatud kaitseversioonile tuginevalt selgitanud kannatanul valu ja

tervisekahjustuse tekkimist olukorras, kus väidetavalt süüdistatav tema enda sõnade kohaselt kannatanut ei . löönud 12. tsiviilhagi rahuldamise osas on kohu selgitanud, et igasugune isiku suhtes toimepandud XX s vägivallategu tekitab psüühilisi kannatusi, mistõttu on ka usutav, et pärast intsidenti pidi kannatanu mõneks ajaks oma elukorraldust muutma. Lisaks varalise kahju hüvitamisele, mis hõlmas kulutusi

ravimitele, pidas kohus

150 eurot, mis on vastavuses põhjendatuks mittevaralise kahju hüvitiseks

kannatanule tekitatud tervisekahjustuse ulatuse ja tagajärgedega. Ka kohtukolleegiumi hinnangul

vastab selline hüvitise suurus ühiskonna üldisele heaolu tasemele ning on võrreldav sarnastel asjaoludel Eesti kohtute poolt välja mõistetud rahaliste kompensatsioonidega. Kannatanu tsiviilhagi rahuldamist ei ole apellandid ka vaidlustanud.

13. Puutuvalt Z.O-le Riigikohtu karistuse mõistmist märgib kohtukolleegium järgmist.

seisukohtade kohaselt saab kellegi tegelik karistuslik mõjutamine toimuda vaid inimese hoiakute

muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse

eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsused nr 3- 1-1-99-06 p 15.1 ja nr 3-1-1-113-12 p 9.1 ). Kohtukolleegiumi hinnangul vastab maakohtu põhistus karistuse mõistmise osas KarS § 56 sätetele ega hälbi

Riigikohtu otsuste nr 3-1-1-77-11 p-s 11 ja nr

3-1-1-52-13 p-s 19

märgitud põhimõtetest süüdlase süü suurusele vastava karistusmäära

arvestamisel. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sankt

siooni keskmine määr. KarS § 121 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse (sanktsiooni

k Maakohus p karistuseks eskmine määr 6 kuud vangistust). mõistis õhjendatult Z.O-le

KarS § 121 järgi varasema kohtuotsusega mõistetud lg 1 vangistuse 4 kuud, mida suurendati karistuse ärakandmata osa võrra ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti

vangistus 1 aasta

29 päeva. ekitatud tervisekahjustused ei olnud väga intensiivsed ja süütegu pandi Et kannatanule t

toime

ühise alkoholijoomingu käigus, hindas maakohus keskmiseks. süüdistatava süü Kohtukolleegium sellega nõustub. Alla sanktsiooni keskmäära jääv vangistus vastab Z.O teosüüle. 14. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. Süüdistatava kaitsja

esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstava tasu

kindlaksmääramiseks apellatsioonimenetluses koos käibemaksuga, summas 240 eurot. Taotluse

kohaselt moodustub kaitsja tasu konsultatsioonile, maakohtu kohtuotsusega tutvumisele ja

apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud aja eest, kokku 4 tunni ulatuses. KrMS § 175 lg 1 p 4

kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. KrMS § 180 lg 11

sätestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus

hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Kohtukolleegiumi

hinnangul on kaitsja taotluses märgitud toimingud riigi õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende tegemise

le kulunud aeg põhjendatud.

Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg st 1 ja § 21 lg - -st 3 ning justiitsministri 26.07.2016

määrusega nr 16 vastu võetud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste,

maksmise korra, e, ulatuse ja tasumäärad riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise

korra ning taotluse esitamise tingimuste“ § määrab 6 lg-st 3, kohtukolleegium Z.O

määratud kaitsjale makstava riigi õigusabi tasu suuruseks h käibemaks

240 eurot, s. 40 eurot. Et

kohtukol - leegium teeb KrMS § 337 lg 1 p s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 kohaselt välja mõista süüdistatavalt

riigi kasuks.

15. ei tuvastanud -s 338 Ülaltoodust tulenevalt ringkonnakohus ühtegi KrMS § ettenähtud kohtuotsuse tühi stest. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p ja § 344 jätab stamise alu -st 1 - 345 lg-st 1 ja 2 kohtukolleegium Harju Maakohtu 3. juuli 2018 otsuse suhtes muutmata ja esitatud Z.O apellatsioonid rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

6