4-18-4071/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.09.2018 Tallinna kohtumaja Väärteoasja number 4-18-4071 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Eleanor Pruvli Väärteoasi

E.L kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja

prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

10.07 2315,18,003053 .2018 otsusele väärteoasjas nr Menetlusalune isik E.L, isikukood , elukoht xxx, XXX

Venemaa Föderatsiooni kodakondsus, emakeel vene keel, töökoht xxx Kaitsja Danil Lipatov Väärtegu

LS 227 lg 4 §

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu

LS § 227 lg 4 alusel rahatrahvi 225 trahviühikut, s.o. 900.00 eurot ja LS § 227 lg 5 p 3 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks Kaebuse esitaja taotlus

Tühistada otsus juhtimisõiguse äravõtmise osas

RESOLUTSIOON

Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus

otsustas:

Jätta ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Politseiliiklusjärele 10.07.2018 otsus väärteoasjas nr 2315,18,003053 valvekeskuse muutmata ja

E.L kaebus rahuldamata.

Rahatrahv tuleb tasuda 10.07.2018 otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber.

Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus

on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud.

4-18-4071

2

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik S E koostas 22.06.2018. a väärteoprotokolli E.L suhtes. Menetlusalusele isikule heideti ette seda, et ta juhtis 22.06.2018 kell 22.23 ajal mootorsõidukit

xxx xxx kiirusega 144 (+/- 8) des liikluskorraldusvahendiga registreerimismärgiga km/h, ületa lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 66 km/h. Lubatud suurim kiirus antud teelõigul

o 70 km/h. Sellega rikkus E.L li liiklusseaduse (LS) § 50 lg 5 p 3 nõudeid. Väärtegu

on kvalifitseeritav LS

§ 227 lg 4 järgi.

2. PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa 10.07.2018. a otsusega määrati E.L-ile LS § 227 lg 4 ja lg 5 p 3 alusel karistuseks rahatrahv 225 trahviühikut, s.o. 900.00 eurot ja lisakaristusena

mootor kuuks. sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuueks

3. E.L esitas kaitsja vahendusel Harju Maakohtule 07.08.2018 kaebuse vaidlustades

otsuse lisakaristuse määramise osas. Juhtimisõigus väga e olemasolu on kaebajale vajalik

töökohustuste täitmise . Põhikaristus vastab süü suurusele ning ks ja laste eest hoolitsemiseks lisakaristuse kohaldamine ei ole põhjendatud. E.L avaldas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta.

4. Kohtuväline mentleja nõustus kirjaliku menetlusega ja esitas 17.08.2018 oma seisukoha.

Kergemaliigiline karistus ei ole mõjutanud E.L uue rikkumise toimepanemisest hoiduma. Menetlusalune isik on avaldanud kahetsust alles kohtule esitatud kaebuses ja sedagi

kaitsja vahendusel. Teo ohtlikkust, isiku eelnevat karistatust ja õiguskorra kaitsmise huve arvestades on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud.

Kohtuotsuse põhjendused 5. Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo).

6. LS § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud

kiirusest. Kiiru fikseeriti 22.06.2018 xxx xxx esimesel smõõturi kasutamise protokolli kohaselt kilomeetril xxx maksimaalseks liikumiskiiruseks 144 km/h. Asjaolu, et kiirust ületanud juht oli

E.L, kinnitavad tunnistaja O N ütlused ja väärteoasja materjalide juures olev videosalvestis. Esitatud kaebuses tunnistab E.L teo toime panemist. KarS § 15 lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

7. VTMS § 133 p 7 selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas seda, kas karistuse

määramine on toimunud kooskõlas karistuse mõistmise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt

karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise

menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

3

8. LS § 227 lg 4 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest

üle 60 kilomeetri tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Sama sätte lg 5 p 3 kohaselt võib

sellise rikkumise korral kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja valitud põhikaristuse

liigi ja määraga. Karistusregistri andmed võimaldavad veel kergeimaliigilise põhikaristuse

määramist. Kaevatavas otsuses on E.L - reaals süüd õigesti hinnatud väga suureks e

sõidukiiruse ja lubatud sõidukiiruse vahe oli sedavõrd suur ning arvestades sõiduki peatamisteekonda, seadis menetlusalune isik ohtu nii enda kui ka teiste liiklejate elu, tervise ja

vara sanktsiooni . . See õigustab karistuse üle keskmise määra

9. E.L vaidlustab otsuse määratud lisakaristuse osas. Nii põhikaristuse kui ka

lisakaristuse kohaldamise aluseks on isiku süü. Lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib

olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik (vt RKKKo 3-1-1-18-17 p 13). Isiku prognoos karistuse

eripreventiivse mõju osas on halb. E.L on 2018.a. karistatud liiklusalaste

väärtegude eest kolmel korral rahatrahviga. Määratud karistustele järgnes uus ning veelgi

raskem rikkumine. Eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on lisakaristuse kohaldamine

vältimatult vajalik õiguse äravõtmist kohaldatud minimaalses . Kaevatavas otsuses on juhtimis seadusega lubatud määras. Esitatud kaebus jääb rahuldamata.

10. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu.

( ) allkirjastatud digitaalselt

Ingrid Kullerkann kohtunik