2-18-109629/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL T a g a s e l j a o t s u s

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 13.september 2018.a., Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-18-109629 Tsiviilasi B2 Kapital SIA hagi Sergei Venkovi vastu võlgnevuse nõudes Tsiviilasja hind 991,62 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B2 Kapital SIA, registrikood 40103645131, aadress Skanstes iela 50, LV-1013 Riga, Latvia Lepinguline esindaja: Carlo Kask, Creditreform Eesti OÜ, asukoht Pirita tee 20, Tallinn 10127 e-post: carlo.kask@creditreform.ee Kostja: Sergei Venkov, isikukood XXX, elukoht hagiavalduses XXX, tegelik eluja viibimiskoht teadmata Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada B2 Kapital SIA hagi Sergei Venkovi vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Sergei Venkovilt B2 Kapital SIA kasuks 938 (üheksasada kolmkümmend kaheksa) eurot 29 senti kostja ja Tele2 Eesti AS vahel XX.XX.XXXX.a. sõlmitud liitumisja järelmaksuga müügilepingust tuleneva võlgnevuse katteks, sealhulgas põhivõlgnevus 845,66 eurot, sissenõudmiskulud 44,99 eurot ja viivis kuni 13.09.2018 (kaasa arvatud ) 47,64 eurot.

3. Välja mõista Sergei Venkovilt B2 Kapital SIA kasuks viivis põhivõlgnevuselt (845,66 eurot) VÕS § 113 lg 1 2.lauses sätestatud määras, s.o 0,022 % päevas (0,19 eurot) alates 14.09.2018.a. kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

2

4. Määrata kindlaks kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suurus 335 (kolmsada kolmkümmend viis) eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada tagaseljaotsus kätte hageja esindajale.

7. Teha tagaseljaotsus Sergei Venkovile teatavaks avalikult kohtuotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise teel.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kaja esitamine

Kostja võib 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 2). Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

3

Kohtuotsuse põhjendused

Tulenevalt TsMS § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses soovinud tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.

Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud vastavalt TsMS § 317 sätestatule avalikult 13.07.2018.a. väljaandes Ametlikud Teadaanded hagi menetlusse võtmise määruse resolutsiooni avaldamise teel. Teadaandes (tl.52 ) on teatavaks tehtud, et hagimaterjalid on võimalik kätte saada aadressilt Võru tn.12, Põlva, Võru kohtumaja kantseleist ning dokumendid on kättesaadavad ka avalikus e-toimikus. Vastavalt avaldatud teadaandele loetakse menetlusdokumendid Sergei Venkovile avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus oli määranud hagile vastamise tähtajaks 30 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja nõude aluseks on Tele2 Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud liitumisleping telefoninumbrile XXX mobiilsideteenuste osutamiseks ning XX.XX.XXXX sõlmitud seadme Samsung Galaxy S8 järelmaksuga müügileping, mille eest tuli tasuda 24 kuu jooksul 34,62 eurot kuus. Telefoni ostuga muutus liitumisleping tähtajaliseks. Nimetatud lepingutest tulenevad nõuded on Tele2 Eesti AS loovutanud 09.02.2018.a. hagejale.

Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, 82 lg 2, milles on öeldud, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Vastavalt VÕS § 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule ning lg 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.

Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 1132 lg 1 alusel võib lepingu kehtivusajal majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Osundatud paragrahvi 2.lõike p 2 kohaselt võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja pärast lepingu lõppemist nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kuni 40 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot.

4

TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud viivise väljamõistmist seadusjärgses määras, mis on käesoleval ajal 0,022 % päevas, tähtajaks tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest ning arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kuni 28.06.2018 summas 33,32 eurot. Kohus on arvestanud välja viivise põhinõudelt –845,66 eurot alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni, summas 14,32 eurot. Seega tuleb kokku kostjalt hageja kasuks välja mõista 938,29 eurot (845,66 +44,99+33,32+14,32).

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja on hagiavalduses taotlenud kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu, summas 175 eurot, õigusabikulude maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot ning esindajale õigusabi eest makstud tasu, summas 140 eurot väljamõistmist. Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 335 (175+20 +140) eurot.

Hageja on taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt ka viivise tasumist TsMS § 177 lg 2 alusel. Osundatud sätte kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine

Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

5

Kostjale ei olnud võimalik hagimaterjale hagiavalduses märgitud aadressile kätte toimetada, kuna teises kohtumenetluses on kindlaks tehtud, et kostja ei ela aadressil XXX. Politseija Piirivalveameti andmete alusel kostja piiriületuste kohta võib teha järelduse, et kostja elukoht ei ole Eestis. Täpsemad andmed tema eluvõi viibimiskoha kohta puuduvad. Seetõttu leiab kohus, et ka tagaseljaotsus tuleb Sergei Venkovile kätte toimetada avalikult vastavalt TsMS § 317 lg 3 ja 4 sätestatule.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Epp Tombak

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik