2-17-132219/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-132219

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Gerty Pau

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. september 2018.a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

OMEGA INVEST OÜ hagi Alar Uibo vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6053,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Menetlus

Hageja OMEGA INVEST OÜ (registrikood 10866568;

asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn)

Hageja

lepinguline

esindaja

Anne-Liis

Veski

(anne-liis.veski@okincure.ee)

Kostja Alar Uibo (isikukood XXX; elukoht teadmata)

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista välja Alar Uibolt 01.02.2017 sõlmitud laenulepinguga nr XXX seoses OMEGA

INVEST OÜ kasuks 4458,95 eurot, millest 4244,07 eurot on põhivõlg ja 214,88 eurot

viivis.

3. Jätta rahuldamata hagi suuremas ulatuses põhivõla ja viivise ning kahjuhüvitise 100 euro

väljamõistmiseks.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte hagejale ning kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 74% kostja kanda ja 26% hageja enda kanda; kostja

menetluskulud jätta kostja kanda.

7. Mõista välja Alar Uibolt OMEGA INVEST OÜ kasuks menetluskulude katteks 399,60

eurot.

8. Alar Uibol tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem

kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt

menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata

ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.

Kohus leiab, et kuna tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 mõttes, on seadusandja

kehtestanud imperatiivsed miinimumnõuded, mille eesmärgiks on tagada tarbija piisav

teavitamine krediiditingimustest lepingu sõlmimisel ning kaitsta sellega tarbijat

tarbijakrediidilepingust tulenevate maksekohustuste rikkumisega seotud negatiivsete

tagajärgede eest (antud juhul VÕS §-d 404, 406, 408). Kohtu hinnangul ei ole tarbijast kostjat

enne lepingu sõlmimist teavitatud tarbijakrediidilepingu olulistest tingimustest. Kuigi

kostjapoolne tahteavaldus, mis on suunatud tarbijakrediidilepingust tulenevate kohustuste

võtmisele, on kirjalikus vormis (VÕS § 404 lg 1 esimene lause), ei sisaldu tahteavalduses

VÕS § 404 lg 2 p 2 kohaselt kõik VÕS § 4031 lg 1 p-des 1–11 nimetatud andmed, eeskätt

krediidiandja nimi ja aadress ning kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi

kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma.

VÕS §-s 408 on sätestatud lepinguvormi järgimata jätmise tagajärjed. Kuna kostja on saanud

laenu kätte, on vaidlusalune leping kehtiv (VÕS § 408 lg 2). Samas tuleb VÕS § 408 lg 4 järgi

lugeda kostja osas kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma märkimata jätmise tõttu lepingu intressimääraks

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär. Perioodi 01.02.2017 kuni 11.09.2017 (lepingu

ülesütlemise aeg) eest on seadusjärgne intress 0 eurot, kuna VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud

viimane intressimäär oli viidatud perioodil 0% aastas. Arvestades, et hageja on kostja tasutud

summadest arvestanud intressi katteks 596,51 eurot, loeb kohus nimetatud summa tasutuks

põhivõla katteks. Seega tuleb hagi põhivõla osas rahuldada osaliselt ja mõista kostjalt hageja

kasuks välja põhivõlg 4244,07 eurot (4840,58 – 596,51).

Hageja nõuab kostjalt põhivõla tasumisega viivitamise eest viivist määras 43% aastas.

Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata

tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär

ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-25-16, p 13).

Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob

kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja

eeldustel (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-1-66-05, p 24; Riigikohtu määrus nr 3-2-1-25-16, p 13).

Kohus on seisukohal, et lepinguline viivis määraga 0,11% tasumata summast päevas, mis

tuleneb kokkulepitud intressimäärast 43% aastas, on ebamõistlikult suur ja kostjat oluliselt

kahjustav ning seetõttu tühine VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel. Viivis 0,11% päevas

ületab seadusjärgset viivise määra enam kui viis korda. Kuna tegemist on tarbijaga sõlmitud

lepinguga, siis ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda kõrgemat

viivist kui VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määr. Kohtu arvutuste kohaselt,

kasutades viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee), on seadusjärgne viivis põhivõlalt

4244,07 eurot hagis nõutud perioodi 12.09.2017 kuni 30.04.2018 eest 214,88 eurot.

Kohus leiab, et põhjendatud ei ole ka hageja kahju hüvitamise nõue summas 100 eurot. Hagi

kohaselt seisneb kahju inkassofirmale makstud tasus tulenevalt võla sissenõudmiseks

sõlmitud käsunduslepingust. Kohus leiab, et hagiavalduses ei ole esile toodud asjaolusid,

millest nähtuks, et hageja on kahju üldse kandnud. Mõistlikke võla sissenõudmise kulutusi ei

ole hageja nimetanud ega põhistanud. Seetõttu jätab kohus hageja kahju hüvitamise nõude

rahuldamata.

Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldatakse ligikaudu 74% ulatuses. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 450 eurot ja

esindajatasu 270 eurot (käibemaksuta). Arvestades käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust

ning asjaolu, et tegemist on hagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt

esitanud varasemalt korduvalt, leiab kohus, et hageja esindajakulu on põhjendatud 90 euro

ulatuses. Hageja põhjendatud menetluskulud käesolevas asjas on kokku 540 eurot (450 + 90).

Kohus jätab TsMS 163 lg 1 alusel hageja menetluskuludest 74% kostja kanda ja 26% hageja

enda kanda. Kostjalt tuleb seega hageja kasuks välja mõista menetluskulu 399,60 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik