2-17-14047/42 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

13. september 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-14047

Tsiviilasi

S.B. hagi AB Kreditex AS-i ja Stix KV OÜ vastu

kinnistusraamatus kande muutmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 23. mai 2018 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Stix KV OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (kostja II): Stix KV OÜ

(registrikood

14092508),

seaduslik

esindaja

Jelena

Vinogradova

Vastustajad:

1. S.B. (hageja) (isikukood XXXX), esindaja riigi õigusabi

korras advokaat Valli Murde

2. AB Kreditex AS (kostja I) (registrikood 12041659),

esindaja vandeadvokaat Oksana Sobko

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 23. mai 2018 määrus täies

ulatuses ning teha uus määrus, millega jätta S.B. hagi

tagamise taotlus rahuldamata.

2. Rahuldada Stix KV OÜ määruskaebus.

Menetluskulude jaotus

3. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks

asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus

ei

ole

esitatud

põhjendamatult

või

tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. S.B. (hageja) esitas AB Kreditex AS-i (kostja I) ja Stix KV OÜ (kostja II) vastu hagi

kinnistusraamatus kande muutmiseks. Alternatiivselt palus hageja mõista kostjalt I välja

30 000 eurot.

Hageja esitas esialgse hagiavalduse üksnes kostja I vastu kinnistusraamatu kande muutmiseks.

Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel sõlmitud mitu laenulepingut, mille tagamiseks olid

seatud hüpoteegid hageja korterile asukohaga XXX Narvas. Kohtutäitur Andrei Krek algatas

hageja suhtes täitemenetlused nr 066/2016/688 ja nr 066/2016/1083 poolte vahel sõlmitud

notariaalsete

lepingute

alusel.

Hagejale

kuulunud

korter

võõrandati

04.10.2016

enampakkumise käigus Stix KV OÜ-le ostusummaga 12 750 eurot.

Hageja leidis, et kostjaga I sõlmitud 23.04.2013 leping nr 1837, 12.06.2013 leping nr 2493 ja

11.05.2015 leping nr 1504 on tühised, kuna hageja on piiratud teovõimega isik. Hageja soovis

kinnistusraamatu kande kustutamist ja enda kandmist vaidlusaluse korteriomandi omanikuna

kinnistusraamatusse, sest TsÜS § 84 lg 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke

tagajärgi.

Hageja esitas koos esialgse hagiavaldusega ka hagi tagamise taotluse, milles palus peatada

täitemenetlus nr 066/2016/2342. Kohus jättis 22.09.2017 määrusega hagi tagamata, kuna

esialgne hagi oli esitatud ainult kostja I vastu, kes ei ole täitemenetluses sissenõudjaks. Samuti

märkis kohus, et täitemenetlus, mille peatamist hageja taotleb, ei toimu hageja ja kostja I vahel

sõlmitud lepingute alusel, vaid enampakkumise akti alusel. Hageja esitas enampakkumise

kehtetuks tunnistamise hagi tsiviilasjas nr 2-16-17609, kohus jättis hagi rahuldamata.

Hageja esitas 22.05.2018 kohtule hagiavalduse täienduse, milles palus kaasata menetlusse

kostjana II Stix KV OÜ, kuna just nimetatud osaühing on kantud kinnistusraamatusse

vaidlusaluse korteri omanikuna. Hageja on seisukohal, et kanne on ebaõige, kuna korteri

omanikuks on jätkuvalt hageja. Koos hagi täiendusega esitas hageja hagi tagamise taotluse,

milles palus peatada täitemenetlus nr 066/2016/2342. Taotluse kohaselt toimub 29.05.2018

hageja väljatõstmine korterist. Väljatõstmine riivab oluliselt hageja põhiseaduslikku õigust

kodu puutumatusele. Hageja ei ole võimeline aru saama, miks tema peab lahkuma oma kodust,

mis on tema jaoks pesa, kus ta tunneb kindlust ja kaitset. Hageja esindaja leidis ka, et hagi

tagamata jätmine võib raskendada otsuse täitmist.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Maakohus rahuldas hagi tagamise taotluse ning peatas täitemenetluse kohtutäitur Andrei

Kreki menetluses olevas täiteasjas nr 066/2016/2342. Maakohus märkis, et hagi tagamise

määrus kuulub viivitamatult täitmisele.

Kohus ei nõustunud hageja seisukohaga, et hagi tagamata jätmine võib antud juhul hagi

rahuldamise korral otsuse täitmist raskendada. Kohus leidis, et hageja väljatõstmine korterist

ei raskenda antud juhul otsuse täitmist hagi rahuldamise korral – korteri omandiõigus võib üle

minna hagejale tagasi sõltumata sellest, kas hageja elab korteris või mitte. Küll aga nõustus

kohus sellega, et hagi tagamata jätmine kahjustaks oluliselt piiratud teovõimega isikut. Nimelt,

kui hagejal oleks vaja praegu täitemenetluse käigus korterist välja kolida, hagi rahuldamise

korral aga tagasi kolida, oleks see psüühikahäirega isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane ja

ilmselgelt kahjustaks tema tervist veelgi.

Kohus leidis, et hagi tagamise abinõuna täitemenetluse peatamine on käesoleval juhul

põhjendatud, arvestades poolte õigusi ja huve.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Kostja II (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles

palub maakohtu määrus tühistada ning jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata.

Hagi tagamise taotlus on esitatud täitemenetluse venitamise eesmärgil. Hagi tagamisega

kahjustatakse määruskaebuse esitaja õigusi ja huve oma vara kasutamisel ja käsutamisel.

Praeguseks on määruskaebuse esitaja jaoks kujunenud olukord selliseks, et olles 2016. aasta

septembris ostnud enampakkumiselt korteriomandi, ei ole tal siiani avanenud võimalust

ostetud korter oma valdusse saada. See piirab omaniku võimalusi oma vara vabalt kasutada ja

käsutada ning põhjustab omanikule jätkuvalt majanduslikku kahju.

Kohus ei ole hagi tagamise taotluse lahendamisel piisavalt arvesse võtnud eelpool mainitud

määruskaebuse esitaja õigusi ja huve ega hagi edulootust. Määruskaebuse esitaja seisukohalt

on hagis määruskaebuse esitaja vastu esitatud nõue just niisugune, mida hagis esitatud

asjaolude õigsust eeldades ei saa rahuldada ühelgi alusel. Kuivõrd hageja nõuab tema ja AB

Kreditex AS vaheliste laenu- ja hüpoteegilepingute tühisuse tuvastamist või kahju hüvitamist,

ei saa sellise nõude edukuse korral kuidagi taastekkida hageja omandiõigus talle varem

kuulunud korteriomandile.

Määruskaebuse esitaja omandas korteriomandi avalikult enampakkumiselt, mida nimetab

hagis ka hageja, mitte hagis vaidlustatud tehingute ega üldse mitte hagejaga tehtud tehingu

alusel.

Enampakkumine on läbinud kohtuliku kontrolli eespool mainitud tsiviilasjas 2-16-17609 ja

jõustunud kohtulahendiga kehtivaks tunnistatud. Sellega on omandiõiguse kuuluvuse vaidlus

hageja ja määruskaebuse esitaja vahel lõplikult lahendatud.

Isegi juhul, kui hagis vaidlustatud laenu- ja hüpoteegilepingud tühiseks osutuvad, ei saa sellel

olla mõju määruskaebuse esitaja omandiõigusele. Omand ei tekkinud vaidlustatud tehingute

alusel. Määruskaebuse esitaja ei olnud nende tehingute pooleks.

Kuna määruskaebuse esitaja omand ei tekkinud hagis vaidlustatud lepingute alusel, ei saa

nende lepingute võimalik tühisus kaasa tuua kinnistusraamatu kande valeks muutumist. Ainult

see võiks olla õiguslikuks aluseks kinnistusraamatu kande muutmise nõudele.

TEISTE MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kostja I (AB Kreditex AS) leidis, et määruskaebus on põhjendatud ning toetas kaebuse

rahuldamist.

Arvestades, et omaniku kanne on tehtud seaduslikul alusel, s.o kehtiva 04.10.2016

enampakkumise akti alusel (enampakkumise kehtivus on tuvastatud ka tsiviilasjas nr 2-16-

17609), siis puudub alus täitemenetluse peatamiseks.

Veelgi enam, Riigikohtu 16.01.2008 lahendis nr 3-2-1-132-07 on selgitatud kohustust hagi

tagamise avalduses põhistada nõuet, mille tagamist soovitakse ja tagamise aluseks olevaid

asjaolusid. Riigikohus on 03.02.2017 lahendis nr 3-2-1-83-16 p-s 18 viidanud, et hagi

tagamisel tuleb kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab TsMS § 381 lg-s 1 sätestatud

nõuetele (sh on esitatud TsMS §-s 377 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus vastab TsMS §

363 lg 1 p-des 1-3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning

kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (TsMS § 235 ja § 381 lg 2).

Kostja II hinnangul ei ole hageja hagi tagamise avalduses esitanud ühtki veenvat väidet. Seda

enam, esitatud hagiga ei ole üldse võimalik taotlevat eesmärki saavutada, hagi on õiguslikult

perspektiivitu ning hagi tagamine on sel juhul põhjendamatu.

5. Hageja määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus tühistada.

Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab hagi tagamata.

7. Hageja esitas tervikhagiavalduse kostja I ja kostja II vastu, milles palus tuvastada kostja I ja

hageja vahel sõlmitud 23.04.2013, 12.06.2013 ja 11.05.2015 lepingute ja asjaõiguslepingute

tühisuse ning kustutada kinnistusraamatu kanne korteriomandi asukohaga XXX, Narva

omanikuna sissekantud kostja II osas ja kanda omanikuna sisse hageja. Hageja palus asendada

kostja II tahteavaldus kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks jõustunud kohtuotsusega.

Alternatiivselt palus hageja nõuda kostjalt I hageja kasuks alusetu rikastumisega tekitatud

kahju hüvitamiseks 30 000 eurot.

Hagi tagamise abinõuna palus hageja peatada täitemenetlus nr 066/2016/2342.

8. TsMS § 377 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on

alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

TsMS § 377 lg 2 kohaselt võib sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue

kostja vastu, kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige

asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel.

Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada

kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks.

Riigikohus selgitas 06.06.2018 määruses tsiviilasjas nr 2-17-18239, et hagi tagamisel tuleb

kohtul kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab TsMS § 381 lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh

on esitatud TsMS §-s 377 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus (kui see on esitatud) vastab

TsMS § 363 lg 1 p-des 1-3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav (eelkõige TsMS § 371 lg

1, § 423 lg 1, § 428), õiguslikult perspektiivikas (TsMS § 371 lg 2, § 423 lg 2) ning kas nõude

ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (TsMS § 235 ja § 381 lg 2) (vt Riigikohtu

03.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p-d 13-18). Kolleegium märkis hagi õigusliku

perspektiivikuse hindamise kohta lisaks, et kohus võib juhul, kui ta jätab hagi õigusliku

perspektiivituse tõttu tagamata, jätkata hagi menetlemist ning ei ole välistatud, et ta hiljem

siiski leiab hagi olevat õiguslikult perspektiivika ning rahuldab hagi (vt Riigikohtu 04.11.2015

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-15, p 10). Seega ei ole asja läbivaatavale maakohtule edasisel

menetlemisel kohustuslik ka ringkonnakohtu hagi tagamise menetluses antud hinnang hagi

õigusliku perspektiivikuse kohta.

9. Hageja põhjendas hagi tagamist sellega, et hageja korterist väljatõstmine riivab tema õigust

kodu puutumatusele. Hageja ei mõista, miks peab kodust lahkuma. Hageja leidis, et

korteriomandi üleandmine kostjale II teeb otsuse täitmise hiljem võimatuks.

Maakohus leidis, et hageja väljatõstmine korterist ei raskendaks antud juhul otsuse täitmist,

kuid rahuldas hagi tagamise põhjusel, et hagi tagamata jätmine kahjustaks oluliselt piiratud

teovõimega isikut ehk hagejat ning võiks tema tervist veelgi halvendada. Seega tagas

maakohus hagi TsMS § 377 lg 2 alusel.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohus on jätnud hagi tagamisel

hindamata hagi õigusliku perspektiivikuse.

Hageja hagiavalduse esmane nõue on muuta kinnistusraamatu kannet, s.o eesmärk saada uuesti

korteri asukohaga XXX, Narva, omanikuks. Hageja põhjendab nõuet sellega, et kostja I andis

hagejale kolmel korral laenu seades hüpoteegid hagejale kuulunud kinnisasjale (kohustusega

alluda kohesele sundtäitmisele). Hageja on seisukohal, et nimetatud tehingud on tühised,

kuivõrd hageja oli tehingute tegemise ajal piiratud teovõimega.

Hageja suhtes algatati täitemenetlus ning korraldati hagejale kuulnud kinnisasja

enampakkumine. Kostja II omandas kinnisasja täitemenetluses toimunud enampakkumise

tulemusel.

10. Esiletoodud asjaolude põhjal on ringkonnakohus seisukohal, et hageja nõue muuta

kinnistusraamatu kannet on ilmselt perspektiivitu. TMS § 98 lõike 1 järgi tekib omand

enampakkumisel müüdud asjale asja üleandmisega enampakkumise akti alusel. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt ei teki omandit juhul, kui arestimine on tühine või kui on rikutud

enampakkumise olulisi tingimusi ja kohus on tunnistanud enampakkumise kehtetuks. See

kehtib sõltumata sellest, kas enampakkumisel asja ostnud isik teadis eelnimetatud asjaoludest.

Praegusel juhul ei ole täidetud eeldus, et kohus oleks tunnistanud enampakkumise kehtetuks

seoses sellega, et arestimine oleks olnud tühine või et rikutud oleks enampakkumise olulisi

tingimusi. Tsiviilasjas nr 2-16-17609 on kohus jätnud rahuldamata hageja hagi

enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, asudes seisukohale, et hagi oli selle esitamise ajaks

aegunud. Seega puuduvad alused asumaks seisukohale, et kostjal II ei ole TMS § 98 järgi

korterile omandiõigust tekkinud.

Samuti on õige kostja II poolt märgitu, et kostja II omandas kinnisasja enampakkumise teel,

mitte vaidlustatavate tehingute läbi, mistõttu ei tooks tehingute tühisuse tuvastamine kaasa

hageja omandiõiguse taastamist.

11. Ringkonnakohus selgitab, et kohane viis hageja soovitu saavutamiseks oligi

enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamine (tsiviilasi nr 2-16-17609). Viru

Maakohtu 14.06.2017. a otsus, millega hagi jäeti rahuldamata, on jõustunud ning lähtudes

TsMS §-st 432 ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses

samal alusel sama hagieseme üle.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et hagiavalduses toodud asjaolude õigsust

eeldades ei oleks võimalik hageja esimese alternatiivse nõude rahuldamine, s.o

kinnistusraamatu kande muutmine, mille tagamiseks hageja taotluse esitas.

Sellest lähtudes ei saa eelduslikult tekkida ka olukorda, kus kohtul oleks võimalik teha lahend

vastavas osas hageja kasuks. Järelikult ei takistaks hageja suhtes täitemenetluse jätkamine ja

tema korterist väljatõstmine hilisemat lahendi täitmist ega tekitaks hagejale suuremat kahju.

12. Ringkonnakohus lisab, et ka hageja alternatiivse nõude – mõista kostjalt I välja 30 000

eurot – tagamiseks oleks täitemenetluse peatamine ebakohane meede. Seda seetõttu, et korter

kuulub kostjale II, kuid kahju hüvitamise nõue on esitatud kostja I (laenuandja) vastu.

Teisisõnu ei saa kostja I vastu esitatud rahalist kahjuhüvitise nõuet tagada kostjale II kuuluva

vara viimasele üleandmise piiramisega. Juhul, kui eesmärk olnuks tagada kahju hüvitamise

nõuet, siis oleks olnud kohane meede (hagi tagamise eelduste esinemise korral) näiteks kostja I

vara arestimine.

13. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodule tuginedes tuleb kostja määruskaebus rahuldada ning

tühistada maakohtu määrus, millega maakohus hagi tagas.

Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp