2-17-12163/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. september 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-17-12163

Tsiviilasi

Agnesa Songi hagi Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, Nuia tee 1

korteriühistu

vastu

üldkoosoleku

otsuse

tühisuse

tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

Apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot

Vastuapellatsioonkaebuse hind puudub

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. märtsi 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Agnesa Songi apellatsioonkaebus ja Mulgi vald, Abja-Paluoja

linn, Nuia tee 1 korteriühistu vastuapellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellatsioonkaebuses:

Apellant: Agnesa Song (hageja), ik XXX; esindaja

vandeadvokaadi abi Lily Sandel

Vastustaja: Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, Nuia tee 1

korteriühistu (kostja), rk 80391629; esindaja vandeadvokaat

Piret Pallo

Vastuapellatsioonkaebuses:

Apellant: Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, Nuia tee 1

korteriühistu (kostja), rk 80391629; esindaja vandeadvokaat

Piret Pallo

Vastustaja: Agnesa Song (hageja), ik XXX; esindaja

vandeadvokaadi abi Lily Sandel

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 12. märtsi 2018 otsus osas, millega maakohus jättis kehtetuks

tunnistamata üldkoosoleku otsuse punkti 3.3, jaotas menetluskulud ja mõistis menetluskulude

katteks Agnesa Songilt välja Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, Nuia tee 1 korteriühistu kasuks

1592,35 eurot.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnistada kehtetuks Mulgi vald, Abja-Paluoja linn,

Nuia tee 1 korteriühistu 17. mai 2017 üldkoosoleku otsuse punkt 3.3. („trepi katuse kulud

kannab selle omanik“) ja jätta Agnesa Songi menetluskulud 80% ulatuses Mulgi vald, Abja-

Paluoja linn, Nuia tee 1 korteriühistu kanda ja Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, Nuia tee 1

korteriühistu menetluskulud 20% ulatuses Agnesa Songi kanda ja mõista Agnesa Songilt välja

Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, Nuia tee 1 korteriühistu kasuks menetluskude katteks

maakohtus 318,47 eurot.

3. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Jätta rahuldamata vastuapellatsioonkaebus.

5. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

5.1. Tunnistada kehtetuks Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, Nuia tee 1 korteriühistu 17. mai 2017

üldkoosoleku otsuse punkt 3.3. („trepi katuse kulud kannab selle omanik“).

5.2. Rahuldada hagi osaliselt.

5.3. Jätta maa- ja ringkonnakohtus Agnesa Songi menetluskulud 80% ulatuses Mulgi vald,

Abja-Paluoja linn, Nuia tee 1 korteriühistu kanda ja Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, Nuia tee 1

korteriühistu menetluskulud 20% ulatuses Agnesa Songi kanda.

5.4. Mõista Agnesa Songilt välja Mulgi vald, Abja-Paluoja linn, Nuia tee 1 korteriühistu kasuks

menetluskulude katteks maakohtus 318,47 eurot. Ülejäänud menetluskulude rahalise suuruse

määrab kindlaks maakohus pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Agnesa Song (hageja) esitas 15.08.2017 hagi korteriühistu Nuia tee 1 (kostja) vastu

korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks

tunnistamiseks.

Hagiavalduse kohaselt on hageja korteriühistu Nuia tee 1 liige. 17.05.2017 toimus üldkoosolek,

kus hageja ei osalenud. Päevakorrapunktis 3 („Trepp“) arutati maja küljel oleva varikatusega

trepi üle ning võeti vastu järgmised otsused: 3.1. Trepp tuleb omanikul korda teha 30-ndaks

juuniks ja trepi alumise ääre viimistluseks tuleb kasutada samas toonis kattematerjali nagu

ülejäänud maja soklil; 3.2. allesjäänud puitaknad tuleb värvida valget värvi; 3.3. trepi katuse

kulud kannab selle omanik.

Hageja leidis, et üldkoosoleku otsused on MTÜS § 241 lg 1 alusel tühised üldkoosoleku

kokkukutsumise korra rikkumise tõttu. Üldsõnalisest päevakorrapunktist „Trepp“ ei saa

järeldada, et arutusele tulevad sellised sisulised küsimused, mille üle üldkoosolekul otsustatud

on.

Alternatiivselt on otsused tühised TsÜS § 38 lg 2 alusel otsuse vastuvõtmiseks ettenähtud korra

olulise rikkumise tõttu. Rikutud on korteriühistu põhikirja sätteid: hagejale teadaolevalt

osalesid kuue ühistu liikme asemel nende esindajad, ent registreerimislehel on märgitud kõigi

liikmete isiklik osavõtt, mistõttu registreerimisleht ei vasta põhikirja punktile 7.7.2.

Õiguspäraselt osales 18 üldkoosolekul osalenud liikmest seega 12, mistõttu ei olnud koosolek

otsustusvõimeline (ühistul on 24 liiget, osalema pidanuks vähemalt 13).

Hageja leidis, et trepp ei ole korteriomandi reaalosa, vaid kaasomandi ese. Raul Songile ei saa

panna kohustust trepp omal kulul korda teha, kuna Raul Song ei ole trepi omanik. Üldkoosoleku

otsused on seetõttu vastuolus KOS § 13 lõigetega 1 ja 2: ühele korteriomanikule on

häälteenamusega pandud kohustus kanda kulutused kaasomandi esemele suuremas ulatuses,

kui tema kaasomandi osa ette näeb.

Otsused on MTÜS § 241 lg 1 alusel vastuolus heade kommetega. Ehkki vaidlusalune trepp on

kaasomandi ese, on ühele ühistu liikmele pandud kohustus trepp omal kulul korda teha. Raul

Song peab osalema oma reaalosale vastavas summas kõigi teiste trepikodade renoveerimises,

mida tema ei kasuta, kuid ainuisikuliselt tegema kulutusi selle trepi renoveerimiseks, mida tema

kasutab.

Alternatiivselt taotleb hageja otsuste kehtetuks tunnistamist MTÜS § 24 lg 1 alusel seadusega

vastuolu tõttu. Otsuste vastuvõtmisel rikuti KOS § 13 lõiget 1.

2. Kostja vaidles hagile vastu.

Päevakorrapunkti nr 3 sõnastus oli „Trepp? (dokumendid, mis edasi?)“, millest kõik

korteriühistu liikmed saavad järeldada, et otsustamisele tulevad Raul Songi korteriomandi

juurde kuuluva trepiga seotud küsimused.

Raul Song on ise 17.05.2017 üldkoosolekul nõustunud trepile kulutuste tegemisega. 09.06.2017

üldkoosolekul otsustati minna Raul Songi vastu kohtusse 17.05.2017 üldkoosolekul sõlmitud

kokkuleppe täitmata jätmise tõttu, mille poolt hääletas ka hageja ise. Hageja õigusi ei riiva see,

kui Raul Songile pannakse kohustus trepile kulutusi teha.

Otsuste vastuvõtmisel ei rikutud selleks põhikirjaga ette nähtud korda. 17.05.2017 koosolekul

ühistu liikmeid esindanud isikutele olid antud tähtajatud volitused, mida vastavalt 21.06.2016

üldkoosoleku otsusele ei lisata eraldi registreerimislehele. Üldkoosolek oli seega

otsustusvõimeline.

Maja küljel asuva varikatusega trepi kaudu pääseb üksnes Raul Songi korterisse ning trepp on

ehitatud tema tarbeks. Raul Song ise ei ole vaidlustanud 17.05.2017 üldkoosoleku otsuseid,

ehkki temal on ainsana selleks õigustatud huvi.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 12. märtsi 2018 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

Üldkoosoleku otsused ei ole MTÜS § 241 lg 1 alusel tühised üldkoosoleku kokkukutsumise

korra rikkumise tõttu. Trepi küsimus oli päevakorras märgitud. Päevakorrapunktist ei pea

nähtuma, mille üle konkreetselt otsustatakse.

Üldkoosoleku registreerimisleht erines mõnevõrra korteriühistu põhikirja p 7.7.2 nõuetest:

registreerimislehel ei olnud volitatud isikute nimesid, küll aga olid olemas tähtajatud volitused.

Rikkumine ei ole piisavalt oluline, et tuua kaasa üldkoosoleku otsuste tühisust TsÜS § 38 lg 2

alusel.

Menetlusosalised ei soovinud kohtus kuulata kostja poolt tõendina esitatud 17.05.2017

üldkoosoleku helisalvestist, mistõttu ei saa kohus vastavalt TsMS § 243 lõikele 1 seda tõendina

arvestada. Tõendatud ei ole üldkoosoleku päevakorra punktis 3 vastu võetud otsute tühisus

vastuolu tõttu heade kommetega.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada hagi ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) jättis maakohus ebaõigesti tõendina arvestamata kostja esitatud üldkoosoleku helisalvestise.

Kostja istungil tõendist ei loobunud. Kohus küsis pooltelt istungil, kas nad peavad helisalvestise

kuulamist vajalikuks; kohtu tegevusest jäi mulje, et pooled võiksid tõendi juba uurituks lugeda.

Kuivõrd pooled vaidlevad selle üle, kas korteriomanik on üldkoosolekul andnud nõusoleku talle

teistest erineva kohustuse panemiseks, on helisalvestis oluline tõend;

2) maakohus ei ole kohaldanud materiaalõigust. Päevakorrapunkt peab olema selge ja andma

piisavalt informatsiooni otsustamisele tulevate küsimuste kohta;

3) jättis maakohus analüüsimata hageja väited seoses registreerimislehe kannete põhikirjaga

vastuoluga. Kostja ei ole esitanud volitusega osalenud isikute kohta lisalehte, mis põhikirja

kohaselt tuleb sel puhul registreerimislehele lisada. Seetõttu on võimatu kindlaks teha, kas

ühistu liikme asemel osales üldkoosolekul volitatud isik või keegi muu. On võimalik, et on

toimunud allkirjade võltsimine;

4) ei võtnud maakohus seisukohta üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise nõude osas

vastuolu tõttu KOS § 13 lõigetega 1 ja 2. Maja küljel olev varikatusega trepp ei ole reaalosa,

vaid korteriomandi osa ning selle majandamise kulud jagunevad vastavalt KOS § 13 lõikele 1

korteriomanike vahel. Üldkoosoleku otsus, millega kohustatakse üht kaasomanikku kandma

kaasomandi majandamise kulusid sellest suuremas ulatuses, on vastuolus seadusega;

5) jättis maakohus analüüsimata täiendava otsuste kehtetuse aluse, millele hageja tugines

03.10.2017 menetlusdokumendis ning kohtuistungil. Päevakorrapunktis 3 vastu võetud otsused

on vastuolus korteriühistu liikmete võrdse kohtlemise põhimõttega vastavalt KÜS § 1 lõikele 2

ja MTÜS § 22 lõikele 5;

6) ei ole Raul Song andnud nõusolekut trepile tehtavate kulutuste hüvitamiseks. Isegi, kui kohus

leiab, et Raul Song sellise nõusoleku andis, on Raul Song esitanud kõigile ühistu liikmetele

avalduse nõusoleku tühistamiseks TsÜS § 92 lg 1 alusel eksimuse tõttu.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Põhjenduste kohaselt:

1) saavad kõik ühistu liikmed üldkoosoleku päevakorrapunktist „Trepp? (dokumendid, mis

edasi?)“ järeldada, millisest trepist jutt käib. On tõendatud, et hageja teadis, mis selle

päevakorrapunkti all arutusele tuleb. KÜS ei sätesta nõuet esitada päevakorras otsuse projekt,

kust nähtuks täpselt, mille üle üldkoosolekul otsustatakse;

2) on maakohus õigesti leidnud, et kuna ühistu liikmetel, kes osalesid koosolekul esindajate

kaudu, olid kehtivad tähtajatud volitused, oli üldkoosolek otsustusvõimeline ja otsused ei ole

seetõttu kehtetud;

3) nõustus Raul Song ise vabatahtlikult trepile kulutuste tegemisega ega olnud vastava

üldkoosoleku otsuse vastu. Võimalik hilisem kokkuleppest taganemine ei oma tähtsust. Raul

Song ei ole ise 17.05.2017 üldkoosoleku otsuseid vaidlustanud.

6. Kostja esitas maakohtu otsuse peale vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

maakohtu otsus menetluskulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas osaliselt ning teha

tühistatud osas uus otsus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud

summas 2249,95 eurot.

Kostja leiab, et maakohus on põhjendamatult vähendanud hagejalt välja mõistetavat kostja

menetluskulu 1592,35 euroni. Maakohus leidis, et menetlusdokumendi koostamisele ja istungil

osalemisele kulunud aeg on põhjendatud, ent märkis põhjendamatult, et neile tegevustele

kulunud aeg on 10 tundi ja 53 minutit tegeliku 12 tunni ja 9 minuti asemel.

Maakohtu väitel ei ole põhjendatud esindaja kulu dokumentidega tutvumisele, e-kirjade

lugemisele ja saatmisele, telefonikõnedele jms. Hageja ei ole neile kuludele vastu vaielnud ning

kohtul puudub alus kulude vähendamiseks, kuna tegemist on põhjendatud ja vajalike

õigusabikuludega. Maakohus on menetluskulude väljamõistmisel ületanud diskretsiooni piire.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 12. märtsi 2018 otsus tuleb menetlusõiguse normi

olulise rikkumise ja materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel

tühistada osas, millega maakohus jättis kehtetuks tunnistamata kostja üldkoosoleku punkti 3.3,

jaotas menetluskulud ja mõistis need hagejalt välja kostja kasuks. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus jätab rahuldamata vastuapellatsioonkaebuse.

8. Puudustega üldkoosoleku otsus võib olla kas tühine või kehtetuks tunnistatav. Otsuse

tühisusel ja kehtetuks tunnistatavusel on erinevad materiaalõiguslikud alused. Üldkoosoleku

otsus on MTÜS § 241 lg 1 kohaselt tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole

seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti

üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks

või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on

tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

MTÜS § 24 lg 1 esimese lause järgi võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel

kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Sellisel

juhul võib MTÜS § 24 lg 3 teise lause järgi otsuse tegemisel osalenud mittetulundusühingu

liige nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma

vastuväite otsusele.

9. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus leidis õigesti, et üldkoosoleku otsus ei ole

tühine MTÜS § 241 lg 1 alusel. Kokkukutsumise korda saab üldjuhul pidada rikutuks olukorras,

kus üldkoosolekul otsustatakse küsimusi, mis ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorras.

Selle hindamisel, kas päevakorrapunkt hõlmab mingi otsuse vastuvõtmist, tuleb lähtuda sellest,

kuidas mõistlik korteriühistu liige pidi aru saama, millised küsimused selle päevakorrapunkti

juures võivad otsustamist vajada (vt ka RKTKo 3-2-1-181-12, p 14). Päevakorrapunkt „trepp,

dokumendid, kuhu edasi“ viitab sellele, et treppi puudutav tuleb arutlusele. Trepi remontimine

on tavapärane tegevus ja mõistlik ühistu liige pidi mõistma, et ka trepi remondiküsimused

võivad vajada otsustamist. Kuna treppi nõustus remontima üks ühistu liige, on õiguste riive

teistele ühistu liikmetele vähene. Sellist otsust oli üldkoosolek pädev selle päevakorrapunkti

raames tegema.

Üldkoosoleku otsus ei ole vastuolus heade kommetega. Tehing on TsÜS § 86 lg 1 alusel

vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde,

ühiskonnale objektiivselt oluliste väärtuste ja õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal.

Selliseid asjaolusid ei ole hageja esile toonud. See, et üldkoosolekuga pandi ühistu liikmele

kohustus trepp korda teha ja selle katuse eest maksta, ei ole heade kommete vastane. Küsimus,

kas kolmas isik on tehingu hiljem tühistanud, ei ole käesoleva vaidluse esemeks ja see ei too

kaasa üldkoosoleku otsuse tühisust. Kolmas isik saab oma õigusi kaitsta ise.

10. Õige on apellatsioonkaebuse väide, et kaasomandi kulud peavad kandma kaasomanikud

võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega (KOS § 13 lg 1). Maakohus rikkus

menetlusõigust tõendite hindamisel ja selgitanud välja, kas korteriühistu liige Raul Song andis

nõusoleku kulude kandmiseks. Maakohus ei ole otsuses uurinud helisalvestist tõendina ja

rikkus sellega TsMS § 232 lõiget 1. TsMS § 232 lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest

juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades

muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Helisalvestise esitas maakohtule kostja

(lk 44). Hageja viitas helisalvestisele kui tõendile, mis tõendab tema poolt väidetud asjaolu

(lk 51). Asja materjalidest ei nähtu, et pooled oleksid üldkoosoleku helisalvestisest kui tõendist

loobunud. Pooled ei soovinud istungil helisalvestise taaskuulamist uurimise käigus. Maakohus

järeldas valesti, et pooled loobusid tõendist. Maakohus pidi tõendit hindama, kuna ta ei olnud

tõendi asja materjalide juurde võtmisest keeldunud. Seetõttu hindab ringkonnakohus TsMS

§ 652 lg 3 p 1 alusel helisalvestist tõendina ise.

11. Kostja 5. septembril 2017 esitatud üldkoosoleku helisalvestis kinnitab, et Raul Song ei

andnud selgesõnalist nõusolekut trepi katuse kulude ainuisikuliseks kandmiseks. Samuti ei ole

üldkoosoleku helisalvestisest selgelt eristatav selle küsimusele hääletusele panemine ja

hääletustulemus. Üldkoosolekul avaldati trepi katuse osas vastuolulisi seisukohti.

Ringkonnakohus hindab salvestist kui täiendavat tõendit, kuna lisaks helisalvestisele kinnitab

nõusoleku puudumist kostja üldkoosoleku protokoll, mille kohaselt jäi R. Song katuse kulude

kandmise osas erapooletuks (tl 8). KÜS § 1 lg 2 ja MTÜS § 22 lg 5 koostoimest tulenevalt peab

korteriühistu liikmele teistest erineva kohustuse panemiseks olema selle liikme selge nõusolek.

Kuna R. Songi nõusolek puudub, tuleb tunnistada üldkoosoleku p 3.3. MTÜS § 24 lg 1 alusel

kehtetuks.

Seejuures puudub alus üldkoosoleku otsuse p 3.1. kehtetuks tunnistamiseks. Üldkoosoleku

helisalvestisel möönis R. Song valmidust trepi korda tegemiseks. Samuti nähtub üldkoosoleku

protokollist, et sellega olid nõus kõik koosolekul osalejad, sh R. Song. Puudub informatsioon

ja tõendid, et trepp on R. Songi korteriomandi reaalosa.

12. Ringkonnakohus

leiab,

et

vastuapellatsioonkaebus

tuleb

jätta

rahuldamata.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei rikkunud menetluskulude kindlaksmääramisel

kaalutlusreegleid ja menetlusnorme. TsMS § 175 lg 1 alusel on kohtul diskretsiooniõigus

lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Ringkonnakohus kui

kõrgema astme kohus saab maakohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda vaid siis, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire (vt ka RKTKm 3-2-1-43-10 p 19; RKTKm 3-2-1-132-10 p 10;

RKTKm 3-2-1-143-11 p 14).

Ringkonnakohus selgitab, et diskretsioonipiiride ületamisena saab tsiviilõiguses käsitleda

muuhulgas diskretsiooni nõuetekohaselt läbi viimata jätmist, eelkõige oluliste asjaolude

mittekaalumist ja nendega mitte arvestamist. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus

tegema kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm

3-2-1-6-16 p 14). Samuti tuleb kaalutlusotsuse tegemisel arvestada tsiviilkohtumenetluse

üldpõhimõtetega ja kaalutlusnormi eesmärkidega. Kaalutlusreeglite rikkumine on ka

kohtulahendi

ebapiisav

põhjendamine.

Kuna

maakohus

põhjendas

menetluskulude

kindlaksmääramist piisavalt ja kaalus olulisi asjaolusid, ei saa ringkonnakohus maakohtu

otsustatusse sekkuda.

13. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb jätta 80% hageja menetluskuludest

kostja kanda ja 20% kostja menetluskuludest hageja kanda. Sellist menetluskulude jaotust

õigustab asjaolu, et hageja jõudis hagiga suuremas osas sihile, kuna ringkonnakohus tunnistas

kehtetuks rahalise kohustuse ühele ühistu liikmele panemise ja rahuldas suuremas osas hagi

alternatiivse nõude.

14. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et juhul, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kuna maakohus ei määranud kindaks

hageja menetluskulude rahalist suurust ja ringkonnakohus muutis oluliselt menetluskulude

jaotust, määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lg 4 ja TsMS § 177

lg 2 kohaselt kindaks määrusega pärast ringkonnakohtu otsuse jõustumist.

Kuna ringkonnakohus muutis menetluskulude jaotust, tuleb tühistada maakohtu otsus ka osas,

millega maakohus mõistis hagejalt välja kostja kasuks 1592,35 eurot menetluskulude katteks.

Kuna 20% kostja menetluskuludest jäeti hageja kanda, tuleb mõista kostja menetluskulude

katteks maakohtus hagejalt välja kostja kasuks 318,47 eurot (20% 1592,35-st).

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Üllar Roostoja Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi