2-17-96/208 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number

2-17-96

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

12.september 2018, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasi

XX (X) ja YY (Y; seaduslik esindaja CC) hagi BB (B)

vastu väljamõistetud elatise suurendamiseks, sellega ühte

menetlusse liidetud BB axxxxus XX ja YY suhtes ühise

hooldusõiguse

lõpetamiseks

ning

isiku-

ja

varahooldusõiguse BBle üleandmiseks ning CC (C)

vastuaxxxxus BB vastu XX ja YY suhtes ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks laste elu- ja

viibimiskoha

määramise,

tervishoiu

ning

hariduse

küsimustes ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1: XX (isikukood xxxxxxxxxxx), Hageja 2: YY

(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht mõlemal BB juures alates

xx xx xxxx),

Laste esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat

Vahur Krinal (e-post: vahur@ryytlilaw.ee)

Hageja 3/hagejate 1 ja 2 seaduslik esindaja/vastukostja:

CC (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx xx - x,

xxxxxxx-xxxxx, xxxxx xxxxxxx, e-post: xxx), lepinguline

esindaja Kaupo Süvaoja (e-post: kaupo.syvaoja@mail.ee)

Kostja/vastuhageja: BB (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

xxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxxxxxxxx xxxx, xxxxx

xxxxxxx, e-post xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Ants Nõmmik ( e-post: ants@ppnet.ee)

Eestkosteasutused:

Xxxxxx

xxxx

(xxxxxxxxxxxxxx

kaudu; e-post xxx); volitatud esindajad M.K. ja M.M.;

Xxxxxxxxxx xxxx (xxxxxxxxxxxxxx kaudu, e-post: xxx),

volitatud esindaja S.R.

Kohtuistung

27.08.2018, osalesid CC, BB, adv Krinal

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagejate XX ja YY seadusliku esindaja CC loobumine hagist BB vastu elatise

suurendamiseks ja lõpetada elatise suurendamise nõude osas tsiviilasjas 2-17-96 menetlus.

2-17-96

2. Rahuldada CC hagi BB vastu XX ja YY ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja

suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks osaliselt.

3. Lõpetada CC ja BB ühine hooldusõigus nende alaealiste laste XX ja YY suhtes osaliselt ning

anda CCle ainuhooldusõigus laste elu- ja hariliku viibimiskoha määramist ning tervist

puudutavates küsimustes. Laste elukoha määramise õigus on CCl üksnes Eesti Vabariigi piires.

Muus osas säilib CC ja BB ühine hooldusõigus.

4. Jätta rahuldamata BB avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja laste YY ja XX

ainuhooldusõiguse üleandmiseks BBle.

5. Määrata BB ja laste YY ja XX vaheline suhtlemiskord kindlaks järgmiselt:

5.1. Alates määruse jõustumisest on laste YY ja XX elukoht ema CC elukoht.

5.2. Lapsed YY ja XX viibivad isa BB juures üle nädala, iga paarisnädala nädalavahetustel

reede õhtust pühapäeva õhtuni.

5.3. BB võtab lastega kohtumisteks ettenähtud nädalavahetusele eelneva reede õhtul lapsed

koolist ja toob pühapäeva õhtul hiljemalt kell 19.00 CC xxxxxxx-xxxxxx xxxxx xxxx xx

asuva kodu juurde parklasse.

5.4. Vanemad võivad laste üleandmise kohta, aega ja korda omavahelisel kokkuleppel

muuta. Samuti võivad vanemad omavahel kokku leppida isa ja laste graafikuväliseid

kohtumisi.

5.5. Koolivaheajad, v.a jõulu- ja suvevaheaeg, veedavad lapsed mõlema vanema juures

järgmiselt:

5.5.1. Kui koolivaheaeg algab paaris nädala laupäeval, mil lapsed peaksid määruse punkti

5.2. kohaselt nädalavahetuse veetma isaga, on lapsed isa juures reedest kuni kolmapäevani.

5.5.2. Vaheajal, mis lõpeb paaris nädalal (s.t vahetult enne isa ja laste graafikujärgse

kohtumise nädalavahetust), on lapsed isa juures kolmapäevast pühapäevani.

5.6. Jõuluvaheajal viibivad lapsed isa juures igal paaritul aastal jõuluvaheaja algusest kuni

30.detsembrini ja igal paaris aastal alates 30.detsembrist kuni jõuluvaheaja lõpuni ehk ühel

aastal lapsed on jõulude ajal ühe vanemaga ja sama aasta aastavahetuse teise vanemaga,

järgmisel aastal vastupidi.

5.7. Jaanipäeva veedavad lapsed igal paarisaastal isaga ja igal paaritul aastal emaga.

5.8. Suvevaheajal viibivad lapsed isa juures vähemalt 21 päeva. Suvevaheajal laste

kummagi vanema juures viibimise täpse aja kooskõlastavad vanemad omavahel iga aasta

1. maiks. Kui vanemad ei lepi kokku teisiti, siis suvevaheajal viibivad lapsed isa juures

alates suvevaheaja algusest 7 päeva juuni kuus, juulis ja augustis esimesel paaris

nädalanumbriga täisnädalal. Juunikuus tuleb arvestada ka jaanipäeva jagamisega ning kui

vaheaja esimesele paarisnumbriga täisnädalale jääb jaanipäev, mille lapsed peaksid sel

aastal veetma emaga, veedavad lapsed isaga sellele järgneva nädala, sõltumata

nädalanumbrist.

5.9. Sõltumata määratud graafikust veedavad lapsed igal aastal isa sünnipäeva ja

isadepäeva BBga ning ema sünnipäeva ja emadepäeva CCga, kui vanemad ei lepi kokku

teisiti.

5.10. Laste sünnipäevad veedavad lapsed selle vanema juures, kelle juures lapsed sel ajal

graafikujärgselt on. Vanem, kelle juures laps on, peab võimaldama teisel vanemal last

õnnitleda. Soovitav on, et vanemad teevad lapse sünnipäeva tähistamiseks koostööd ning

sünnipäeva tähistamisele on oodatud ka teine vanem.

5.11. Määratud kohtumiste ajal lastega aja veetmise viisi ja koha otsustab BB, arvestades

laste vanust, soove ning nende muid kohustusi, samuti laste tervislikku seisundit.

5.12. Lisaks üle iga nädalavahetuse toimuvatele kohtumistele on isal õigus iga päev lastega

suhelda sidevahendite (telefon, Skype) kaudu laste päevakava arvestaval mõistlikul

kellaajal. Samuti on CCl õigus suhelda lastega sidevahendite kaudu ajal, mil lapsed

viibivad isa BB juures.

2-17-96

5.13. BB ja CC peavad tagama lastele võimaluse igapäevaselt telefoni teel suhelda eemal

viibiva vanemaga, muu hulgas tuleb tagada töökorras ja laetud mobiiltelefoni olemasolu ja

lastele kättesaadavus.

5.14. CC ja BB on kohustatud austama teineteise eraelu ja kodu puutumatust, seadma

esikohale laste huvid ning tegema pingutusi vanemate omavahelise suhtlemise

parandamiseks.

5.15. BB ja CC kohustuvad laste juuresolekul või lastele kättesaadavates mistahes

suhtluskeskkondades ja -vahendites hoiduma teist vanemat ja tema lähedasi mistahes viisil

(kõnes, kirjas, miimika või žestidega jms) halvustamast, negatiivselt kujutamast või

väljendamast nende suhtes negatiivseid emotsioone. Igasugune käitumine, mis võib lapsi

teise vanema suhtes negatiivselt mõjutada, on keelatud.

5.16. Vanemad on kohustatud tagama lastele vajaliku järelevalve ja igakülgse heaolu ning

tegema selle nimel koostööd. Mõlemal vanemal tuleb vältida laste viimist seltskonda, kus

suitsetatakse, tarvitatakse alkoholi, väljendutakse ebatsensuurselt, käitutakse ebaviisakalt,

agressiivselt jms ebameeldival ja/või laste julgeolekut ohustaval viisil. Vanemad on

kohustatud tagama lastele eale vastava päevarežiimi, sh õigeaegse magamamineku ja

piisava une, õpetama lastele vajalikke hügieeniharjumusi ja kontrollima nende täitmist.

Mõlemale lapsele tuleb tagada vajalik abi õppetöös.

6. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras

määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. Jätta menetluskulude suurus

kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse

apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse

esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJATE NÕUE

Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-17-96 on ühte menetlusse liidetud XX ja YY (seaduslik

esindaja CC) hagi BB vastu elatise suuruse muutmiseks, BB avaldus ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks alaealiste laste XX ja YY suhtes ning CC avaldus laste viibimiskoha, tervise ja

hariduse küsimustes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja CCle üle andmiseks ning

suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.

Elatise suurendamise hagiavalduse kohaselt 22.aprill 2016 sõlmisid pooled kompromissi

(tsiviilasjas x-xx-xxxxxx), mille järgi kohustus BB tasuma igakuiselt 150 eurot ning lisaks

lasteaia maksud. Käesolevaks ajaks on elatisraha miinimum tõusnud 235 eurole, seetõttu

taotlevad hagejad kohtult elatisraha suurendamist miinimumini alates 03.01.2017.

17.03.2017 esitas CC BB ühise hooldusõiguse lõpetamise avaldusele vastuavalduse, milles

taotleb vanemate ühise hooldusõiguse YY ja XX suhtes lõpetada osaliselt ning anda CCle üle

ainuotsustusõigus laste elu- ja viibimiskoha, tervishoiu ja hariduse küsimuste otsustamiseks ja

määrata kindlaks isa ja laste suhtluskord.

CC avalduse põhjenduste kohaselt on tema ja BB kooselust sündinud kaks last, YY ja XX.

Alates xxxx.aastast elavad CC ja BB lahus. CC on olnud pärast lahkuminekut laste põhiline

2-17-96

kasvataja ning laste isa ei ole laste elus väga palju osalenud.

Teiseks lapsed ei saa isaga koos olles häid kombeid. Kui lapsed tulevad ema juurde tagasi isa

juurest, siis nad ropendavad ning käituda ei oska. Laste ema tahab, et lastest kasvaksid

korralikud ning vajalikud kodanikud Eesti riigile, isapoolne kasvatusmentaliteet seda ei taga.

BB on kasutanud CC peal vägivalda, mis on ka politseis fikseeritud. CC leiab, et vägivaldsus ei

ole laste huvides ning seetõttu oleks otstarbekas osaliselt üle anda hooldusõigus CCle.

Ka kasutab BB CC peal vaimset vägivalda, mis väljendub selles, et BB on öösiti CC akna all,

samuti helistab ja uurib, kus CC on, mida ta teeb.

Kui lapsed on BB juures, on nad hakanud lasteaiast puuduma. Isa tuleb lastele keset päeva järgi

ning teinekord ei ole lapsi üldse lasteaias. CC juures olid lapsed alati lasteaias, v.a mõjuvatel

põhjustel, nt kui lapsed olid haiged. CC leiab, et BB poolt selline käitumine seab ohtu laste

hariduse ning tuleviku.

xxxx.aastal suvel oli BBl infarkt, BB ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline lapsi üksi

kasvatama, isa tervis ei pruugi olla niipalju taastunud, et ta saaks koos lastega olla.

BB vahetas ilma CC teadmata laste perearsti. See näitab, et vanemate vaheline koostöö ei toimi.

Arvestades seda, et mõlemal vanemal on ühine hooldusõigus, oleks pidanud laste isa küsima ka

ema arvamust perearsti vahetamiseks. Ka soovib CC suhtluskorra kindlaksmääramist. Alates

27.veebruarist 2017 ei ole BB laste emale lapsi näidanud, rikkudes perekonnaseaduse § 143 lg-s

1 sätestatut.

Samuti ei tunnistanud BB YY enda lapsena. See näitab CC arvates seda, et laste isa ei hooli

lastest. PKS § 143 lõige 2 järgi vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise

vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Kui lapsed tulevad ema juurde tagasi isa juurest, siis

lapsed ei oska käituda ning räägivad emast halvasti. BB ässitab lapsi üles ema vastu. BB tegevus

on lubamatu ning kahjustab laste huve. Kuna BB kasutab vaimset ja füüsilist vägivalda laste ema

peal, siis CC leiab, et laste isa on lastele ohtlik. Seetõttu teeb ettepaneku määrata suhtluskord

kindlaks järgmiselt: isa kohtub mõlema lapsega kohtumine võiks toimuda lastekaitse spetsialisti

juuresolekul eelneval kokkuleppel lastekaitse spetsialistiga.

27.08.2018 kohtuistungil CC loobus elatise suurendamise nõudest, soovis endale osalist

ainuhooldusõigust ning taotles määrata laste elukohaks ema elukoht ja määrata suhtluskord

kindlaks selliselt, et lapsed oleksid isa juures ühe nädala neljapäevast esmapäevani;

jõuluvaheajal oleksid lapsed ühe nädala ühe vanema, teine nädal teise vanema juures,

suvevaheajal saaksid lapsed olla isaga pikemalt, vastavalt puhkustele; ema sünnipäev ja

emadepäev emaga, isa sünnipäev ja isadepäev isaga.

KOSTJA VASTUS JA AXXXXUS ÜHISE HOOLDUSÕIGUSE LÕPETAMISEKS

10.03.2017 kirjalikus vastuses kostja BB hagiavaldust elatise suurendamiseks õigeks ei võta ning

ei tunnista enda vastu suunatud nõuet. Kostja teatas, et soovib enda seaduslike õiguste kaitseks

esitada vastuhagi ühiseks menetlemiseks kostja vastu esitatud hagiga elatise nõudmises;

vastuhagis esitatavaks nõudeks on laste/hagejate elukoha määramise nõue.

12.03.2017 BB esitas kohtule hagita asjana vormistatud avalduse (mida kohus on käsitlenud

vastuhagina), milles taotleb lõpetada BB ja CC ühine hooldusõigus xx xx xxxx sündinud poeg

YY ja xx xx xxxx sündinud poeg XX suhtes ning anda laste siku- ja varahooldusõigus, sh õigus

otsustada lapsega seotud olulisi asju, täielikult üle BBle. BB taotleb määrata laste YY ja XX

elukohaks avaldaja elukoht, käesoleval ajal xxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxx

xxxxxxxx.

BB taotles esialgse õiguskaitse korras kuni kohtulahendi jõustumiseni käesolevas tsiviilasjas

määrata laste YY ja XX elukohaks BB elukoht Xxxxxxx xxxx Xxxxxx xxxx Xxxxxxxxxx xxxx.

BB avalduse põhjenduste kohaselt avaldaja ja puudutatud isiku CC kooselust on xx xx xxxx a

sündinud poeg YY ning xx xx xxxx a poeg XX. Mõlemad lapsed käisid avalduse esitamise ajal

xxxxxxx-xxxxx lasteaias xxxxx ning mõlemad lapsed elavad alates xx xx xxxx alaliselt avaldaja

juures Xxxxxxx xxxxs Xxxxxx xxxxs. BB ja CC kooselu kestis läbi raskuste ja pidevate CC

poolsete arusaamatustega alates xxxx.a juunist kuni xxxx.a juulikuuni. Kooselu ajal elasid

pooled Xxxxxxx xxxxs Xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx xxxxxx.

2-17-96

Mingil hetkel otsustas CC võtta lapsed endaga kaasa ja asus n.ö rändama mööda Eestit, elades

koos lastega erinevates kohtades ja erinevatel üüripindadel. Kogu edaspidise aja on poolte ühised

lapsed olnud hingeliselt isaga väga tihedalt seotud, lapsed on iga vaba hetke veetnud koos BBga,

selgitades, et emal (CC) ei ole nende jaoks kunagi aega, esmatähtsaks on laste ema CC pidanud

enda soove ja tahtmisi, jättes laste huvid ja soovid tagaplaanile.

Kuna BB suhted CCga läksid järjest keerulisemaks, CC ja tema tihti vahetuvate elukaaslaste

poolne psühholoogiline surve eelkõige poolte ühistele lastele ning ka BBle aina süvenes ja läks

järjest ähvardavamaks, siis ongi tänaseks tekkinud olukord, kus CC on ka laste suhtes käitunud

ebaväärikalt, andes s.h laste kasvatamiseks ja eelkõige laste karistamiseks õigust ja voli enda

mitmetele uutele elukaaslastele. Viimaste aastate jooksul on CC korduvalt vahetanud enda

elukohaks olevaid üüripindasid, selline pidev järgmistesse elukohtadesse kolimine ei mõju ka

lastele hästi. Lapsed on korduvalt BBle avaldanud, et ema CC on neid jätnud pidavalt ja

pikemaks ajaks järelevalveta, mil lapsed olid täielikult ilma vajaliku hoolitsuseta.

Käesoleva aasta veebruariks tekkis olukord, kus xx xx xxxx võttis CC palavikus ja haige lapse

XX enda töö juurde kaasa (xxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx), kus palavikuga laps pidi

viibima niisketes ja külmades oludes. Kuna laps sai CC teadmata BBle helistada ja paluda, et isa

ta xxxxxxxxxxxx ära viiks, ongi tänase päevani mõlemad lapsed BB juures, tema hoolitsusel ja

ülalpidamisel.

BB on pühendunud laste eest hoolitsemisele ning soovib, et lapsed elaksid koos temaga. BB

elukohas Xxxxxxx xxxxs Xxxxxx xxxxs Xxxxxxxxxxx xxxxxx on lastele tagatud kõik eluks

vajalikud kasvamis- ja arenemisvõimalused. Vaatamata asjaolule, et lapsed on siiani pikema

ajaperioodi elanud nii koos BBga kui ka CCga, on mõlemad lapsed väga tugevalt kiindunud

BBsse, sest erinevalt CC igapäevasest tegevusest ja käitumisest, on isa esikohale seadnud ikkagi

laste huvid ja õigused, mitte aga enda soovid ja tahtmised. Tänaseks päevaks on välja kujunenud

olukord, kus mõlemad lapsed harjunud elama koos BBga ning lapsed on harjunud ja omaks

võtnud isa poolt lastele tagatud turvalise elukeskkonna.

27.08.2018 kohtuistungil BB asus seisukohale, et kooli osas võiks jääda vanematele ühine

hooldusõigus, laste ja ema suhtluskord võiks jääda selliseks, nagu kohus 02.08.2017 määrusega

menetluse ajaks määras: lapsed oleksid ema juures iga kuu 1. ja 3. nädalavahetusel reedest

esmaspäevani, koolivaheajad on läbirääkimiste teema.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 8 ning § 550 lg 1 p 2 järgi kohus lahendab

vanema õiguste määramist lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmise, ja

lapsega suhtlemise korraldamise (hooldusõiguse asjad) hagita menetluses. TsMS § 550 lg 2

kohaselt vanema õiguste määramise lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise võib kohus

lahendada ka hagimenetluses, kui seda nõutakse koos abielu lahutamisega või elatise

väljamõistmise hagimenetluses. Tsiviilasjas 2-17-96 on menetlus alanud elatise suurendamise

hagist, millega on hiljem liidetud BB avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning laste isiku-

ja varahooldusõiguse täielikult talle üleandmiseks. Menetlusse on CC esitanud ka vastuavalduse

ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, laste emale laste elu- ja viibimiskoha määramise,

tervise ja hariduse küsimustes ainuhooldusõiguse andmiseks ning laste ja isa suhtlemise korra

kindlaksmääramiseks. Seetõttu lahendas kohus asja hagimenetluses ja vormistab lõpplahendi

kohtuotsusena.

27.08.2017 kohtuistungil hagejate YY ja XX nimel elatise suurendamise hagi esitanud laste

seaduslik esindaja CC loobus hagist. TsMS § 429 lg 2 kohaselt kohus protokollis

loobumisavalduse.

TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 428 lg 1 p 3 näeb ette, et kohus lõpetab

menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kostja BB hagist loobumisele vastu ei

vaielnud. Kohus leiab, et elatise suurendamise hagist loobumine ei ole vastuolus laste huvidega

ega riku olulist avalikku huvi. Kohus võtab CC avaldatud loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasjas

2-17-96 menetluse elatise suurendamise nõude osas.

2-17-96

Tutvunud põhjalikult menetlusosaliste esitatud kirjalike seisukohtadega ja asjas esitatud

tõenditega, kuulanud menetlusosalised, sh lapsed, korduvalt isiklikult ära ning käinud mõlema

vanema juures kodukülastusel, kujunes kohtul veendumus, et CC avaldus ühise hooldusõiguse

osaliseks lõpetamiseks ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks tuleb osaliselt rahuldada. BB

avalduse kohus jätab rahuldamata.

CC ja BB kooselust sündis xx xx xxxx YY ja xx xx xxxx XX. Vanemate kooselu on lõppenud ja

nad elavad alaliselt lahus. Pärast vanemate lahkuminekut elasid lapsed kuni xx xx xxxx CC

juures, kuid kohtusid regulaarselt ka isaga. Alates xx xx xxxx elavad lapsed isa juures. Pärnu

Maakohtu 20.03.2017 esialgse õiguskaitse määruse alusel on tsiviilasja menetluse ajaks laste

elukohaks isa elukoht. BBle pandi 20.03.2017 määrusega kohustus tagada laste iganädalane

suhtlemine emaga. CC ja laste suhtlemise korda on täiendavalt reguleeritud 02.08.2017

määrusega.

CC taotleb endale ainuhooldusõigust laste elu- ja viibimiskoha, hariduse ja tervisega seotud

küsimuste otsustamisõiguse osas. 27.08.2018 kohtuistungil CC oli kompromissi korral nõus

ühise hooldusõiguse jätkumisega, kui lapsed elavad tema juures. BB oli samuti kompromissi

korras nõus juhul, kui laste elukoha määramise õigus jääb talle, muus osas jätkama vanemate

ühist hooldusõigust. Vanemad menetluse jooksul kokkuleppele ei jõudnud, vaatamata

osalemisele nõustamisprogrammis „Teadlik lapsevanem. Dialoog laste nimel“.

Kohus leiab, et vanemate omavahelisi keerulisi suhteid ja kohtumenetluse kestel toimunut

arvestades on laste huvides põhjendatud laste elu- ja viibimiskoha määramist ja laste tervist

puudutavates küsimustes vanemate ühine hooldusõigus lõpetada ja anda selles osas

ainuhooldusõigus ühele vanemale. Laste haridusega seotud küsimustes ühise hooldusõiguse

lõpetamine põhjendatud ei ole. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.

Perekonnaseaduse (PKS) § 118 lg-st 1 ja § 143 lg-st 2 tuleneb, et ühist hooldusõigust omavad

vanemad peavad ühe vanema lahuselu korral lapse heaolu silmas pidades leppima kokku, kuidas

korraldada lapse elu pärast vanemate lahkuminekut parimal viisil, sh kuidas toimub

hooldusõiguse teostamine lahuselu korral ning mil määral ja viisil osaleb lapse kasvatamises

lapsest lahus elav vanem. PKS § 137 lg 1 sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad

elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on

kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle

osaliselt või täielikult üle. Avaldust ei rahuldata, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse

lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega (PKS §

137 lg 2 p 2).

PKS § 137 lg–st 3 tulenevalt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse

ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi

vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist

pühendumist.

Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust

hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju (PKS § 116 lg 2).

Last hooldades ja kasvatades arvestavad vanemad, et tema võime ja vajadus iseseisvalt ja

vastutusvõimeliselt tegutseda suureneb. Kui lapse arengutase seda võimaldab, arutavad vanemad

lapsega hooldus- ja kasvatusküsimusi.

Kohtul ei ole kahtlust, et nii BBl kui CCl on oma lastega lähedased ja soojad suhted. Mõlema

vanema juures on tagatud lastele eluks ja arenemiseks vajalik materiaalne baas, mõlemal

vanemal on ka soov ja valmisolek lapsi kasvatada.

Kogutud informatsiooni põhjal kohus leiab aga, et laste huvides on, et nende alaline elukoht

oleks ema juures. Erinevalt BBst suudab CC kohtu hinnangul tagada lastele piisava suhtlemise

lahus elava vanemaga, CC juures on lastel muu hulgas kindlamad reeglid, päearežiim ning

vanemapoolne abi koolitöödes.

Vanemate lahkumineku järel xxxx. või xxxx.aastal (vanemad on avaldanud kooselu lõppemise

osas erinevaid andmeid) jäid lapsed ema CC juurde. Isa BB juures on mõlemad lapsed xx xx

2-17-96

xxxx .aastast, mil BB läks XXle järele CC tolleaegsesse töökohta xxxxxxxxxxxxx xxxxxxx

xxxxxxxx xxxxx, kus BB avalduse kohaselt palavikus laps pidi viibima niisketes ja külmades

oludes ja oli ema teadmata isale helistanud, et isa ta koju viiks. Isa leidis, et ema on seadunud

lapse tervise ohtu, isa juures oleks lastel stabiilsem ja turvalisem elu ning sellest ajast mõlemad

lapsed jäid isa juurde. Kohus 20.03.2017 määrusega rahuldas BB esialgse õiguskaitse taotluse ja

andis menetluse ajaks laste elu- ja hariliku viibimiskoha osas ainuotsustusõiguse BBle, kuid

märkis, et kohus teeb lõpliku otsuse asja sisulisel lahendamisel. Muu hulgas kohus esialgse

õiguskaitse taotluse lahendamisel arvestas sellega, et eestkosteasutuste hinnangul olid lapsed BB

juures hoitud ning BB nõustus lubama lastel emaga suhelda. Sama määrusega kohus kohustas

BB võimaldama lastel iganädalaselt kohuda ja veeta aega ema CCga, vanemate vaidluse korral

tuli

laste

huvides

parima

suhtlusviisi

leidmiseks

kasutada

eestkosteasutuse

ning

lastekaitsetöötajate abi. Vanemad ei ole suutnud lastega suhtlemise korraldust omavahel kokku

leppida ning mitme järgneva kuu jooksul on vanemate vahel suhtlemiskorra kokkulepete

sõlmimist vahendanud xxxxxx xxxxx ja Xxxxxxxxxxx xxxxx ametnikud (19.04.2017 kaks

kokkulepet ja 05.2017, 23.05.2017, 30.05.2017, 06.06.2017, 19.06.2017, 27.06.2017,

suhtlemiskorra lepingud III kd, lk 82 – 91). Lastekaitsetöötaja juuresolekul sõlmitud kirjalikku

kokkulepet on läinud vaja isegi selleks, et BB edastaks CCle (lastekaitsetöötaja kaudu) lastel isa

juures oleva telefoninumbri, mille kaudu ema saaks lastega ühendust (III kd, lk 88).

02.08.2017 määrusega kohus määras menetluse ajaks kindlaks laste ja ema suhtlemise korra,

suunas vanemaid osalema programmis „Teadlik lapsevanem. Dialoog Laste nimel“ ning peatas

seniks menetluse.

Kogu menetluse aja, sh varsti pärast menetluse peatamist, on CC edastanud kohtule teateid, et

BB ei täida suhtluskorda ega ole võimaldanud CCl lastega kohtuda. BB põhjendab suhtluskorra

rikkumist sellega, et ta ei ole nõus sundima lapsi vägisi ema juurde minema, kui lapsed ise minna

ei taha.

Kohus on BBle korduvalt selgitanud kohustust teha teise vanemaga koostööd, hoiduda laste

juuresolekul laste ema CC mistahes viisil halvustamisest ning teha järjepidevalt tööd selle nimel,

et lastel ei tekiks ema juurde minekul tõrget. BB sõnades avaldas, et temal ei ole midagi selle

vastu, et lapsed emaga suhtlevad, ta ei tee takistusi lastele selleks takistusi, kuid BB korduvalt

rõhutas, et ei hakka lapsi ema juurde vägisi viima.

CC teadetest (viimane teade 07.09.2018) nähtuvalt ei ole BB faktiliselt midagi teinud laste ja

ema suhtlemise tihendamiseks, pigem vastupidi – BB on rohkem või vähem teadlikult oma

käitumisega püüdnud ema laste elust välja tõrjuda.

Olukord ei ole muutunud ka pärast 27.08.2018 toimunud viimast kohtuistungit, mil kohus veel

kord selgitas BBle tema kohustusi vanemana. Oma viimases teates CC kirjeldab, et viimati oli Y

temaga 20. - 23.07.2018 ning X 3. - 6.08.2018; nüüd ei ole tal võimalik lastega isegi telefoni teel

enam kontakti saada, laste telefoni number on alatasa välja lülitatud või ei vastata; B oma

telefoni aga lastele edasi ei anna ja käsib CCl helistada laste numbrile. BB sõnul ei ole tema

elukohas igal pool levi, vahel on lastel telefon laadimata; BB on lastele ostnud ka tahvelarvuti,

mille kaudu saavad emaga skaipida. Samas X 2018.a juunikuus ärakuulamisel rääkis, et ta ei ole

emaga telefoni teel suhelnud, sest tal ei ole telefonil kõneaega, tahvlit ei ole ka ammu laadima

pannud. CC väidetel isa ei kontrolli, mida lapsed telefonis teevad, laps laeb kõneaja arvelt alla

tasulisi mänge ja lisasid. BB kinnitas, et tema arvutist suurt midagi ei tea, lapsed on selles osas

palju targemad. See, kas lapsel on emaga suhtlemiseks kõneaega või kas tahvelarvuti on laetud,

ei vaja arvutialaseid eriteadmisi, vaid vanemapoolset kontrolli ja suunamist (kui vanem ise lapse

elektroonikaseadmeid laadima ei pane).

Olukord on kohtu hinnangul seda kurvastavam, et sel aastal läks X esimesse klassi ja vanemate

vaidluste tõttu on laps jäetud ilma võimalusest tähistada koolitee algust mõlema vanemaga, saada

selles olulises elumuutuses ka ema CC toetust.

Kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt ei ole ema kaasatud laste elu tähtsündmuste (lasteaia

lõpetamine, esimene koolipäev) ühisesse tähistamisse. Menetlusosalised on kirjeldanud, et isa

lubas X-l enne lasteaia lõpupidu pidulikud riided dresside vastu vahetada ning viis X lasteaia

2-17-96

lõpupeolt enne lõppu ära nii, et laps jäi ilma ühisest pildistamisest ning emal ja tema sugulastel ei

olnud võimalik lapsele lasteaia lõpetamise puhul õnne soovida. Lisaks oli X viimasel aastal

lasteaiast palju puudunud, mistõttu ei saanud ta esineda ja jäi lõpupeol kõrvaltvaataja rolli. BB

põhjendused, et ta lubas lapsel dressid selga panna, sest X tundis ennast peoriietes ebamugavalt,

ning et laps ise soovis peolt enne lõppu ära minna, näitavad, et BBl ei ole tegelikult sügavat

hingelist ja emotsionaalset sidet lapsega, ta ei suuda mõista, kuidas laps ennast teatud

olukordades tunneb ja mis sunnib teda teatud viisil käituma. Lasteaia lõpp ja kooliminek on lapse

senises elus ühe etapi lõpp ja teise väga tähtsa etapi algus. Eelkõige on just vanemate kohustus

rõhutada nende sündmuste olulisust lapse elus, ka siis kui laps ise hetkel ilmutab vähest huvi.

Lapse sotsiaalsed oskused alles arenevad. Lapsele tuleb õpetada, et iga riietuse jaoks on oma aeg

ja koht. Kuigi riietus ei ole peamine, võib dressides ja ühistegevusest kõrvale jäetud laps ennast

teiste, pidulikult riietatud laste seas halvasti tunda, ta ei oska selle tundega toime tulla ning

avaldab soovi lahkuda, kuigi tegelikult tahaks väga koos teiste lastega olla. Vanemate kohustus

on last sellisel hetkel toetada, aidata lapsel tema emotsioonidest aru saada ja õpetada, nendega

toimetulemist.

Kohtu hinnangul ei saa BB aru ka vanema olulisest osast laste õppeprotsessis ega ole lapsi

koolikohustuse täitmisel piisavalt toetanud ega. Määratud suhtlemiskorra mitte järgimisega on

BB võtnud laste emalt võimaluse lapsi õppimisel regulaarselt aidata. Kohtule esitatud programmi

xxxxx väljatrükkidest (III kd, lk188 pöördel – 190; IV kd lk 101 – 116; lk 158 – 167) nähtuvat

on X koolieelsel aastal lasteaia koolieelikute rühmas viibinud 17%, nii et lapse oskuste-teadmiste

arengu ja koolivalmiduse kohta ei ole saadud hinnangut anda. Kohus oli juba 02.08.2017

määruses rõhutanud lasteaia olulisust X kooliks ettevalmistamisel ning kohustas vanemaid

tagama, et X käiks regulaarselt lasteaias. Laste esimesel ärakuulamisel 16.05.2018 Y rääkis, et X

ei taha lasteaeda minna ja isa ei ärata Xt hommikuti üles. Y tundis muret, et Xl saab koolis raske

olema, sest ta ei taha õppida, loeb halvasti.

Samuti nähtub e-kooli väljatrükist (IV kd, lk 117 – 118), et juba 2018.a aprillis on olnud teade, et

Yil on vastamata kolmas raamat, neljanda raamatu tähtaegselt vastamata jätmise eest ei saanud Y

esimese klassi lõputunnistust koos teiste lastega 08.juunil, vaid pidi minema alates 11.juunist

koolimajja raamatut lugema. BB 06.08.2018 kodukülastusel ei leidnud selles midagi halba, et

laps ei saanud klassivälise lugemise raamatut tähtajaks loetud ja pidi seda tegema suvetööna.

Kohus leiab, et see näitab samuti, et BB ei ole endale teadvustanud, kui tähtis osa on vanematel

laste õpiharjumuste kujundamisel. See, et laps käis kooliaasta jooksul tegemata tööd

suvevaheajal tegemas ja sai raamatu lõpuks vastatud, ei ole tunnustamist vääriv saavutus ega aita

lapsele õpetada enda kohustuste täitmist. Seda enam, et tõenditest nähtuvalt ei olnud tegemist

esimese raamatuga, mis Yil tähtaegselt vastamata jäi. Klassijuhataja EE 14.02.2018 e-kirjast

Xxxxxx xxxxx lastekaitsetöötajale nähtub, et juba veebruaris oli Yil 3 nädalat tagasi loetud

klassivälise lugemise raamat vastamata, kuna lugemispäevik oli täitmata, see töö oli Y-l

tegemata korduvatele meeldetuletustele vaatamata. Klassijuhataja e-kirjas toob samuti välja, et

on mõlemale vanemale selgitanud, et väike laps vajab alati õppetükkide tegemisel abi, tal tuleb

aidata näha lohakalt tehtud asju, lasta neid parandada ning kontrollida, et kõik tehtud saaks.

Sellised väikesed ebaõnnestumised võivad mõjutada lapse enesehinnangut, madal enesehinnang

omakorda võib pärssida suhtlust klassikaaslastega ja halvendada lapse üldist edasist

hakkamasaamist. Klassikaaslaste ees tunnistusest ilmajäämine ei saa kuidagi mõjuda lapsele

positiivselt. Esimestes klassides on oluline rõhk õpioskuste omandamisel. Selles peavad

vanemad lapsi toetama. Kui laps ei koge raskest ülesandest jagusaamisele järgnevat rõõmu, vaid

tal võimaldatakse juba esimeses klassis ka kõige lihtsamate ülesannete täitmisel (näiteks

lugemispäeviku täitmine) kergema vastupanu teed minna, on lapsel hiljem väga keeruline saada

õppimisest eduelamust. Lihtsam on teadmisi omandada järkjärgult, mitte tegemata jäänud

õppetükke tagantjärele tehes. Lapsed soovivad vanematelt positiivset tagasisidet ja tunnustust,

kuid last ei tohiks kiita mitte tulemuse, vaid tulemuse saavutamiseks enda võimetele ja oskustele

vastavalt tehtud pingutuste eest. See annab lapsele märku, et ta on vanemale tähtis, et vanem

tunneb siirast huvi ka tema tegemiste, mitte ainult saavutuste vastu.

2-17-96

BB esitatud Yi tunnistus ei tõenda, et Y saab koolis väga hästi hakkama, nagu isa arvab.

Tunnistuse sõnalised hinnangud kirjeldavad lapse arengut, õppeprotsessis osalemist ning

õpitulemusi, esile tuuakse õpilase edusammud, aga tunnistuses juhitakse tähelepanu ka

arendamist vajavatele oskustele ning puudustele teadmistes. Yi koolitunnistuse (IV kd, lk 153 –

154) järgi on tal väga head matemaatilised oskused, ta võtab tundidest aktiivselt osa, oskab

töötada teisi segamata, on viisakas ja abivalmis. Samas nähtub tunnistusest, et I poolaastaga

võrreldes on II poolaastal koduste tööde hoolsusele antud hinnang madalam, jätkuvalt vajavad

harjutamist (ehk I poolaastaga võrreldes ei ole toimunud arengut) kirjaliku teksti mõistmise ja

saadud info kasutamisega seotud oskused: tööjuhistest ja loetud tekstist arusaamine,

tekstülesannete lahendamine, eneseväljendusoskus. See näitab, et õppimises omapead jäetud laps

piirdub hädavajaliku ja talle kergemate ülesannete tegemisega. Yi parandamist vajavate oskuste

arendamisele ongi suunatud klassiväline raamatute lugemine ja loetu kokkuvõtlik edasiandmine.

Seega üldiselt heale tunnistusele vaatamata vajab Y vanemate abi ja juhendamist koolitöödes.

Funktsionaalse lugemise oskus on vajalik ka reaalainetes - ei saa ju olla matemaatikas edukas,

kui ülesande tekstist aru ei saa.

Kohus laste ärakuulamisel ei tuvastanud lastel ema juurde minekuga või emaga suhtlemise

seotud vastumeelsust. Eesootavast nädalavahetusest emaga rääkis Y (kohus kuulas lapsed eraldi

ära) kui oma elu tavalisest osast. Esimesel ärakuulamisel X küll väitis, et ei soovi ema juurde

minna, kuid 2018.a augustikuisel kodukülastusel oli X ema juures, näitas rõõmsalt elamist, oli

elav ja jutukas, ei avaldanud mingit soovi ema juurest lahkuda, ta ei osanud öelda, kui kauaks

veel ema juurde jääb, aga see ei teinud talle ka muret. Kevadisel ärakuulamisel hoidja juures X

väitis, et ei soovi ema juurde minna, sest ema juures läheb kõik halvasti, samas ei osanud laps

põhjendada, mis konkreetselt halvasti läheb, oli näha, et alles siis hakkas laps öeldu sisu ja

tähenduse peale mõtlema. Kohtu hinnangul võis laps olla täiskasvanud inimese (isa või hoidja)

poolt ärakuulamiseks ette valmistatud ning ei avaldanud oma tegelikke mõtteid ema juures

käimise kohta.

Mõlemad lapsed tõid esile, et ema juures on kindlad reeglid, näiteks magama minemise ja arvuti

kasutamise aja osas, isa juures saavad poisid ise otsustada. CC on korduvalt menetluses juhtinud

tähelepanu ka laste puudulikule hügieenile isa juures. BB sõnul pestakse saunas ja vahel ka

kodus II korrusel vannis, lastel on isa juures puhtad riided alati olemas, lapsed ise otsustavad,

mida selga panevad.

Tark ja lapse arengut toetav vanem lubab lapsel (nii palju kui lapse teadmised ja oskused seda

võimaldavad) otsustada tema elukorraldust puudutavaid asju, et laps tunneks kontrolli oma elu

üle. Lastele piiride seadmine ja nõudmiste esitamine annab aga lapsele signaali, et vanem hoolib

temast ning lapsel ei teki vajadust püüda vanema tähelepanu halva käitumise või pahanduste

tegemisega (millele ju vältimatult alati reageeritakse).

Lapsed vajavad tervislike eluviiside (sh piisav uni) ja õigete hügieeniharjumuste kujunemiseks

pidevat juhendamist. Eel- või algkooliealise lapse jaoks ei piisa sellest, et laps teab, millises

kapis on olemas puhtad riided ja pesu. Vanem peab õpetama lapsi märkama, kui nende riided on

määrdunud ja tuleb panna pessu, lastele tuleb õpetada, kui sageli on vajalik pesu vahetada, millal

milliseid riideid sobib kanda, ning kontrollida, et lapsed neid õpetusi ka järgiksid. BB juures on

lastele tagatud küll vajalikud materiaalsed tingimused, kuid kohtul kujunenud veendumuse

kohaselt jääb puudu vanema kasvatuslik-õpetavast nõudlikkusest ja kindlatest reeglitest, liialt

palju on jäetud laste päevakava ja tegevused nende endi otsustada.

Samuti kohus leiab, et BB juures on ohustatud laste emotsionaalne tervis. Harmooniliseks

vaimseks arenguks vajavad lapsed mõlema vanema hoolt ja armastust. BB käitumisest järeldub,

et ta tegelikult ei soovi, et lastel oleks emaga tihedad suhted. Samas ei ole asjas vaidlust, et ajal,

mil lapsed elasid koos emaga, oli neile regulaarne suhtlus isaga tagatud. Seetõttu kohus leiab, et

CC juures oleksid paremini kaitstud nii laste huvid kui mõlema vanema õigused.

BB oli nii kodukülastusel kui korduvatel ärakuulamistel kohtuistungitel CC suhtes äärmiselt

kriitiline, kuid tema etteheited põhinesid ikka ainult ühtedel ja samadel minevikus toimunud

sündmustel. BB väited CC liigaktiivse seltsielu, pideva elukohtade ja elukaaslaste vahetamise

2-17-96

kohta on jäänud paljasõnaliseks. Kohtus ei ole tõendamist leidnud, et CC oleks oma käitumise

või elukorraldusega seadnud ohtu laste elu ja tervise või oleks jätnud lapsed vanemaliku hooleta.

Ka xx xx xxxx sündmuse kohta, mil BB tõi väidetavalt palavikus lapse CC töökohast ära, ei ole

konkreetseid tõendeid lapse tegeliku tervisliku seisundi kohta. Kohus esialgse õiguskaitse

taotluse lahendamisel lähtus sellest, et CC ei olnud vaidlustanud väiteid, et laps oli haiglane ja tal

oli ema töö juures (xxxxxxxxxxx) paha olla. CC on selgitanud, et lapsel kodust lahkudes

palavikku ei olnud ning ta pidi viibima lapsega töö juures lühiajaliselt, ka selle kohta tegelikult

tõendid puuduvad.

Kohus leiab, et hooldusõiguse küsimus taandub üksnes sellele, et vanemate vahel puudub

koostöö ja kokkulepetest kinni ei peeta. Peamine vanemate vaheliste erimeelsuste allikas

tõenäoliselt on põlvkondade erinevus. CCl ja BBl on suur vanusevahe, neil on sellest tulenev

erinev elukogemus ja erinevad laste kasvatamise põhimõtted, samuti erinevad ootused pereelule

ning erinev vajadus seltskondliku suhtlemise järele. CC ja BB kooselu alguseks oli BB olnud

pikalt abielus, tal olid täiskasvanud lapsed. BB sõnavõttudest järelduvalt on ta eelkõige

kibestunud kooselu purunemise pärast ega suuda leppida sellega, et CC on oma eluga edasi

läinud.

Kohus ei ole tuvastanud, et CC kuritarvitaks alkoholi või et tema kodus peetaks igapäevaselt

joominguid. BB korduvalt rõhutatud asjaolu, et lapsed on rääkinud, milliseid jooke ema või tema

tuttavad joovad, ei tõenda samuti, et CC kodus toimuksid laste juuresolekul pidevad joomingud.

Eesti komberuumis ei ole kodustel koosviibimistel mõõdukas alkoholi tarvitamine laste

juuresolekul ebatavaline või keelatud. Kindlasti on lubamatu, kui vanem joob ennast nii purju, et

ei ole suuteline oma laste eest hoolitsema ega nende julgeolekut tagama. Samuti peaks vanem

tagama, et tema laste juuresolekul teised isikud ei kuritarvitaks alkoholi. Vanem peab lastega

koos olles igal ajal ja igas olukorras seadma esiplaanile alaealiste laste huvid. Ilmselgelt noored

vajavad rohkem seltskonda ja pidutsevad rohkem, ei ole välistatud, et selle käigus tuleb ette ka

purju jäämist, aga igal inimesel on õigus teha ka vigu ja nendest õppida. Kohtu hinnangul isegi

juhul, kui CC on varem võimaldanud oma elukohas pidutseda hiliste tundideni nii, et külaliste

naer ja valjuhäälne kõne ei lase lastel magada, siis tänaseks on olukord muutunud. BB tugineb

üksnes väidetavalt lastelt kuuldule. Lapsed ise kohtule selliseid juhtumeid ei avaldanud, seega

võib järeldada, et teema ei ole enam aktuaalne.

CC kohtuistungil kinnitas, et tal ei ole elukaaslast. Alla x-aastaselt naiselt ei saa oodata, et ta

laste isaga kooselu purunemise järel kuni laste täisealiseks saamiseni üksikuks jääks. Samuti ei

ole välistatud, et BB loob uue kooselu. Siiski peab iga vanem, aga eriti see vanem, kelle juurde

on määratud laste alaline elukoht, uue suhte tekkides hindama, kuidas see mõjutab lapsi. Lastega

ühisele elamispinnale ei peaks uut kaaslast lubama enne, kui ta on lastega tutvunud ja vanem on

saanud veenduda, et nende läbisaamine on vähemalt normaalne. Lastega tuleb asja arutada nende

arengutasemele vastaval viisil ja ulatuses, mitte seada lapsi fakti ette. Samuti on lubamatu, kui

vanem lastega arutab või nende kuuldes kommenteerib teise vanema eraelu ja romantilisi

suhteid.

Kogu menetluse aja on CCl olnud sama elukoht. On inimlikult mõistetav, et kooselu lõppemise

järel tuleb lastega noorel naisel kasutada üüripinda. Asukoha, hinnataseme ja elamistingimuste

poolest sobiva eluruumi leidmine võib võtta aega, samuti sõltub eluruumi kasutamise aeg

üürileandjast. Seetõttu ei saa CCle ette heita elukohtade vahetamist. Arusaamatuks jääb BB

etteheide, et CC on mitmeid kordi vahetanud töökohti. BB ei ole esile toonud, et CC ei suuda

töökohti pidada või et töökohtade vahetamise tõttu ei ole CCl regulaarset sissetulekut ning ta ei

ole majanduslikult suuteline laste eest hoolitsema. Isikul on põhiseadusest tulenevalt õigus vabalt

valida tegevusala, sh vahetada töökohti.

Kohus nõustub BBga, et lastele peab olema tagatud turvaline elukeskkond igal pool, sh peavad

vanemad looma võimalused, et kolmandad isikud ei saaks lastele liiga teha, sh lapsi kehaliselt

karistada. BB sõnul on lapsed talle rääkinud, et ema juures on teised täiskasvanud neid löönud.

CC selgitas, et lahkus koheselt meestuttava elamispinnalt, kui viimane tema last lõi. Muud laste

karistamised võõraste isikute poolt põhinevad BB ja CC väidetel. Nii on üksnes BB väited selle

2-17-96

kohta, et lapsed olevat talle rääkinud, et ema juures xxxx H neid lööb. CC väidetel on lapsed

omakorda talle rääkinud, et BB poolne hoidja G karistab neid füüsiliselt või ei saa lapsed seal

piisavalt süüa. Tegemist on sõna - sõna vastu olukorraga. Pooled ei ole esile toonud, et nende

sündmuste juures oleks olnud teisi täiskasvanuid. Eelmisele kohtukoosseisule esitatud

tunnistajate ülekuulamise taotlust (milles ei olnud välja toodud konkreetseid asjaolusid, mida

tunnistajate ülekuulamisega tõendada soovitakse) pooled lõplike seisukohtade ja tõendite,

taotluste esitamiseks määratud tähtaja jooksul ei korranud. Kohtu hinnangul ei ole ka tõenäoline,

et tunnistajad kohtuistungil laste kehalist karistamist omaks võtaksid. Seega ei ole tõendeid

võimalik täiendavalt koguda.

BB oma avalduses heidab CCle ette, et CC jätab lapsed teiste isikute hoolde. Kohus leiab, et see

etteheide on otsitud ja alusetu. Ka BB ise kasutab laste hooldamiseks – hoidmiseks võõraste

isikute abi: regulaarselt hoiab lapsi GG, lapsed ärakuulamisel rääkisid, et isa juures hoiab neid

vahel ka tädi D Muu hulgas viis hoidja G lapsi hommikuti kooli-lasteaeda, millest saab

järeldada, et lapsed on hoidjaga ka öösiti. BB töötab xxxxxxxxxxxx 24–tunniste vahetustega.

Ööpäev tööl – kolm päeva vaba graafik ei tähenda, et BB saaks tööpäevale järgnevad kolm

päeva üksnes lastele pühenduda. Ööpäevase vahetuse lõppemise järel peab BBle jääma aega ka

väljapuhkamiseks. Lisaks on BBl suur majapidamine, loomad. Laste sõnul käib BB ka „sõjas“ –

osales kevadel 5 päeva kaitseväe õppusel „Siil“ ehk BBl on ka selliseid tegevusi, milles lastega

osaleda ei saa. Koos elavate perede puhul on tavaline, et vajadusel kutsutakse lapsi hoidma

vanavanemad või tuttav tädi. Puudub mõistlik põhjendus, miks lahus elavad vanemad ei või

kasutada teiste isikute abi laste järele vaatamiseks. Kohus ei nõustu, et laste jätmist ajutiselt

teiste isikute hoida saaks järeldada kumbagi vanema soovimatust või suutmatust laste eest

hoolitseda.

Tõenditest nähtuvalt on mõlemad vanemad teineteise suhtes halvustavaid märkusi teinud. BB

sõnul CC ei ole rahul millegagi, mida BB teeb, ikka sõimab. Siiski suutis CC, erinevalt BBst

kohtuistungitel oma emotsioone vaos hoida. Ka kohtule esitatud poolte sõnumivahetusest

nähtub, et CC on teinud mõistlikke ettepanekuid ja püüdnud kokkuleppeid saavutada. BB

sõnades on samuti valmis kompromisse arutama, kuid tegelik käitumine sellist soovi ei

kinnitanud. BB kehakeel kohtuistungitel väljendas igasuguse koostöötahte puudumist,

negatiivset ja alavääristavat hoiakut CC suhtes. BB ei suutnud rahulikult arutada CC

ettepanekute üle, vaid vastas neile süüdistuste ja etteheidetega, enda käitumise õigustamisega.

CCle vastates pööras BB alateadlikult ennast CCst eemale, jäädes viimase poole istuma pooleldi

seljaga, korduvalt rehmas CC poole käega, justkui andes märku, et CC seisukohad ja on mõttetud

ega väärigi vastamist.

On tõenäoline, et kui BB lastega ema juurde minekut arutab, võivad lapsed samamoodi isa

kehakeelest välja lugeda halvustavat suhtumist CCsse ning lapsed, soovides olla isale meele

järele, ei avalda oma tegelikke tundeid ja soove, vaid väidavadki, et ei taha ema juurde minna.

Lisaks nähtub CC ja BB kohtule esitatud kirjalikest seisukohtadest ja ärakuulamisel antud

selgitustest, et laste üleandmise juures on vanemate vahel olnud nii sõnalist tüli kui füüsilist

kähmlust, sh laste juuresolekul. Ka sellest võib lastel vahel tekkida vastumeelsus ema juurde

minekuks – lapsed loodavad ema juurde minemisest keeldumisega vältida negatiivsete

sündmuste kordumist, sh seda, et isa nende ema halvasti kohtleb. Asjaoludest ja kogutud

tõenditest nähtuvalt on BB ka teadlikult mõjutanud lapsi ema juurde mitte minema. CC poolt

esitatud ema ja X vestluse salvestusel (salvestuse link CC 28.05.2017 menetlusdokumendis) X

räägib, et isa on Yile rääkinud, et kui ta läheb ema juurde, siis ema ei luba teda enam issi juurde

tagasi; X sõnul isa on neile rääkinud, et tahab, et lapsed oleksid kogu aeg temaga, sest muidu

peab ta hakkama emmele suurt raha maksma. Selles vestluses X räägib samuti, et teab kohtusse

kaebamisest – tema teada see tähendab, et lapsed võetakse emme juurest ära ja kunagi enam

tagasi ei saa. X jutust kuuldub, et isa on Yile ostnud mänguasja, kui see ema juurde ei läinud,

ema juures olnud X mängu ei saanud.

Kohus nõustub eestkosteasutuste seisukohaga, et otsust, kas emaga suhelda või mitte, ei saa teha

laps ning õige ei ole lapselt küsida, kas ta tahab emaga kohtuda. Lapsega koos elav vanem peab

2-17-96

laste elu korraldama nii, et teise vanemaga kohtumiseks kokkulepitud või kohtu poolt määratud

ajaks ei ole lapsel muid olulisi tegemisi. Lapsele tuleb piiavalt vara ette teatada, millal on teise

vanema juurde minek, et laps jõuaks selle mõttega harjuda ja oma plaane vastavalt seada.

Vajadusel tuleb lapsele selgitada, et muid tegemisi (näiteks sõpradega mängida) saab teha ka

muul ajal.

Kohtu hinnangul on BB ei soovi või ei suuda aru saada, millised on laste emotsionaalsed

vajadused, millist vanemate poolset igapäevast abi ja tuge lapsed (kes kohtumenetluse ajal on

saanud kooliealisteks) arenguks ja kasvamiseks vajavad. BB sõnades küll kinnitab laste huvidega

arvestamist, kuid tegelik käitumine näitab, et BB püüab ema CC-d laste elust võimalikult eemal

hoida. BB peab aru saama, et harmooniliseks ja igakülgseks arenguks vajavad lapsed suhtlemist

mõlema vanemaga; isa suhtumine laste emasse kujundab poegade kui tulevaste meeste suhtumist

naistesse üldiselt ja seeläbi mõjutab ka laste endi tulevasi lähisuhteid vastassoo esindajatega. Ka

Dialoog laste nimel vanemate grupiga töötanud terapeudid FF ja JJ on 13.02.2018 Xxxxxx

xxxxx ja Xxxxxxxxxxx xxxxx esindajatele adresseeritud e-kirjas (IV kd, lk 72) välja toonud, et

BB on suurte elukogemustega isiksus, kes tundus olevat kinni oma süsteemis, kus proovis

kõikvõimalike vahenditega juhtida ka pärast lahkuminekut C-d ja võimalusel kontrollida tema

emotsionaalset seisundit. xxxxxxx xx nõustaja LL 19.02.2018 e-kirjas MM-le (IV kd, lk 30) toob

samuti välja, et kui CC, BB ja lapsed käisid neljakesi koos vastuvõtul, domineeris laste isa, laste

ema hoidis ennast pigem tahaplaanile. Neljakesi koos olles otsustas nn lapsega seotud asju laste

isa, oli aru saada laste isa negatiivne suhtumine laste emasse (sealhulgas laste juuresolekul).

Edaspidised kohtumised toimusid ühe vanema ja lastega. Kõigepealt oli isa koos lastega ja siis

ema koos lastega. Laste ja isa omavaheline kontakt oli hea. Lapsed otsisid oma isa tähelepanu ja

oli näha, et lapsed ootasid oma tegemistele isa heakskiitu. Ema ja laste omavaheline suhe oli hea

ja soe. Lapsed olid oos emaga olles vabamad ja vahetumad. Kohtuniku poolt ärakuulamisel ei

avaldanud kumbki lastest vastumeelsust ema juurde minna, eesootavast emaga kohtumisest

räägiti kui kindlast sündmusest, mille üle ei diskuteerita. Kohus leiab, et laste poolt mh

lastekaitsetöötajate juuresolekul avaldatud keeldumine ema juurde minna on tingitud peamiselt,

kui mitte ainult, isapoolsest käitumisest – lapsed tajuvad, et see isale ei meeldi ja keelduvad ema

juurde minemast, sest soovivad isa heakskiitu. BB ainult sõnades toetab laste ja ema suhtlemist,

ei ole midagi teinud selleks, et seda soodustada.

Praegu on vanemate omavaheliste halbade suhete tõttu kujunenud olukord, kus lapsed tunnevad

sundi vanemate vahel valida. Lastele tuleks mõistlikult selgitada, et vanemate lahkuminek ei

vähendanud kummagi vanema armastust laste vastu, mõlemad vanemad võrdselt soovivad lapsi

kasvatada ja nendega koos olla. Lastele tuleb järjepidevalt selgitada (seejuures ei tohi vanema

miimika ega kehakeel näidata vastupidist), et lapsega koos elaval vanemal ei ole midagi selle

vastu, kui laps teise vanemaga suhtleb.

Ühise hooldusõiguse korral lapsega seotud küsimuste vanemate kokkuleppel lahendamine eeldab

vanemate omavahelist suhtlemist, kuid BB ja CC ei ole toimunud nõustamise ega kohtu poolse

suunamise toel suutnud laste elukohas ega lahus elava vanemaga suhtlemise korraldamises

kokku leppida. Ka kohalike omavalitsuste lastekaitse- ja sotsiaaltöötajate kaasabil sõlmitud ja

kirjalikult vormsitatud kokkulepped ei ole täies ulatuses toiminud. Samuti on olnud vaidluse all

laste tervisega seotud küsimuste otsustamine – teise vanema teadmata on vahetatud laste

perearsti, kumbki vanem käib lastega erineva hambaarsti juures, mis ei taga laste tervise

järjepidevat jälgimist. BB ei ole pidanud oluliseks lapse psüühika kontrollimist ja

psühholoogilist nõustamist, millisele vajadusele on viidanud kohaliku omavalitsuse lastekaitse

ning perearst (saatekiri lastepsühhiaatri vastuvõtule).

Seetõttu peab kohus õigeks lõpetada vanemate ühine hooldusõigus laste elu- ja viibimiskoha

määramise ning tervise küsimustes ja anda selles osas ainuhooldusõiguse emale. Laste hariduse

osas vanematel vaidlust ei ole, mõlemad vanemad on nõus, et lapsed käivad xxxxxxx- xxxxx

koolis.

Suhtlemiskord

2-17-96

Kohus määrab kindlaks ka suhtlemiskorra. Kohus leiab, et vanematega istungitel arutatud kord,

kus lapsed kohtuvad lahus elava vanemaga üle nädala nädalavahetustel, on mõistlik. Kohus leiab

aga, et nädalavahetuse kohtumine peab lõppema pühapäeva õhtul selliselt, et lapsed jõuaksid

nädalavahetusest rahuneda ja häälestuda eelolevaks koolinädalaks, lapsed lähevad kooli oma

alalisest elukohast ja ei pea esmaspäevaseid kooliasju isa juurde kaasa võtma. Laste ja isa

suhtlemise laste koolivaheaegadel (v.a suvevaheaeg) kohus määrab kindlaks nii, et lapsed

veedavad kummagi vanemaga poole vaheajast, lapsed on isa juures vaheaja esimese või teise

poole, sõltuvalt sellest, kummasse vaheaja poolde jääb graafikujärgne kohtumine. Jõuluvaheaeg

on jagatud nii, et lapsed on jõulud ühel aastal ühe vanemaga ja aastavahetuse teise vanemaga,

järgmisel aastal vastupidi. Samuti veedavad lapsed jaanipäeva vaheldumisi kummagi vanemaga.

Vanematel on õigus isa ja laste suhtlemise korraldamises kohtu määratust teisiti kokku leppida.

Käesoleva otsusega tehtud hooldusõiguse muudatus ja uus suhtlemiskord hakkavad kehtima

kohtuotsuse jõustumisega, sinnamaani reguleerivad CC ja BB hooldusõigust ja lastega suhtlemist

esialgse õiguskaitse määrused.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. Selles tsiviilasjas on menetluskuluks CC ja BB poolt hooldusõiguse

avalduste esitamisel tasutud riigilõivud ning esindajate kulud. Algselt esitatud elatise

suurendamise nõude tõttu lahendati asja hagimenetluses. Elatise suurendamise nõudest hagejad

loobusid ja kohus lõpetas selles osas menetluse. TsMS § 168 lg 2 kohaselt üldreeglina kannab

sellisel juhul menetluskulud hageja.

Elatise nõudega liidetud BB hooldusõiguse avalduse kohus jättis rahuldamata ning rahuldas

osaliselt CC vastuavalduse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad

pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskuusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Arvestades, et vaidluse poolteks on alaealised lapsed ja nende vanemad, jätab kohus TsMS § 161

lg 4 alusel menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras

hüvitamiskohustuseta määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda. Kohus võtab seejuures

arvesse, et hooldusõiguse ja suhtluskorra küsimuste hagita menetluses lahendamisel tulnuks

menetluskulude jagamisel lähtuda TsMS §-st 172, mille esimese lõike järgi kannab hagita

menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu

isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni

menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see

menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et vanemate

hooldusõiguse kuuluvuse küsimuse lahendamine on eelkõige laste huvides, kuid ka endale

ainuhooldusõigust taotleva avaldaja huvides. Lisaks võimaldab TsMS § 172 lg 3 jätta hagita

perekonnaasja menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda.

Kuna muid kulusid, peale CC ja BB enda kantud kulude ning laste esindaja riigi kanda jäetud

kulude, asjas tekkinud ei ole ning hüvitatavad kulud puuduvad, siis kohus menetluskulude

suurust kindlaks ei määra.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp

kohtunik