2-16-111701/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(4)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 14.09.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-111701 Tsiviilasi Kraiter OÜ hagi Osaühingu Bravoberg vastu võla saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 07.08.2017 otsus ja täiendav otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kraiter OÜ apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

0 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Kraiter OÜ (registrikood 12255797), lepinguline esindaja Liina Kangur Kostja Osaühing Bravoberg (registrikood 11455703), lepinguline esindaja Erki Casar Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 07.08.2017 otsus ja täiendav otsus muutmata.

2. Jätta Kraiter OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus jätta Kraiter OÜ kanda. Kindlaksmääratavate menetluskulude puudumise tõttu jätta nende suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

2(4) mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavaldus

1. Kraiter OÜ (hageja) esitas 31.05.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Osaühingu Bravoberg (kostja) vastu võla saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele esitati vastuväide. 06.07.2016 määrusega lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. 25.08.2016 esitas hageja maakohtule hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võla 1000 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised 825 eurot, viivise 0,1% päevas põhinõudelt kindla summana alates 26.08.2016 kuni otsuse tegemiseni ja edasiulatuva viivise 0,1% päevas kuni otsuse kohase täitmiseni. Hagi kohaselt oli hageja kui töövõtja ja kostja kui tööandja vahel sõlmitud töövõtuleping, mida kostja rikkus, jättes hagejale tehtud töö eest osaliselt tasumata.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei vaidlustanud hageja tasu osaliselt tasumata jätmist, kuid leidis, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele, kuna hagejat teostatud töö ei vastanud lepingutingimustele, mistõttu on kostja alandanud lepingus kokkulepitud tasu. Hagejal puudub alus hagis märgitud viivise sissenõudmiseks, sest poolte vahel puudub kokkulepe, et nende vahel kohaldatakse viivist määras 0,1% päevas.

Maakohtu lahend

4. Maakohus rahuldas 07.08.2017 otsusega ja täiendava otsusega hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1000 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud seadusjärgsed viivised 176,88 eurot ja viivise põhivõlalt alates 26.08.2016 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda, kuna hagi kuulus rahuldamise osaliselt (TsMS § 163 lg 1). Kuivõrd menetluskulud jäid poolte endi kanda, ei ole alust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

Apellatsioonkaebus

5. Hageja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja maakohtu menetluses kantud menetluskulud vastavalt lisale 4 ning ringkonnakohtu menetluses kantavad menetluskulud ning nendelt viivise. Vaidlustatav otsus ei ole menetluskulude jaotuse osas kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 ja § 163 lg-ga 1. Ka on otsus olulises osas põhjendamata.

Maakohus rahuldas hageja põhinõude ja kõrvalnõude ning oleks pidanud hageja menetluskulud kostjalt täies ulatuses välja mõistma või jaotama menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1.

Menetluskulude poolte endi kanda jätmine paneb hageja äärmiselt ebaõiglasesse olukorda, kuna hageja oli sunnitud pöörduma kohtusse, sest kostja rikkus oma lepingulisi kohustusi. Kohus ei osundanud asjaoludele, et menetluskulude kostjalt väljamõistmine oleks ebamõistlik. Hageja ei kasutanud algselt kulude optimeerimise eesmärgil lepingulist esindajat ja sõlmis õigusabilepingu alles pärast kostja jõulisi vastuväiteid hagile. Hageja menetluskulud olid hädavajalikud ja põhjendatud.

3(4) Vastus apellatsioonkaebusele

6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt vaidleb kostja menetluskulude suurusele vastu ja leiab, et need ei ole taotletud mahus põhjendatud.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse vaidlustatud osas tühistamiseks ega muutmiseks. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu otsust ainult menetluskulude jaotuse osas ning ülejäänud osas on otsus jõustunud. Ringkonnakohus ei tuvastanud vaidlustatud osas maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse vaidlustatud osas muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Hageja esitas kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja seejärel hagiavalduse töövõtulepingust tuleneva võla saamiseks. Nõudeks oli põhivõlg summas 1000 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 0,1% päevas summas 825 eurot ning viivis 0,1% päevas põhivõlast alates 26.08.2016 kuni põhivõla tasumiseni. Hagi hind oli 2190 eurot. Maakohus rahuldas hageja hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 1000 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise summas 176,88 eurot ja viivise põhivõlalt alates 26.08.2016 kuni põhivõla täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg-s

1 sätestatud määras. Seega rahuldas maakohus hagi 57,6 % ulatuses.

9. Hageja hinnangul oleks maakohus pidanud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja menetluskulud kostjalt täies ulatuses välja mõistma või jaotama menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega TsMS § 163 lg 1 alusel. Ringkonnakohus maakohtu otsustuse muutmiseks alust ei näe.

10. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulus rahuldamisele 57,6 % ulatuses ja hageja viivisenõue jäi osaliselt rahuldamata, ei ole õige hageja apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et hageja hagi rahuldati sisuliselt tervikuna, mistõttu oleks kohus pidanud jätma menetluskulud kostja kanda (vt nt Riigikohtu 01.03.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-11, p 18).

11. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Nimetatud sättes märgitud alternatiivide vahel valimine on kohtu kaalutlusotsus. Hagi osalise rahuldamise puhul, kui rahuldamise või rahuldamata jätmise osa ei ole marginaalne, on kohtupraktikas küllaltki levinud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Selline lahendus on kooskõlas TsMS §-s 2 sätestatud eesmärkidega, sest nii kohtud kui menetlusosalised väldivad seeläbi menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetlust. Ringkonnakohus leiab, et arvestades hageja nõuet ja selle rahuldamise ulatust jättis maakohus põhjendatult menetluskulud poolte endi kanda. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul apellatsioonkaebuses esile toodud asjaolusid, millest võiks järeldada, et kulude jätmine poolte kanda oleks hageja jaoks ebaõiglane või kahjustaks teda ebamõistlikult.

4(4)

12. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poolte apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1). Vastavalt TsMS § 174 lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud apellatsiooniastmes. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Eelnevast järeldab ringkonnakohus, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kostjal puuduvad ja ringkonnakohus neid kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar

Ele Liiv

Kaupo Paal