1-13-8065/167 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

13. september 2018, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-13-8065 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Jelena Laas Kohtuasi

Viru Vangla materjalid vangistusest Alexey Barulini tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Alexey Barulin, isikukood 35805110369, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 19.08.2014 ja lõpp 28.07.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 28.08.2018, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta Alexey Barulin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Alexey Barulin ja prokurörile. ile

Asjaolud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 18.12.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-8065 tunnistati Alexey Barulin süüdi KarS § 263 p 1, 4 järgi ning karistuseks mõisteti 2 aastat vangis ust. KarS § t

68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ning kohus mõistis Alexey Barulinile lõplikuks karistuseks 1 aasta 11 kuud 27 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 20.12.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning kohus mõistis Alexey Barulinile lõplikuks liitkaristuseks 5 aastat 11 kuud 24 päeva vangistust. Kohus luges Alexey Barulini karistuse kandmise alguseks tema karistuse kandmisele asumise aja.

Kohtuotsus jõustus 28.05.2014. Harju Maakohtu 01.09.2014 määrusega täpsustati Harju Maakohtu 18.12.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-8065 mõistetud ja ärakandmisele kuuluva karistusaja pikkust ning kohtumäärusest nähtuvalt tuleb Alexey Barulinil ära kanda 5 aastat 11 kuud 12 päeva vangistust alates 19.08.2014. Harju Maakohtu 30.09.2014 määrusega täpsustati taaskord Harju Maakohtu 18.12.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-8065 mõistetud ja ärakandmisele kuuluva karistusaja pikkust ning kohtumäärusest nähtuvalt kuulub Alexey Barulinil ärakandmisele 5 aastat 11 kuud 9 päeva vangistust alates 19.08.2014.

Viru Vangla esitas 26.07.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Alexey Barulini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla viitab Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 16 lg-le 1, mis sätestab, et väljasaatmise vaidlustamine ei lükka kohtumenetluse ajaks väljasaatmist edasi. Arvestades eeltoodut, teeb Viru Vangla ettepaneku vabastada Alexey Barulin ennetähtaegselt temale mõistetud vanglakaristuse kandmisest KrMS § 426 lg 3 alusel. Kriminaalhooldusametnik toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist ainult tingimusel, kui kohaldatakse KrMS § 426 lg 3 sätteid. Prokuratuuri seisukoht

Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Alexey Barulini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, Alexey Barulini ennetähtaegset vabastamist KrMS § 426 lg 3 tingimustel. Kohtuistung

Kohtuistungil avaldas kinnipeetav Alexey Barulin, et ta on vaidlustanud Politseija Piirivalveameti otsuse ning kõnealune otsus on halduskohtu poolt tühistatud. Nüüd on Politseija Piirivalveamet esitanud apellatsioonkaebuse halduskohtu otsusele ning ta ei tea, mis saab edasi. Asjaolu, et Politseija Piirivalveamet halduskohtu otsuse edasi kaebas, ei tähenda Alexey Barulini sõnul seda, et tal siin elamiseks õigus puudub. Kui teda otsustatakse välja saata, siis ta ei teagi mida teha. Väljasaatmise korral läheks ta sinna surema. Alexey Barulin loodab, et ta saab endale tööloa ning ta saab teha tööd, sest tal on pere. Venemaal ei oleks tal kuskil elada. Tema korter ning kõik sugulased on Eestis. Distsiplinaarkaristuse kohta selgitab, et ta käis juba tööl, kuid ühel korral ta minna ei saanud, sest tema selg valutas. Alexey Barulin lisab, et tööst ta ei keeldu, kuid nüüd ei ole teda üldse tööle kutsutud. Talle ei ole mingeid sotsiaalprogramme määratud. Sotsiaaltöötaja juures ta käis, kuid midagi ei määratud. Kohtumääruse põhjendused

Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Alexey Barulin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohus leiab, et otsustamaks, kas Alexey Barulini ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud KarS § 76 lg-st 4 tulenevad tingimused, pole tähtsust sellel, kas Alexey Barulin saadetakse Eestist välja või mitte. Ettekirjutus riigist väljasaatmiseks on täidetav pärast süüdimõistetu vabanemist vangistuse kandmiselt. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tähelepanuta vangla seisukoha, milles Alexey Barulini vabastamise küsimuse lahendamine seotakse tema Eestist väljasaatmisega.

Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et isik on vangistuse jooksul täitnud erinevaid individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke. Alexey Barulin on vangistuse jooksul töötanud, käinud psühholoogi vastuvõtul ning kriminaalhooldusametnik on viinud temaga läbi vestluse.

Individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärkide täitmine viitab, et isikul on motivatsiooni muutuda. Lisaks individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärkide täitmisele tuleb kohtul hinnata seda, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud. Vangla materjalidest nähtub, et Alexey Barulinil on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus tööst keeldumise tõttu. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et Alexey Barulinil tuleks vabaduses pidada kinni kõikidest kehtivatest reeglitest. Kui kinnipeetav ei suuda seda teha ühel juhul, siis puudub kohtul alus arvata, et isiku käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Samas tuleb kohtul tõdeda, et ametnikesse on isik suhtunud viisakalt. Kohus leiab, et kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal on oluliseks, kuid mitte ainsaks otsustavaks tingimuseks kinnipeetava tingimisi enne tähtaega küsimuse lahendamisel.

Kinnipeetava iseloomustusest selgub, et Alexey Barulinil on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht ning vabaduses ootavad kinnipeetavat pereliikmed (abikaasa ja lapsed), kes on valmis vajaduse korral Alexey Barulin vabanemisjärgselt toetama. Ka on kinnipeetaval olemas i vabanemisjärgne garanteeritud töökoht. Samas nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et kuigi isik enam kuritegelikku ühendusse ei kuulu, omab isik siiski kuritegelikke sidemeid. Kuritegelike sidemete olemasolu suurendab aga kohtu hinnangul isiku ohtlikkust ühiskonnas ning ei aita kaasa kinnipeetava resotsialiseerumisele.

Vähetähtsaks ei saa pidada sedagi, et eelmise kuriteo kaasosaliseks oli kinnipeetava abikaasa. Harju Maakohtu 18.12.2013 otsusest kriminaalasjas nr 1-13-8065 nähtub et Alexey Barulin pani kuriteo toime alkoholijoobes. Kuivõrd is ise alkoholi tarvitamises probleemi ei näe ning tal ik puudub motivatsioon tarbimise osas midagi muuta, siis on kohtu hinnangul olemas risk, et isik vabaduses alkoholi siiski tarbib. Kuna isik ei suutnud viimasel korral alkoholijoobes enda käitumist kontrollida, siis kujutab isik alkoholijoobes ohtu ümbritsevatele isikutele.

Samuti ei ole täielikult välistatud olukord, isik satub taas majanduslikesse raskustesse, mis omakorda et suurendab isiku ohtlikkust ühiskonnas. Tähelepanuta ei saa jätta ka kinnipeetava iseloomustuses kajastatud riske, mis tulenevad isiku mõtlemisest, käitumisest ning hoiakutest. Alexey Barulini probleemide lahendamise oskus on puudulik ning ta võib probleemide lahendamiseks kasutada vägivalda. Tagajärgedele mõeldes arvestab isik vaid oma vajadusi. Lisaks on kinnipeetava iseloomustuses märgitud, et isik ei kahetse oma tegusid ning empaatia kannatanute suhtes on vähene.

Kohus leiab, et Alexey Barulini ennetähtaegne vabastamine oleks võimalik üksnes juhul, kui tema poolt toime pandavate kuritegude toimepanemise risk oleks minimaalne, missugusele järeldusele aga hoolimata Alexey Barulini positiivselt iseloomustavatest andmetest jõuda ei saa. Alexey Barulini näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Alexey Barulinile on juba varasemalt antud võimalus kanda temale mõistetud karistust vabaduses. Harju Maakohtu 20.12.2011 otsusega tunnistati Alexey Barulin süüdi KarS § 255 lg 1 ja § 2681 lg 2 p 1 järgi ning kohus määras, et Alexey Barulinile mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui isik ei pane katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Alexey Barulini ei motiveerinud õiguskuulekalt käituma ka katseaja tõttu ähvardav pikaajaline vangistus, sest isik sooritas katseajal uue kuriteo – Harju Maakohtu 18.12.2013 otsusega tunnistati Alexey Barulin süüdi KarS § 263 p 1, 4 järgi, s.o avaliku korra raske rikkumine, mis on toime pandud vägivallaga ning grupi poolt. Kohus pidas Alexey Barulini süüküsimuse üle otsustamisel kohaseks liitkaristuseks 5 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Kohtu hinnangul oli just kõnealune karistusmäär sobiv, et mõjutada süüdimõistetut edaspidi hoiduma s

üütegude toimepanemisest.

Kohus, võttes arvesse eeltoodut ning hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis (sh arvestades kinnipeetava käitumist karistuse kandmise ajal ja uue süüteo toimepanemist katseajal) ei nõustu süüdimõistetu Alexey Barulini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja

§ 387 sätteist.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp