2-18-2510/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Meeli Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. september 2018. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-2510

Tsiviilasi

Gozi Ltd hagi Ostara Group OÜ vastu kahju

hüvitamiseks ja viivise saamiseks

Tsiviilasja hind

3895,06 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Gozi Ltd (registrikood 04827793, Suurbritannia ja

Põhja-Iiri

Ühendkuningriik),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Anet Kaasik

Kostja Ostara Group OÜ (registrikood 12259625),

lepinguline esindaja O.S.

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Gozi Ltd hagi Ostara Group OÜ vastu kahju hüvitamiseks ja viivise

saamiseks osaliselt.

2. Välja mõista Ostara Group OÜ-lt Gozi Ltd kasuks kahjuhüvitis 2628,50 eurot,

viivis 121,56 eurot ja alates 14.09.2018 viivis protsendina tasumata põhinõude

summalt (2628,50 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni.

3. Jätta rahuldamata Gozi Ltd hagi Ostara Group OÜ vastu kahju 978,04 euro

hüvitamiseks.

4. Menetluskulud jätta 73 % ulatuses Ostara Group OÜ kanda ja 27 % ulatuses Gozi

Ltd kanda.

5. Määrata kindlaks Gozi Ltd maakohtus hüvitatavate menetluskulude rahaline

suurus ja mõista Ostara Group OÜ-lt Gozi Ltd kasuks välja menetluskulud 655,43

eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse

täitmiseni.

6. Jätta rahuldamata Gozi Ltd taotlus maakohtus hüvitatavate menetluskulude

rahaliseks kindlaksmääramiseks 960,40 euro ulatuses.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest (13.09.2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. Gozi Ltd (hageja) esitas 15.02.2018 maakohtule hagi Ostara Group OÜ (kostja) vastu kahju

hüvitamiseks ja viivise saamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõudena 3606,54

eurot ning seadusjärgse viivise alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suuliselt töövõtulepingu, mille alusel tellis hageja

kostjalt õmblustööd: 16 jakki, 8 mantlit, 15 paari pükse (stiilis I), 19 paari pükse (stiilis II) ja 9

paari lühikesi pükse. Tööde valmimise tähtajaks lepiti kokku 15.01.2015. Kostja andis

13.01.2015 hagejale teada, et ei saa töid enne märtsikuud teha, sest kostja töötajad hakkasid

streikima. Kostja soovitas hagejal pöörduda teise õmbleja poole. Kuna hagejal oli õmblustööga

kiire, siis otsis ta teise õmbleja, kes oli valmis vaid osaliselt hageja tellimuse täitma. Kostja

andis teisele õmblejale vajaminevad materjalid üle vaid osaliselt. Kostja tõttu ei saanud uus

õmbleja töid tähtajaks valmis ning osa tellimusest jäi täitmata. Tekkinud probleemide tõttu pidi

hageja ise Tallinnasse sõitma, millega kaasnesid lisakulud. Samuti oli hageja sunnitud

õmblustööd tellima osaliselt veel ka kolmandalt õmblejalt. Õmblemata jäi 3 paari pükse (stiilis

I), 4 paari pükse (stiilis II) ja 4 paari lühikesi pükse.

Hageja on seisukohal, et kostja pani toime olulise lepingurikkumise. Hageja taganes lepingust

14.01.2015. Kostja ei tagastanud materjale ega andnud neid üle uuele õmblejale. Kuna kostja

teavitas, et ta ei ole valmis tellituid töid teostama, siis puudus vajadus täiendava tähtaja

andmiseks.

Hagejale tekkis kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu kahju: teisele õmblejale makstud lisakulud

1190,73 eurot; esemete müügist saamata jäänud tulu 460,47 eurot; kaotsiläinud materjalide

väärtus 395,50 eurot; tagastamata materjali (voodri) kulu 62,25 eurot; lisandunud transpordi-,

reisi-, majutus- ja kommunikatsioonikulud kokku 1017,59 eurot (materjali transpordikulud

142,38 eurot, telefonikõned 39,55 eurot, transpordikulud Eestisse ja tagasi 713,22 eurot, reisi

lisakulud 122,44 eurot); õigusabikulud 480 eurot.

Kostja vastuväited hagile

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei vaidlusta, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping.

Kostja leiab, et hageja ei ole lepingust kehtivalt taganenud. Täitmata on lepingust taganemise

formaalne ja materiaalne eeldus. Hageja ei ole teinud taganemisavaldust. Kostja hinnangul ei

ole hageja tõendanud, et kostja oleks toime pannud olulise lepingurikkumise, mis annaks

hagejale õiguse lepingust taganeda. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et hageja on lepingut

rikkunud, ei ole hageja andnud kostjale täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Materjalide

ja töö üleandmine teisele õmblejale oli kostja ettepanek probleemi lahendamiseks. Kostja andis

materjalid teisele õmblejale üle. Kostja vastutuse välistab samuti vääramatu jõud – töötajate

streik.

Kostja on seisukohal, et hageja pole tõendanud tekitatud kahju suurust. Asjaolu, et hageja leidis

teised õmblejad, kelle hinnad olid kõrgemad kui kostjal, ei saa olla kahju hüvitamise eelduseks.

Saamata jäänud tulu osas leiab kostja, et see on tõendamata ning kliendile allahindluse tegemine

oli hageja otsustus, mille eest ei vastuta kostja. Kaotsiläinud materjalide osas leiab kostja, et

hageja ei ole tõendanud materjalide kinnipidamist kostja poolt. Tagastamata on kostja poolt

vaid vooder, mida kostja on lubanud otsida. Ka ei nõustu kostja hageja käsitlusega, et

telefonikõnede, lennu- ja rongipiletite või majutusteenuse kulu on vaadeldav hageja kahjuna.

Kostja hinnangul on tõendamata põhjuslik seos. Ka materjalide transpordikulud ei ole

põhjendamatud, sest selline kulu oleks kaasnenud ka tellimuse nõuetekohase täitmise korral. Kuna

põhinõue on alusetu, ei ole põhjendatud ka õigusabikulud.

Maakohtu põhjendused

3. Hagi tuleb osaliselt rahuldada.

4. Käesolevas asjas vaidlevad pooled lepingust taganemise kehtivuse, tagasitäitmise ja lepingu

rikkumisega tekitatud kahju üle.

5. Käesolevas asjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:

 Pooled leppisid kokku, et kostja õmbleb hagejale 16 jakki, 8 mantlit, 15 paari pükse

(stiilis I), 19 paari pükse (stiilis II) ja 9 paari lühikesi pükse;

 Hageja saatis kostjale õmblustöödeks vajamineva materjali (kanga, nööbid,

voodrimaterjalid jne);

 Lepingu täitmise tähtaeg oli 15.01.2015;

 Kostja jättis töö tegemata.

6. Tegemist on piirülese vaidlusega. Hageja asukoht on Suurbritannia ja Põhja-Iiri

Ühendkuningriigis ja kostja asukoht on Eestis. Pooled ei ole kokku leppinud kohtualluvuses

ega kohaldatavas õiguses.

Asi allub Eesti kohtule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 (Brüsseli

Ibis määrus) art 4 lg-s 1 sätestatud üldise kohtualluvuse järgi.

Asjas kohaldub Eesti õigus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 593/2008 (Rooma

I määrus) art 4 lg 1 p (b) alusel. Käesolevas asjas on kostja teenuse osutajaks, sest lepingupoole

kohustus seisnes õmblustööde tegemises.

7. Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1

järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama

teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest

tasu. Pooled ei vaidle, et hageja andis kostjale õmblustöödeks vajamineva materjali (kangad,

nööbid, voodrimaterjalid). Seega oli kostja kohustuseks õmblustööd ja tegemist ei ole

valmistatavate asjade müügiga VÕS § 208 lg 1 mõttes.

8. Hageja hinnangul on kostja lepingut rikkunud, mistõttu on tal õigus kasutada

õiguskaitsevahendeid. Hageja väitel on ta lepingust kehtivalt taganenud (VÕS § 101 lg 1 p 4)

ning lepingu rikkumisest tulenevalt nõuab kahju hüvitamist (VÕS § 101 lg 1 p 3). Kohus on

selgitanud kirjalikus eelmenetluses nõude eeldusi ja tõendamiskohustust (tl 95, 113).

9. Esmalt hindab kohus, kas töövõtuleping on lõppenud hagejapoolse taganemisega. VÕS § 116

lg 1 järgi lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat

kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Lepingust taganemise kehtivuseks

peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele

õigel ajal taganemisavaldus (VÕS § 118, § 188 lg 1) kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused,

s.t taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine VÕS §

116 mõttes.

Puudub vaidlus, et kostja hageja tellimust ei täitnud ning hageja tellimuse täitsid kolmandad

isikud. Selle tingis asjaolu, et kostja teatas 13.01.2015, et ei saa töid tähtaegselt teostada

(13.01.2015 kl 6.39 e-kiri, tl 38, tõlge tl 42).

Kostja leiab, et tema käitumine on vabandatav, sest töötjad streikisid. Kohus märgib, et

käesoleval juhul ei tõusetu rikkumise vabandatavuse küsimust (VÕS § 103), sest VÕS § 105

järgi on võlausaldajal sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest,

lepingust taganeda.

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab

kohustuse rikkumise eest, õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või

leping üles öelda, samuti alandada hinda.

10. Lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele poolele (VÕS § 188 lg

1). Kohtupraktikas on leitud, et põhikohustuse täitmise asemel kahju hüvitamise nõudmist saab

tuvastatud asjaoludel vaadelda konkludentse taganemisena lepingust (vt Riigikohtu lahend nr

3-2-1-31-08, p 16). 13.-18.01.2015 ei saanud hageja kostjaga ühendust ning 09.02.2015 kl

13.52 e-kirjas nõudis hageja kostjalt kahju hüvitamist (tl 39, tõlge 43). Seega on hageja

konkudentselt lepingust taganenud kulutuste hüvitamise nõudmisega.

Kostja leiab, et tegemist ei olnud olulise lepingu rikkumisega. Kohus selle seisukohaga ei

nõustu. Kostja teavitas hagejat enne tähtaja saabumist, et ei saa lepinglist kohustust täita.

Tähtaja saabumisel kostja töid üle ei andnud. Reeglina tuleb töövõtulepingu puhul anda

töövõtjale täiendav tähtaeg (VÕS § 116 lg 4). Käesoleval juhul ei pidanud hageja kostjale

täiendavat tähtaega lepingu täitmiseks andma, sest kostja teatas, et ta oma kohustust ei täida.

Seega on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks olnud tulemust.

11. Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 esimesest lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad

lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt

võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu

tagastamist (või üleantu väärtuse hüvitamist VÕS § 189 lg 2 järgi) ning saadud viljade ja muu

kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu.

12. Hageja nõuab kostjalt hinnavahe hüvitamist. VÕS § 135 lg 1 järgi kui kahjustatud lepingupool

tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta

saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib

kahjustatud

lepingupool

kohustust

rikkunud

lepingupoolelt

kahjuhüvitisena

nõuda

lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist.

Hageja tellis õmblustööd teiselt töövõtjalt tasuga 1988 GBP (tl 46). Vaidlustamata andmetel

pidi hageja kostjale tasuma 934,25 GBP. Asendustehingust tuleneva hinna vahe on (1988 –

934,25) 1053,75 GBP. Hageja on arvutanud summad eurodesse 05.02.2018 kursiga 1,13.

Kostja ei ole arvutuskäiku vaidlustanud. Kui kostja leidis, et asendustehingu tasu on

ebamõistlikult kõrge ning tegemist ei ole turuhinnaga, siis tulnuks kostjal oma väidet tõendada.

Kohtu hinnangul on asendustehing tehtud mõistlikul viisil ning see on tehtud taganetud lepingu

asendamiseks. Asendustehingu tingimused ei pea olema identsed algse lepinguga, nt tarneaja

osas. Hageja nõue asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumiseks on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1190,73 eurot.

13. Hageja nõuab kostjalt tagastamata voodrimaterjali 62,25 eurot ja kasutatud materjali väärtuse

hüvitamist 395,50 eurot. Voodrimaterjali hinda tõendab hageja T. C.F.S.p.A. arvega nr 701470

(tl 48 pöördel – 49). Muu materjali hinda tõendab hageja U.W. Ltd arvega nr 111700 (tl 51

pöördel – 52, tõlge tl 59 pöördel-60). Nõude aluseks on VÕS § 189 lg 2 p 2, 3.

Kuna lepingust taganemisel tekkis tagasitäitmise võlasuhe, siis oli kostja kohustatud

õmblustöödeks saadud materjali hagejale tagastama. Poolte Skype’i vestluse ja e-kirjadega on

tõendatud, et kostja kõiki lepingu täitmiseks saadud materjale hagejale ei tagastanud ega

andnud ka üle uuele töövõtjale (tl 99 pöördel, tõlge tl 101 pöördel, e-kiri 25.02.2015 kl 17.04

ja kostja esindaja 26.02.2015 vastus, tl 40 pöördel, tõlge tl 44 pöördel). Skype’i vestluses

arutavad pooled kanga asendamist ning kostja on vestluses avaldanud, et tema kaastöötaja

võttis kanga kaasa. Osa toodetest jäi valmis õmblemata ning nende riiete materjali ei olnud

võimalik enam kasutada, sest sellest olid tehtud väljalõiked. Teine töövõtja, kellega hageja tegi

asendustehingu, on 22.01.2015 kl 18.19 e-kirjas avaldanud, et materjali ei ole piisavalt ning et

tööde teostamiseks on vaja rohkem kui ühte nädalat (tl 103, tõlge tl 105). Kostja ei ole oma

vastuväiteid tõendanud.

Kanga „Tyrone Grey Classic“ hind oli 17,50 GBP/1 m. Tegemata jäänud pükstele oli

arvestatud: 2 m pikkadele pükstele ja 1,5 m lühikestele pükstele. Seega oli raisatud materjali

(tegemata jäi 7 paari pikki pükse ja 4 paari lühikesi pükse) 2 m x 7 x 17,50 = 245 GBP ja 1,5

m x 4 x 17,50 = 105 GBP. Hageja on arvutanud summad eurodesse 05.02.2018 kursiga 1,13.

Eelnevalt on kohus tuvastanud, et hageja on lepingust kehtivalt taganenud kostjapoolse olulise

lepingu rikkumise tõttu. Kohus ei ole tuvastanud VÕS § 190 lg-s 1 sätestatud hüvitamist

välistavaid asjaolusid. Seega on hageja nõue (62,25 + 395,50) 457,75 euro saamiseks

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

14. Hageja nõuab täiendava kahju hüvitamist. VÕS § 135 lg 3 järgi VÕS § 135 lõigetes 1 ja 2

sätestatu ei välista ega piira hinnavahet ületava kahju hüvitamise nõude esitamise õigust.

Kohtupraktikast tulenevalt võib võlausaldaja lepingu rikkumise korral nõuda VÕS § 115 lg 1

ning §-de 127 ja 128 alusel kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised

eeldused (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-173-12, p 15):

 võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

 võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);

 võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

 kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

 kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav,

v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

 rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Hageja nõuab kostjalt otsese varalise kahju ja saamata jäänud tulu hüvitamist (VÕS § 128 lg 3,

4). Kohus analüüsib kulutusi, mis hageja arvates on seotud kostjapoolse lepingu rikkumisega.

15. Hageja nõuab kostjalt saamata jäänud tuluna (407,50 GBP) 460,47 eurot, mis tuleneb sellest,

et tähtaja rikkumise tõttu pidi hageja tegema kliendile allahindluse. Allahindluse tegemist

tõendab hageja B. C.le esitatud arvega nr 14011 (tl 52 pöördel, tõlge tl 60 pöördel). Kohtu

hinnangul on kostja sellise kahju eest vastutav, kahju on hõlmatud rikutud lepingulise

kohustuse kaitse-eesmärgiga ja ettenähtav ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.

Kuna hageja rikkus oma teise lepingupartneri ees tähtajalist kohustust, siis sellest tulenevad

leppetrahvid ja allahindlused on põhjuslikus seoses kostjapoolse rikkumisega. Seega on hageja

nõue 460,47 euro saamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

16. Hageja nõuab kostjalt transpordikulude (126 GBP) 142,38 eurot, telefonikõnede (35 GBP)

39,55 eurot, reisikulude (631,17 GBP) 713,22 eurot, Eestis kantud majutuskulude 122,44 eurot

hüvitamist. Hageja on arvutanud summad eurodesse 05.02.2018 kursiga 1,13. Hageja tõendab

kulutusi kuludokumentidega (lennupiletid tl 46 pöördel – 47, 49 pöördel, tõlge tl 54 pöördel-

55, 57 pöördel, majutuskulud tl 50, 53, tõlge tl 58, 61, telefonikõned tl 50 pöördel, tõlge tl 58

pöördel, rongipilet tl 51, tõlge tl 59).

Arvestades vaidluse asjaolusid leiab kohus, et eeltoodud kulutustest saab lugeda rikutud

lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga hõlmatuks, ettenähtavaks ja põhjuslikus seoses

olevaks telefonikõnedele tehtud kulusid 39,55 eurot. Muude kulude osas leiab kohus, et kostja

ei saanud lepingu sõlmimise ajal ette näha, et temapoolse lepingu rikkumise tagajärjel lendab

hageja Eestisse, millega kaasnevad kulud, mis on suuremad lepinguga saadavast tasust. Seega

on hageja nõue 39,55 euro saamiseks põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

17. Hageja nõuab kulusid õigusabile (120 + 360) 480 eurot, mida tõendab esitatud võlanõude ja

arvetega (tl 62, 65, 68, arvete tõlked tl 121-122). Kohtu hinnangul on kohtueelses menetluses

kantud õigusabikulude hüvitamise nõude eeldused täidetud, sest õigusteenuse vajaduse tingis

kostjapoolne lepingu rikkumine. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid kulu suurusele. Kahju on

hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga ja ettenähtav ning rikkumise ja kahju

vahel on põhjuslik seos. Seega on hageja nõue 480 euro saamiseks põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

18. Hageja nõuab kostjalt seadusjärgset viivist alates hagi esitamisest kuni kohustuse täitmiseni.

Hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1. Kohus rahuldab

põhinõude summas 2628,50 eurot. Perioodi 15.02.2018 - 13.09.2018 eest on viivis (211 päeva)

121,56 eurot. Edasiulatuva viivise nõue on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele

TsMS § 367 alusel.

Menetluskulud

19. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled

menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi 73 % ulatuses.

Hageja menetluskulud jäävad 73 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud jäävad 27 %

ulatuses hageja kanda.

20. Tulenevalt menetluskulude jaotusest hindab kohus hageja menetluskulude suurust. Hageja

menetluskuludeks on riigilõiv 325 eurot, tõlgikulud 53,25 eurot ja lepingulise esindaja kulud

1480 eurot käibemaksuta (74 ja pöördel, tl 118 ja pöördel). Tegemist on menetluskuludega

TsMS § 138 lg 2, § 143 p 1 ja § 144 p 1 alusel.

21. Kohus leiab, et riigilõiv 325 eurot on põhjendatud menetluskulu, mis tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista summas 237,25 eurot (325 x 73 %). Samuti on põhjendatud tõlgikulud

53,25 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista summas 38,87 eurot (53,25 x 73 %).

22. Järgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kuludega seonduvat (TsMS § 144 p 1).

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. Seega tuleb maakohtul menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel

kontrollida lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust esindamisele kulunud aja ja

ühe tööühiku suhtes.

23. Kohus nõustub hageja esindaja tunnitasu suurusega 120 eurot käibemaksuta. Hageja taotlusel

mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta.

24. Kohus ei nõustu täies ulatuses menetluskulude nimekirjas märgitud hageja esindaja ajakuluga.

Kohus ei pea mõistlikuks hagiavalduse koostamise ajakulu 4 tundi ja 30 min. Hageja

lepinguline esindaja on pöördunud kostja poole ka kohtuväliselt. Seega olid esindajale vaidluse

asjaolud teada (vt 24.11.2017 vastuskiri, tl 24). Selles osas on kohus rahuldanud hageja

kohtueelsete õigusabikulude nõude 360 eurot. Kohus peab põhjendatuks hagiavalduse

koostamise ajakulu (toimingud kuupäevadel 01.02-02.02.2018) 2 tundi. Lisaks vähendab kohus

30.05.2018 menetlusdokumendi koostamise ajakulu (toimingud kuupäevadel 29.05-

30.05.2018) ja peab põhjendatud ajakuluks 1 tund.

Kohus ei pea põhjendatuks 28.02.2018 täiendatud hagiavalduse ja 15.03.2018 menetluskulude

nimekirja koostamise ajakulu kokku 2 tundi ja 30 min. Kohus leiab, et vandeadvokaadi puhul

saab eeldada, et esitatakse nõuetele vastav hagiavaldus, mistõttu pole täiendav ajakulu puuduste

kõrvaldamiseks põhjendatud. Lisaks märgib kohus, et menetluskulude nimekirja koostamise

ajakulu ei ole hüvitatav (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-77-14, p 12). Ülejäänud osas on hageja

esindaja ajakulu põhjendatud.

Seega on hageja esindaja kulu põhjendatud 4 tunni ja 20 min ulatuses. Tunnitasu 120 eurot

arvestades tähendab see 519,60 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista summas

379,31 eurot (519,60 x 73 %). Vastavalt hageja taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda viivist

(TsMS § 177 lg 4).

25. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu ei saa kohus kostja

menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata.

26. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur

kohtunik