2-18-100991/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-18-100991 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 12.september 2018.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-18-100991 Tsiviilasi

I. F.i hagi I. F.i vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2250 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja: I. F. (isikukood xxx) Hageja seaduslik esindaja: I. P. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx) Kostja: I. F. (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja lepinguline esindaja: Sergei Desjantikov (e-post teie.jurist@gmail.com) Asja läbivaatamine Kohtuistungil osalenud isikud Kohtuistung 23.08.2018.a Hageja seaduslik esindaja, kostja ja tema lepinguline esindaja

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista I. F.’ilt igakuine elatis 186 eurot I. F.’i kasuks tema ülalpidamiseks alates 13.01.2018.a kuni I. F.’i täisealiseks saamiseni.

3. Välja mõista I. F.’ilt tagasiulatuv elatis ajavahemiku 01.11.2017.a kuni 12.01.2018.a eest 350 eurot I. F.’i kasuks tema ülalpidamiseks.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Asjaolud

I. F. oma seadusliku esindaja I. P. kaudu esitas 13.01.2018.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse

2-18-100991 2

I. F.i vastu elatise 250 eurot saamiseks. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 15.03.2018.a määrusega on nõue edastatud menetlemiseks Harju Maakohtule.

Hageja nõue, kostja vastuväited 28.03.2018.a on hageja I. F. esitanud I. F.i vastu hagiavalduse alammääras elatise saamiseks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 13.01.2018.a ja tagasiulatuva elatise saamiseks perioodi 01.11.2017.a kuni 12.01.2018.a eest. Kostja I. F. on kirjalikus vastuses ja suuliselt kohtuistungil esitatud seisukohas nõus tasuma elatist 125 eurot kuus. Tagasiulatuva elatise tasumisega kostja nõus ei ole. Kostja palub elatise väljamõistmisel arvestada, et hageja viibib regulaarselt isa juures ja ise peab teda vahetult üleval.

Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi elatise väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt.

Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Ema on lapse vajadused ühes kuus nimetanud alljärgnevalt: eluasemekulu 196 eurot toidukulu 150 eurot transpordikulu 64 eurot tervishoiukulu 20 eurot hügieenikulu 5 eurot kulutused koolikohustuse täitmiseks 99 eurot riiete ja jalanõue kulu 50 eurot Kokku lapse kulud ühes kuus 584 eurot.

Hageja seadusliku esindaja nimetatud kuludest toidukulu 150 eurot, tervishoiukulu 20 eurot, hügieenikulu 5 eurot, riiete ja jalanõude kulu 50 on mõistlikud ja põhjendatud kulud. Nimetatud kulusid tõendada ei ole vaja, kuna on ilmne, et hagejal on sellised kulutused.

Hageja seaduslik esindaja on esitanud kirjalikud tõendid selles, et hageja elukoha üürikulu on 420 eurot kuus ja kommunaalteenuste kulu keskmiselt 125 eurot kuus. Korteris elab kolm isikut, seega on hageja eluasemekulu ühes kuus 182 eurot. Hageja seaduslik esindaja seletas kohtuistungil, et kulutuste hulka koolikohustuse täitmiseks summas 99 eurot, on ta arvestanud lasteaiakulu ja huvitegevuse kulu. Hageja seaduslik esindaja on esitanud konto väljavõtte, millest nähtub, et hageja lasteaiakulu on keskmiselt 67 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on esitanud kirjaliku tõendi, et lapse huvitegevuse kulu on keskmiselt 29 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on nimetanud, et hageja transpordikulu on 64 eurot kuus ja seletas kohtuistungil, et kulu tuleneb sellest, et laps elab xx, aga tema lasteaed asub xxx, kodust 12-13 km kaugusel. Hageja seaduslik esindaja ei ole transpordikulusid tõendanud, samuti on Tallinnas

2-18-100991 3

ühistransport tasuta. Seega määrab kohus hageja transpordikuluks kohtupraktikas tavapärase 20 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja vajalikud ja põhjendatud kulud 523 eurot kuus, millest hageja seaduslik esindaja nõuab 250 euro tasumist.

Tsiviilasjas nr 2-18-7534 soovis I. F. osaliselt lõpetada vanemate ühine hooldusõigus lapse I. suhtes sealhulgas määrata ka lapse viibimiskohta. Vanemad lõpetasid hooldusõiguse vaidluse 06.09.2018.a kompromissiga selles, et lapse hooldusõiguses muudatusi ei tehta. TsMS § 230 lg

3 kohaselt kasutab kohus käesolevas tsiviilasjas tõendida eestkosteasutuste Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse ja Tallinna Põhja-Tallinna Valitsuse arvamusi. Nimetatud arvamustest ilmneb, et laps viibib isa juures igal nädalavahetusel reedest esmaspäevani, seda kinnitasid nii lapse ema kui ka isa. Lapsevanemate selgitustest kohtuistungil ilmnevalt viibis laps isa juures juulis 25 päeva. Nimetatu on kohtu hinnangul võimalik suvisel perioodil puhkuste ajal ning tavaline isa juures viibimise aeg on nädalavahetused.

Hageja seaduslik esindaja kohtuistungil kinnitas jätkuvalt, et nõuab alammääras elatist, kuigi laps viibib regulaarselt ka isa juures. Ema väitel ostab tema kõik riided ja tasub lasteaia, ringidetrennide eest. Ema esitas kirjalikud tõendid, et lasteaia ja huvitegevuse eest tasub tema. Isa avaldas kohtuistungil, et tema ei pea lapsele riideid ostma, saab riided tasuta. Isa seletas, et lapsel on isa juures oma tuba, isa ostab talle toidu ja hügieenitarbed, osaleb lapsega erinevates tegevustes. Isa esitas kirjalikud tõendid, millest nähtuvalt on tema elukoha eluasemekulu igas kuus 120 eurot. Korteris elab kolm inimest, seega on lapse kulu 40 eurot. Kogutud tõenditest nähtub, et laps viibib isa juures igas kuus keskmiselt 12 ööpäeva (neli nädalalõppu) ning nimetatud ajal peab isa teda vahetult üleval. Lapse huvitegevuse, riiete ja lasteaiakulusid kannab ema ainuisikuliselt, muid lapse kulusid kannavad ema ja isa mõlemad.

Huvitegevuse, lasteaia ja riiete-jalanõude kulu on 146 eurot (50 + 67 + 29). Nimetatud kuludest tuleb kostjalt välja mõista ½ ehk 73 eurot. Ülejäänud hageja kulud moodustavad 377 eurot (150 + 20 + 5 + 182 + 20). Nimetatud kulude jagamisel arvestab kohus isa juures viibitud aega 12 päeva kuus ning pooled peavad võrdselt kandma ema juures viibitud aja kulusid 226 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 113 eurot. Kokku tuleb seega kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis ühes kuus 186 eurot.

PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva elatise periood on 01.11.2017.a kuni 12.01.2018.a eest. Nimetatud perioodil ei ole kostja tasunud novembri ja detsembri 2017.a elatist ning on tasunud jaanuari 2018.a elatise. 2017.a oli elatise alammäär 235 eurot ja 2018.a on elatise alammäär 250 eurot. 235 eurot moodustab 250-st eurost 94%. Kohus arvestab seda ja mõistab tulevikku suunatud elatisest 186 eurot 2017.a novembri ja detsembri kummagi kuu eest välja 94% 186-st eurost, seega 350 eurot.

Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik