2-18-102859/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-18-102859

1 / 5

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus

Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Otsuse tegemise aeg ja koht 12. september 2018, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-102859 Tsiviilasi Aktsiaselts (lühend AS) PlusPlus Capital hagi Y Mi vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 1 871,18 eurot Asja lahendamise viis Kohtuistungil 12. septembril 2018 Menetlusosalised ja esindajad Hageja: AS PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja M Š

Kostja: Y M (isikukood xxx) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Y Milt AS PlusPlus Capital kasuks võlgnevus 1 315,20 eurot, intressid 234,40 eurot ja viivised 216,45 eurot.

3. Välja mõista Y Milt AS PlusPlus Capital kasuks lepingult 1 ja 2 tulevikus sisse nõutavaks muutuvad viivised võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata põhisumma 1 315,20 euro jäägilt hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o alates 11.05.2018.

4. Tagaseljaotsus on viivitamata täidetav.

5. Jätta AS PlusPlus Capital menetluskulud Y Mi kanda. Y Mi menetluskulud jätta tema enda kanda.

6. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

2-18-102859

2 / 5

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtu Narva kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Nõuded kajale on sätestatud TsMS § 416. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Danske Bank EE513300333522160001 või Luminor Bank EE221700017003510302 (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud, menetluse käik

Pärnu Maakohus 04.05.2018 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis AS PlusPlus Capital nõude Y Mi vastu 2 265,26 euro saamiseks Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 10.05.2018 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu.

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bigbank AS (endine Kaupmehe Järelmaks OÜ, edaspidi on nimetatud: pank) ja kostja 06.07.2015 järelmaksulepingu nr 1519594/96tl (on edaspidi nimetatud: leping 1) ning 20.07.2015 järelmaksulepingu nr 1521252/96sa (on edaspidi nimetatud: leping 2).

Lepingu 1 kohaselt võimaldas pank kostjale järelmaksu summa 1 008,50 eurot kauba ostmiseks. Järelmaksu summa andis pank kostja soovil üle müüjale (x OÜ) ning kostja kohustus järelmaksu summa tagastama pangale maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 12.10.2015 summas 37,51 eurot kuni viimase osamakseni 10.07.2019 summas 37,33 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 30,6329 % aastas. Lepingu üldtingimuste punkti 1.1. järgi kohustus kostja tasuma püsimaksetena järelmaksu, järelmaksu intressi ja lepinguhaldustasu vastavalt maksegraafikule. Maksegraafiku igakuised

2-18-102859

3 / 5

annuiteetmaksed sisaldasid järelmaksu summa ja intressi. Kostja rikkus lepingu p.1.1., lepingu sõlmimisest ei teinud ühtegi osamakset. Lepingu üldtingimuste p.5.1.1. oli pangal õigus leping üles öelda ja nõuda kostjalt lepingu ennetähtaegset täitmist, kui Laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses 3 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Pank teavitas lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 14.04.2016.

Lepingu 2 kohaselt võimaldas pank kostjale järelmaksu summa 306,70 eurot kauba ostmiseks. Järelmaksu summa andis pank kostja soovil üle müüjale (xxx OÜ) ning kostja kohustus järelmaksu summa tagastama pangale maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 15.10.2015 summas 11,28 eurot kuni viimase osamakseni 15.08.2019 summas 11,15 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 30,6329 % aastas. Lepingu üldtingimuste punkti 1.1. järgi kohustus Kostja tasuma püsimaksetena järelmaksu, järelmaksu intressi ja lepinguhaldustasu vastavalt maksegraafikule. Maksegraafiku igakuised annuiteetmaksed sisaldasid järelmaksu summa ja intressi. Kostja rikkus Lepingu p.1.1, lepingu sõlmimisest ei teinud ühtegi osamakset. Lepingu üldtingimuste p.5.1.1. oli pangal õigus leping üles öelda ja nõuda kostjalt lepingu ennetähtaegset täitmist, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses 3 üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Pank teavitas lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei pidanud kuulutas pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 05.05.2016.

27.11.2017 loovutas pank oma nõuded kostja vastu PlusPlus Capital AS-ile. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.

Hageja nõude suurus Leping 1: Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad 1) põhivõlgnevus: 1008,50 eurot 2) intressid 176,75 eurot (alates esimesest osamaksest 12.10.2015 kuni lepingu ülesütlemiseni 14.04.2016) 3) viivised summas 167,06 eurot (hageja loobub lepingus kokkulepitud viivise suurusest ja nõuab viivist seadusjärgselt %-määralt).

Leping 2: Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad 1) põhivõlgnevus: 306,70 eurot 2) intressid 57,65 eurot (alates esimesest osamaksest 15.10.2015 kuni lepingu ülesütlemiseni 05.05.2016) 3) viivised summas 49,39 eurot (hageja loobub lepingus kokkulepitud viivise suurusest ja nõuab viivist seadusjärgselt %-määralt:

Hageja nõue kokku on: - põhisumma nõue kokku lepingutelt: 1008,50 + 306,70 = 1315,20 eurot - intressid kokku Lepingutelt: 176,75 + 57,65 = 234,40 eurot - viivis kokku lepingutelt: 167,06 + 49,39= 216,45 eurot. Samuti nõuab hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvate viiviste väljamõistmist.

Kostja ei tunnistanud hagi täies ulatuses. Tema ei sõlminud järelmaksulepingud, kostja allkirjad on võltsitud. Kostja soovis tsiviilasja läbivaatamist kohtuistungil.

2-18-102859

4 / 5

Kohus määras asja lahendamise kohtuistungil. 12.09.2018 toimuvale kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohtuistungil hageja taotles kohtult tagaseljaotsuse tegemist. Kostjale on kohtukutse isiklikult kättetoimetatud 24.07.2018 allkirja vastu (tl 57). Kutses on selgitatud mitteilmumise tagajärgi. Kostja ei ole kohtule teatanud mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ega vastavat põhjendust. Samuti ei ole ta taotlenud kohtuistungi edasilükkamist.

Kohtu seisukoht

Kohus leiab, et käesolevas asjas võib hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kui menetlusosaline ei saa kohtusse ilmuda, peab ta TsMS § 345 järgi sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Kostja ei ole seda teinud ega istungi edasilükkamist taotlenud.

Kui kostja kohtuistungile või eelistungile ei ilmu, teeb kohus TsMS § 410 järgi kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.

Vastavalt TsMS § 413 lg 1 kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Kohus leiab, et hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks on õigustatud ja tagaseljaotsuse tegemine hageja kasuks on põhjendatud. Tagaseljaotsuse tegemise eeldused on kohtu hinnangul antud juhul täidetud. Hagi on kohtu hinnangul hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seetõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud juhul ei esine.

TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus antud tagaseljaotsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda.

Vastavalt TsMS § 174 lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Vastavalt TsMS § 174 lg 4 esimesele lausele kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

2-18-102859

5 / 5

jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova kohtunik