1-16-97/64 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (4) Kriminaalasi nr 1-16-97

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. september 2018 (istung toimus Jõgeva kohtumaja kaugkohtuistungina 28.08.2018 ) Kriminaalasja number 1-16-97 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Alar Häidberg (esitas arvamuse kirjalikult) Taotlus H. tingimisi enne tähtaega vangistusest Z vabastamiseks

elektroonilise järelevalvega Süüdimõistetu H.Z

isikukood , asukoht: viibib karistuse XXX kandmisel Tartu Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja Tambet Laasik RESOLUTSIOON

Jätta H.Z Harju Maakohtu 21.01.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1- 16-97 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD

JA MENETLUSE KÄIK H. on süüdi tunnistatud Z Harju Maakohtu 21.01.2016. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-

97 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks mõistetud 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju maakohtu 19.11.2014. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 7 kuud ja 26 päeva võrra ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud 26 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 2, 5 alusel määrati, et

2 (4) H. ile mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 6 kuud vangistust. Kohus Z- määras, et ülejäänud osa vangistusest, s.o 2 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust, ei pöörata täitmisele kui H. 3 aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja järgib KarS Z § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel oli H. kohustatud Z

käitumiskontrolli ajal alluma ravile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxus, teavitades kriminaalhooldajat regulaarselt ravil käimise kuupäevadest. KarS § 75 lg 2 p 9 kohaselt oli H. kohustatud alluma elektroonilisele valvele vastavalt KarS § 75 Z 1 lg 3 p 1 tähtajaga 6 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel loeti H. eelvangistuses viibitud aeg Z karistusaja hulka ning karistusaja alguseks loeti 09.09.2015. us 06.02.2016. Kohtuotsus jõust

Harju Maakohtu 28.04.2016. a määrusega pikendati KarS § 751 lg 5 alusel H. ile Z- määratud elektroonilise valve tähtaega ühe kuu võrra.

Harju Maakohtu 13.09.2016. a määrusega kohustati H. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel Z osalema

kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajal sotsiaalprogrammis „Vihajuhtimine“. Harju Maakohtu 03.11.2016. a määrusega määrati H. ile lisakohustused KarS § 75 lg Z- 2 p 2 ja KarS § 75 lg 2 p 21 alusel. Harju Maakohtu 14.06.2017. a määrusega pöörati KarS § 74 lg 4 alusel H. ile Harju Z-

Maakohtu 21.01.2016. a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus- 2 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust täitmisele

. Karistusaja alguseks loeti 28.03.2017. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 25.03.2020.

Kohtule e et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava

sitatud materjalidest nähtub, H.Z vangistusest tingi elektroonilise valve kohaldamisega. misi enne tähtaega vabastamist

P ise osas rokurör esitas enda arvamuse H. tingimisi enne tähtaega vabastam Z kirjalikult. Prokurör leidis, et süüdimõistetu negatiivne isik, kuriteo toimepanemise asjaolud, karistuse kandmise ajal esinenud probleemid ning uue kuriteo toimepanemine katseajal ei võimalda tema tingimisi enne tähtaega vabastamist toetada. Lisaks eeltoodule märkis prokurör, et riminaalasi nr 17230100101 H.

Z Harju Maakohtu menetluses on k süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 264 lg 1 p 2 järgi. Kohtuistung on planeeritud 10.09.2018. Prokurör leidis, et kui isik käitub kehtivat korda eiravalt ka range järelevalve tingimustes vangistusasutuses, on risk selleks, et ka vabaduses saab tema käitumine olema kehtivat korda eirav, väga kõrge. Suuremale retsidiivsusohule viitab ka isiku varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumine, kuivõrd isik ei ole suutnud kinni pidada kriminaalhooldusega kaasnevatest tingimustest ja on toime pannud katseajal uue kuriteo.

H. tähtaega vabaneda. Z avaldas, et soovib tingimisi enne Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ning milline on tema tervislik seisund. Ta selgitas, milliseid rikkumisi on toime pannud ning lisas, et pärast viimast kartseris veedetud aega on tal tekkinud soov teisi aidata ning hakata ka ise seaduskuulekalt käituma. Kartseris oli ta enda sõnul juuli lõpus või augusti alguses sel aastal. Lähedastest on tal ema, kellega saab hästi läbi. Kinnipeetav andis ülevaate ka sellest, millega plaanib pärast karistuse kandmiselt vabanemist tegelema hakata ning millised saavad olema tema elutingimused. Pooleli oleva krimin

aalasja kohta selgitas süüdimõistetu, et ta on süütu.

Kaitsja esitas kohtule hinnang ja seisukoht poja kohta koos täiendavaid tõendid: Anne H.Z taotlusega tema vabastamiseks, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kaitsja Tambet Laasiku päring tervisliku seisundi ja ravivõimaluste osas Tartu Vanglasse ning vastus antud

3 (4) päringule, Anne H. ile väljastatud vastuse päringute kohta, mis Z- d ta on Tartu Vanglale teinud (kohus tagastas, kuna on esitatud 24.08.2018). Kokkuvõttes pidas kaitsja oluliseks, et H.Z on võimalus tööle minna. H. on tugev Z vabaduses elukoht ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kaitsja taotles astamist tingimisi enne

H. vab tähtaega. Z

KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 9 sätestatud 2 punktis elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on H. temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe Z kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema t elukohta. Korter kuulub vabanemisjärgse kinnipeetava emale ning on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kinnipeetava ema Seega on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. esinevad formaalsed alused

taegseks H. tingimisi vangistusest ennetäh Z vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.

H. kriminaalkorras karistatud väljapressimise ja varguste Z on varasemalt eest, praegu kannab süüdimõistetu karistust kehalise väärkohtlemise eest. Oluline on, et käesolev

kuritegu on pandud toime varasema, s.o Harju Maakohtu 19.11.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-9135

vaatamata sellele, määratud katseajal. Vähetähtis ei ole seegi, et et

käesolev kuritegu oli toime pandud katseajal, andis kohus H. ile veel kord Z- võimaluse kanda osa Süüdimõistetu ei suutnud täita talle karistusest vabaduses. ka sel korral katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi ning mõistetud karistuse ärakandmata osa tuli samuti et täitmisele pöörata. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub lisaks eeltoodule, Harju Maakohtu menetluses on kriminaalasi nr 1-18-2684 H. süüdistuses KarS § Z 264 lg 1 p 2, KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi Kõigi kuritegude puhul on üheks kannatanuks olnud . H. ema. Z

Ka karistuse kandmise ajal ei ole s mine paranenud, tal on mitu kehtivat üüdimõistetu käitu distsiplinaarkaristust. Kohtuistungil selgus, et viimati karistati vangla korra H.Z rikkumise eest kartseriga käesoleva aasta juuli lõpus või augusti alguses, s pärast vangla .o poolt kohtule iseloomustuse esitamist, mistõttu kinnipeetava isiklikus toimikus selle kohta andmeid ei ole. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole H. taasühiskonnastavates Z tegevustes osalenud. Kinnipeetav kinnitas kohtuistungil vastupidist. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on kohtu hinnangul head, kuid ei erine oluliselt varasematest ega ole seetõttu antud juhul määrava tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel.

Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et H. puhul ei esine Z selliseid asjaolusid, mi H. -ile Z s tema vabastamist tingimisi enne tähtaega võimaldaksid. on antud korduvalt võimalusi kanda talle mõistetud karistusi vabaduses, kuid süüdimõistetu ei ole sellega toime tulnud. Ta on rikkunud kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ning pannu Ka käitumine vangistuses, s.o korduvad d katseajal toime uued kuriteod. rikkumised, ei kinnita H. sõnades väljendatud valmidust muutuda. Z Isik, kes soovib vabaneda vangistusest enne tähtaega, peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline on õiguskuulekas käitumine ka karistuse kandmise ajal ja millised tagajärjed võib endaga kaasa

4 (4) tuua normide rikkumine. Alles siis, kui ka käitumine tegelikult muutunud on, saaks kohus asuda seisukohale, et soov ja valmidus muutuda on tegelik.

B.O välja vabastamine ei ole põhjendatud ka vaatamata tema terviseprobleemidele.

Kohtule esitatud täiendavate tõendite põhjal ei ole kahtlust, et H. tervislik seisund Z vajab suuremat tähelepanu vastuseks kinnipeetava ema ja kaitsja päringutele . Vangla on kinnitanud, e tervise eest kantakse hoolt. Vangla poolt pakutud t süüdimõistetu ravivõimalustest on süüdimõistetu ka omal soovil loobunud. Kui süüdimõistetu tervislik seisund on muutunud selliseks, et ei võimalda edasiselt karistust kanda, ei lahendata seda tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses, vaid selleks on ettenähtud eraldi menetlus KrMS § 425 sätestatud korras.

Eelneva põhjal jätab kohus H.Z tingi elektroonilise valve misi enne tähtaega kohaldamisega vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3

.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik