2-18-4470/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht

12. september 2018. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-4470 Tsiviilasi Rävala Õigusbüroo OÜ hagi T O vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 491,22 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Rävala Õigusbüroo OÜ (registrikood 14042462, asukoht Rävala pst 8, 10143 Tallinn) Hageja esindaja: Alla Žulinskaja (e-post info@ravalaburoo.ee) Kostja: T O

(isikukood xxx, elukoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu) Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista T Olt Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks kokku 323,76 eurot, millest põhivõlg 262,24 eurot, intress 48,02 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 13,50 eurot.

3. Välja mõista T Olt Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks viivis tasumata põhivõlalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 23.03.2018. a kuni põhivõla (so 262,24 eurot) tasumiseni.

4. Jätta hagi rahuldamata 67,65 euro ulatuses, so põhivõla 15 euro ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 52,65 euro nõude osas.

5. Otsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta 83% ulatuses T O ning 17% ulatuses Rävala Õigusbüroo OÜ kanda.

2. Välja mõista T Olt menetluskulud summas 157,70 eurot, so riigilõiv hagiavalduse esitamisel 83 eurot ning õigusabikulud summas 74,70 eurot, Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks.

3. Välja mõista T Olt Rävala Õigusbüroo OÜ kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

2(4)

Edasikaebamise kord

1. Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul arvates otsusest kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi või kohtukutse ei ole kättetoimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole EE062200221059223099 Swedbank AS-is, EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE513300333522160001 Danske Bank AS Eesti Filiaalis või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is.

3. TsMS § 472 lg 3 sätestab, et kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu.

4. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.

Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa.

TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud.

Kohus leiab, et hagi ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud põhinõude osas 15 euro ulatuses.

Hageja on hagiavalduses märkinud, et peale laenulepingu sõlmimist on kostja tasunud kokku 400,93 eurot, millest 1. järjekorras loeb hageja tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud summas 30 eurot (vastavalt üldtingimuste punktile 9.7 on meeldetuletus 1 x 5 eurot + ülesütlemise hoiatus 1 x 5 eurot + ülesütlemise teatis 1 x 15 eurot + loovutamisteade 1 x 5 eurot, kokku 30 eurot). VÕS § 113² lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt saadeti kostjale meeldetuletus 07.07.2017. a, ülesütlemise hoiatus 01.08.2017. a ning teade laenulepingu ülesütlemisest 11.09.2017. a. Laenuleping kostjaga öeldi üles 11.09.2017. a, seega on meeldetuletuskiri, ülesütlemise hoiatus ja ülesütlemise teatis kostjale saadetud laenulepingu kehtivusajal, mil, tulenevalt VÕS §113² lg-st 1, võis iga meeldetuletuskirja eest nõuda kostjalt hüvitist vaid kuni 5 eurot. Teatis nõude loovutamise kohta kohtu hinnangul võla sissenõudmiskulu ei ole (võlausaldajal on seadusest tulenev kohustus tarbijat nõude loovutamisest teavitada, VÕS § 412 lg 1).

Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul põhjendatud lugeda kostja poolt hagejale tasutud

3(4) 400,93 eurost tasutuks võla sissenõudmisega seotud kulud summas 15 eurot, põhivõlg summas 237,76 eurot ning intressid summas 148,17 eurot, millest tulenevalt on kostja põhinõude võlgnevuseks 262,24 eurot ja intressi võlgnevuseks 48,02 eurot

Kohus rahuldab hageja põhinõude seega 262,24 euro ulatuses ja jätab rahuldamata summas 15 eurot.

Hageja on arvestanud viivist määraga 36% aastas. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (tsiviilasi nr 3-2-1-25-16, p 13). Käesoleval juhul ületab nõutud viivisemäär 36% seadusjärgset viivisemäära 4,5 korda. Riigikohus on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel.

Eeltoodust tulenevalt on hageja viivisenõue kohtu hinnangul põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuivõrd kohus rahuldab hageja põhinõude 262,24 euro ulatuses (lugedes kostja poolt hagejale tasutuks põhivõla summas 237,76 eurot), on hageja nõue hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste osas põhjendatud summas 13,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 13,50 eurot ja jätab rahuldamata summas 52,65 eurot. Samuti tuleb eeltoodud põhjendustele tuginedes edasiulatuv viivis kostjalt välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kohus leiab, et kuivõrd hageja esitas nõude kogusummas 391,41 eurot, mille kohus rahuldas 323,76 euro ulatuses, siis on põhjendatud jätta menetluskulud 83% ulatuses kostja kanda ja 17% ulatuses hageja kanda.

Esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks kohtukulud, sh hageja poolt tasutud riigilõiv summas 100 eurot ja õigusabikulud 360 eurot.

TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.

Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 90 euro ulatuses. Kuivõrd riigilõivu on hageja tasunud seaduses sätestatud ulatuses, on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 190 eurot, so riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 90 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulud 83% ulatuses, so summas 157,70 eurot.

Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal

4(4) menetluskulud puuduvad.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik