2-18-11844/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 12. september 2018.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-11844 Tsiviilasi

Eesti Haigekassa hagi P. J.’i vastu kahju hüvitamise nõudes Tsiviilasja hind 236,14 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Eesti Haigekassa (registrikood 74000091), lepinguline esindaja Pille Pihler Kostja P. J. (isikukood xxx) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. 2. Välja mõista P. J.’ilt Eesti Haigekassa kasuks kahjuhüvitis 236,14 eurot. 3. Menetluskulud jätta P. J.’i kanda. Eesti Haigekassal menetluskulud puuduvad. 4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (12.09.2018). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 Asjaolud ja maakohtu põhjendused 1. Eesti Haigekassa (hageja) esitas 08.08.2018 maakohtule hagi P. J.’i (kostja) vastu kahjuhüvitise 236,14 euro saamiseks. 2. 24.08.2018 esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele, milles kostja võtab hagi õigeks tunnistades hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid. Lisaks palub kostja kohtul määrata nõude tasumise tähtajaks 31.12.2019, kuna kostja viibib vähemalt kuni 06.08.2019 erinevates kinnipidamiskohtades. 3. 27.08.2018 menetlusdokumendis andis hageja teada, et ei ole nõus võlgnevuse sissenõudmise peatamise või ajatamisega, kuid on nõus ositi tasumisega. 27.08.2018 pakkus kohus hageja väljatoodud tingimustel kostjale kompromissi. Kostja ettepanekule ei vastanud. 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 järgi kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 järgi kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi aluseks on teisele isikule tervisekahjustuse tekitamine, mida tõendab Harju Maakohtu 16.10.2017 otsus nr 1-17-6195 (tl 3-15 pöördel). Tegemist on hageja tagasinõudega kostja vastu, kes vastutab ravikindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu kindlustatud isik sai ravikindlustushüvitisi (ravikindlustuse seaduse § 26 lg 1). 5. Kostja palub kohtul määrata kindlaks otsuse täitmise kord selliselt, et nõude tasumise tähtajaks on 31.12.2019. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

Hageja ei ole andnud nõusolekut otsuse täitmise korra määramiseks kostja poolt taotletud viisil. Kohus on seisukohal, et puuduvad mõjuvad põhjused otsuse täitmise korra kindlaks määramiseks. Kinnipeetaval on võimalus teenida vanglas sissetulekut ning esitatud nõue ei ole ebamõistlikult suur, et selle tasumise tähtaega edasi lükata.

Menetluskulud 6. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja tulenevalt TsMS § 168 lg-st 6 menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja on esitanud kohtuväliselt kostjale nõude (tl 17). Kohtu hinnangul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda, sest ei esine TsMS § 168 lg-s 6 sätestatud eeldust menetluskulude hageja kanda jätmiseks. Hagejal menetluskulud puuduvad. 7. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik