1-18-4827/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

KOHTU MÄÄ R US Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.01.2010 Kohtla-Järve kohtumaja Kohtuasja number 1-05-1056 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kaitsja Peeter JOHANNSON Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskond, 1964 Kohtuasi

Viru Vangla materjalid M.P

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu M.P

sünd. , isikukood , XXX XXX

kodakondsuseta, kesktehniline

haridus, rahvuselt venelane, elukoht xxx, töökoht xxx, xxx Karistuse kandmise algus 17.05.2005 ja lõpp 17.05.2014 RESOLUTSIOON

Jätta M.P

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

Viru Vangla esitas 20.11.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.P

elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

M.P on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 02.06.2006 otsusega

Karistusseadustiku (KarS) §184 lg.2 p.1, 2 ja §214 lg.2 p.1, 4 järgi ning karistatud KarS §64 kohaldamisega vangistusega 9 aastat alates 17.05.2005.

2

Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavale on vangistuse ajal määratud 1

distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on Viru Vanglas olnud hõivatud riigikeele õppimisega, kus omandas riigikeele algtaseme kursused ja osales ka edasijõudnutele

mõeldud õppes. Samuti läbis kinnipeetav individuaaltöö psühholoogiga ja osales programmis Viha juhtimine. Abikoka kursused katkestas tervislikel põhjustel seoses

allergiaga. Kinnipeetava sõnul on ta motiveeritud elama seaduskuulekalt, kuid tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud, kes on külastanud teda ka vanglas. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalvega, kuna arvestades isiku kuritegelikku käitumist on säilinud risk edaspidiseks seadusrikkumiseks. Isikul puudub garanteeritud töökoht

ning juhul, kui ta ei ole piisavalt hõivatud ja majanduslikult kindlustatud, võib ta asuda uuesti kuritegelikule teele. Kinnipeetava suhtes on KMA-s hetkel menetluses pikaajalise elamisloa tühistamine.

Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses ei nõustu kinnipeetava elektroonilise

valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega ning

arvestas siinkohal kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo raskust ja karistuse

kandmise lõppaega. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt on kinnipeetav

kriminaalkorras karistatud kaks korda ja ka reaalset vangistust kannab teist korda.

Kinnipeetaval on olemas kindel elukoht, pikaajaline elamisluba ja kutseharidus.

Lähedastest on kinnipeetaval olemas ema, abikaasa, 3-aastane tütar ja õepoeg. Ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetava ema nõus, et poeg asub koos uue abikaasaga, kellega ta ei suhtle, elama tema juurde, samuti on ta nõus poega toetama

nii moraalselt kui materiaalselt. Abikaasa suhtleb kinnipeetavaga telefonija kirja

teel ning käib lühija pikaajalistel kokkusaamistel. Abikaasa on kinnipeetavat vabanemise korral nõus toetama nii moraalselt kui materiaalselt. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama ema juurde 4-toalisesse korterisse, kus praegu elab kinnipeetava ema koos lapselapsega ja mis vastab elektroonilise valve tingimustele. Garanteeritud töökohta kinnipeetaval vabanemise korral ei ole. Kinnipeetava ema on

pensionär, kes saab pensioni 5300 krooni kuus. Kinnipeetava abikaasa töötab, tema

palk on 4500 – 5000 krooni kuus. Isiku uue kuriteo toimepanemise riskid on järgmised:

- kinnipeetaval puudub vabaduses kindel töökoht

- kinnipeetav kannab vanglakaristust teist korda

- kinnipeetava suhtlusringkonnaks vabaduses olid kriminaalkorras

karistatud inimesed

- kinnipeetava viimane kuritegu oli seotud väljapressimisega, mis

näitab, et isik ei mõtle oma tegude tagajärgedele

- kuna kinnipeetav ei ole end süüdi tunnistanud, on alust eeldada, et

ta hakkab jälle tegelema narkootiliste ainete käitlemise ja väljapressimisega.

Maakohtu istung

Kinnipeetav M.P taotles maakohtu istungil enda vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega ja kinnitas, et käesolevaks ajaks on tal töökoht garanteeritud.

Prokuröri abi Sergei Travnikov leidis maakohtu istungil, et kinnipeetava vabastamine käesoleval ajal on ennatlik.

3

Kaitsja Peeter Johannson toetas maakohtu istungil taotlust ennetähtaegseks

vabastamiseks ning lisas, et kuna kinnipeetav on muutnud oma seisukohta toimepandud kuritegudesse, annab see alust loota, et ta ei jätka vabaduses kuritegude toimepanemist.

Maakohtu määruse põhjendused

Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu.

Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal,

samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Karistusregistri väljavõttest ja Viru Maakohtu 02.06.2006 otsusest nähtub, et M.P oli karistatud Narva Linnakohtu poolt 30.09.2002 reaalse vabadusekaotusega, kinnipidamiskohast vabanes pärast karistuse kandmist 20.11.2003 ning uued, I astme kuriteod pani toime juba alates 2004-st aastast.

Vangistuses on kinnipeetavale määratud üks distsiplinaarkaristus.

Asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on käesolevaks ajaks mõistetud 9-aastasest karistusest ära kandnud 4 aastat 8 kuud, kanda jääb veel 4 aastat 4 kuud. Maakohus

leiab, et arvestades toimepandud kuriteo raskust, laadi ja asjaolusid, on kinnipeetav

tänaseks kandnud ära liiga vähe talle mõistetud karistusest ja maakohtul puudub veendumus, et antud kinnipeetav suudab niivõrd pika katseaja läbida probleemideta.

Kindla elukoha ja garanteeritud töökoha olemasolu peab maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leiab, et üksnes need ei anna alust vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Praeguse abikaasaga ei ole kinnipeetav veel koos elanud.

Vabanemine elektroonilise järelevalvega eeldab väga suuri piiranguid. Maakohus

leiab, et M.P ei ole käesolevaks ajaks suuteline veel neid piiranguid, käitumiskontrolli nõudeid ja võimalikke lisakohustusi täitma.

Ülaltoodu alusel jätab maakohus M.P elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.

Anne PALMISTE Kohtunik