3-18-1356/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht

11. september 2018, Tartu Kohtuasja number 3-18-1356 Kohtuasi Martin Villemsi kaebus Tartu Vangla tegevuse peale

RESOLUTSIOON

Tagastada Martin Villemsi kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Martin Villems esitas 16. aprillil 2018 ja 23. aprillil 2018 Tartu Vanglale taotluse tema ohutaseme muutmiseks riskihindamisel. M. Villemsi hinnangul ei ole põhjendatud tema ohutase „kõrgohtlik“.

2. Tartu Vangla jättis 14. mai 2018 otsusega M. Villemsi taotluse rahuldamata. M. Villems esitas 24. mail 2018 vaide. Tartu Vangla jättis 18. juuni 2018 vaideotsusega nr 1-11/147-2 vaide rahuldamata.

3. M. Villems esitas 8. juulil 2018 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 18. juuni 2018 vaideotsuse nr 1-11/147-2 tühistamiseks ja ohutaseme muutmise kohustamiseks. Kaebaja leiab, et riskihindamise tulemusel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed, nt avavanglasse ümberpaigutamise piirang. Kaebaja ei nõustu, et tema ohutase on hinnatud kõrgohtlikuks, kui varasemalt on ta Tartus Vanglas viibimise ajal hinnatud alati ohtlikuks. Kaebaja viitab mh kuritegelikku ühendusse mitte kuulumisele ning kuriteo kaasosaliste ohutasemetele.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kaebaja vaidlustab kaebaja riskihinnangus märgitud ohutaset (s.o kõrgohtlik). Halduskohtu hinnangul puudub kaebajal õigus eraldiseisvalt vaidlustada riskihinnangus märgitud ohutaset.

5. Riskihinnang ei ole faktiväide, vaid prognoosotsustus.

6. Reeglina individuaalset täitmiskava või riskihindamist eraldiseisvalt vaidlustada ei saa, kuna tegemist on programmilise dokumendiga, millel vahetu mõju kinnipeetava õigustele puudub. Riskihindamine sisaldab üksnes hinnanguid asjaoludele, mis soodustavad uue kuriteo toimepanemist või mis viitavad kinnipeetava ohtlikkusele, kuid riskihindamine ega selle tulemus ei tekita, muuda ega lõpeta otseselt kinnipeetava õigusi ega kohustusi. Kinnipeetava õigusi mõjutab vahetult vangla konkreetne tegevus, mida on kinnipeetaval õigus vaidlustada. Riskihinnang ei ole faktiväide, vaid prognoosotsustus. Riskihinnang iseseisvalt ei piira kaebaja õigusi. Vangla konkreetse keelava või piirava tegevuse vaidluse raames saab kohus hinnata, kas tegevuse aluseks olnud teave kaebaja ohtlikkuse kohta on loodud kooskõlas kehtiva õigusega.

Kaebaja märgib, et riskihinnangu alusel võidakse piirata tema avavanglasse paigutamist. Halduskohtu hinnangul on kaebajal võimalik vaidlustada täitmiskavas märgitud ohtlikkuse tase koos vangla otsustusega, millega keeldutakse isiku avavanglasse paigutamisest või ennetähtaegsest vabastamisest (vt Tartu Ringkonnakohtu 25. mai 2017. a otsus asjas nr 3-16- 2033, p 14).

7. Kuna põhinõudes puudub kaebajal kaebeõigus, ei oleks alust ka vaideotsuse tühistamiseks. Kaebaja ei ole välja toonud, et vaideotsus rikuks tema õigusi eraldiseisvalt, sõltumata vaide esemest.

8. Eeltoodu tõttu tagastab halduskohus kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Janar Jäätma