2-17-3449/120 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-3449

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Määruse tegemise aeg ja koht

11. september 2018. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-3449

Tsiviilasi

Ivar Nurste

avaldus

kaasomandi

kasutuskorra kindlaksmääramiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Ivar Nurste (isikukood: XXX; elukoht: XXX; epost:

XXX);

Puudutatud isikud:

Tatiana Epifantseva (isikukood XXX, elukoht XXX);

Olga Tasa (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX);

Triin Nurmsalu (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post:

XXX);

Reet Raudvere (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX);

Merili Umbleja (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX);

Rando Pitkäärt (isikukood XXX, elukoht XXX; epost: XXX);

Roman Pšenitšnõi (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX;

lepinguline esindaja Agu Eichenbaum, e-post:

info@eichenbaum.ee);

Alexey Bosov (isikukood XXX, elukoht XXX);

Silver Peepmaa (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post:

XXX);

Maire Tiirik (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX);

Liilian Joost (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX);

Rauno Tiimann (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX);

Õie Rosin (isikukood XXX, elukoht XXX);

Maie Viktor (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX);

Jana Hoffmann (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX;

lepinguline

esindaja

Agu

Eichenbaum,

e-post:

info@eichenbaum.ee);

Aleksandr Hoffmann (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post:

XXX; lepinguline esindaja Agu Eichenbaum, e-post:

info@eichenbaum.ee);

Taavi Ellermaa (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post:

XXX);

Svetlana Blagodarenko (isikukood XXX, elukoht XXX);

Gennadi Jagomägi (isikukood XXX, elukoht XXX; lepinguline

esindaja Helen Pahk, e-post:

oigusabi@helenpahk.ee);

Liidia Keningi (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX);

Grete Ekker (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX);

Toomas Tammeleht (isikukood: XXX, elukoht: XXX; e-post:

XXX);

Natalja Potapova (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX;

lepinguline esindaja Helen Pahk, e-post:

oigusabi@helenpahk.ee);

Kalvi Kõva (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX);

Marju Kõva (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX);

Hillar Peets (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX);

Kaido Värbu (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX);

Triin Kruusla (isikukood XXX, elukoht XXX; seaduslikud

esindajad: Piret Kruusla, e-post: XXX) ja Andrus Kruusla, e-

post: XXX);

Mairi Püvi (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX);

Ülo Püvi (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX);

Tartu linn (Tartu Linnavalitsus, asukoht: Raekoja plats 1a, 50089

Tartu, e-post: lv@raad.tartu.ee);

Elle Mällmann (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX);

Elena Sügis (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX);

Katrin Tomson-Johanson (isikukood XXX, elukoht XXX; epost:

XXX);

Vostan Azatyan (isikukood: XXX, elukoht: XXX; e-post: XXX);

Heino Lõiveke (isikukood XXX)

Linda Saarman (isikukood XXX, elukoht XXX);

Gennadi Maksimov (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post:

XXX);

Viktor Tokarev (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX);

Olga Daveynis (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX);

Hille Karu (isikukood XXX);

Eda Tagamets (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX);

Osaühing

Virestex

(registrikood:

10161129,

seaduslik

esindaja: Ülla Nõmmik, e-post: XXX);

Maris Sarv-Kaasik (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post:

XXX);

Siim Somelar (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX);

Tiina Unt (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); Oleg

Zhernak (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX);

Maarja-Liis Rants (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post:

XXX);

Karl Englas (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX);

Leili Oolo (isikukood XXX, elukoht XXX);

Evelyn Eelma (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX);

Milvi Spiegel (isikukood XXX, elukoht XXX);

Reet Urbanik (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX);

Heigo Petsi (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX;

volitatud esindaja Eva Petsi; e-post: XXX);

Margarita Gordienko (isikukood XXX, elukoht XXX);

Kai Punger (isikukood XXX, elukoht XXX);

Üllar Unt (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX);

Gennadi Jõgi (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX);

Nikita Koros (isikukood: XXX, tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata,

menetlusdokumendid

avalikult

kättetoimetatud

dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded);

Eve Saviauk (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX);

H. V. (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); Galina

Pšenitšnaja (isikukood XXX, elukoht XXX; lepinguline

esindaja Agu Eichenbaum, e-post: info@eichenbaum.ee);

Olga Tokareva (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX).

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Ivar Nurste avaldus kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks

osaliselt.

2. Määrata Pikk 76, Tartu asuval kinnistul keldriruumide kasutuskord selliselt, et Ivar

Nurste (isikukood: XXX) ainukasutusse jääb keldriboks, mis on määrusele lisatud keldri

plaanil tähistatud numbriga XXX.

3. Kohustada

puudutatud

isikuid

andma

järgmised

nõusolekud

kohtumääruse

resolutsiooni punktis 2 kirjeldatud kasutuskorra kohta kinnistusraamatu vastava

registriosa XXX jakku märkuse kandmiseks ja asendada nõusolekud käesoleva

kohtumäärusega:

3.1.

Tatiana Epifantseva (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr

XXX;

3.2.

Olga Tasa (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;

3.3.

Triin Nurmsalu (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr

XXX;

3.4.

Reet Raudvere (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr

XXX;

3.5.

Merili Umbleja (isikukood XXX) ja Rando Pitkäärt (isikukood XXX) nõusolek

märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;

3.6.

Roman Pšenitšnõi (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr

XXX ja XXX;

3.7.

Alexey Bosov (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;

3.8.

Silver Peepmaa (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr

XXX;

3.9.

Maire Tiirik (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;

3.10. Liilian Joost (isikukood XXX) ja Rauno Tiimann (isikukood XXX) nõusolek

märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;

3.11. Õie Rosin (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;

3.12. Maie Viktor (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;

3.13. Jana Hoffmann (isikukood XXX) ja Aleksandr Hoffmann (isikukood XXX)

nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;

3.14. Taavi Ellermaa (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr

XXX;

3.15. Svetlana Blagodarenko (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa

nr XXX;

3.16. Gennadi Jagomägi (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr

XXX;

3.17. Liidia Keningi (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr

XXX;

3.18. Grete Ekker (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;

3.19. Toomas

Tammeleht (isikukood: XXX) nõusolek

märkuse

kandmiseks registriossa nr XXX;

3.20. Natalja Potapova (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr

XXX;

3.21. Kalvi Kõva (isikukood XXX) ja Marju Kõva (isikukood XXX) nõusolek märkuse

kandmiseks registriossa nr XXX;

3.22. Hillar Peets (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;

3.23. Kaido Värbu (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;

3.24. Triin Kruusla (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;

3.25. Mairi Püvi (isikukood XXX) ja Ülo Püvi (isikukood XXX) nõusolek märkuse

kandmiseks registriossa nr XXX;

3.26. Tartu linn nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;

3.27. Elle Mällmann (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr

XXX;

3.28. Elena Sügis (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;

3.29. Katrin Tomson-Johanson (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks

registriossa nr XXX;

3.30. Vostan Azatyan (isikukood: XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr

XXX;

3.31. Heino Lõiveke (isikukood XXX) pärija(te) nõusolek märkuse kandmiseks

registriossa nr XXX;

3.32. Linda Saarman (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr

XXX;

3.33. Gennadi Maksimov (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr

XXX;

3.34. Viktor Tokarev (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr

XXX;

3.35. Olga Daveynis (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr

XXX;

3.36. Hille Karu (isikukood XXX) pärija(te) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa

nr XXX;

3.37. Eda Tagamets (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr

XXX;

3.38. Osaühing Virestex (registrikood: 10161129) nõusolek märkuse kandmiseks

registriossa nr XXX;

3.39. Maris Sarv-Kaasik (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr

XXX;

3.40. Siim Somelar (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;

3.41. Tiina Unt (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;

3.42. Oleg Zhernak (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;

3.43. Maarja-Liis Rants (isikukood XXX) ja Karl Englas (isikukood XXX) nõusolek

märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;

3.44. Leili Oolo (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;

3.45. Evelyn Eelma (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;

3.46. Milvi Spiegel (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;

3.47. Reet Urbanik (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;

3.48. Heigo Petsi (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;

3.49. Margarita Gordienko (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa

nr XXX;

3.50. Kai Punger (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;

3.51. Üllar Unt (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;

3.52. Gennadi Jõgi (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;

3.53. Nikita Koros (isikukood: XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;

3.54. Eve Saviauk (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;

3.55. H. V. (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr XXX;

3.56. Galina Pšenitšnaja (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr

XXX ja XXX;

3.57. Olga Tokareva (isikukood XXX) nõusolek märkuse kandmiseks registriossa nr

XXX. 4. Käesoleva kohtumääruse lahutamatu osa on määrusele lisatud Pikk 76 Tartu asuva

kinnistu XXX sektsiooni keldribokside asendplaan.

5. Jätta menetluskulud Ivar Nurste kanda.

6. Välja mõista Ivar Nurstelt Roman Pšenitšnõi, Galina Pšenitšnaja, Aleksandr Hoffmanni

ja Jana Hoffmanni kasuks kokku menetluskulud summas 1280 eurot järgnevalt: Roman

Pšenitšnõile 320 eurot, Galina Pšenitšnajale 320 eurot, Aleksandr Hoffmannile 320 eurot

ja Jana Hoffmannile 320 eurot.

7. Välja mõista Ivar Nurstelt Gennadi Jagomägi, Natalja Potapova, Birgit Kirotari ja

Tarvo Sarapuu kasuks kokku menetluskulud summas 800 eurot järgnevalt: Gennadi

Jagomägile 200 eurot, Natalja Potapovale 200 eurot, Birgit Kirotarile 200 eurot ja Tarvo

Sarapuule 200 eurot. Menetluskulud summas 800 eurot kanda Helen Pank Õigusbüroo

arveldusarvele nr XXX (Swedbank) selgitusega „Gennadi Jagomägi, Natalja Potapova,

Birgit Kirotari ja Tarvo Sarapuu menetluskulud tsiviilasjas nr 2-173449“.

8. Gennadi Jagomägi, Natalja Potapova, Birgit Kirotari ja Tarvo Sarapuu kasuks

väljamõistetud menetluskuludelt tuleb Ivar Nurstel tasuda viivist alates määruse

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras.

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ning Birgit Kirotari ja Tarvo Sarapuu lepingulisele

esindajale Helen Pahkile. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

Määrus jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või

kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse

võtmata.

AVALDAJA NÕUE (I kd, tl 56-65; IV kd, tl 64-69)

1. Ivar Nurstele (avaldaja) kuulub alates 1997. aastast korteriomand aadressil XXX, Tartu,

(registriosa numbriga XXX). Keldribokside kasutamise korra tingimustes ei ole korteriomanike

vahel kokku lepitud ega kasutuskorda kehtestatud. Kortermaja keldrikorrusel on omaaegsed

elanikud (nõukogude sõjaväelased) rajanud kaasomandi osale suvalise suurusega keldriboksid,

mis on praegu hõivatud erinevate korteriomanike poolt ja võetud isiklikku kasutusse. Avaldajal

puudub võimalus kasutada kortermaja keldrikorrusel kaasomandi osal asuvaid keldribokse. XXX

sektsioonis, kus avaldaja korter asub, on keldribokside arv väiksem sektsiooni korterite arvust.

Avaldajale peaks kuuluma keldriboks nr. XXX, mis eksisteerib hetkel vaid keldriplaanil (XXX

sektsiooni keldriplaan), keldriboksi nr. XXX ja nr. XXX vahel puudub eraldav sein, keldriboksil

nr. XXX puudub uks ja sellest tulenevalt ühendus vahekäiguga ning mõlemat keldriboksi valdab

tegelikkuses keldriboksi nr. XXX kasutaja. Ka kortermaja teistes sektsioonides on

korteriomanikke, kes kasutavad samaaegselt mitut keldriboksi. Ajal, mil avaldaja korteri ostis,

asus keldriboks nr. XXX selle koha peal, kus plaani järgi asub praegu keldriboks nr. XXX. Kuna

avaldaja keldriboksi ei kasutanud ning jättis selle lukustamata, hõivas selle avaldajale

teadaolevalt 2006. aastal korteri nr. XXX omanik tähistades kõnealuse keldriboksi numbriga

XXX. 2. Avaldaja on seisukohal, et iga kaasomaniku huvile vastab lahendus, kus konkreetse korteri juurde

kuuluv keldriboks asub korteriga samas sektsioonis ning keldriboksi pindala on võrdeline vastava

korteriomandi pindalaga. Kaasomandisse kuuluvate ühisruumide pindala peaks jagunema

võrdselt kõigi sektsioonide vahel. Hetkel on ühisruumid sektsioonide vahel jaotatud ebavõrdselt.

Avaldaja kavandatud kasutuskord eeldab keldriruumide ümberehitamist.

Avaldaja hinnangul takistab kasutuskorra puudumine keldri tavapärast kasutamist ning leiab, et

tema poolt taotletav kasutuskorra kindlaksmääramine on mõistlik ega piira liigselt teiste

kaasomanike õigusi.

3. Avaldaja on avaldusele lisanud nii praegusele olukorrale vastavad keldriruumide plaanid

sektsioonides XXX (I kd, tl 66, 75-77 ), kui plaanid sektsioonides XXX (I kd, tl 78-81) vastavalt

avaldaja väljapakutavale kasutuskorrale ning viimase menetlusdokumendi lisana Rahvusarhiivi

keldrikorruse plaani (IV kd, tl 70-71).

4. Avaldaja palub rahuldada avaldus täies ulatuses ja määrata kindlaks korteriomanike

keldriruumides asuva kaasomandi kasutuskord vastavalt hagi lisadele nr 7, 8, 9, 10 ja 11

alljärgnevalt:

-

Korterelamu asukohaga Pikk 76, Tartu konkreetse korteri nr XXX juurde kuuluv

keldriboks asub vastava korteriomandiga samas sektsioonis ja keldriboksi pindala on

võrdeline vastava korteriomandi pindalaga;

-

Korterelamu asukohaga Pikk 76, Tartu ühisruumide (mh nt soojussõlm,

veemõõdusõlm, elektrikilp, koristusvahendite ruum, juhatuse ruum, koosolekuruum,

spordiruum, saun, jalgrattahoiuruumid jms) pindala jaguneb võrdselt kõigi sektsioonide

vahel ja kasutuskord vastab kõikide kaasomanike huvidele;

-

määrata eelnimetatud kasutuskorra täitma hakkamise tähtajaks üks aasta

käesolevas asjas otsuse jõustumisest või mõni muu mõistlik tähtaeg kohtu hinnangul;

Alternatiivselt palub avaldaja määrata avaldajale keldriboks, mida hetkel valdab korteri

nr XXX omanik Galina Pšenitšnaja.

5. Avaldaja palub asendada kohtulahendiga puudutatud isikute nõusolek ning kanda

kinnistusraamatusse märkus kaasomandi kasutuskorra kohta. Menetluskulud palub

avaldaja jätta puudutatud isikute kanda.

6. 12.08.2018. a menetlusdokumendis (IV kd, tl 64-69) palub avaldaja rahuldada avalduse

resolutsioonis esitatud p 5 ning määrata avaldajale Rahvusarhiivi plaanil keldriboks nr

XXX (juhatuse plaanil nr XXX), mida hetkel valdab korteri nr XXX omanik Galina

Pšenitšnaja ning asendada kohtulahendiga puudutatud isikute nõusolek ning kanda

kinnistusraamatusse märkus kaasomandi kasutuskorra kohta. Avaldaja palub tema

menetluskulud jätta perekond Pšenitšnõi kanda.

PUUDUTATUD ISIKUTE SEISUKOHAD AVALDUSELE

7. Galina Pšenitšnaja, Roman Pšenitsnõi, Jana Hoffmann ja Aleksandr Hoffmann (I kd, tl 127132,

177-182; III kd, tl 29-32; IV kd, tl 94-99) avaldusega ei nõustu ja paluvad see jätta rahuldamata

või määrata, et avaldajal on võimalus kasutada boksi nr XXX või XXX.

Praegune keldribokside süsteem on ajalooliselt välja kujunenud ning vastab enamuse

korteriomanike soovidele ja tahtele. Keldribokside suurused vastavad tõenäoliselt maja

ehitusaegsele plaanile ning on praeguste korteriomandite suuruste suhtes ebaproportsionaalsed.

Avaldaja on Rahvusarhiivi väljavõttega näidanud, et ehitamise aegne keldribokside paigutus ja

mõõtmed ei vasta hetkeolukorrale, milleks tänane seadusandlus võimaluse annab, korteriomandi

reaalosa suurusele vastav osa.

Korteriomanikud on läbi aja üldiselt säilitanud keldribokside kokkuleppelise kasutamise ega ole

keldribokside suuruseid sidunud korteriomandite reaalosade suurustega. Keldribokse on vahel

vahetatud, kui keegi pole oma senist boksi enam huvitatud kasutama ja keegi vajab

suuremat/väiksemat/teises kohas asuvat boksi. Sellised kasutuskokkulepped on kehtinud

omanike vahel, kes parasjagu on kasutamisest huvitatud. Puudutatud isikud on investeerinud

enda kasutuses olevatesse keldriboksidesse aega ja raha, et see välja ehitada. Ümberpaigutamine

on problemaatiline, osad keldriboksi seinad on puidust, kuid osa kandvad ning nõusolekut nende

lammutamiseks ei ole ehitustehniliselt võimalik saada.

Avaldajale on pakutud võimalust kasutada plaanil nr XXX ja XXX tähistusega vabu keldribokse,

mis jäävad XXX sektsiooni ehk mille peal asub avaldaja korter. Samuti on vaba XXX sektsiooni

all olevast 48 m2 osa, mida ei kasutata ja kuhu oleks võimalik avaldajal keldriboks rajada.

Kasutuskorra puudumine ei ole takistanud avaldajal käesoleva ajani keldri tavapärast kasutust.

Puudutatud isikute kasutuses oleva keldriboksi nr XXX avaldajale määramine tooks kaasa

ebaõige ja ebaõiglase olukorra, kuna nimetatud boksi suurus on 6,327 m2, kuid avaldajal oleks

õigus saada 5,237 m2 suurune boks.

8. Kaido Värbu (I kd, tl 143) avaldusega ei nõustu ja palub see jätta rahuldamata.

9. Olga Tokareva (I kd, tl 146) avaldusega ei nõustu, kuna on rahul keldribokside praeguse

jaotusega. Oma boksi on kulutatud raha, ei ole nõus investeerima raha keldribokside

ümberehitamisele.

10. Merili Umbleja (I kd, tl 148) ei näe põhjust, miks peaks tegema ümberkorraldusi kogu maja

keldriboksides.

11. Triin Kruusla (I kd, tl 153) ei soovi keldribokside kasutuskorra kindlaksmääramist. Avaldajale

on pakutud juhatuse poolt vabu keldribokse.

12. Eda Tagamets (I kd, tl 156) palub avaldus jätta rahuldamata, kuna ei soovi kasutuskorra

kindlaksmääramist ja on rahul praeguse jaotusega. Kogu keldri ümberehitus on

ebaproportsionaalne, ebamõistlikult koormav asjasse mitte puutuvate majaelanike jaoks ning

maja haldamise seisukohast ebaotstarbekas.

13. Heigo Petsi (I kd, tl 163) palub avaldus jätta rahuldamata, kuna kaasomandi ümberjagamine on

täiesti ebavajalik, sest praegune korraldus kaasomandi kasutamiseks on vastuvõetav ja kõigiti

toimiv. Üldkasutatavate ruumide ümberkorraldamine pole võimalik ilma suurte rahaliste

kulutusteta, milleks korteriühistul vahendeid ei jätku. Majal on pooleli tööd, avariilise

veetorustiku renoveerimine, küttesüsteemi renoveerimine on hädavajalik ja kavas järgmistel

aastatel. Keldripinna ümberehitamine avaldaja nägemuse järgi on kulukas, aeganõudev,

ressurssiraiskav.

14. Maarja-Liis Rants ja Karl Englas (I kd, tl 168) avaldusega ei nõustu ning leiavad, et maja keldris

on piisavalt tühje keldribokse, mida saaks avaldaja kasutada. Mõistlik ei ole kulutada raha keldri

ümberkorraldusele, kui majas on avariilisi püstakuid ning küttesüsteem vajab vahetust.

15. Reet Raudvere (I kd, tl 187) ei näe põhjust kaasomandi kasutuskorra muutmiseks ning palub

käesolev menetlus lõpetada.

16. Eve Saviauk (I kd, tl 189) ei pea otstarbekaks keldribokside ümberehitust, on elanud majas selle

valmimisest alates. Praeguseks on maja peaaegu 40 aastat vana ja paljud asjad vajavad remonti.

Raha kogutakse torude vahetuseks ja seejärel on plaanis küttesüsteemi remont, mõlemad on

kulukad tööd.

17. Maie Viktor (I kd, tl 193-195) on seisukohal, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna vaidluse

ese puudutab ainult avaldajat ning avaldaja keldriboksi hõivanud isikut. Korteri omandamisel

1992. a näidati XXX sektsiooni keldrikorrusel asuva keldriboksi (tähistusega XXX) ruumi ning

selgitati kaasomandi esemete väljakujunenud kasutuskorda, sealhulgas ka keldriruumide ja

muude ühiskasutuses olevate ruumide kasutamist. Selline kaasomandi eseme kasutamise

kokkuleppeline kord on toiminud aastakümneid. Avaldaja ise märgib oma avalduses, et on

olemas XXX-XXX sektsiooni keldri plaanid kinnitades sellega, et korteriühistul on

korteriomanike kokkulepe kaasomandi eseme (keldribokside) kasutamise kohta (nö

kokkuleppeline kasutuskord). Kaasomandi eseme kasutuskord on korteriomanike vahel olemas

olnud, see on kokkuleppeline ja toiminud aastaid.

18. Liilian Joost (I kd, tl 197) leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Kaasomandi ümberjaotamine

on ebavajalik, kuna siiani on toiminud praegune korraldus kaasomandi kasutamisel. Majal on

pooleli hetkel avariilise torustiku renoveerimistööd. Teiseks planeeritavaks tööks on

küttesüsteemide renoveerimine, mis on hädavajalik. Praeguses olukorras keldripinna

ümberehitamine oleks liiga kulukas.

19. Gennadi Jõgi (I kd, tl 200) leiab, et avaldus tuleb jätta menetlemata. Keldribokside olemasolev

kasutuskord on välja kujunenud juba aastatega. Avaldajal, kes pole päevagi oma korteris elanud

võib tõesti tekkida arusaamatus olemasolevast kasutuskorrast. Puudutatud isik on rahul hetkel

valitseva keldribokside kasutuskorraga ja ei näe mingit vajadust olukorda muuta. Inimesed on

sisustanud ja parendanud nende kasutuses olevad keldriboksid oma vahenditest.

Avaldaja trepikojas on olemas vähemalt 2 tühja keldriboksi, mida saaks ta kasutada.

20. Ülo Püvi (II kd, tl 1-2) on seisukohal, et avaldaja kasutusse tuleks anda keldriboks, mida hetkel

ei kasutata (kui selline on olemas) või leitakse ruum, mis on võimalik ehitada ümber

keldriboksiks. Kui see ei ole võimalik, siis on ainukeseks lahenduseks kõikide keldriruumide

ümberehitamine, sest taoline olukord võib tekkida ka hiljem, kuna lisaks avaldajale ei ole ka osa

teistel korteritel keldriboksi.

21. H. V. (II kd, tl 5-6; III kd, tl 159-160) leiab, et avaldaja nõue on suunatud korteri nr XXX

omaniku vastu. Uus kasutuskord eeldab keldriruumide ümberehitust, mis on mahukas,

aeganõudev ja ilmselgelt majaelanikele rahaliselt ülejõukäiv. Maja torustik on ohtlikus

seisukorras ja vajab väljavahetamist, töid tehakse etapiviisiliselt püstakute kaupa vastavalt

rahalistele võimalustele. Küttesüsteem vajab renoveerimist. Praegune olukord keldrites on

rahuldav ja kulukat ümberehitust ei vaja. Avaldaja võiks võtta vastu boksi nr XXX või XXX.

22. Tartu linn (II kd, tl 8-13) palub avaldus jätta läbivaatamata, kuna avaldaja pöördumine kohtusse

on olnud ennatlik, sisuliselt ei ole korteriomanikud keldri kasutuskorra ümberjagamist arutanud

ja kokkuleppe sõlmimisega tegelenud. Teadaolevalt on avaldajale pakutud kahte vaba

keldriboksi, mis on tühjad ja lukustamata. Puudutatud isik ei pea vajalikuks hakata kogu maja

keldribokse ja keldris asuvaid ühiskondlikke ruume ümber jagama, kuna see oleks ebamõistlikult

töömahukas tegevus ja tooks korteriomanikele kaasa ka märkimisväärselt suure rahalise kulu.

Remonditööd vee- ja kanalisatsioonitorustike väljavahetamiseks on maja rahuldava tehnilise

seisukorra tagamiseks tunduvalt olulisemad, kui keldribokside ümberjagamine.

23. Evelyn Eelma (II kd, tl 17) ei pea vajalikuks kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist, kuna

on keldribokside praeguse jaotusega rahul. Korteriühistul puuduvad hetkel rahalised vahendid

keldribokside ümber jaotamiseks, hetkel on pakilisemaid probleeme vaja lahendada nagu näiteks

avariilised torud jms.

24. Linda Saarva (II kd, tl 27) ei pea vajalikuks keldribokside ümber jaotust terve maja ulatuses, on

nõus praeguse olukorraga.

25. Gennadi Jagomägi ja Natalja Potapova (II kd, tl 29-34; IV kd, tl 59-61) leiavad, et avaldus tuleb

jätta rahuldamata. Puudutatud isikud ei nõustu ümberehitustöödega, keldribokside asukohtade

muutmine ning ümberehitustööd ei oleks puudutatud isikute huvides, mistõttu tuleks leida

mõistlikum ja kaasomanikke vähem traumeerivam lahendus. Puudutatud isikute huvides ei ole

ca paarikümne sentimeetrise suuruse vahe nimel osaleda ulatuslikes ümberehitamise töödes,

bokside- ja sisu kolimises.

Lisakulud ning muud ebamugavused selles osas oleksid nende suhtes koormavad, puudutatud

isikud on olukorraga rahul ja seni on kasutanud oma keldribokse vaikimisi kokkuleppel AÕS §

72 lg 1, 1 lause-mõttes. Alati ei ole kaasomanike huvides lähtuda asja lahendamisel ainuüksi

kaasomandi osade suurusest.

Puudutatud isikute huvi on, et neile jääks sama keldriboks. Avaldaja uute keldribokside plaanide

järgi peaks praktiliselt iga korteriomanik liikuma oma keldriboksi- ja sisuga teise kohta,

rääkimata lõhkumis- ja ehitustöödest.

Üldise kasutuskorra seadmise ettepanek avaldaja nõudes hõlmab hulganisti ümberehitamise

vajadust, mis puudutab kõiki korteriomanikke ja mida korteriomanikud ei ole nõus tegema –

kuivõrd selline avaldaja nõue on ebamõistlik ja ebaotstarbekas.

26. Üllar Unt (II kd, tl 47) leiab, et ühistul ei ole vahendeid keldri ümberehituseks, kuna majas on

ees avariiliste torude renoveerimine.

27. Maris Sarv-Kaasik (II kd, tl 65-66) leiab, et kõigil korteriomanikel on õigus kasutada

kaasomandis olevates ruumides mõttelist osa kokkuleppe alusel. Vaidlus tuleks avaldaja

keldriboksi vabastamise ja edaspidise kasutamise üle lahendada tema ja väidetava hõivaja või

kõigi XXX trepikoja elanike vahel, kuna avaldaja soovib keldrit kasutada just XXX trepikoja

keldris. Ei nõustu, et keldribokside ja ühiskasutuses keldriruumide jaotus tuleks kogu maja

ulatuses ümber mõõta ja uuesti välja ehitada. Selline tegevus ja rahaline kulutus oleks

ebamõistlik.

28. Elle Mällmann (II kd, tl 90) leiab, et majal on praegu tähtsamaid probleeme, mis vajavad

lahendust. Esmatähtis on vahetada veetorustik, mis lekib, seejärel vananenud küttesüsteem. Need

on mahukad tööd ja ressurssi pole majal palju.

29. Reet Urbanik (II kd, tl 102) on seisukohal, et poole sajandi vanuses majas ei tuleks hakata

ümberehitust korraldama, kuna nii suured kulutused pole põhjendatud.

30. Siim Somelar (II kd, tl 104) leiab, et keldris on vabu bokse, mida saaks kasutada. Kogu keldri

ümberehitamine on kallis ettevõtmine, arvestades, et maja vajab torustike ja küttesüsteemi

renoveerimist.

31. Rauno Tiimann (II kd, tl 110) leiab, et kaasomandi kasutuskorra ümberjagamine on ebavajalik,

sest siiani on praegune korraldus toiminud. Majal on hetkel toimumas avariilise torustiku

renoveerimistööd ning keldrite ümberehitamine oleks liiga kulukas ettevõtmine.

32. Toomas Tammeleht (II kd, tl 197) on seisukohal, et keldrite kasutamise plaan ja kord on olemas.

Kui korteri nr XXX boksi on hõivanud korter nr XXX, siis vajab see küsimus lahendamist nende

kahe vahel, teisi kaasamata.

33. Vostan Azatyan (III kd, tl 65, 76, 131; IV kd, tl 1-2) keldriplaani muutmisega ei nõustu ja on

rahul praeguse olukorraga. Keldribokside muutmise plaan tooks kaasa suured kulutused, mille

õiglaselt jaotamises suure tõenä osusega ü ksmeelt ei leita ja nii mõnigi osapool kannataks

ebamõistlikult palju kahju.

34. Taavi Ellermaa (III kd, tl 181) avaldusega ei nõustu, kuna leiab, et ümberehitamine ei ole

ratsionaalne lahendus, korteriomanikud on oma keldritesse investeerinud ja neid oma käe järgi

kohandanud.

AVALDAJA SEISUKOHT PUUDUTATUD ISIKUTE VASTUSTELE (II kd, tl 91-101, 135-140;

IV kd, tl 64-69)

35. Avaldaja leiab, et ühise elamise korrastamine, alustades nt keldri õiglase kasutuskorra

kehtestamisest, on kõikide kaasomanike huvides, tõstes edaspidi nende elukeskkonna kvaliteeti.

Avaldaja nõustub, et arvestades olemasolevate ühisruumide ja bokside suurust ja jaotust, ei ole

õiglase kasutuskorra kokkulepe selle baasil võimalik. Ainus õiglane lahendus olekski

ühisruumide pindala võimalikult ühesugune jagamine sektsioonide vahel ning keldribokside

pindala vastavusse viimine korterite pindalaga. Arvestuste algandmete põhialuseks on

korteriühistu juhatuse koostatud ja haldurile esitatud keldriplaanid. Sektsiooni keldri pind(ala)

on tuletatud järgmiselt: sektsiooni X. korruse korterite summaarne pind ehitisregistri andmetel,

millele on liidetud trepikoja pind 11 m2 ja siseseinte aluspind ümardatult 4 m2 (ilmselt on juba

riiklikus ehitisregistris vead, sest XXX. korruse pind ei vasta kõrgemate korruste korterite

pinnale, samuti ei vasta omavahel eri sektsioonide XXX. korruse korterite pinnad, mida võib

näha tabelist (avalduse lisa nr 11). Ühisruumide pindalad on leitud juhatuse keldriplaanide alusel,

mille mastaabitegurid on arvutatud elamu kandevseinte vahekauguse mõõtmete järgi. Uue plaani

järgi on ühisruumid jagatud võimalikult ühtlaselt erinevate sektsioonide vahel, mis toob kaasa

XXX sektsioonis paikneva (väikese) koristusvahendite ruumi üleviimise XXX sektsiooni ja

suurema sotsiaalruumi paigutamise XXX sektsiooni. Tehnilised ruumid jäävad endisele kohale

ja koonduvad põhiliselt XXX sektsiooni, et vältida ümberehitamiskulusid. Ehitusökonoomiliselt

ei ole otstarbekas rajada bokse individuaal suuruses lähtudes täpselt korteri pindala suhtest elamu

elamispindalasse. Seetõttu on uutes plaanides mindud teatud unifitseerimise teed ehk boksid on

jagatud suuruse järgi gruppidesse, nt 3,3 ja 3,8 m2. Koefitsienti mõjutab suuresti vajadus

kindlustada boksidele juurdepääs vahekäikude kaudu, mis peab olema kõikides sektsioonides

võimalikult ühesugune. Uutes keldriplaanides on boksid võimalusel paigutatud korteri püstaku

alla, v.a. XXX sektsioonis.

36. Avaldaja soovib rõhutada, et asjakohane valem avalduse lisas nr 11 on esitatud järgmisel kujul:

boksipind: ~ (krt pind) x 0,086, kus märk tilde „~“ tähistab matemaatiliselt ligikaudsust.

Võimalikud ebatäpsused tulenevad juhatuse esitatud plaanidest, graafiline arvutusmeetod ei

võimalda erilist täpsust. Avaldaja arvutus sama korteri uue boksipinna kohta eeltoodud valemiga

on: 45,2 x 0,086 = 3,89 m2, unifitseeritult 3,8 m2 nagu näidatud tabelis (vt lisa nr 11) ja uutel

keldriplaanidel. Reaalse uue boksi pind jääb väiksemaks, sest uute bokside kogupind kahaneb

oluliselt uute ühisruumide lisandumise tõttu kõikides sektsioonides. Esitatud vanades ja uutes

plaanides ei kajastu keldris paiknev torustik, kuna avaldajal puudub juurdepääs boksidesse ja

samuti pole kättesaadavad elamu ehitusdokumendid.

37. Kasutuseta bokside nr XXX ja XXX (XXX sektsioonis) osas märgib avaldaja, et korterite nr

XXX, XXX ja XXX omanikel puudub korteri nr XXX omaniku ning elamu ühisruumide

kaasomanike esindusõigus. Korteri nr XXX omanik ei ole kohustatud, kuid võib hakata suvalisel

hetkel kasutama keldriboksi nr XXX. Seetõttu jääb pakkumistest alles vaid boks nr XXX, mille

pindala on 4,3 m2, mis on märgatavalt väiksem korteri nr XXX omaniku õigusest kasutada

keldriboksi suurusega 5,93 m2. Boksi nr XXX (endine boks nr XXX) pindala on 6,4 m2, mis on

selgelt lähem suurus avaldaja osale kaasomandi mõttelisest suurusest. Arvestades korteri nr XXX

mõttelise osa suurust, vastab boks nr XXX paremini korteri nr XXX mõttelise osa suurusele.

38. Avaldaja aktsepteerib kaasomanike seisukohta väljakujunenud kasutuskorraga v.a. elamu XXX

sektsiooni korterite nr XXX ja nr XXX osas. Bokside arv XXX sektsioonis on 14, kuid korterite

arv 15. Kaasomanikel peab olema võrdne õigus kasutada keldriboksi, kuid kellelgi ei ole boksi

kasutamiskohustust, bokside arv sektsioonis peaks võrduma korterite arvuga, kusjuures elamu

teistes sektsioonides bokside arv on kas võrdne või isegi suurem sektsiooni korterite arvust.

39. Kokkuvõttes aktsepteerib avaldaja, et Pikk 76 kaasomanikud on valdavalt huvitatud

keldribokside ja ühisruumide väljakujunenud kasutuskorra säilitamisest.

KOHTU SEISUKOHT

40. Kinnistusraamatu väljavõtete kohaselt on avaldaja ja puudutatud isikud Pikk 76, Tartu

korteriomandite omanikud (II kd, tl 162-163, 189-190; III kd, tl 174-175; IV kd, tl 106-110). 41.

01.01.2018 jõustunud korteriomandi – ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lg 1 järgi on

korteriomand eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja

kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub ja § 4 lg 4 kohaselt maatükk ning hoone osad ja

seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis, on korteriomandi

kaasomandi osa esemeks. KrtS § 14 lg 1 järgi võib korteriomanike kokkuleppega anda osa

kaasomandi esemest igakordse korteriomaniku erikasutusse (erikasutusõigus), kui see ei ole

vastuolus selle kaasomandi eseme osa otstarbega.

42. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja

kokkuleppel või enamuse otsuse alusel. AÕS § 72 lg 5 järgi on kaasomanikul õigus nõuda teistelt

kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi

kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu

põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest.

43. Asja materjalide kohaselt kasutavad Pikk 76 Tartu, korteriomanikud kaasomandisse kuuluvaid

keldriruume selliselt, et on ehitanud endale ise või saanud korterit soetades kaasa eelmise

omaniku kasutuses olnud keldriboksi, bokside suurus ei vasta kaasomandi osa suurusele ja on

ruumiti erinev.

44. Kohtule esitatud XXX-XXX sektsiooni keldri plaanist (I kd, tl 66, 75-77), mis peaks kajastama

varasemalt väljakujunenud kasutuskorda, nähtuvalt on ruumid (boksid) tähistatud numbritega,

mis peaks vastama korterinumbritele.

Vaidlust ei ole selles, et avaldajal (korter nr XXX) puudub oma sektsioonis keldriboks, mis

nähtub ka avaldusele lisatud XXX sektsiooni keldri plaanist (I kd, tl 66), kus ruumi, mis oleks

tähistatud nr-ga XXX ei eksisteeri. Avaldaja keldriboksi puudumise teema on olnud arutlusel

juba 2016. a üldkoosolekul (I kd, tl 169-171). Kuigi kohtueelselt ja ka kohtumenetluse käigus

(06.02.2018. a kohtuistungi protokoll, II kd, tl. 159-161 ja 19.04.2018 KÜ Pikk 76

kordusüldkoosolek, III kd, tl. 2-3) on avaldajale pakutud mitmeid variante keldri kasutamiseks

(kasutuseta bokse nr XXX, XXX, võimalust ehitada endale boks koosoleku ruumi arvelt) ei ole

kokkulepet selles osas saavutatud. Kui kaasomanikud kasutuskorra kokkulepet ei saavuta, võib

kaasomanik, tuginedes AÕS § 72 lg-tele 1 ja 5, nõuda kasutuskorra kindlaksmääramist.

45. Esialgses avalduses on avaldaja esitanud enda poolt koostatud plaani Pikk 76, Tartu kortermaja

keldri kasutuskorrast (I kd, tl 78-81), mis peaks vastama kaasomandi osa suurusele, kuid eeldab

laiaulatuslikke ümberehitustöid ning senise kasutuskorra muutmist. Sisuliselt tuleks keldris

olevad boksid kõik lammutada ja ehitada asemele uued. Puudutatud isikud ei nõustu avaldusega,

nad ei ole huvitatud ega soovi keldriruumides väljakujunenud keldribokside kasutuskorra

kindlaksmääramist, kuna praegune kasutuskord vastab enamuse korteriomanike soovidele ja

tahetele ning uue kindlaksmääramine oleks ebaotstarbekas ja liialt kulukas.

46. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-172-10 p-s 12 märkinud, et kohtul on kasutuskorra määramisel

lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades mh kõigi

kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi mõtteliste osade suuruse, senise kasutuskorra,

pooltevaheliste suhete jm oluliste asjaoludega ning vajadusel tuleb eelistada ka vähemuse

huvisid. Seejuures ei ole kohus seotud kasutuskorra kindlaksmääramisel taotletud

kasutusviisidega (vt Riigikohtu 17. aprilli 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-08, p 13; 8.

veebruari 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-05, p 42; 16. aprilli 2003. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-31-03, p 14). Tulenevalt TsMS § 477 lg-st 5 ei ole kohus hagita asja läbivaatamisel seotud

menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui

seadusest ei tulene teisiti.

47. Kohus, arvestades asjas esitatud seisukohti, aegade jooksul välja kujunenud ning

kokkuleppeliselt seni toiminud keldribokside kasutamise korda ning kaasomanike õigustatud

huve, leiab, et avaldaja taotletud viisil kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramine on

ebamõistlik ning kaasomanikke liialt koormav. Kuna keldribokside kasutuskord on välja

kujunenud pikema aja vältel (tõenäolisest maja ehitamisest alates), kaasomanikud (puudutatud

isikud) on vastavalt oma vajadustele boksid rajanud ja sisustanud ning on sellise lahendusega

rahul ega ole pidanud vajalikuks keldribokside jaotusel lähtuda kaasomandi mõttelise osa

suurusest, tooks avaldaja pakutud lahendus kaasa olukorra kus jaotus vastaks küll formaalselt

kaasomandi osa suurusele, kuid sellise lahenduse elluviimine ja tulemus ei pruugi olla enamuse

või vähemuse huve arvestades mõistlik ega õiglane. KÜ Pikk 76 üldkoosoleku protokollidest (I

kd, tl 169-171, III kd, tl. 2-3) nähtuvalt on kortermajas vajalik selle säilitamise ja elanike

elukvaliteedi parendamise eesmärgil teha hädavajalikke remonttöid (vee- ja

kanalisatsioonitorude vahetus, küttesüsteemi renoveerimine jne), mida raha nappusel tehakse

püstakute kaupa (veetorude vahetus) kogutava remondifondi toel. Ka avaldaja ise on märkinud

viimases menetlusdokumendis (IV kd, tl 69), et aktsepteerib kaasomanike väljakujunenud

keldribokside ja ühisruumide kasutuskorra säilimist. Seetõttu leiab kohus, et olemasoleva

kasutuskorra muutmine ei ole käesoleval juhul õigustatud ning avaldaja põhinõue tuleb jätta

rahuldamata.

48. Avaldaja on esitanud alternatiivnõude ja täpsustava avalduse teda puudutavas osas kasutuskorra

määramiseks. Kohus võib kaasomandi kasutuskorra määrata selliselt, et kasutuskorraga

reguleeritakse vaid osa kaasomandist. Seega lähtub kohus kaasomandi kasutuskorra määramisel

avaldaja poolt esitatud alternatiivsest kaasomandi osa kasutuskorra kindlaksmääramise nõudest.

Teised asjast puudutatud isikud kaasomandi kasutuskorra määramist taotlenud ei ole. Kui

kaasomanikud leiavad, et määrata on vaja ka kaasomandi kasutuskord ülejäänud kaasomandi

osas, võivad nad seda igal ajal nõuda AÕS § 72 lg-te 1 ja 5 alusel.

49. Kuigi avaldaja on palunud endale määrata Rahvusarhiivi (IV kd, tl 70) plaanil keldriboks

tähistusega nr XXX (juhatuse plaanil nr 59, I kd, tl 66), mida hetkel valdab korteri nr XXX

omanik Galina Pšenitšnaja, ei nähtu esitatud tõenditest, et nimetatud keldriboksi oleks kunagi

kasutanud korter nr XXX. Kohus on menetluses tuvastanud, et XXX sektsioonis on vabad

keldriboks nr XXX (Rahvusarhiivi plaanil tähistusega nr XXX) ja nr XXX (Rahvusarhiivi plaanil

tähistusega nr XXX). Korteri nr XXX omanik Eve Saviauk ei ole oma keldriboksi osas

seisukohta avaldanud, kuid korteri nr XXX omanik Roman Pšentšnõi on kohtuistungil avaldanud

(II kd, tl 159) ja andnud nõusoleku, tema kasutuses oleva keldriboksi nr XXX võib anda avaldaja

kasutusse.

50. Arvestades avaldaja, kui vähemuse huve, asjaolu, et tal tegelikkuses keldriboksi ei ole ning tema

nõuet määrata talle konkreetne keldriboks, leiab kohus, rahuldada tuleb avaldaja alternatiivne

nõue ning määrata tema ainukasutusse keldriboks tähistusega nr XXX (Rahvusarhiivi plaanil

tähistusega nr XXX), mille suurus on XXX sektsiooni keldri plaani järgi 4,3m2 ning mis vastab

ka sisuliselt avaldaja kaasomandi osa suurusele.

51. Avaldaja on esitanud taotluse asendada puudutatud isikute nõusolekud kinnisturaamatu kande

tegemisel. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 15 lg 1 p 2 näeb ette, et kinnistusregistriosa

kolmandasse jakku kantakse muu hulgas ka muud märkmed omandi kohta. Kasutuskorra

siduvaks muutumine kinnistute igakordsetele omanikele saab toimuda KRS § 34¹ lg 1 ja lg 8

ning AÕS § 63 lg 1 p 4, § 63¹ lg 7 ja § 79 lg 1 ja 2 alusel kinnistusraamatusse märkuse

kandmisega. Kinnisasja kaasomanike vahelised kaasomandi valdamist, kasutamist ja lõpetamist

puudutavad kokkulepped kehtivad AÕS § 79 lg 2 järgi kaasomanike õigusjärglaste suhtes, kui

need on kantud märkusena kinnistusraamatusse (Riigikohtu 13. veebruari 2007. aasta määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-6-07, p 15). TsÜS § 68 lg 5 näeb ette, et kui isik on kohustatud tegema kindla

sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv

kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.

52. Kohus tuvastab Pikk 76 Tartu elamu korteriomanike kohustuse anda nõusolekud kohtu määratud

kasutuskorra kohta kinnistusraamatusse kannete tegemiseks. Kohus selgitab avaldajale, et

kohtumäärusega sissekandeid ei tehta. Kohtumäärus saab asendada üksnes isikute

tahteavaldused, keda kande tegemine puudutab. Kande tegemiseks kinnistusraamatusse tuleb

esitada kandeavaldus kinnistusosakonnale.

53. Käesoleva kohtumääruse lahutamatuks osaks on XXX sektsiooni keldri asendplaan (I kd, tl 66).

Menetluskulud

54. Tulenevalt TsMS § 172 lõikest 1 kannab hagita menetluses menetlusekulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

55. Kuigi üldreeglina on kasutuskorra seadmine kõigi kaasomanike huvides, on käesolevas asjas

tegemist sellise tulemiga, mis oli avaldaja huvides. Kuivõrd kohus määras avaldajale keldriboksi,

mida on talle ka kompromissi korras korduvalt pakutud, kuid kokkulepet ei saavutatud, leiab

kohus, et õiglane on jätta menetluskulud avaldaja kanda.

56. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda.

57. Puudutatud isikute, Roman Pšenitšnõi, Galina Pšenitšnaja, Aleksandr Hoffmanni ja Jana

Hoffmanni esitatud menetluskulude nimekirja (III kd, tl 150-151) kohaselt on nende kantud

menetluskuludeks lepingulise esindaja tasu 1280 eurot (ilma käibemaksuta) ja puudutatud

isikute, Gennadi Jagomägi, Natalja Potapova, Birgit Kirotari (menetluse alguses olnud

puudutatud isik), Tarvo Sarapuu (menetluse alguses olnud puudutatud isik) esitatud

menetluskulude nimekirja (IV kd, tl 59-61) kohaselt on nende menetluskuludeks lepingulise

esindaja tasu 800 eurot (ilma käibemaksuta), mille puudutatud isikud paluvad avaldajalt välja

mõista.

58. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. TsMS §

175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

59. Puudutatud isikuid esindasid menetluses TsMS § 218 sätestatud nõuetele vastavad Agu

Eichenbaum, kes on osutanud kohtumenetluses õigusabi tunnihinnaga 80 eurot (ilma

käibemaksuta) kokku 16 tundi ja Helen Pahk, kes on osutanud kohtumenetluses õigusabi

tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta) kokku 8 tundi.

60. Arvestades käesoleva vaidluse sisu, menetlusosaliste hulka, materjalide mahukust, asja

keerukust ja puudutatud isikute menetluskulude spetsifikatsioonis märgitud toimingute kirjeldusi

ja kohtutoimikus esitatud menetlusdokumentide sisu, loeb kohus puudutatud isikute esindajate

toimingute ajakulu põhjendatuks.

61. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus tsiviilasjas nr 2-17-3449 Roman Pšenitšnõi, Galina

Pšenitšnaja, Aleksandr Hoffmanni ja Jana Hoffmanni menetluskulude rahaliseks suuruseks

kokku 1280 eurot ja Gennadi Jagomägi, Natalja Potapova, Birgit Kirotari, Tarvo Sarapuu

menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 800 eurot. Seega kuulub avaldajalt Roman

Pšenitšnõi, Galina Pšenitšnaja, Aleksandr Hoffmanni ja Jana Hoffmanni kasuks väljamõistmisele

menetluskulud summas 1280 eurot (igale 320 eurot) ja Gennadi Jagomägi, Natalja Potapova,

Birgit Kirotari, Tarvo Sarapuu kasuks väljamõistmisele menetluskulud summas 800 eurot (igale

200 eurot).

62. Vastavalt esitatud taotlusele tuleb avaldajal Gennadi Jagomägi, Natalja Potapova, Birgit Kirotari,

Tarvo Sarapuu kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist kohtulahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik