4-18-2030/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-2030

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.09.2018. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-18-2030 Kohtukoosseis Kohtunik Velmar Brett Kaebuse sisu

J.L kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalve-keskuse kohtuesindusgrupi 11.04.2018. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2316,18,001177 LS § 201 lg 2 järgi Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) J.L (isikukood: XXX) Elukoht: xxxx E-post: xxxx Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet (registrikood: 70008747),

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp

Aadress: Rahumäe tee 6/1 Tallinn 11316, e-post: pohja@politsei.ee, esindaja: juhtivmenetleja Enel Kuiv Menetluse liik Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS -st 1 kohus otsustas: § 132 p

1. Jätta täielikult rahuldamata J.L kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 11.04.2018. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2316,18,001177.

2. Politseiroo Jätta muutmata ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebü liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 11.04.2018. a üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2316,18,001177. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusalusel isikul advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

4-18-2030

I

ASJAOLUD JA MÄÄRUSE PÕHJENDUS

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi xxxx A H tegi 11.04.2018. a otsuse, milles karistas J.L ’t liiklusseaduse § 201 lg 2 alusel rahatrahvi ga 150 trahviühiku ulatuses, s.o. 600 eurot. Vastavalt otsusele juhtis J.L 20.03.2018 kell 03:49 Kolde pst 96 Tallinnas mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning olles varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. J.L esitas 17.04.2018. a Harju Maakohtule otsuse peale kaebuse leides, et teda ei olnud eelnevalt hoiatatud ning et tal puudub võimalus maksta kahte rahatrahvi korraga. Kaebaja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menet seisukohas, et alused otsuse tühistamiseks puuduvad. leja leidis 12.06.2018

Väärteoasjas kogutud tõenditega on kinnitamist leidnud, väärteo toimepanemine menetlusalune isik pani etteheidetud väärteo toime. Menetlusalune isik esitas liiklusjärelevalve teostajale

Pakistani Lahore City traffic police juhiloa, kuid tal puudus esitamiseks rahvusvaheline juhiluba. Pakistan on Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriik. LS § 99 lg 1 p 2 kohaselt kehtib Eestis Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba. Sama paragrahvi lg 11 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud

Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiloa kanded peavad olema tehtud ladina trüki või kirjutuskirjas või -

ladina kirja translitereeritud. Juhiloale peab olema kantud mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on. J.L esitas Pakistani siseriikliku juhiloa, millel puudub mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on, seega vastavalt LS § 99 lg 12 sätestatule sama paragrahvi lõikes 11 nimetatud nõuetele mittevastav Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba kehtib ainult koos rahvusvahelise juhiloaga. Kohtuväline menetleja leidis, et asjas ei oleks saanud piirduda ka hoiatusega. Kohtuväline menetleja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

II KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et kaebus tul

eb jätta rahuldamata. Objektiivne koosseis LS

§ 201 lg 2 näeb ette muuhulgas karistuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui isik mootorsõiduki juhtimiselt on eelnevalt kõrvaldatud. Maanteeameti liiklusregistri väljavõtte kohaselt ei olnud J.L olnud 19.07.2017. a seisuga juhtimisõigust (KVM tl 5). M E seipatrullis koos poolt antud ütlustega (KVM tl 3) on tõendamist leidnud, et olles polit xxxx A G peatasid nad 20.03.2018. a kell 03:49 Tallinna Kolde pst 96 juures mootor sõiduki xxxx registrinumbriga xxxx, mida juhtus J.L . Kontrollides juhtimisõigus andmebaasist ilmnes, et isikul puudub juhtimisõigu Eestis. Juht esitas Pakistani Lahore City traffic police juhiloa, milles puudus kirjeldus, milliseid kategooriaid loa poolt väljastatud omanik juhtida võib, samuti puudus juhil rahvusvaheline juhiluba. Liiklusseaduse (edaspidi LS) ja lg 1 § 99 lg 1

1 alusel kehtib Eestis Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud juhiluba, kui osalisriigis väljastatud juhiloa kanded on tehtud ladina trüki või kirjutuskirjas või ladina kirja translitereeritud. Juhiloale peab olema -

kantud mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on.

4-16-2528

Pakistani Islamivabariik ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik ega Šveitsi Konföderatsioonis. Vastavalt ÜRO rahvusvaheliste lepingute kogule, on Pakistan on ühinenud Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooniga 14. jaanuaril 1980. Tunnistaja ülekuulamise protokolli juurde on esitatud fotokoopia (KVM tl 4) J.L-ile väljastatud , millest nähtub, et J.L juhiluba on väljastatud juhiloast Pakistani Lahore

City traffic police poolt. Dokumendil pole küll märgitud dokumenti väljastanud riiki, kuid üldteadaolev on, et Lahore on linn Pakistani Islamivabariigis. Dokumendi kanded on tehtud ladina tähtedega ja inglise keele . Dokumendi pöördel märgitud „ s Type of vehicles authorized“

on tähistatud tähtedega „LTV“. Dokumendile ei ole lisatud selgitust tähelühendite „

LTV“ tähenduse kohta.

Seega, kuigi juhiloa on väljastanud Viini 1968. aasta konventsiooni liikmesriik, kanded on tehtud ladina trükikirjas, mootorsõiduki, autorongi või masinrongi ei ole juhiloale kantud selle kategooria tähis , mille juhtimisõigus isikul on. Järelikult t ja kirjeldust ei vasta J.L juhiluba LS § 99 lg 11

nõuetele.

LS § 99 lg 12

sätestab, et LS § 99 lg 1

nimetatud nõuetele mittevastav Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni osalisriigis väljastatud kehtib ainult koos rahvusvahelise juhiloaga või notariaalselt kinnitatud tõlkega, kui juhiloale on kantud mootorsõiduki, autorongi või masinrongi selle kategooria tähis ja kirjeldus, mille juhtimisõigus isikul on.

Menetlusalune isik ei ole esitanud rahvusvahelist juhiluba ega notariaalselt tõlget juhiloast, millest nähtuks mootorsõiduki kategooria mille juhtimisõigus isikul on. Seega ei kehti J.L Pakistani Islamivabariigis väljastatud juhiluba Eesti Vabariigis. Kuivõrd tal puudub ka Eesti Vabariigi poolt väljastatud juhiluba, pole tal õigus Eesti Vabariigis mootorsõidukit juhtida. LS § 90 lg 1 p 1 järgi ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega rikkus J.L LS § 90 lg 1 p 1 nõuet ja tema tegu vastab eraldivõetuna LS § 201 lgg 1 objektiivsele koosseisule

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (KVM tl 6) nähtub, et J.L on 9. detsembril 2017. a juhtimiselt kõrvaldatud, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Kuivõrd J.L juhtis mootorsõidukit peale tema juhtimiselt kõrvaldamist 9. detsembri 2017. a juhtimiselt kõrvaldamise otsuse alusel juhtimiselt kõrvaldamist, vastab tema tegu LS §

201 lg 2 objektiivsele koosseisule. Subjektiivne koosseis KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg

1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. J.L on kohtuvälises menetluses saatnud kohtuvälisele menetlejale 24. märtsil 2018 oma (KVM tl 11), kirjaliku seisukoha milles on muuhulgas väljendanud, et ta ta pidi auto ära müüma, sest ta ei või autoga praegu sõita nii, et ta pidi autoga sõidu ette võtma kuna auto aku oli tühi. Ta leidis, et nii vara hommikul ei ole liiklust ega jalakäijaid ja ta otsustas sõita oma maja

lähedal.

Nimetatud seisukohast nähtub, et sõitma asudes oli ta teadlik, et tal puudub juhtimisõigus. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusele lisatud (KVM tl 6A) nähtub, et J.L seletusest oli teadlik, et kõrvaldati juhtimiselt kuna tal puudub vastava kategooria juhtimisõigus.

4-18-2030

Järelikult pani väärteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes, mis sätestab, et J.L

isik paneb toime teo kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus.

Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et pani LS § 201 lg järgi J.L kvalifitseeritava väärteo toime kavatsetult.

Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid J.L teos ei esine. Samuti on J.L süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14 aastane (sündinud 21. märtsil – - 1986. aastal KVM tl 4). Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et J.L on pannud toime koos seisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 201 lg järgi. Karistus LS § 201 lg sätestab sanktsioonis

00 trahviühikut kergema karistusliigina rahatrahvi kuni 3 ning raskema karistusliigina aresti. Arvestades, et J.L on varem väärteokorras karistatud ainult 1 kord, leiab kohus, et isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust s.t rahatrahvi.

Kuivõrd LS § ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra, tuleneb see -s 201 lg 2 karistusseadustiku (edaspidi: KarS) § 47 lg-st 1, mille kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr

3 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 lause 2 kohaselt on üks trahviühik neli eurot. Seega peab A S mõistetav rahatrahv jääma vahemikku 3

00 trahviühikut (s.o 12 -3 -1200 eurot) ehk sanktsiooni keskmine oleks , s.o 600 eurot. ca

0 trahviühikut Kohtuväline menetleja on karistanud J.L LS § 201 lg 2 alusel 150 trahviühikuga gi ehk keskmises määras. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. J.L süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Arvestades, et väärtegu saab toime panna tahtlikult ja ettevaatamatusest ning J.L pani antud väärteo toime tahtlikult, täpsemalt kavatsetult, mis on kõige raskem väärteo toimepanemise vorm, on tegemist asjaoluga, mis

viitab isiku suurele süüle. Kohus leiab, et süüd vähendab mõnevõrra see, et isik juhtis ajal, kui oli hõre liiklus ja vähe jalakäijaid. Kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. Seega on isiku süü keskmine, millele vastab keskmises

määras karistus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik J.L mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuigi isikut on varem samalaadse teo eest karistatud, ei saa seda arvestada eripreventsiooni juures, kuivõrd korduvust on juba arvestatud teo kvalifitseerimisel. Seega kohtu hinnangul ei vähenda ega suurenda eripreventsioon süüle vastavat karistust. Isikule mõistetav karistus peab eelkõige lähtuma tema süü suurusest ja eripreventsioonist. Vaid väga erandlikel juhtudel võib isikule mõista karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Kuigi juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimine on üks raskeimaid liiklusalaseid rikkumisi näiteks joobes juhtimise kõrval, ei pea kohus siiski antud juhul üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust

4-16-2528

võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju.

Eeltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt J.L-ile määratud sanktsiooni keskmises määras

0 trahviühi rahatrahv, s.t 15 kut ehk 600 eurot vastab tema -

süü suurusele ning üld ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Eeltoodud põhjustel jätab kohus J.L kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata.

Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)