2-15-7163/109 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. september 2018. a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-15-7163

Tsiviilasi

Avotini

Estonia

OÜ

hagiavaldus

Metexcom

OÜ

(pankrotis),

Metexcom

OÜ

(pankrotis)

endise

pankrotihalduri Mari Männiko ja Metexcom OÜ

(pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo vastu kahju

hüvitamise nõudes ning alternatiivselt Roba Metals B.V

ja Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek

Lepsoo vastu nõude tunnustamiseks Metexcom OÜ

(pankrotis) pankrotimenetluses

Hagi hind

209 185,53 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja arutamine

Hageja: Avotini Estonia OÜ (registrikood: 12311076);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Denis Piskunov

(e-post: menetlus@magnussonlaw.com)

Kostja I: Metexcom OÜ (registrikood: 11535856, pankrotis)

Kostja I lepinguline esindaja: vandeadvokaat Magnus Braun

(e-post: magnus @lextal.ee)

Kostja II: Mari Männiko, Metexcom OÜ (pankrotis) endine

pankrotihaldur

Kostja II lepinguline esindaja: vandeadvokaat Urmas Ustav

(e-post: urmas.ustav@lextal.ee);

Kostja III: Roba Metals B.V (registrikood; 30073109)

Kostja III lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo

Friedenthal (e-post: tarmo.friedenthal@entsik.ee).

Kostja IV: OÜ Metexcom (pankrotis) pankrotihaldur Indrek

Lepsoo (e-post indrek@pankrotihaldur.ee),

Kostja IV lepinguline esindaja: vandeadvokaat Madis Saar

(e-post: menetlus@mklaw.ee)

06.06.2018 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Avotini Estonia OÜ poolt Metexcom OÜ (pankrotis) vastu esitatud hagi

massikohustuse täitmise nõudes läbi vaatamata.

2. Jätta rahuldamata Avotini Estonia OÜ hagi OÜ Metexcom (pankrotis)

pankrotihaldur Indrek Lepsoo vastu välja mõista massikohustusena OÜ Metexcom

OÜ (pankrotis) pankrotivara arvelt kahju hüvitis summas 209 185,53 eurot.

3. Jätta rahuldamata Avotini Estonia OÜ hagi OÜ Metexcom (pankrotis) endise

pankrotihaldur Mari Männiko vastu välja mõista kahju hüvitis summas 209 185,53

eurot

4. Rahuldada osaliselt Avotini Estonia OÜ alternatiivne nõue Roba Metals B.V ja OÜ

Metexcom (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo vastu nõude tunnustamiseks

OÜ Metexcom (pankrotis) pankrotimenetluses.

5. Tunnustada

Avotini

Estonia

OÜ

nõuet

OÜ

Metexcom

(pankrotis)

pankrotimenetluses summas 86 183,14 eurot teise järgu nõudena.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

1. OÜ Metexcom (pankrotis) menetluskulud jätta Avotini Estonia OÜ kanda.

2. OÜ Metexcom (pankrotis) endise pankrotihalduri Mari Männiko menetluskulud

jätta Avotini Estonia OÜ kanda.

3. Avotini Estonia OÜ, Roba Metals B.V ja OÜ Metexcom (pankrotis) pankrotihaldur

Indrek Lepsoo menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb

apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuseMääruse peale ei saa määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. 16.09.2014 sõlmis hageja OÜ-ga Helemir üürilepingu Harju maakonnas X linnas x asuva lao

üürimiseks. Samal kuupäeval anti hagejale üle lao valdus. Laos hoiti metallkaupa, mida kostja

I raamatupidamises kajastati kui kostja I oma. 07.10.2014 ja 9.10.2014 müüs kostja I hagejale

aadressil X-X x asuva lao kogu jäägi, st laos oleva metalli koguväärtuses 623 907,54 eurot.

09.10.14 seisuga oli hagejal kostja I vastu nõue summas 385 789,18 eurot. Nõude aluseks oli:

18.07.2013 ettevõtte üleandmise lepingu nr 180713 p 6.1. ja lisa 2. Nimetatud dokumentidest

tulenes kostja I kohustus tasuda hagejale tarnitud metalltoodete eest 496 802,42 eurot. Kostja I

ei olnud tasumiskohustust täitnud ja hageja taganes seetõttu 16.09.2014 nimetatud lepingust.

Kostjal I oli viiviste võlgnevus summas 42 986,75 eurot.

2. 19.09.2014 seisuga selgus, et kostja I ei saa tagastada hagejale 18.07.2013 lepingu alusel üle

antud tõstukit Steinbock H50, kuna kostja I võõrandas selle 6000 euro eest kolmandale isikule.

Kostja tunnistas 19.09.2014 seadmete tagastamise akti p-s 4, et kohustub hagejale tõstuki

väärtuse ja selle edasivõõrandamiselt saadud kasu hüvitama. 9.09.2014 tagastas kostja I

hagejale 18.07.2013 lepingu alusel saadud seadmed ja tunnistas 19.09.2014 akti p-s 4, et

kohustub hüvitama hagejale seadmete kasutamisest saadud kasutuseelised summas 18 250

eurot, millele lisandub käibemaks.

3. 09.10.2014 avaldusega tasaarvestas hageja oma nõude kostja I vastu summas 385 789,18 eurot

kostja nõudega, mis tuleneb 16.09.2014 arvest nr 1609141, 07.10.2014 arvest nr 141007001 ja

09.10.2014 arvetest nr 141009007, 141009002, 141009003, 141009004, 141009005,

141009008 ja 141009001. Eeltoodu tulemusena lõppesid poolte vastastikused nõuded kattuvas

ulatuses, sh ka kostja I nõue müüdud metalli eest ostuhinna saamiseks. 09.10.2014 seisuga sai

selgeks, et hageja oli eelpool nimetatud arvetes märgitud metalli omanik. 10.10.2014 loovutas

SIA Kompanija Avotini hagejale nõude kostja I vastu summas 248 751,06 eurot, mis tulenes

SIA Kompanija Avotini ja kostja I vahel sõlmitud kaupade ostu-müügi lepingust nr 13/08/12-

1. 10.10.2014 tasaarvestas hageja saadud nõude kostja I nõudega hageja vastu, mis tulenes

09.10.2014 arvega nr 141009001 müüdud kaubast. 10.10.2014 seisuga oli selge, et hageja on

eelpool nimetatud arves märgitud metalli omanik.

4. Alates laojäägi omandamisest 07.10.2014 ja 09.10.2014 tegi hageja ettevalmistusi selle

edasimüümiseks ja/või töötlemiseks. Soetatud metalli koosseisu kuulusid mh külmvaltsterase

laiad ribad, kuumtsingitud terase laiad ribad, tsingitud lehtteras, mille pakend oli selle

hagejapoolsel ostmisel juba avatud ja kaup ei tohtinuks laos pikemat aega avatult olla.

Nimetatud asjaoludest oli või vähemalt pidi olema teadlik kostja I juhatuse liige X X.

5. 10.11.2014 esitas kostja I pankrotiavalduse, mille kohaselt põhjustasid kostja I maksejõuetuse

suure tõenäosusega juhatuse liikme X Xi juhtimisvead. 12.11.2014 esitas kostja I nimel

pankrotiavalduse juhatuse liige X X, milles mh palus selle tagamist ja X-X x x asuva (st

hagejale kuuluva) vara käsutamise keelamist. 19.11.2014 võttis maakohus kostja I

pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks vandeadvokaadi Mari Männiko.

28.11.2014 esitas kostja I nimel X X pankrotiavalduse täiendava tagamise avalduse, milles

palus arestida kostja pankrotiavalduse tagamiseks hagejale omandiõiguse alusel kuuluva vara.

28.11.2014 tegi maakohus tsiviilasjas nr 2-14-60549 määruse, millega seadis aresti aadressil

X-X x x asuvale varale, millest suurem osa kuulub hagejale. Samal päeval edastas kohtutäitur

osapooltele vallasvara arestimisakti, millega täideti maakohtu tagamise määrus, sh keelati

hagejal hagejale omandiõiguse alusel kuuluva metalli käsutamine. 05.12.2014 esitas hageja

määruskaebuse 28.11.2014 määrusele, milles tugines mh sellele, et kehtiv õigus ei võimalda

pankrotivõlgnikule mittekuuluva vara arestimist pankrotiavalduse tagamiseks. Samuti oli

määruskaebuses rõhutatud, et arestiti metalltooteid, mille pakend on avatud ja mis muutuvad

seetõttu kasutuskõlbmatuks või kaotavad olulise osa oma väärtusest ca 1,5-2 kuu möödumisel.

18.12.2014 määrusega võttis maakohus hageja 05.12.2014 määruskaebuse menetlusse ja andis

kostja I haldurile 14 päeva aega vastuse esitamiseks. Haldur nimetatud tähtajaks vastust ei

esita. 09.01.2015 määrusega kuulutas maakohus välja kostja I pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks vandeadvokaat Mari Männiko. Hageja jätkas, nüüd juba kostjat I esindavale

haldurile selgitamist, et hagejale kuuluvat metallkaupa ei tohi roostetamise tõttu lattu pikemaks

ajaks jätta, eriti jaanuari-veebruarikuu niiskete ilmadega. Selle asemel et möönda, et kaup ei

kuulu pankrotivõlgnikule ja kaup aresti alt vabastada, esitas kostja I haldur 19.01.2015 vastuse

hageja määruskaebusele (st määruskaebusele vastas pankrotihaldur ca 1,5 kuu möödumisel

kaebuse esitamisest, samas kui sellesama kaebuse kohaselt rikneb metall 1,5 kuu möödumisel

aresti kohaldamisest) ja leidis, et arest on seatud õiguspäraselt.

6. 17.02.2015 vaatas laovarud üle metalli töötlemisega tegeleva AS X töötaja X X, kelle

hinnangul oli oluline osa materjalist roostetamise tõttu rikutud. 09.03.2015 esitas hageja kostjat

I esindavale pankrotihaldurile nõude alusetu arestiga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 209

185,53 eurot. Hageja tugines nõude esitamisel PankrS § 148 lg-le 1, mis reguleeris

massikohustust. 19.03.2015 esitas hageja seisukoha kostja I halduri 19.01.2015 vastusele, tuues

veelkordselt välja, et metallile kohaldatud aresti ebaproportsionaalsust ja eesmärgipäratust

näitas eriti värvikalt tõsiasi, et arestitud metall roostetab ja kaotas juba olulise osa oma

väärtusest ning jätkab väärtuse kaotamist.

7. 20.03.2015 esitas kostja I pankrotihaldur kohtule taotluse aresti tühistamiseks, üritades

avalduse hilinemisega esitamist õigustada „muutunud asjaoludega“. Tegelikkuses jäid asjaolud

samaks – arestitud metall kuulus arestimise taotlemisel, tagamise määruse jõustumisel ja

kehtimisel hagejale ning kaotas sellel ajal olulise osa oma väärtusest. 06.04.2015 määrusega

tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu 28.11.2014 tagamise määruse ja jättis uue

määrusega pankrotiavalduse tagamise taotluse rahuldamata. Ringkonnakohtu jõustunud

määruse põhjenduste kohaselt ei võimalda kehtiv õigus arestida pankrotiavalduse tagamiseks

kolmandale isikule kuuluvat vara. Kostja I pankrotihalduri 20.03.2015 taotluse jättis

ringkonnakohus läbi vaatamata.

8. 08.04.2015 uurisid hageja palvel Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja metroloogia

katselabori asjatundjad arestist vabastatud metalltoodete seisu ja tuvastasid metalli

roostetamise. Antud aktiga fikseeriti metalli seisund vahetult pärast aresti alt vabastamist.

Hageja hinnangul kaotas metall alusetu aresti all olles 30% oma väärtusest. Metalli täpse

kahjustamise ulatuse peab selgitama kohtuliku ekspertiisiga. Kohaldatud aresti tõttu ei saanud

hageja kasutada ladu ega arestitud kaupa enda majandustegevuses. Kogu majandustegevus laos

oli aresti tõttu seiskunud.

9. Lisaks metalli roostetamisele tõi alusetu arest hagejale kaasa järgmised negatiivsed tagajärjed

summas 22 013,27 eurot: 1. laoruumide üüritasu summas 18 102,86 eurot perioodi 29.11.2014-

09.03.2015 eest. Teisisõnu – hageja pidi maksma üürileandjale lao eest, mida ta ei saanud

alusetu aresti tõttu enda majandustegevuses kasutada; 2. laoruumide valve kulud summas 162

eurot perioodi 01.12.2014-28.02.2015 eest; 3. laoruumide küttekulud summas 3 656,55 eurot

perioodi 29.11.2014-28.02.2015 eest; 4. laoruumide prügiveoteenuste kulud summas 91,86

eurot perioodi 29.11.2014-28.02.2015 eest.

10. 13.04.2015 kostja I võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolekul pani haldur hageja esitatud

massikohustuse täitmise nõude hagejale arusaamatutel põhjustel kaitsmisele, kuigi

massikohustuse täitmise nõue kaitsmist ei vaja. Hageja nõudele esitasid nõuete kaitsmise

koosolekul vastuväite Roba Metals B.V ja kostja I haldur. Halduri vastuväitest järeldus, et

halduril ei ole soovi korraldada massikohustuse vabatahtlikku täitmist.

11. Hagi õiguslikuks aluseks on PankrS § 148 lg 1 p-d 1 ja 4, koosmõjus § 149 lg-ga 1 – hageja

nõuab kostjalt I massikohustuse täitmist, mille sisuks on alusetu arestiga ja selle kohaldamisele

järgnenud tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamine. Hageja alternatiivnõude õiguslikuks

aluseks on PankrS § 106 lg 1 - hageja nõuab alternatiivselt enda kahjuhüvitusnõude

tunnustamist kostja I pankrotimenetluses.

12. Arvestades, et kostja I taotlusel seati arest hageja varale kohtumenetluses, kuulub

kohaldamisele TsMS § 391 lg 1 p 2, mis kohustab aresti taotlenud poolt hüvitama teisele

poolele arestimisega tekitatud kahju, kui ilmneb, et tagamise ajal puudus tagamise alus.

Ringkonnakohus tühistas hageja varale seatud aresti põhjusel, et kehtiv õigus ei võimalda

arestida pankrotiavalduse tagamiseks kolmandale isikule kuuluvat vara. Eelnev kinnitab

üheselt, et kostja I pankrotiavalduse tagamise ajal puudus tagamise alus ja seega on TsMS §

391 lg 1 p-s 2 sätestatud kahju hüvitamise kohutuse eeldused täidetud.

13. Kostja I kohustus hüvitada kahju tuleneb ühtlasi VÕS § 1045 lg 1 p-dest 5, 6, ja 7. Kostja

õigusvastane tegu seisneb alusetu aresti kohaldamise taotlemises ja aresti mahavõtmise taotluse

esitamisega viivitamises. Sellega on kahjustatud hageja omandit, sekkutud hageja

majandustegevusse ja on rikutud seadust, mis keelab alusetu tagamise avalduse esitamise. Kui

kostja I poleks alusetu aresti kohaldamist taotlenud ja hiljem poleks viivitanud alusetu aresti

mahavõtmise taotluse esitamisega, ei oleks laos niiskete ilmadega rohkem kui 5 kuud lahtise

pakendiga alusetu aresti all seisnud kaup roostetanud. Samuti saanuks hageja kasutada ladu

enda majandustegevuses ja kulutused üürile, küttele, valvele, prügiveole poleks olnud

mõttetud.

14. Hagejale on õigusvastase aresti ja selle mahavõtmise taotluse esitamise viivitamisega kahju

tekitatud: hageja on vahetult peale aresti kohaldamist asunud hoiatama, et metall roostetab ning

vajab kiiret realiseerimist. Antud tõik oli või vähemalt pidi olema üheselt arusaadav nii kostjale

I ja kui ka viimast esindavale haldurile; metalli roostetamine on tuvastatud laos 17.02.2015

aset leidnud ülevaatuse käigus; metalli roostetamine on tuvastatud vahetult pärast aresti

tühistamist tehtud Tallinna Tehnikaülikooli asjatundjate ekspertarvamusega.

15. Hagi esitamisel lähtub hageja enda 09.03.2015 nõudekirjas sisalduvast hinnangust, mille

kohaselt on laos asuva vara arestimise tõttu, pikalt seismise tagajärjel metall kaotanud

vähemalt 30% esialgsest väärtusest , s.o 187 172,26 € (623 907,54 €* 30% = 187 172,26 €).

16. Kostja kohustus hüvitada hagejale alusetu arestimisega tekitatud kahju on oma sisult

massikohustus PankrS § 148 lg 1 p 1 ja 4 mõttes. Viidatud sättest tuleneb, et massikohustuse

sisuks on kahju, mis tekitati võlausaldajale pankrotimenetluse ajal kas halduri poolt oma

ülesannete täitmisega ja/või juriidilisest isikust võlgniku poolt sooritatud deliktiga. Aresti

kohaldati hagita menetluses kostja I avalduse alusel ning kostja I pankrotiavalduse tagamiseks,

samuti on kostja I pankrotihaldurit pärast aresti kahju tekitamisest hoiatatud, kuid haldur ei

võtnud pikemat aega kahju tekkimise ärahoidmiseks või kahju vähendamiseks midagi ette.

PankrS § 148 lg 1 p 1 ja 4 mõttes algab pankrotimenetlus pankrotiavalduse tagamisega hagita

menetluses. TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt on hagita asjaks mh pankrotimenetluse algatamine

ja pankroti väljakuulutamine. Aresti, mis tekitas hagejale ulatusliku kahju, kohaldai PankrS §

18 lg 1, mis reguleerib pankrotiavalduse tagamist, alusel. Niisiis arestiti hageja vara hagita

menetluses, mille raames vaatas kohus läbi võlgniku pankrotiavalduse.

17. Isegi kui eelneva tõlgendusega mitte nõustuda, tuleb lugeda massikohutuseks see osa kahjust,

mis tekkis alates pankrotimääruse tegemisest 09.01.2015. Seejuures peab kohtulik ekspertiis,

mille läbiviimist hageja taotleb, andma vastuse küsimusele, milline osa kahjust tekkis enne

09.01.2015 ja milline pärast. Niisiis kuulub massikohutus täitmisele ja esitatud nõue

rahuldamisele vähemalt osaliselt.

18. Juhul, kui kohus jõuab asja läbivaatamise tulemusena järeldusele, et hagis käsitletud

hüvitamiskohustus ei ole osaliselt või tervikuna massikohutus, vaid nn tavaline nõue, mis vajab

pankrotimenetluses kaitsmist, siis palub hageja rahuldada alternatiivnõude ja tunnustada hageja

nõuet summas 209 185,53 € teise järgu nõudena. Teisisõnu: kui kohus leiab, et alusetu aresti

kohaldamise ja selle mahavõtmise taotlemise viivitamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue ei

ole massikohustus, vaid nn tavaline nõue, siis palub hageja antud nõuet PankrS § 106 lg 1

alusel tunnustada. Alternatiivnõue on esitatud TsMS § 370 lg 2 ja PankrS § 106 lg 1 alusel.

Alternatiivnõude menetlemisel on kaks kostjat, kes esitasid nõuete kaitsmise koosolekul

nõudele vastuväited.

19. Hageja palub välja mõista Metexcom OÜ-lt (pankrotis), Metexcom OÜ (pankrotis)

pankrotihaldurilt Indrek Lepsoolt OÜ Metexcom (pankrotis) pankrotivara arvel ja OÜ

Metexcom (pankrotis) endiselt pankrotihaldurilt Mari Männikolt solidaarselt Avotini Estonia

OÜ kasuks kahjuhüvitis summas 209 185,53 eurot. Hageja alternatiivse nõude kohaselt

juhuks, kui kohus ei rahulda täielikult või osaliselt eespool esitatud rahalist nõuet palun hageja

tunnustada Avotini Estonia OÜ nõuet summas 209 185,53 eurot teise järgu nõudena

Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses ulatuses, milles eespool esitatud rahaline nõue

jäi rahuldamata.

KOSTJATE I JA II SEISUKOHT

20. Kostja võta hagi õigeks ega tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid.

21. Kostjate seisukoha kohaselt 9.03.2014 esitas hageja täiendava nõudeavalduse kostja I

pankrotimenetluses summas 209 185,53 EUR. Nõue põhines samadel asjaoludel nagu hageja

poolt 12.05.2015 esitatud hagis kirjeldatud. Kokkuvõtvalt leiab hageja nõudes, et kuivõrd

arestiti temale kuulunud vara Metexcom OÜ juhatuse liikme X Xi poolt esitatud

pankrotiavalduse tagamiseks, siis sellest tulenevalt lasub kostjal I kohustus hüvitada

tagamisega tekkinud kahjud. Esitatud nõudele vaidlesid nõuete kaitsmise koosolekul vastu

pankrotihaldur ja Roba Metals B.V.

22. Asjaolu,

et

hageja

kvalifitseeris

oma

nõuet

massikohustusena

ei

muuda

nõuet

massikohustuseks, mis ei vajagi nõuete kaitsmisel tunnustamist. Kuivõrd tegemist ei ole ega

ole olnud massikohustusega esitas haldur hageja poolt esitatud nõude nõuete kaitsmise

koosolekul kaitsmiseks. 12.05.2015 esitatud hagis tõlgendab hageja tunnustamata jäänud nõuet

massikohustusena ning leiab, et see tuleb kostjalt I välja mõista. Hageja poolt esitatud nõue ei

ole massikohustus kuna vastavalt RK seisukohale tsiviilasjas 3-2-1-59-12 ei võimalda

pankrotiseadus lugeda enne pankroti väljakuulutamist tekkinud kohustusi massikohustuseks

(PankrS § 44 lg 1 ja § 93). Hageja seisukoht masskohustuste tekkimise võimalikkuse osas enne

pankroti väljakuulutamist ei ole seega kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Haldur ei ole teinud

mitte ühtegi tehingut ega muud toimingut, millest tulenevat saanuks kostjal I hageja ees

kohustusi tekkida. Haldur ei ole ühegi hageja kohustuse osas teatanud, et ta kavatseb nõuda

lepingu täitmist ega jätkanud kohustuse täitmist. Hageja nõue ei põhine ka majandustegevuse

jätkamisega seotud maksudel. Haldur ei ole teinud võlgniku esindajana mitte ühtegi tegu ega

toimingut mida oleks võimalik käsitada kahju õigusvastase tekitamisena ja seetõttu ei saa

võlgnikul lasuda ka kohustust kahju hüvitamiseks.

23. Hageja selgitas, et alates laojäägi omandamisest 07.10.2014 ja 09.10.2014 tegi hageja

ettevalmistusi laojäägi edasimüümiseks ja/või ümbertöötlemiseks. Soetatud metalli koosseisu

kuuluvad mh külmvaltsterase laiad ribad, tsingitud lehtteras mille pakend oli hagejapoolsel

omandamisel juba avatud ja kaup ei tohtinuks laos pikemat aega avatud olla. Pankrotihaldur

märgib, et kaup oli hageja valduses ja kontrolli all juba alates 16.09.2014, mil hageja sõlmis

üüripindade kasutamiseks üürilepingu (millele eelnevalt lõpetas hageja juhatuse liige X X,

olles samaaegselt Metexcom OÜ juhatuse liige Metexcom nimel samade ruumide üürilepingu).

Metexcom OÜ ei omandanud alates 16.09.2014 mitte ühtegi metalltoodet ega muutnud

olemasoleva laojäägi tehnilist ja kvalitatiivset olukorda. Seega olid tooted, mille osas hageja

väitel arestimise käigus toimunud oluline kvaliteedilangus, seisnud avatuna hageja üüripinnal

vähemalt alates 16.09.2014 (võimalik, et ka juba varasemalt). Vara arestiti kohtumääruse alusel

28.11.2014, enam kui 2,5 kuud pärast hageja valdusesse minekut.

24. Hageja väitel ei tohtinud kaubad laos olla pikemat aega avatuna. Kaubad, mille

kvaliteedilanguse osas on hageja esitanud käesoleva nõude olid hageja valduses pikema aja

jooksul avatuna. Juhul, kui see põhjustas toodete kvaliteedilanguse, kannab vastutust selle eest

hageja ise, mitte pankrotihaldur ega võlgnik. Metalli säilitati nii arestimise eelselt kui järgselt

samades hoiutingimustes kui arestimise ajal. Arestimise järgselt säilis hagejal kontroll metalli

säilitamise tingimuste üle (mh on hageja enese väitel ka ruume kütnud).

25. Kostja I pankrot kuulutati välja 9.01.2015. Metalli väidetava riknemise tõi väidetavalt kaasa

Harju Maakohtu 28.11.2014 määrus, millega tagati Metexcom OÜ juhatuse liikme poolt

esitatud pankrotiavaldust. Isegi kui metall on riknenud määral ja/või viisil nagu hageja väidab

(mida allakirjutanu ühelgi juhul ei mööna) ei ole võimalik kindlaks määrata, millal täpselt

riknemine aset leidis. Kuivõrd väidetavalt riknenud metall on alates 16.09.2014 katkematult

olnud hageja valduses ja kontrolli all, siis ei ole ühelgi juhul võimalik kindlaks teha milline

metall täpselt on riknenud ega tuvastada, et tegemist on olnud 28.11.2014 kohtumääruse alusel

arestitud metalliga.

26. Vastavalt TsMS §-le 389 lõikele 5 võib kohus hageja või kostja avalduse alusel määrata

arestitud eseme müügi ja müügist saadud raha hoiustamise selleks ettenähtud kontol, kui eseme

väärtus võib oluliselt langeda või kui eseme hoidmine põhjustaks ülemääraseid kulutusi.

Hageja on kogu Metexcom OÜ pankrotimenetluse vältel kasutanud kvalifitseeritud õigusabi.

Juhul, kui arestitud vara väärtus tõepoolest oleks võinud aresti kohaldamise tõttu langeda, siis

oleks hageja pidanud kohtult taotlema arestitud vara müüki ning müügist saadud vara

hoiustamist. Hageja ei ole seadusega tagatud õigust kahju tekkimise vältimiseks kasutanud,

seega ei ole kahju tekkinud või isegi juhul, kui kahju on tekkinud lasub vastutus kahju

tekkimise eest hagejal.

27. Hageja on metalliäris tegutsev isik – seetõttu eriteadmistega metalli säilitamist puudutavates

küsimustes. Kui kohus peaks leidma, et käesolevat hagi siiski saab esitada kostja vastu

(millega kostja ei nõustu), siis tuleb võtta arvesse kostja tegevust kahju tekkimisel VÕS § 139

lg 1 mõistes. VÕS § 139 lg 1 järgi, kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel

asjaoludel vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju

tekkimist. Hageja, kes on eriteadmistega metalli töötlemisest ja /või ladustamisest, oleks

pidanud taotlema tagamise abinõu asendamist, kui ta teadis, et (väidetavalt) metall kahjustub.

Seetõttu tuleb vähendada kahjunõue pankrotihalduri vastu nullini.

28. Tõenditest nähtub, et väidetavad kahjustused said tekkida metallile juba enne aresti perioodi ja

perioodil pärast aresti lõppu. Hageja, kes on professionaalne metalliäris tegutsev isik,

tavapärane äriline risk on tema omandis oleva vara säilimise tagamine. Eriteadmistega isikuna

oli hageja kohustus fikseerida täpselt see, milline on olnud millises ajaetapis väidetav kahjustus

(või fikseerida kahjustuse puudumine). Hagiavalduses osundatud tõendite põhjal ei ole

võimalik järeldada, et kahjustused on tekkinud aresti ajal. Kui hageja ei ole fikseerinud antud

kahjustuste tekkimist aresti ajal, siis see on hageja menetluslik ja äriline risk. Aresti

kohaldumise ajal osutas hagejale õigusabi kvalifitseeritud õigusnõustaja. Nende tõendite

puudumine osundab, et tegelikult aresti ajal ei ole mingisugust kahju hagejale tekkinud.

29. Lisaks metalli väidetavale riknemisele leiab hageja, et tema nõue kostja I vastu tuleneb hageja

üüripinnal tehtud kulutustest, mis samuti on (osaliselt) tehtud enne pankroti väljakuulutamist.

16.09.2014 sõlmitud üürilepingust tuleneval kohustusel tasuda üürileandjale üüri ning

üürisuhtest tulenevaid kõrvalkohustusi ei ole mingit seost massikohustustega pankrotiseaduse

tähenduses. Üürisuhtest tulenevad kohustused kuulusid hageja poolt täitmisele vastavalt hageja

ja üürileandja vahel sõlmitud kokkuleppele, mille tingimusi ei saanud haldur ühelgi juhul

mõjutada. Üürilepingust tulenevate kohustuste täitmise ning hagejale väidetavalt tekkinud

kahju vahel puudub põhjuslik seos.

30. Hageja tõendab metalli riknemist ekspertarvamusega, mille kohaselt oli metalli kontrollimise

ajal temperatuur 7 kraadi ning eksperthinnangu kohaselt põhjustas metalli riknemise

temperatuur ja niiskus. Samas nõuab hageja kostjalt 1 lao küttekulude summas 3 656,55 EUR

hüvitamist. Pankrotihalduri hinnangul puudub seos hageja poolt valve- ja prügiveoteenuse

tellimise ja kostja I poolt väidetavalt tekitatud õigusvastase kahju vahel. Haldur ei ole

nimetatud teenuseid võlgniku nimel tellinud. Arvestades asjaolu, et hinnalise valveteenuse

kasutamise ajal vahetasid tundmatud isikud kohtutäituri poolt lao- ja serveriruumile

paigaldatud ukselukud ning demonteerisid valvekaamerad, siis ei olnud halduri hinnangul

valveteenuse eest tasumine põhjendatud. Hageja poolt üüripinnal erinevate teenuste (mh

kütteteenus, valveteenus jne) kasutamine ei ole põhjuslikus seoses väidetava kahju

tekkimisega.

31. Hageja on tõendanud, et tema kohustus oli ladu kütta, sest ta on esitanud kahju hüvitamise

nõude ka küttekulude eest. Hageja on samaaegselt väitnud, et metalli väidetava kahjustumise

põhjuseks on liiga madal laos olnud temperatuur. Sellega on hageja möönnud, et ta on ise

olnud vastutav kohustuse täitmise eest, mille ebakohase täitmise tõttu on (väidetav) kahju

tekkinud. Järelikult on väidetav kahju tekkinud hagejast tulenevatest asjaoludest ja

pankrotihaldurilt kahju nõuda ei saa. Alternatiivselt tuleb samal põhjusel vastavalt VÕS § 139

lg 1 vähendada kahjunõue nullini.

32. Hageja nõuab kostjalt I massikohustuse täitmist ning leiab, et massikohustus on tekkinud

alusetust arestist. Pankrotiavalduse tagamise taotlust ei esitanud haldur vaid pankrotiavalduse

esitanud võlgniku juhatuse liige X X. Aresti määras Harju Maakohus 28.11.2014 määrusega

ning määrust täitis kohtutäitur Marek Laanemets. Aresti kohaldamise ajal ning vahetult pärast

seda ei olnud haldur jõudnud välja selgitada vara kuuluvust. Haldur rõhutab, et

pankrotiavalduse esitanud võlgniku juhatuse liige X X kinnitas pankrotiavalduses, et arestimise

objektiks olev vara kuulub kostjale 1 ning ajafaktorit arvesse võttes ei olnud halduril võimalik

hageja soovitud kiirusel vara kuuluvust kindlaks teha.

33. Ebaõige on hageja väide, et haldur ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks määruskaebusele

vastanud. Haldur taotles kohtule määruskaebusele vastamise tähtaja pikendamist ning kohus

määras haldurile uueks vastamistähtajaks 12.03.2015. Haldur esitas oma vastuse tähtaegselt.

Haldur vaidles hageja poolt vara arestimise määrusele esitatud määruskaebusele vastu kuna

leidis, et õiguslikult on kolmanda isiku vara arestimine hagi tagamiseks võimalik ning sellest

tulenevalt oli seisukohal, et kohtumäärus on seaduslik. Halduri seisukohta kinnitab ka Tallinna

Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas 2-09-7639.

34. Kuna võlgniku juhatuse liikmete seisukohad arestitud vara kuuluvuse kohta olid vastuolulised,

siis vajas haldur aega, et vara kuuluvus välja selgitada. 9.03.2015 esitas hageja eelmainitud

täiendava nõudeavalduse, milles kinnitas, et 7.10 ja 9.10.2014 võõrandas võlgnik

võlausaldajale kogu aadressil X- X x x asuva lao jäägi. Samal päeval esitas hageja esindaja

haldurile ettepaneku esitada Tallinna Ringkonnakohtule taotlus vara arestist vabastamiseks.

10.03.2015

kutsus

haldur

vara

arestimisega

seoses

seisukoha

võtmiseks

kokku

pankrotitoimkonna (millesse kuulub ka hageja esindaja). 19.03.2015 asus toimkond

seisukohale, et halduri poolt on põhjendatud vara (seadmete) arestist vabastamise taotluse

esitamine. 20.03.2015 esitas haldur Tallinna Ringkonnakohtule taotluse pankrotiavalduse

tagamise abinõu tühistamiseks. 6.04.2015 tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu

28.11.2014 määruse ning jättis halduri 20.03.2015 taotluse läbi vaatamata. Eelnevat arvesse

võttes ei ole pankrotihaldur ühelgi juhul tekitanud pankrotimenetluse ajal hagejale

õigusvastaselt kahju ning kostjal I ei saa sellest tulenevalt lasuda ka kahju hüvitamise

kohustust. Seega puudub hagejal massikohustusena käsitatav nõue.

35. Nii lepingulise kui lepinguvälise kahju hüvitamise kohustuse tekkimise keskseks eelduseks, et

isik, kellelt kahju hüvitamist nõutakse, peab olema toime pannud: (a) kohustuste rikkumise või

(b) kahjustatud isikut kahjustanud teo. Pankrotiavalduse esitamine ja vara arestimise faktid ei

ole isegi kaudselt omistatavad tegudena või kohustuste rikkumisena isegi pankrotihaldurile.

Seega ei saa kahju hüvitamist nõuda pankrotihaldurilt.

36. Hageja nõue nõude tunnustamiseks põhineb samadel asjaoludel nagu hageja nõue

massikohustusena kahjuhüvitise välja mõistmiseks. Kostjad on seisukohal, et hageja

alternatiivnõue tuleb eelnevalt kirjeldatud kaalutlustel jätta rahuldamata.

KOSTJA III SEISUKOHT

37. Kostja III hageja nõuet ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja III seisukoha kohaselt isegi

kõigi hageja faktiväidete tõesuse eeldamisel ei ole Metexcom OÜ (pankrotis) või haldur

saanud hagejat kahjustada.

38. Hageja juhatuse liige X X on samaaegselt ka Võlgniku juhatuse liige. Seega oli talle teada,

millises seisundis on terastooted, mille hageja omandas ning ka asjaolu, et (vähemalt osaliselt )

olid pakendid avatud.

39. Arvestada sellega, et hageja näol on tegemist oma majandustegevuses metalli ja

metalltoodetega kaupleva ettevõtjaga, kellele on hästi teada kõik terase turustamise ning selle

säilimise ja kahjustumisega seonduv. Vaidlust ei ole ka selles, et ladu oli hageja valduses alates

16. septembrist 2014. a. ning et sealsamas laos anti talle üle ka vaidlusaluse terase omand.

Seega tuleb järeldada, et vaidlusalune teras oli hageja valduses alates 16. septembrist 2014. a.

Ajavahemik terase valduse saamisest kuni arestimise määruse tegemiseni 28. novembril 2014.

a. oli 73 päeva s.t. ligikaudu kaks ja pool kuud. Terase omandi oli saanud hageja enam kui

poolteist kuud enne aresti seadmist. Seega omab olulist tähendust see, mis toimus terasega ajal,

mil see ei olnud arestitud, kuid oli hageja enda valduses.

40. Hageja poolt esitatud Tallinna Tehnikaülikooli hinnangu kokkuvõtte punktis 3 on

eriteadmistega isikud sedastanud: „Korrosioonikahjustused tekivad pärast pakendi avamist või

selle kahjustumist ning kahjustused süvenevad, kui poole ja teraslehti ei hoida kontrollitud

kliimaga ruumides.“ Seega on põhjendatud järeldada, et: (i)

Terase riknemine ei alanud

määruse tegemisest, vaid pakendite avamisest. (ii)

Terase korrosioonikahjustused tekkisid

oluliselt enne 28. novembri 2014. a.

41. Hageja enda kinnitusel olid terase pakendid avatud juba siis, kui Võlgnik andis terase omandi

hagejale üle. Seega oli vaieldamatult avatud pakendites oleva terase kahjustumine alanud ajal,

mil teras oli hageja valduses ning juba ainuüksi seetõttu ei saa Võlgnik ega ka haldur vastutada

terase riknemisest tingitud kahju eest. Kahju tekkis ajal, mil hageja valdas nii terastooteid kui

ka ruumi, milles neid hoiti ja seetõttu vastutab just hageja ise korrosioonikahjustuste eest, mis

terasel tekkis.

42. Kostja juhib kohtu tähelepanu sellele, et Tallinna Tehnikaülikooli spetsialistid on rõhutanud,

et: „kahjustused süvenevad, kui poole ja teraslehti ei hoida kontrollitud kliimaga ruumides.“

Seega, kahjustused mitte üksnes ei tekkinud, vaid ka süvenesid ajal, mil need olid hageja

valduses, sealjuures põhjustas korrodeerumise hageja suutmatus tagada terase hoiustamiseks ja

säilitamiseks vajalikud tingimused. Vaidlust ei ole, et alates 16. septembrist 2014. a. valdas

hageja ladu üürilepingu alusel.

43. Järgnevalt rõhutab kostja, et hinnangu punktis 2 on eriteadmistega isikud teinud järgmise

kokkuvõtte: „Kõikidel teistel avatud pakendites olevatel poolidel ja teraslehtedel, mida hoiti

samades tingimustes samal ajal, olid sarnased korrosioonikahjustused.“ Sellest tulenevalt tuleb

teha täiendavalt kaks järeldust: (i)

Korrosioon mõjutas avatud pakendites olnud terast.

(ii) Korrosiooni süvendas hageja suutmatus tagada sobilikku kliimat laoruumides, mis mõjutas

laos avatud pakendites olnud terast tervikuna.

44. Eeltoodust järelduvalt tekkisid laos olnud terasel korrosioonikahjustused ajal, mil teras oli

hageja valduses ning korrosioonikahjustused süvenesid ebaõigete hoiutingimuste tõttu, mille

eest vastutab samuti hageja. Asjas puudub seega Võlgniku või halduri tegu, mis võinuks

tingida terase riknemise ja hageja ei ole tõendanud, et terase korrodeerumine ulatuses, mis

põhjustas selle väärtuse 30%-lise languse, toimus ajal, mil teras oli arestitud. Seega puudub

asjas objektiivse teokoosseisu peamine element – Võlgniku või halduri tegu, mis saanuks

terase seisundit objektiivselt mõjutada. Hageja, kui majandustegevuses terastoodetega kauplev

ettevõtja, pidi olema teadlik sellest, et avatud pakendis olev teras rikneb. Sellegipoolest ei

realiseerinud hageja terastooteid enam kui pooleteise kuu jooksul, mis jäi hageja poolt terase

omandamise ja selle arestimise vahele. Hagejale pidi olema samas äratuntav, et terase väärtus

võib korrodeerumise tõttu langeda ning kannab seetõttu ka terase väärtuse langemise riski.

45. Hageja tugineb oma nõudes õigusvastaselt tekitatud kahju regulatsioonile. VÕS § 1043 lg 1

kohaldamine eeldab, et korraga oleks täidetud objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja süü.

Vastav koosseis käesolevas asjas puudub. Esiteks ei ole Võlgnik ega haldur teinud tegu, mis

saanuks tuua kaasa hageja väidetud, kuid tõendamata kahju (objektiivne teokoosseis). Terase

riknemise on põhjustanud selle pakendite avamine ning terase hoiustamine ebasobivates

tingimustes. Nagu eelnevalt selgitatud, kannab avatud pakendites omandatud terase

ebasobivates tingimustes hoiustamisest tulenevat terase kahjustumise riski hageja ise. Hageja

ei ole tõendanud, et terase kahjustumine algas aresti tõttu ning väidetav 30%-line kahjustumine

toimus ajal, mil teras oli arestitud. Seega ei saanud Võlgniku taotluse alusel aresti kohaldamine

põhjustada terase kahjustumist.

46. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kahjustunud on hageja laos olnud individuaaltunnuste

alusel eristatav ja 28. novembri 2014. a. määruse alusel arestitud teras väidetava väärtusega

623 907,54 eurot. Seega on tõendamata hageja kahju.

47. Ilmselgelt puudub ka põhjuslik seos terase väärtuse vähenemise ja pankrotiavalduse tagamise

vahel, kuivõrd terase korrodeerumine algas oluliselt enne Võlgniku vallasvarale aresti

kohaldamist ning süvenes ajal, mil see oli hageja vabas kasutuses.

48. Hageja poolt etteheidetav pankrotiavalduse tagamise avalduse esitamine ei ole õigusvastane.

Avalduses ei taotletud võõra vara aresti, vaid Võlgnikule kuuluva vara arestimist ja kuna

vaidlust ei ole sellest, et teras kuulus varasemalt Võlgnikule ning asus X-X x x, X asuvas laos,

oli põhjendatud X Xi arvamus, et tegemist on endiselt Võlgniku varaga. Ei olnud teada, et

samal ajal nii Võlgniku kui ka hageja juhatusse kuuluv X X oli hoolega vormistanud

dokumente, millega Võlgnik oli hageja kasuks sisuliselt varatuks muudetud. Seetõttu ei saa

rääkida Võlgniku teadlikust taotlusest rikkuda hageja omandit või valdust, sekkuda tema

majandustegevusse või käituda seadusest tulenevat kohustust rikkudes.

49. Kostja leiab, et pankrotiavalduse tagamise avalduse esitamine ei saa olla käsitletav

õigusvastasena ka seetõttu, et tegemist on seadusjärgse esialgse õiguskaitse vahendiga, mille

kohaldamise üle otsustab lõpptulemusena kohus. Seaduses sätestatud menetluse kaudu saadud

ning kohtulahendiga tunnustatud õiguse teostamine ei saa olla õigusvastane. Aresti kohaldas

kohus ning hageja ei ole tõendanud, et Võlgnik oleks esitanud kohtule valeandmeid hagejale

kuuluvale varale aresti saavutamiseks.

50. Kõige ilmsem on aga käesolevas asjas Võlgniku ja halduri süü puudumine. Nagu eelnevalt

selgitatud ei teadnud ega pidanud Võlgnik teadma, et teine juhatuse liige on võõrandanud

Võlgniku vara hagejale, mistõttu on välistatud, et Võlgniku poolt tema enda vara arestimise

taotlus oleks olnud süüline. Vastupidiselt näitab taotluse esitamine seda, et Võlgnik ei teadnud

tema vara võõrandamisest, kuid pidas vajalikuks tagada selle säilimine. Seega teostas Võlgnik

menetlusõigusi heauskselt.

51. Hageja saanuks kahju tekkimist ja selle suurenemist vältida, kui ta oleks käitunud ettevõtjalt

tavapäraselt oodatava hoolsusega. Tallinna Tehnikaülikooli hinnanguga on tõendanud, et terase

korrodeerumine algab pakendi avamisest ning süveneb ebasobivate hoiutingimuste tõttu. Seega

juhul, kui hageja, kelle tegevusalaks on metalliga kauplemine, oleks taganud avatud

pakenditega metalli kiire realiseerimise või konserveerimise ja terase säilitamiseks sobivad

hoitutingimused laos, ei oleks teras riknenud. Sellest nähtuvalt on terase riknemine otseses

põhjuslikus seoses hageja enda tegevusega ja seetõttu vastutab tekkinud kahju eest hageja. Ka

juhul, kui kasvõi osaliselt saaks kahju eest vastutavaks pidada Võlgnikku (millega kostja

kindlasti ei nõustu), tuleb lugeda hageja enda panus kahju tekkimisse sedavõrd kaalukaks, et

VÕS § 139 lg 1 alusel tuleks kahjuhüvitist vähendada nullini. Nii terase korrodeerumise algne

põhjus, selle hoidmine avatud pakendites, kui ka korrosiooni süvenemine ebasobivate

hoiutingimuste tõttu, on omistatavad just nimelt hagejale endale. Kostja viitab taas VÕS § 101

lg-le 3, mis ka eelkirjeldatud asjaoludel hageja kahjunõude välistab.

52. Hageja nõue kulutuste hüvitamiseks on põhjendamata ning hageja nõudeõiguse välistab VÕS §

101 lg 3. Kostjale näib iseäranis kummaline hageja nõue X-X x., X asuva lao üüri- ja

kommunaalkulude hüvitamiseks. Kostja ei saa hagiavaldusest hästi aru, millisel põhjusel peaks

talle Võlgnik või haldur hüvitama vastavad kulud. Hageja näib unustavat, et pankrotiavalduse

tagamise avalduses taotleti ja määrusega kohaldati arest Võlgniku vallasvarale, mis asus X-X

x, X asuvas laos. Võlgnik ei taotlenud hagejale sissepääsu tõkestamist lattu või muul viisil

valduse teostamise piiramist. Seetõttu ei saa hageja kulutuste eest üüripinnale vastutada

Võlgnik. Võlgnik ei ole pankrotiavalduse tagamise määrust ei teinud ega ka täitnud ega

takistanud hagejale juurdepääsu laole. Nähtuvalt Tallinna Tehnikaülikooli hinnangu lisast nr. 8

oli laos küllaldaselt ruumi, et hageja oleks saanud seal vabalt tegutseda, mistõttu väited hageja

tegevuse halvamisest ei mõju veenvalt. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hageja ei ole

õigustatud nõudma üüri, valve, kütte ja prügiveo kulude hüvitamist lepinguvälise kahju

hüvitamise sätete alusel.

53. Haldur ei ole aga üleüldse õigeks kostjaks, kuivõrd ta ei ole pankrotiavalduse tagamise taotlust

esitanud, millega seostab kahju tekkimise hageja. Määruskaebe menetluses on haldur

menetlusõigusi teostanud heauskselt ning tänu halduri tegevusele ongi hageja saavutanud vara

aresti alt vabastamise. Teadupärast tuleks kolmandal isikul, kelle vara on ekslikult arestitud,

selleks kohtupraktika kohaselt esitada vara arestist vabastamise hagi, mis olnuks hageja jaoks

oluliselt aeganõudvam protsess. Seega ei ole haldur mingil viisil takistanud hageja juurdepääsu

oma laole.

54. Kostjale teadaolevalt on halduri poolt hagejale pakutud isegi võimalust, et arestitud vallasvara

viiakse laost ära, kuid sellest on hageja oma esindaja kaudu kategooriliselt keeldunud ning

ähvardanud nii haldurit kui ka kohtutäiturit nii justiitsministeeriumi järelevalve kui ka

kriminaalvastutusega juhul, kui midagi sellist peaks toimuma. Hageja on keelanud vallasvara

äraviimise X-X x, X asuvalt laopinnalt ja nüüd nõuab laole tehtud kulude hüvitamist põhjusel,

et vallasvara arestimine halvas tema tegevuse laos tervikuna. Kostja hinnangul ei ole hageja

käitumine hea usu põhimõttega kooskõlas ning hageja nõude välistaks ka VÕS § 101 lg 3.

KOSTJA IV SEISUKOHT

55. Kostja IV leiab, et hageja poolt kostja I vastu esitatud massikohustuse täitmise nõue tuleb

TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata jätta. PankrS § 35 lg 1 p 2 tulenevalt läheb pankroti

väljakuulutamisega pankrotihaldurile üle ka õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses

menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata

pankrotivarasse. Seega ei saa pankrotivõlgnik pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivara

puudutavates kohtumenetlustes poolena osaleda. Seda kinnitab ka PankrS § 541 lg 1 kolmas

lause, mille kohaselt osaleb kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes võlgniku asemel poolena

pankrotihaldur.

56. Vaidlust ei ole selles, et kostja I pankrot on välja kuulutatud. Samuti ei saa mõistlikku vaidlust

olla selles, et käesolev vaidlus on hageja primaarse nõudes osas seotud pankrotivaraga, kuna

massikohustus, mille täitmist hageja nõuab, tuleb PankrS § 146 lg 1 p 3 kohaselt täita

pankrotivara arvel. Seega on hageja poolt esitatud massikohustuse täitmise nõude üle toimuva

vaidluse näol tegemist kostja I pankrotivaraga seotud vaidlusega PankrS 35 lg 1 p 2 ja § 54 1 lg

1 kolmanda lause tähenduses.

57. Erinevalt hagejast leiab kostja IV, et massikohustuse täitmise nõudes ei ole kostja I õigeks

kostjaks ka PankrS § 149 lg 1 tulenevalt. PankrS § 149 lg 1 sätestab, et massikohustuse täitmist

võib võlgnikult pankrotimenetluse kestel nõuda üldkorras. PankrS § 149 lg 1 tuleb kohaldada

koosmõjus PankrS 35 lg 1 p 2 ja § 541 lg 1 kolmanda lausega - PankrS 35 lg 1 p 2 ja § 541 lg 1

kolmandast lausest tulenevalt osalebki pankrotihaldur massikohustuse täitmise nõude üle

toimuvas vaidluses kostjana võlgniku asemel. Eeltoodut arvestades leiab kostja IV, et

maakohus peab hageja poolt kostja I vastu esitatud nõude TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi

vaatamata jätma, kuna vale kostja vastu hagi esitades ei ole hagejal võimalik taotletavat

eesmärki saavutada.

58. Kostja IV leiab, et hagejal ei ole kostja I vastu massikohustusest tulenevaid nõudeid.

Massikohustuse tekkimise alused on sätestatud PankrS § 148 lg 1. PankrS § 148 lg 1 tuleneb,

et massikohustused saavad tekkida üksnes pankrotimenetluse ajal, st pärast võlgniku pankroti

väljakuulutamist. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohus rõhutades, et pankrotiseadus ei

võimalda lugeda enne pankroti väljakuulutamist tekkinud kohustusi massikohustuseks. Enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud pankrotivõlgniku kohustustest tulenevaid nõudeid on

võlausaldajal PankrS § 8 lg 3, § 42 ja § 44 lg 1 kohaselt võimalik esitada

pankrotivõlausaldajana PankrS § 93 kuni § 98 sätestatud korras. Enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõudeid ei saa maksma panna üldises korras, sh ei saa võlausaldaja

esitada hagi sellise nõude maksmapanemiseks. Eeltoodut arvestades saab hagejal kostja I vastu

massikohustusest tulenev nõue olla üksnes juhul, kui see nõue tekkis enne kostja I pankroti

väljakuulutamist. Hageja poolt kostja I vastu esitatud nõue on aga tekkinud enne kostja I

pankroti väljakuulutamist, mistõttu ei ole tegemist massikohustusest tuleneva nõudega.

59. Kostja I pankrot kuulutati välja 09.01.2015.a. Hageja väidete kohaselt tekkis hagejale kahju

seoses talle kuuluva vara arestimisega. Hageja vara arestiti maakohtu 28.11.2014.a määruse

alusel. Taotluse hageja vara arestimiseks esitas 28.11.2014.a kostja I juhatuse liige X X. Vara

arestiti kohtutäituri poolt samuti 28.11.2014.a. Seega hageja enda väidetest lähtuvalt olid kostja

I pankroti väljakuulutamise ajaks täidetud kõik hageja kahju hüvitamise nõude tekkimise

eeldused. Teisisõnu, hageja kahju hüvitamise nõue tekkis enne kostja I pankroti

väljakuulutamist.

60. Hageja kahju hüvitamise nõue on tekkinud enne kostja I pankroti väljakuulutamist. Erinevalt

kostjatest leiab aga hageja, et massikohustused võivad tekkida ka ajavahemikus

pankrotiavalduse esitamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni. Hageja selline käsitlus on

paraku vale. Riigikohus on pankrotiseaduse praegu kehtivale sõnastusele tugiendes

ühemõtteliselt selgitanud, et pankrotiseadus ei võimalda lugeda enne pankroti väljakuulutamist

tekkinud kohustusi massikohustuseks. Seega ei saa Riigikohtu praktikat arvestades

massikohustusi tekkida ka pankrotiavalduse esitamise ja pankroti väljakuulutamisele jäävas

ajavahemikus. Massikohustusena ei saa käsitleda ka seda hageja väidetava kahju osa, mis

tekkis pärast kostja I pankroti väljakuulutamist. Hageja kahju hüvitamise nõue on terviklik, st

hagejal ei teki iga euro (või sendi) osas, mille võrra väidetav kahju ajas suurenes, eraldi kahju

hüvitamise nõuet. Seega ei oma hageja nõude õigusliku kvalifitseerimise seisukohast eraldi

tähtsust see, et hageja väidetav kahju võis pärast pankroti väljakuulutamist suureneda.

Teistsugune tõlgendus läheks vastuollu PankrS § 148 mõttega, kuna võimaldaks ka

pankrotivõlgnikul endal pankroti väljakuulutamise eelsete toimingutega massikohustusi

tekitada. PankrS § 148 tulenevalt ei saa pankrotivõlgnik tegevus olla massikohustuse tekkimise

aluseks. Eeltoodut arvestades leiab kostja IV, et hagejal ei ole kostja I vastu massikohustusest

tulenevat nõuet.

61. Eespool käsitlemata küsimustes ühineb kostja IV kostja I ja kostja II poolt varasemas

menetluses esitatud väidete ja seisukohtadega.

KOHTU PÕHJENDUSED

62. Kohus, kuulanud ära pooled, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt leiab, et hageja kuulub rahuldamisele osaliselt.

63. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5

lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel

peab kumbki pool hagimenetluses tõendama.

64. Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks

järgmised asjaolud:

 hageja ja OÜ Helemir vahel oli 16.09.2014 sõlmitud üürileping X linnas X-X x asuva lao

üürimiseks (I kd lk 3-6, 17-20);

 07.10.2014 ja 9.10.2014 müüs kostja I hagejale aadressil X-X x asuva lao kogu jäägi

koguväärtuses 623 907,54 eurot (I kd lk 8-27);

 10.10.2014 loovutas SIA Kompanija Avotini hagejale nõude kostja I vastu summas 248

751,06 eurot, mis tulenes SIA Kompanija Avotini ja kostja I vahel sõlmitud kaupade ostu-

müügi lepingust nr 13/08/12-1 (I kd lk 54);

 10.11.2014 esitas kostja I Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse, mille esitamise

esindas kostjat I vandeadvokaat Denis Piskunov (I kd lk 56-62);

 12.11.2014 esitas kostja I nimel võlgniku pankrotiavalduse juhatuse liige X X, milles mh

palus selle tagamist ja X-X x x asuva vara käsutamise keelamist (I kd lk 63-67);

 19.11.2014 võttis Harju Maakohus kostja I pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas

ajutiseks halduriks vandeadvokaadi Mari Männiko (I kd lk 68-90);

 28.11.2014 esitas kostja I nimel X X pankrotiavalduse täiendava tagamise avalduse, milles

palus arestida aadressil X- X x, X linn asuv vara, mis koosnes põhivõrast ja laovarudest (I

kd lk 77-86);

 28.11.2014 tegi Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-14-60549 määruse, millega seadis aresti

aadressil X-X x asuvale varale: a) põhivarale, b) laovarudele (I kd lk 68-76);

 28.11.2014 arestis kohtutäitur Marek Laanemets vara aadressil X-X x, X linn (I kd lk 91-

101);

 05.12.2014 esitas hageja määruskaebuse 28.11.2014 määrusele (I kd lk 103-109);

 kostja I esitas 19.01.2015 vastuse hageja määruskaebusele (I k lk 133-138);

 09.01.2015 määrusega kuulutas Harju maakohus välja kostja I pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks vandeadvokaat Mari Männiko (I kd lk 128-132);

 09.03.2015 esitas hageja kostjat I esindavale pankrotihaldurile nõude alusetu arestiga

tekitatud kahju hüvitamiseks summas 209 185,53 eurot ( I kd lk 139-141);

 20.03.2015 esitas kostja I pankrotihaldur kohtule taotluse aresti tühistamiseks ( I kd lk 160-

166);

 06.04.2015 määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 28.11.2014

tagamise määruse ja jättis uue määrusega pankrotiavalduse tagamise taotluse rahuldamata.

Kostja I pankrotihalduri 20.03.2015 taotluse jättis ringkonnakohus läbi vaatamata (I kd lk

167-171).

65. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 391 lg 1 p 2 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5, 6 ning 7 alusel kaks

järgnevat nõuet, mille rahuldamine sõltub sellest, kuidas kohus PankrS § 148 lg 1 p 1 ja 4

kohaldab. Hageja primaarne nõue on esitatud PankrS § 148 lg 1 p 1 ja 4 ja PankrS § 148 lg 2

alusel Metexcom OÜ (pankrotis) (kostja I), Metexcom OÜ (pankrotis) endise pankrotihalduri

Mari Männiko (kostja II) ja Metexcom OÜ (pankrotis) praeguse pankrotihalduri Indrek Lepsoo

(kostja IV) vastu õigusvastase arestiga tekitatud kahju hüvitise väljamõistmiseks summas 209

185,53 eurot (st metalltoodete väärtuse langus arestimise perioodil tekkinud roostetamise tõttu

summas 187 172,26 eurot ja üüritud kinnistuga seonduv muu kahju summas 22 013,27 eurot).

Lisaks selle on hageja leidnud, et kui kohus leiab, et kohaldamisele ei kuulu PankrS § 148 lg 2,

siis vastutab Metexcom OÜ (pankrotis) endine pankrotihaldur Mari Männiko (kostja II)

hagejale tekkinud kahju eest PankrS § 24 lg 1 ja § 63 lg 1 alusel ametikohustuse rikkumise

tõuttu.

66. Hageja on esitanud alternatiivse nõude TsMS § 370 lg 2 ja PankrS § 106 lg 1 alusel Roba

Metals B.V (kostja III) ja praeguse pankrotihalduri Indrek Lepsoo (kostja (IV) vastu paludes

enda kahjunõude tunnustamist Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 209

185,53 eurot teise järgu nõudena. Hageja alternatiivnõue on esitatud juhuks kui kohus rahuldab

primaarse nõude vaid osaliselt.

67. Hageja on seisukohal, et hagejale on metalli õigusvastase arestiga tekitatud metalli

roostetamisest tingitud kahju arestimise lõpu seisuga vastava metalli väärtuse languse summas.

Juhul kui õigusvastaselt aresti ei oleks seatud ning metalli käsutamist keelatud, siis oleks

hagejal olnud võimalik metall (sh osaliselt ümbertöödeldud kujul) enne selle kahjustumist

roostetamise tõttu normaalse turuhinnaga realiseerida. Samuti on hageja seisukohal, et metalli

õigusvastase arestiga on hagejale tekitatud kahju seoses üüritud kinnistuga seonduvate

kuludega.

68. Hageja primaarnõude õiguslikuks aluseks on TsMS § 391 lg 1 p 2, mille kohaselt peab hagi

tagamist taotlenud pool hüvitama teisele poolele hagi tagamisega tekkinud kahju, kui ilmneb,

et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus. Hageja esitatud

primaarne nõue põhineb käsitlusel, et kostjate I, II ja IV kohustus hüvitada hagejale alusetu

arestimisega tekitatud kahju on alates pankrotiavalduse esitamisest massikohustus PankrS §

148 lg 1 p 1 ja 4 mõttes. Primaarnõue kostjate I, II ja IV vastu põhineb asjaoludel, et

õigusvastast aresti kohaldati kostja I avalduse alusel pankrotiavalduse tagamiseks alates

28.11.2014-28.02.2015.

69. Kohus leiab, et hageja poolt kostja I vastu esitatud massikohustuse täitmise nõue tuleb TsMS §

423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata jätta. PankrS § 35 lg 1 p 2 tulenevalt läheb pankroti

väljakuulutamisega pankrotihaldurile üle ka õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses

menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata

pankrotivarasse. Seega ei saa pankrotivõlgnik pärast pankroti väljakuulutamist pankrotivara

puudutavates kohtumenetlustes poolena osaleda. Seda kinnitab ka PankrS § 54 1 lg 1 kolmas

lause, mille kohaselt osaleb kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes võlgniku asemel poolena

pankrotihaldur.

70. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja I pankrot on välja kuulutatud. Käesolev vaidlus on

hageja primaarse nõudes osas seotud pankrotivaraga, kuna massikohustus, mille täitmist hageja

nõuab, tuleb PankrS § 146 lg 1 p 3 kohaselt täita pankrotivara arvel. Seega on hageja poolt

esitatud massikohustuse täitmise nõude üle toimuva vaidluse näol tegemist kostja I

pankrotivaraga seotud vaidlusega PankrS 35 lg 1 p 2 ja § 54 1 lg 1 kolmanda lause tähenduses.

Seda, et pankrotivara puudutavas kohtumenetluses ei saa pankrotivõlgnik kostjana osaleda,

kinnitab ka Riigikohtu praktika. Kohtuasjas nr 3-2-1-66-15 tehtud lahendis jättis Riigikohus

pankrotivõlgniku vastu esitatud hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna

pankrotivõlgnik ei ole pankrotivara puudutavas vaidluses õige kostja.

71. Kohus leiab, et massikohustuse täitmise nõudes ei ole kostja I õigeks kostjaks ka PankrS § 149

lg 1 tulenevalt. PankrS § 149 lg 1 sätestab, et massikohustuse täitmist võib võlgnikult

pankrotimenetluse kestel nõuda üldkorras. PankrS § 149 lg 1 tuleb kohaldada koosmõjus

PankrS 35 lg 1 p 2 ja § 54 1 lg 1 kolmanda lausega - PankrS 35 lg 1 p 2 ja § 54 1 lg 1

kolmandast lausest tulenevalt osalebki pankrotihaldur massikohustuse täitmise nõude üle

toimuvas vaidluses kostjana võlgniku asemel.

72. Eeltoodut arvestades jätab kohus hageja poolt kostja I vastu esitatud nõude TsMS § 423 lg 2 p

2 alusel läbi vaatamata, kuna vale kostja vastu hagi esitades ei ole hagejal võimalik taotletavat

eesmärki saavutada.

73. TsMS § 391 lg 1 p 2 kohaselt hagi tagamist taotlenud pool peab hüvitama hagi tagamisega

teisele poolele tekitatud kahju, kui ilmneb, et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või

hagi. Õiguskirjanduses on leitud, et hagi tagamise alus puudub, kui puuduvad hagi tagamist

õigustavad asjaolud § 377 järgi. Aluse puudumine võib eelkõige selguda hagi tagamise

määruse peale esitatud määruskaebuse rahuldamise tulemusena. Kui hagi tagamise määrus, mis

kuulub § 390 ja § 467 lg 5 järgi viivitamata täitmisele, määruskaebuse esitamisel tühistatakse,

on hagi tagamine vahepealsel perioodil olnud alusetu (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II.

Kommenteeritud väljaanne. V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga, 2017, lk 705).

74. Kohus ei nõustu kostja IV seisukohaga, et TsMS § 391 lg 1 p 2 ei ole käesolevas asjas

kohaldatav, sest TsMS § 391 lg 1 ei kohaldu juhul, kui hagi tagamise abinõudega tekitati kahju

menetlusvälisele isikule. Õiguskirjanduse kohaselt TsMS § 391 kohaldatakse kõigis

hagimenetlustes ja kõigi hagi tagamise abinõude osas, samuti hagita asjades § 477 1 alusel

esialgse õiguskaitse rakendamise juhtudel. TsMS § 391 lg 1 järgi on kahju hüvitamise nõude

esitamiseks õigustatud subjektiks isik, kelle suhtes on hagi tagamise taotluse alusel hagi

tagamine läbi viidud (hagi tagamise adressaat). Eelkõige on selleks kostja, kuid üksikjuhtumil

või see olla ka muu kolmas isik (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud

väljaanne. V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga, 2017, lk 703 - 704). Käesoleval juhul on

hagi tagamise taotluse alusel adressaadiks hageja, sest Harju Maakohtu 28.11.2014 määrusega

tsiviilasjas nr 2-14-60549 on kohus arestinud hagejale kuuluva vara ning Harju Maakohtu

määruse on oma 06.04.2015 määrusega tühistanud Tallinna Ringkonnakohus leides, et kehtiv

õigus ei võimalda arestida pankrotiavalduse tagamiseks kolmandale isikule kuuluvat vara.

Kuivõrd Tallinna Ringkonnakohus on võtnud menetlusse hageja poolt Harju Maakohtu

28.11.2014 hagi tagamise määruse peale esitatud määruskaebuse ja selle rahuldanud, siis ei saa

käsitleda hagejat TsMS § 391 mõistes menetlusvälise isikuna. Kuna Tallinna Ringkonnakohus

tühistas hageja varale seatud aresti põhjusel, et kehtiv õigus ei võimalda arestida

pankrotiavalduse tagamiseks kolmandale isikule kuuluvat vara, siis sellest tulenevalt kostja I

pankrotiavalduse tagamise ajal puudus tagamise alus ja seega on TsMS § 391 lg 1 p-s 2 toodud

eeldus täidetud. Kohus märgib, et TsMS § 391 lg 1 kohaldub TsMS § 477 lg 1 ning § 477 1 lg

2 teise lause alusel. Seega pankrotiavalduse tagamisele rakenduvad hagita asjas esialgse

õiguskaitse kohaldamist reguleerivad normid, millistele kohalduvad omakorda hagi tagamist

reguleerivad sätted, sh TsMS § 391. Seega kohtu hinnangul on hageja nõude õiguslikuks

aluseks TsMS § 391 lg 1 p 2.

75. Riigikohus on 03.06.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-49-08 punktis 13 märkinud, et TsMS §

391 tulenev kahju hüvitamise nõue ei eelda kahjustaja süüd ega õigusvastasuse tuvastamist.

TsMS § 391 järgse nõude esitamisel ei ole täiendavalt vaja tõendada kahju tekitamise

õigusvastasust. Samuti ei vabasta TsMS § 391 järgse kahjunõude puhul kahju tekitajat

vastutusest ka süü puudumine, kuna hagi tagatakse üksnes poole taotluse alusel, taotluse

esitamine on aga teadlik ja tahtlik tegevus.

76. Kohus leiab, et hageja nõude õiguslikuks aluseks on ka VÕS § 1045 lg p-d 5, 6 ja 7. Metexcom

OÜ (pankrotis) õigusvastane tegu seisnes alusetu aresti kohaldamise taotlemises. Sellega on

kahjustatud hageja omandit, sekkutud hageja majandustegevusse ja rikutud seadust, mi keelab

alusetu tagamise avalduse esitamise.

77. Järgnevalt tuleb kohtu võtta seisukoht, kas hageja poolt esitatud kahju hüvitamise nõue on

massikohustus.

78. PankrS § 148 lg 1 järgi massikohustused on: 1) pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma

ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused; 2)

võlgniku poolt täitmata lepingutest tulenevad kohustused, kui haldur on jätkanud kohustuse

täitmist või teatanud, et kavatseb nõuda lepingu täitmist; 3) võlgniku majandustegevuse

jätkamisega seotud maksud; 4) juriidilisest isikust võlgniku poolt pankrotimenetluse ajal

õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustused; 5) muu kohustus, mida käesolev seadus

loeb massikohustuseks.

79. Kostja I pankrot kuulutati välja 09.01.2016. Hageja kinnitusel tekkis hagejale kahju seoses talle

kuuluva vara arestimisega. Taotluse vara arestimiseks esitas 28.11.2014 kostja I juhatuse liige

X X ning vara arestiti Harju Maakohtu 28.11.2014. määruse alusel kohtutäituri poolt samal

päeval ehk samuti 28.11.2014. Hageja on seisukohal, et PankrS § 148 lg 1 p 1 ja 4 mõttes algab

pankrotimenetlus pankrotiavalduse tagamisega hagita menetluses, sest aresti, mis tekitas

hagejale väidetavalt kahju, kohaldati PankrS § 18 lg 1 alusel, mis reguleerib pankrotiavalduse

tagamist. Hageja hinnangul tuleb PankrS § 148 lg 1 p 1 ja 4 eesmärgipärasel kohaldamisel

lugeda massikohustuseks seda kahju, mida võlausaldajale tekitati alates pankrotiavalduse

esitamisest. Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. Kehtiva PankrS § 31 lg 5 p 2 kohaselt algab

pankrotimenetlus pankroti väljakuulutamisega. Enne pankroti väljakuulutamist tekkinud

nõuded ei ole pankrotimenetluses massikohustused. See nähtub ka PankrS §§-dest 8 lg 3, § 44

lg 1, § 93 lg 1 ja § 148 lg 1. Samuti on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-12 punktis 12

selgitanud, et pankrotiseadus ei võimalda lugeda enne pankroti väljakuulutamist tekkinud

kohustusi massikohustuseks (PankrS § 44 lg 1 ja § 93). Seega ei ole hageja seisukoht

massikohustuse tekkimise võimalikkuse osas kooskõlas ka kehtiva kohtupraktikaga. Kohtule

esile toodud asjaoludest nähtuvalt ei saa olla kahtlust selles, et need sündmused, mis

väidetavalt põhjustasid hagejale kahju tekkimise toimusid enne kostja I pankroti välja

kuulutamist 09.01.2015.

80. Kohus leiab, et massikohustusena ei saa käsitleda ka seda hageja väidetava kahju osa, mis

tekkis pärast kostja I pankroti väljakuulutamist. Hageja kahju hüvitamise nõue on terviklik, st

hagejal ei saa tekkida iga euro (või sendi) osas, mille võrra väidetav kahju ajas suurenes, eraldi

kahju hüvitamise nõuet. Seega ei oma hageja nõude õigusliku kvalifitseerimise seisukohast

eraldi tähtsust see, et hageja väidetav kahju võis pärast pankroti väljakuulutamist suureneda.

Teistsugune tõlgendus läheks vastuollu PankrS § 148 mõttega, kuna võimaldaks ka

pankrotivõlgnikul endal pankroti väljakuulutamise eelsete toimingutega massikohustusi

tekitada. PankrS § 148 tulenevalt ei saa pankrotivõlgniku tegevus olla massikohustuse

tekkimise aluseks. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja nõue ei ole

massikohustus. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et hagejal ei ole kostja II ja kostja IV vastu

massikohustusest tulenevat nõuet.

81. Kohus jätab rahuldata hageja hagi välja mõista kostjalt IV Metexcom OÜ (pankrotis)

pankrotivara arvelt kahjuhüvitis summas 209 185 ,53 eurot.

82. Hageja leiab, et kostja II vastutab hageja ees PankrS § 148 lg 1 alusel. Kohus selle seisukohaga

ei nõustu. Vastavalt PankrS § 148 lõikele 2 kui pankrotivarast ei jätku massikohustuse

täitmiseks, on haldur kohustatud hüvitama võlausaldajale tekitatud kahju, kui ta nägi tehingu

tegemisel või täitmise jätkamisel ette või pidi ette nägema, et pankrotivarast ei jätku

massikohustuse täitmiseks, ja ei teatanud sellest massikohustuse võlausaldajale. Kohus leiab, et

kuivõrd kohus on eelnevalt asunud seisukohale, et hageja väidetava kahju hüvitamise nõude

näol ei ole PankrS § 148 lg 1 tähenduses massikohustusega, siis ei saa kostja II vastutada ka

hageja eest PankrS § 148 lg 2 alusel.

83. Hageja on leidnud, et juhul kui kohus peaks asuma hagejast erinevale seisukohale PankrS §

148 lg 2 kohaldamise küsimuses, siis kostja II kui endine pankrotihaldur (ühtlasi võlgniku

endine ajutine haldur) vastutab õigustamatu tegevusetusega hagejale tekitatud kahju eest

PankrS § 24 lg 1 ja § 63 lg 1 alusel ametikohustuse rikkumise tõttu. Hageja leiab, et kostja II

on võlgniku ajutise halduri ametikohustusi täites rikkunud PankrS § 22 lg 1 p-s 3 sätestatud

kohustust, mille kohaselt peab ajutine haldur tagama pankrotivara säilimise. Samuti on kostja

II rikkunud PankrS § 55 lg 3 p-s sätestatud kohustust koosmõju PankrS § 124 lg-ga 2, mille

kohaselt haldur valitseb pankrotivara, st tagab pankrotivara säilimise. Hageja heidab kostjale II

ette, et olles kätte saanud 28.11.2014 hagi tagamise avalduse ja sellele lisatud müügiarved sai

või vähemalt pidi kostja II aru saama, et pankrotivõlgniku juhatuse liige taotles selle vara

arestimist, mis ei kuulunud pankrotivõlgnikule. Samuti heidab hageja kostjale II ette, et kuigi

hageja on selgitanud kostjale II, et hagejale kuuluvat metallkaupa ei tohi roostetamise tõttu

lattu pikemaks ajaks jätta ja selle asemel, et möönda, et kaup ei kuulu kostale I ja kaup aresti

alt vabastada, esitab kostja II kostja I pankrotihaldurina vastuse hageja määruskaebusele ca 1,5

kuu möödumisel kaebuse esitamises ja leiab, et arest on seatud õiguspäraselt. Hageja hinnangul

kostja II pidi aresti mahavõtmist taotlema mitte 2015 märtsi lõpus, vaid 2015 detsembri

alguses. Eelnevast tulenevalt leiab hageja, et kostja II kui võlgniku haldur pidi võimalikult

kiiresti taotlema kohtult aresti tühistamist, mitte ootama sellega ca 4 kuud, s.o. 20. märtsini

2015.

84. Kohus leiab, et pankrotihalduri vastu esitatud nõuet saab lahendada VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1

p 7 alusel. Riigikohus on oma varasemas praktikas leidnud, et äriühingu juhtorganite liikmed

võivad võlausaldajate ees vastutada juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat

kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks (vt ka

nt Riigikohtu 31. märtsi 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10, p 30; 25. aprilli 2007. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-30-07, p 10; 22. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-05, p 12).

Sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus VÕS §-l 1043 ja § 1045 lg 1 p-l 7. Riigikohus on

leidnud, et ÄS § 167 1 lg 1 on deliktiõiguslik kaitsenorm VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes (vt

Riigikohtu 19.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-113-16, p 28) Kohus leiab, et halduri

otsevastutus võlausaldajate ees tuleneb PankrS § 55 lg-st 2 ning § 124 lg 1 ja 2 ja tegemist on

analoogselt viidatud äriseadustiku sättele VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes kaitsenormideks. PankrS

§ 55 lg 1 kohaselt kaitseb haldur kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning

tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. PankrS § 55 lg 2

kohaselt peab haldur oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning

arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve. PankrS § 124 lg 1 kohaselt peab haldur

viivitamata pärast pankrotimääruse tegemist võlgniku vara valduse üle võtma ja asuma

pankrotivara valitsema. PankrS § 124 lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine

pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises

pankrotivaraga, samuti juriidilisest isikust võlgniku tegevuse juhtimises või füüsilisest isikust

ettevõtja majandustegevuse korraldamises.

85. Hageja on tuginenud sellele, et kostja II tekitas hagejale kahju tegevusetusega. VÕS § 1043 ja

§ 1045 lg 1 p 7 alusel nõude rahuldamisel peab kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva

deliktilise vastutuse kohaldamiseks hageja tõendama kostja teo (tegevusetuse), kahju,

põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et

kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü

puudumise. Kui hageja tahab tõendada kahju tekitamise õigusvastasust sellega, et kostja rikkus

seaduses sätestatud kohustust, siis eeltoodud tõendamise koormusest tulenevalt peab ta sellise

rikkumise tõendama (vt nt Riigikohtu 10. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-10, p

10).

86. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagejale kuulunud metall arestiti Harju Maakohtu

28.11.2014. määruse alusel kohtutäituri poolt samal päeval ehk samuti 28.11.2014 st enne

pankroti välja kuulutamist. Kohus nimetas kostja II kostja I ajutiseks pankrotihalduriks

19.11.2014 ja 09.01.2015 kohus kuulutas välja kostja I pankroti ja määras kostja I

pankrotihalduriks kostja II.

87. PankrS § 22 lg 2 kohaselt ajutine haldur: 1) selgitab välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku

kohustused, ning kontrollib, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud; 1 1) selgitab

välja võlgniku vara puudutavad täitemenetlused; 2) annab hinnangu võlgniku varalisele

seisundile ja maksejõulisusele, samuti võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise ja juriidilisest

isikust võlgniku tervendamise väljavaadetele; 3) tagab võlgniku vara säilimise; 4) annab juhul,

kui kohus on keelanud võlgnikul vara käsutada ajutise halduri nõusolekuta, võlgnikule

nõusoleku vara käsutamiseks või keeldub sellest; 4 1) koostab halduri toimiku käesoleva

seaduse § 55 lõike 31 alusel kehtestatud korras; 4 2) teavitab § 29 lõikes 1 nimetatud juhul

teadaolevaid võlausaldajaid käesoleva seaduse § 30 kohaselt pankrotimenetluse kulude katteks

raha deponeerimise võimalusest; 5) täidab muid kohtu poolt pankrotimenetluses antud

ülesandeid. Kohus leiab PankrS § 22 lg 2 tulenevalt kostjal II võlgniku ajutise haldurina

puudus võimalus enne pankroti välja kuulutamist kostja I pankrotimenetlusse sekkumiseks ja

taotlemiseks aresti tühistamiseks.

88. Hageja heidab kostjale II ette, et viimane viivitas alusetu aresti mahavõtmisega. Harju

Maakohtu 20.11.2014 määruse kohaselt on kohus arestinud kogu aadressil X-X x , X linn

asuva vara: a) põhivara, b) laovarud ( I kd lk 68-76). Kohus tuvastab, et 05.12.2014 hageja on

esitanud määruskaebuse Harju Maakohtu 28.12.2014 määrusele, milles palub hageja tühistada

Harju Maakohtu 28.11.2014 määrus, teha uus lahend, millega jätta pankrotiavalduse tagamise

taotlus rahuldamata või alternatiivselt, tühistad seadmete arest (I kd lk 103-108). 19.01.2015 on

kostja II esitanud vastu määrusekaebusele, milles on palunud jätta määruskaebuse rahuldamata.

Kostja II vastuse kohaselt määruskaebuse esitaja põhjendused on vastuolulised ega tõenda

kõnesoleva vara kuuluvust määruskaebuse esitajale. Kostja II on seisukohal, et vara kuulub

võlgnikule (I kd lk 133-137). Seega oli kostja II sellel ajal seisukohal, et arestitud vara kuulub

võlgnikule. Kostja II on kohtule selgitanud, et kuna kostja I juhatuse liikmete seisukohad

arestitud vara kuuluvuse kohta olid vastuolulised, siis vajas kostja I aega, et vara kuuluvus

välja selgitada. Lisaks sellele kajastati kostja I raamatupidamises vaidlusalust metalli kostjale I

kuulux. Kohus tuvastab, et 09.03.2015 on hageja esitanud kostjale II täiendava nõudeavalduse,

mille kohaselt seoses 28.11.2014 õigusvastase arestiga on hagejale tekitatud kahju kokku

summa 209 186,53 eurot ( I kd lk 139-141). 20.03.2015 esitas kostja I Tallinna

Ringkonnakohtule taotluse aresti tühistamiseks (I kd lk 163-166). Tallinna Ringkonnakohtu

06.04.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-60549 jäetakse pankrotiavalduse tagamise avaldus

rahuldamata ja kostja II 20.03. 2015 taotluse läbi vaatamata (I kd lk167-170). Kõike eeltoodut

arvesse võttes asub kohus seisukohale, et kostja II vajas mõningast aega, et välja selgitada

arestitud kas vara kuulus kostjale I või kolmandale isikule ja 2 kuud alates kostja I

pankrotihalduriks määramisest kuni Tallinna Ringkonnakohtule taotluse esitamiseks arest

tühistamiseks on käesoleval juhul mõistlik aeg eriti arvestades, et tegemist oli kostja I osanike

ja juhatuse liikmete vahelise vaidlusega. Kohus leiab, et kostja II ei oleks saanud kiirendada

metallile seatud aresti tühistamist, kuivõrd hagi tagamise tühistas Tallinna Ringkonnakohus

tavapärases menetluskorras hageja määruskaebuse alusel ning kostja II ei oleks saanud hagi

tagamise tühistamise menetluse kiirendamisele kuidagi kaasa aidata. Eeltoodust tulenevalt

leiab kohus, et kostja II ei ole rikkunud PankrS § 55 lg 1 ja § 124 lg 1 ja I sätteid, mistõttu ei

ole kostja II käitumises õigusvastasuse tuvastamist leidnud. Kuivõrd kohus ei tuvasta, et kostja

II oleks käitunud õigusvastaselt, siis kohus ülejäänud kostja II vastu esitatud nõude

rahuldamise eelduseks olevaid asjaolusid ei analüüsi.

89. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja II vastu esitatud kahju hüvitamise nõude rahuldamata.

90. TsMS § 370 lg 2 kohaselt hagis võib esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet

selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldata.

Hageja alternatiivse nõude kohaselt palub hageja enda kahjunõude tunnustamist Metexcom OÜ

(pankrotis) pankrotimenetluses summas 209 185,53 eurot teise järgu nõudena. Hageja

alternatiivnõue on esitatud TsMS § 370 lg 2 ja PankrS § 106 lg 1 alusel praeguse Roba Metals

B.V (kostja III) ja praeguse pankrotihalduri Indrek Lepsoo (kostja (IV) vastu.

91. Kohus tuvastab, et 09.03.2015 esitas hageja Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses

täiendava nõudeavalduse, milles palus tunnustada nõuet summas 209 185,53 eurot (I kd lk 183-

185). 13.04.2015.a toimus Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses nõuete kaitsmise

koosolek. Nõuete kaitsmise koosolekul esitavasid vastuväited hageja pankrotihaldur ja kostja

III ( II kd lk 82-91).

92. PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või

nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise

võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on

kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või

pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle

rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates

päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata.

93. PankrS § 107 kohaselt nõude tunnustamist kohtus võib võlausaldaja taotleda üksnes samal

alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete

kaitsmise koosolekul. PankrS § 153 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt on pandiga tunnustatud nõuded

esimese rahuldamisjärgu nõuded ning muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded on teise

rahuldamisjärgu nõuded.

94. Hagi on esitatud kohtule 12.05.2015, siis on hagi nõude tunnustamiseks esitatud 1 kuu jooksul

arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata, seega tähtaegselt.

Järelikult jääb kohtul üle tuvastada, kas kostja vastuväited hageja nõudele on sisuliselt

põhjendatud.

95. Hageja palub tunnustada tema nõuet summas 209 185,53 eurot Metexcom OÜ pankrotis teise

järgu nõudena.

96. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et käesoleval juhul on Tallinna Ringkonnakohus teinud

06.04.2015 kostja I pankrotiasjas määruse, millega tühistati arest põhjendusega, et kehtiv õigus

ei võimalda arestida pankrotiavalduse tagamiseks kolmandale isikule kuuluvat vara. Kohus on

eelnevalt asunud seisukohale, et hageja nõude aluseks on TsMS § 391 lg 1 p 2 ja VÕS § 1045

lg p-d 5, 6 ja 7. Kohus leiab, et Metexcom OÜ (pankrotis) õigusvastane tegu seisnes alusetu

aresti kohaldamise taotlemises. Sellega on kahjustatud hageja omandit, sekkutud hageja

majandustegevusse ja rikutud seadust, mi keelab alusetu tagamise avalduse esitamise.

97. TsMS § 391 lg 2 alusel esitanud nõude esitamisel peab hageja tõendama kahju tekkimise, ning

põhjusliku seose hagi tagamise ja kahju tekkimise vahel. Hüvitamisele kuuluva kahju sisu ja

ulatus määratakse kindlaks kahju hüvitamise üldsätete alusel (VÕS 7. pt). VÕS § 127 lg 1 järgi

on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui

asjaolu, mille eest tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud

kahju on selle asjaolu tagajärg. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla

varaline või mittevaraline, lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja

saamata jäänud tulu ning lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või

hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib

tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud,

sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks,

muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS

§ 132 lg 3 sätestab, et juhul, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja

parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise.

98. Seega tuleb kohtu järgnevalt tuvastada, kas hagejale on tekkinud kahju seoses alusetu aresti

kohaldamisega.

99. Hageja hinnangul on hagejale tekkinud kahju kogusummas 209 185,53 eurot. Hageja käsitluse

kohaselt tema kahju hüvitamise nõue hõlmab eri liiki kahju hüvitamist: metalli roostetamisega

tekitatud kahju summas 187 172,26 eurot ja muu kahju, kuivõrd õigusvastase aresti tõttu ei

saanud hageja kasutada üüritud kinnistut ega arestitud kaupa enda majandustegevuses, mis

seisneb laoruumide üürist summas 18 102,86 eurot, laoruumide valvekulust summas 162 eurot,

laoruumide küttekulust summas 3 656,55 eurot ja laoruumide prügiveoteenuste kulust summas

91,86 eurot.

100.

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt lähtus hageja enda 09.03.2015 nõudekirjas

sisalduvast hinnangust, mille kohaselt oli laos asuva vara arestimise tõttu, pikalt seismise

tagajärjel metall kaotanud vähemalt 30% esialgsest väärtusest, s.o 187 172,26 eurot (623

907,54 eurot x 30% = 187 172,26 eurot). Hagiavalduse kohaselt oli arestimise hetkel laos

metalli 623 907,54 euro väärtuses. Hageja 02.07.2015 seisukoha kohaselt laos oli arestimise

ajal kaupa alles 371 108,53 euro väärtuses. 24.08.2017 esitatud seisukoha kohaselt hagejal

õnnestus müüa arestist vabastatud ja selleks ajaks roostetamise tõttu olulise osa oma väärtusest

kaotanud kauba hinnaga 175 235,94 eurot, mis on 53% madalam hinnast, millega oli hageja

sama kauba ostnud. Hagejale on metalltoodete õigusvastase arestiga tekitatud kahju summas

278 331,40 eurot, s.o 75% summast, millega hageja 2014 oktoobris vastava kauba omandas:

371 108,53 eurot- (371 108,53x24%)=278 331,40 eurot. Kuna hagejal õnnestus vastavad

kaubad müüa siiski kõrgema hinnaga, on hageja esitanud kostjate vastu metalltoodete

roostetamisest tuleneva kahjuhüvitise nõude summas 187 172,26 eurot.

101.

Kostjad vaidlevad hageja nõudele vastu. Kostjad leiavad, metall oli hageja valduses alates

16.09.2014 ja metall oli seisnud avatuna vähemalt alates 16.09.2014. Metalli korrosioon saab

alguse metalli kokkupuutel väliskeskkonna mõjudega, seega algas väidetav korrosioon juba

enne seda kui hageja omandas laojäägi. Metalli korrodeerumine ning sellega seonduv väidetav

väärtuse vähenemine, sai alguse hetkel, mil metalli pakend avati. Isegi kui metall oli riknenud

määral ja/või viisil nagu hageja väidab ei ole võimalik kindlaks määrata, millal täpselt

riknemine algas. Samuti väidavad kostjad, et metalli roostetamise tõttu ei ole hagejale kahju

tekkinud. et hageja ei ole tõendanud hagejale tekkinud kahju.

102.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul järgnevalt välja selgitada, milline oli metalli seisukord ja

väärtus 28.11.2014 arestimise ajal ja 06.04.2015 pärast aresti tühistamist.

103.

Kohus tuvastab, et Tallinna Kohtutäitur Marek Laanemets on 28.11.2014 koostanud

vallasvara arestimisakti, milles on arestinud 28.11.2014 määruses märgitud vara ning

arestimisakti esilehel on märgitud, et visuaalsel vaatlusel on vara ca 30% vähem. Vara hinna

määramiseks on vaja teha inventuur, põhivara vastab nimekirjale, hind määrata hiljemalt

20.12.2014. Vallasvara arestimise juures on viibinud kostja I juhatuse liige X X, kes oli

12.11.2014 esitanud kohtule kostja I pankrotiavalduse ja pankrotiavalduse tagamise avalduse,

milles oli palunud arestida X- X x x asuv vallavara. X X on määratud arestimisakti kohaselt ka

vara hoidjaks (I kd lk 91-101). Tallinna Kohtutäitur Marek Laanemetsa poolt koostatud

arestitud kauba inventuuri kohaselt oli arestitud vallasvara väärtus kokku 371 108,53 eurot (III

kd lk 13-30). Kohus tuvastab, et vastavalt arestimisaktile ja 2014. oktoobri müügiarvetele

kuulus arestimisele peale metalli ka muud kaupa summas 23 507,32 eurot (ilma käibemaksuta)

(I kd lk 8-x, 91-101, III kd lk 13-30). Kohtutäitur Marek Laanemets oli 20.09.2016 e-kirjas

selgitanud, et terase seisundit ei hinnatud arestimise juures (ei kohtutäituri ega teiste

menetlusosaliste poolt ja arestitud varade väärtus määrati lähtuvalt sissenõudja ettepanekust (V

kd lk 189). Kohus märgib, et kostja I tollane pankrotihaldur (kostja III) on ise kohtutäituri aktis

sisalduvate hindadega nõustunud. Nimelt pidanuks pankrotihaldur (kostja III) võlgniku

pankrotivara valitsejana ja sissenõudjana ning võlgnikuna täitemenetluses vaidlustama

kohtutäituri poolt määratud metalli väärtuse, st hinna, kui ta sellega ei nõustunud. Nimelt näeb

TMS § 74 lg 8 ette, et kohtutäituri poolt arestimisaktis määratud hinna vaidlustamise korral

taotleb kohtutäitur uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Kostja I tollane

pankrotihaldur (kostja II) ei ole aga arestimisaktis kajastuvat hinda vaidlustanud, mistõttu tuleb

eeldada, et kostja I tollane pankrotihaldur (kostja II ) on ise selle hinnaga nõustunud.

104.

Kohus märgib, et kui metall oleks vastava inventuuri läbiviimise ajal roostetanud olnud,

oleks kohtutäitur pidanud seda inventuuri tulemusi kajastavates dokumentides märkima ja/või

sellest sissnõudjat teavitama ja/või poleks akti lisas 1 ilma mistahes märkusteta märkinud, et

laos asuva kauba väärtus 12.12.2014 seisuga on 371 108,53 eurot. TMS § 74 lg 6 kohaselt, kui

asja hindamine osutub raskeks, laseb kohtutäitur vara väärtuse hinnata eksperdil. Käesoleval

juhul ei ole kohtutäitur eksperdi kaasamist selgelt vajalikuks pidanud ega metalli seisukorra

osas akti märkusi teinud. Kuivõrd hageja on esitanud kohtule Tallinna Kohtutäitur Marek

Laanemetsa poolt koostatud arestitud kauba inventuuri ja 2014. oktoobri müügiarved, millest

nähtuvalt oli arestitud metalli väärtus olla arestimise seisuga 347 601,x eurot ja kostjad ei ole

esitanud muid tõendeid arestitud metalli väärtuse kohta arestimise aja seisuga, siis asub kohus

seisukohale, et vaidlusaluste metalltoodete väärtus arestimise seisuga oli 347 601,x eurot (ilma

käibemaksuta).

105.

Kostja on küll väitnud, et avatud pakendites asuva metalli roostetamine oli 18.11.2014

arestimise ajaks juba alanud, kuid ühtegi tõendit metalli roostetamise kohta arestimise alguse

seisuga ei ole kostjad kohtule esitanud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et

28.11.2014 sisuga oli laos asuv metall kvaliteetne ning arestitud metalltoodete väärtus

arestimise alguse seisuga oli 347 601,x eurot (ilma käibemaksuta).

106.

14.04.2015 koostatud Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja metroloogia katselabori

asjatundjate X X ja X X arvamuse kohaselt uurisid nad hageja taotlusel X – X x, Xs asunud

metalltoodete seisu ning võetud katsekehadel olid korrosioonikahjustused ning kõikidel teistel

avatud pakendites olevatel poolidel ja teraslehtedel, mida hoiti samades tingimustes, olid

sarnased korrosioonikahjustused. Uuritud katsekehade välimus ja pinna kvaliteet oli halb ning

nende väärtus vähenenud (II kd lk 48-49). 26.09.2016 kohtule esitatud Tallinna

Tehnikaülikooli mehaanika ja metroloogia katselabori asjatundja X X arvamuse kohaselt

kuumtsingitud materjalil esines valge rooste laike hinnanguliselt 30% pindalast. Laos olnud

rullis külmvaltsmaterjal ei sobi kasutamiseks ja tegemist on xmetalliga (V kd lk 90-91).

13.06.2017 on X X tunnistajana andnud järgmiseid ütluseid; „Avotini Estonia OÜ sooviks oli

metalli kvaliteedi kontroll selle hetke seisuga seal ladudes. Oli kaks ladu ja ma käisin mõlemas.

Seal oli DC01 külmvaltsmaterjal ja DX51 kuumtsingitud külmvaltsmaterjal./…/ Ma võtsin EN

standardid aluseks, mille alusel metalli kvaliteeti hinnata. Nendele metallidele esitatakse väga

palju nõudmisi. Ma keskendusin pinna kvaliteedile, muud nõuded ei omanud tähtsust sellel

hetkel/…/Ma kasutasin ekspertiisi teostamisel visuaalset kontrolli, sest standard ei nõua muid

meetodeid./../ Kuumtsingitud rullil oli pakend avatud ja külmvaltsirullil ei olnud

atmosfäärkindlat pakendit, lehed olid paberisse pakendatud./…/Oma ekspertarvamuses asusin

seisukohale, et metalli kvaliteet on halb ja nende väärtus on vähenenud, st et pind ei vasta

tehniliste hanketingimustele, mis on kirjeldatud EN standardites. Ma asusin neutraalsele

arvamusele, et metalli pind on väga halvas seisus ja ei vasta tehniliste hanke tingimustele. See

rikub sellest metallist toodetava toote pinna kvaliteeti. Toode ei vasta nõuetele ja see, kes peaks

metalli ostma, ei saa enam valmistada kvaliteetset toodet. Hilisem reklamatsioon või toote

sorteerimine läheb kallimaks kui metall ise. Valge rooste on metalli küljes kinni ja tootmises

seda eemaldada ei saa. Valge rooste ei mõjuta metalli vastupidavust, kuid ta mõjutab

tootmisprotsessi, st valge roostega metalli koha peal võib toode tulla teiste mõõtudega. Kui

valge rooste või punane rooste külmvaltsmaterjalil on silmaga nähtav, siis ta hakkab mõjutama

kvaliteeti. Minu poolt kontrollitud metalli puhul oli nii valge rooste ja punane rooste ilmselgelt

silmaga näha. Külmvaltsmaterjalil, kus tsinki ei ole, saab tekkida ainult punane rooste.

Kuumtsingitud materjalil tekib kõigepealt valge rooste ja kui protsess läheb edasi, siis tekib

punane rooste. Praegusel hetkel oli kuumtsingitud materjalid valge roostega. Kui tsink saab

otsa, siis tekib punane rooste/…/(VI kd lk 17 pöördel-18). Seega on asjatundja X X arestimise

lõpu seisuga metallide seisukorra tuvastanud ning järeldanud, et metall oli roostetanud ja selle

väärus arestimise lõpu seisuga võrdub sisuliselt xmetalli hinnaga.

107.

Täiendavalt on kinnitanud metalli kahjustumise ulatust ja halba seisukorda 17.02.2015

seisuga AS X töötaja X X, kes käis 17.02.2015 arestitud metalli seisukorraga laos kohapeal

tutvumas ning on metalli seisukorraga vahetult kursis. Kohtule esitatud Valdo X 08.03.2015 e-

kirja kohaselt, ei soovinud AS X pärast 17.02.2015 vaidlusaluse metalliga tutvumist metalli

osta, kuna tema sõnul oli juba sel hetkel tulenevalt külmast ja niiskest talveilmast

kuumtsingitud metall valgeroostega kahjustunud. x X hinnangul oli rikutud vähemalt 80%

materjalist (I kd lk 155). X X poolt 13.06.2017 toimunud istungil tunnistajana antud ütluste

kohaselt on ta tegelenud 26 aastat lehtmetallidega, sh alumiiniumiga, metalsete pinnakatetega

ja külmvaltsiga ja roostevaba metalliga. X AS on üks suuremad Baltikumis lehtmetalli

töötlejaid. Valdo X ütluste kohaselt sellise toote puhul turul väga oluline toote visuaalne

väljanägemine, kuna kohe kui metallil juba mingid kahjustused nähtuvad ei ole võimalik seda

müüa - see saadetakse praagina kohe tagasi. Valge roostega kaetud selline materjal läheb nende

ettevõttes taaskasutusse ehk tagasi saab 25% selle materjali väärtusest (VI kd lk 17).

108.

05.04.2016 kohtumäärusega määras kohus vaidlusalusele metallile arestimise perioodil

tekkinud kahju ulatuse hindamiseks (st metalli seiskorra ja väärtuse languse tuvastamiseks)

ekspertiisi, mille läbiviimine tehti ülesandeks eksperdile X Xile. X X poolt on 18.05.2016

kohtule esitatud ekspertarvamus (VI kd 172-183). Kohus leiab, et X X poolt koostatud

ekspertarvamusega ei ole tõendatud metalli seisukord ja väärtus aresti tühistamise seisuga.

Nimelt on 07.09.2016 kohtuistungil 18.05.2016 koostatud ekspertarvamuse kohta selgitusi

jagades X X selgelt möönnud, et tugines arvamuse andmisel pelgalt olemasolevale vähesele

pildimaterjalile ega ole reaalselt vaidlusalust metalli kunagi näinud (VI kd lk 72 pöördel).

Nimelt pärinesid X Xi ekspertarvamuse koostamise aluseks olevad pildid enamus arestimise

algusajast. Vastuseks kohtu küsimusele, kas on võimalik üheselt määrata, millises ulatuses olid

metalltooted korrodeerunud (i) 09.10.2014, (ii) 9 28.11.2014, 09.01.2015 ja (iii) 06.03.0x5 ei

ole ekspert X X vastanud, sest toimiku materjalide põhjal ei ole see võimalik (IV kd lk 18).

Ekspertarvamuse punktis X X on korduvalt - nii ekspertarvamuses (IV kd lk 181) kui

kohtuistungil tunnistanud, et roostetavat pinda hinnatakse visuaalselt ning adekvaatse hinnangu

andmiseks peaks olema metalli vahetult näinud või omama pilte iga metallitüki igast küljest (V

kd lk 72 pöördel). Fakti, et metalli välise seisukorra hindamiseks on ainus kasutatav meetod

metalli vaatlus, on kinnitanud ka metallide hindamise riiklikult tunnustatud ekspert X X

13.06.2017 kohtuistungil ütlusi andes (VI kd lk 17 pöördel-18). Eelnevale tuginedes asub

kohus seisukohale, et X X ei omanud ekspertiisi adekvaatseks läbiviimiseks piisavalt andmeid,

mistõttu on ekspertarvamus metalli kahjustumise ulatuse hindamiseks arestimisperioodi

jooksul sisuliselt puudulik ega võimalda usaldusväärselt metalli seisukorda arestimise lõpu

seisuga hinnata.

109.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et 14.04.2015 Tallinna Tehnikaülikooli

mehaanika ja metroloogia katselabori asjatundjate X X ja X X arvamusega, 26.09.2016

Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja metroloogia katselabori asjatundja X X arvamusega,

13.06.2017 kohtuistungil X X poolt vande all antud ütlustega, 08.03.2015 AS X töötaja X X e-

kirjaga ja 13.06.2017 kohtuistungil X X poolt tunnistajana antud ütlustega on leidnud

tõendamist, et pärast metalli aresti alt vabanemist 06.04.2015 seisuga oli arestitud metall

roostetanud ja metall oli kaotanud märkimisväärse osa oma väärtusest- eelduslikult võrdsustus

metalli väärtus xraua väärtusega, mis on 25% standardile vastava metalli turuhinnast.

110.

Kohus tuvastab, et hageja on 2015 aprillis müünud arestist vabanenud ja laos seisnud kauba

hinnaga 175 235,94 eurot (ilma käibemaksuta) SIA „Kompanija Avotini“ (III kd lk 31-70).

Kohus tuvastab, et kuna hageja poolt müüdud kauba hulka kuulus peale metalli ka muud kaupa

summas 15 899,12 eurot, siis oli hageja poolt SIA-le „Kompanija Avotini“ müüdud metalli

edasimüügihinnaks 159 336,82 eurot (ilma käibemaksuta) (III kd lk 31-70). Samast on

28.11.2014 kohus määrusega arestinud kogu laos olnud kauba, mis sisaldas ka mitte metalli.

111.

Kuna hageja nõue põhineb metalli väärtuse langusest tuleneval kahjul, siis on hageja kahju

arvutatav järgmise valemise kohaselt: kahju= metalli väärtus arestimise alguses- metalli

väärtus arestimise lõpus. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et tuginedes asjatundjate ütlustele ja

kirjalikele tõenditele on metalli väärtuse langus tõendatud 75% ulatuses. Kuna hageja sai

arestitud kauba 2015. a aprillikuus realiseeritud hinnaga 175 235,94 eurot, siis on tõendatud

hinnalangus ehk kahju ilma käibemaksuta summas 172 366,27 eurot (=347 601,x eurot –

172 366,27 eurot). Kohus leiab, et asjaolu, et hageja on müünud metalli endaga seotud isikule

ei lükka ümber seda, et hagejale on tekkinud kahju metalli väärtuse langusega seoses summas

172 366,27 eurot, sest metalli väärtuse langust 75% protsenti kinnitavad kohtu poolt eelnevalt

välja toodud tõendid.

112.

VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolud

tagajärg (põhjuslikus seoses). Kohus leiab, juhul kui metallile ei oleks (õigusvastast) aresti

seatud ning hagejal ei oleks metalli käsutamist keelatud, siis hagejal oleks olnud võimalik

metall enne selle kahjustumist roostetamise tõttu normaalse turuhinnaga võõrandada. Sellest

tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja on tõendanud talle tekitatud kahju suuruse ning

hagejale tekkinud kahju ja kostja poolse kohustuse rikkumise vahel esineb põhjuslik seos

(VÕS § 127 lg 4).

113.

Riigikohus on 06.06.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-4981 punktis 14 leidnud, et kuigi ühe

isiku tegu võib olla teise isiku kahju põhjuseks (vt VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud põhjuslik seos),

ei tulene seadusest, et põhjusliku seose olemasolu korral tuleks hüvitisnõue alati rahuldada.

Kahju hüvitamise nõude suuruse kindlakstegemisel tuleb juhinduda VÕS-i 7. ptk (VÕS § 127

jj) sätetest. VÕS § 127 lg 2 järgi ei tule kahju hüvitada ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei

olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise

kohustus tekkis. Kohus kohaldab viidatud sätet ise, kuivõrd hinnangu andmine VÕS § 127 lg 2

järgi on õiguse kohaldamine, mitte asjaolude tuvastamine (vt Riigikohtu 9. märtsi 2011. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-174-10, p 11). Kolleegium on selgitanud, et VÕS § 127 lg 2 võimaldab

jätta tähelepanuta rikkumiste negatiivsed tagajärjed, mis on küll põhjuslikus seoses

rikkumisega, kuid on mõistliku inimese seisukohast vaadates erakordsed. Seda põhjusel, et

selliste tagajärgede ärahoidmine ei saanud eeldatavasti olla kohustuse eesmärgiks ning seega ei

olnud rikkujal neid tagajärgi ka võimalik ette näha. Hüvitatav kahju tuleb kindlaks määrata,

arvestades VÕS § 127 lg 2 järgi rikutud kohustuse kaitse-eesmärki (vt viidatud sätte

kohaldamise kohta Riigikohtu 7. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-11, p 12;

Riigikohtu 26. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 13). Kolleegium rõhutab

lisaks, et rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamine peab vastama pooltevahelisele mõistlikule

riskijaotusele. VÕS § 127 lg 2 kohaldub, kui hageja ei ole järginud TsMS § 391 lg 1 p-st 1

tulenevat kohustust hoiduda hagi tagamisega kostja õiguste kahjustamisest. TsMS § 391 lg 1 p

1 kaitse-eesmärgi sisustamisel tuleb arvestada sellega, et hagi tagamise otsustab kohus

põhjendatud määrusega, arvestades mh sellega, kas hagi on õiguslikult põhjendatud ja kas hagi

aluseks olevad asjaolud on TsMS § 235 mõttes põhistatud (Riigikohtu 3. veebruari 2017. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p-d 14-16 ja 18).

114.

Kohus tuvastab, et vastavalt kohtule esitatud pankrotiavalduse tagamise avaldusele on

võlgniku juhatuse liige X X väitnud, et 11.11.2014 esitas Xs X temale 2014 oktoobris

toimunud tehinguid kajastavad dokumendid, millest selgub, et Xs X võõrandas OÜ-le Avotini

Estonia ja SIA-le Kompanija Avotini suurema osa OÜ-le Metexcom kuuluvast varast ning tegi

tasaarvestuse nimetatud isikutele kuuluvate nõuetega võlgniku vastu, rikkudes sellega oluliselt

teiste võlausaldajate huve. Võlgniku juhatuse liige leidis, et kuna laos olevad materjalid ja

seadmed on osaühingu ainuke vara, mille realiseerimise tulemusena on võimalik rahuldada

võlausaldajate

nõudeid,

siis

vara

väljaviimisel

nt

Lätti

muutub

keerulisemaks

pankrotimenetluse läbiviimine ning võlausaldajate nõuete rahuldamine (I kd 63-67). Seega oli

Metexcom OÜ (pankrotis) juhatuse liige X X teadlik, et kostja I poolt on X- X x x, Xs laos

olnud vara võõrandatud kolmandatele isikutele, sh hagejale ning on taotlenud aresti seadmist

kolmandatele isikutele kuuluvale varale. Kohus leiab, et hagejale kuuluvale varale aresti

seadmise taotlemine oli Metexcom OÜ (pankrotis) juhatuse liikme X Xi poolt teadlik ja tahtlik

tegevus. Metexcom OÜ (pankrotis) juhatuse liige X X pidi olema teadlik, et X- X x x, Xs

asuvas laos asuva metalli pakendid olid avatud ja X- X x x, Xs asuva lao tingimused ei ole

sobilikud avatud pakendiga metalli niiskel ja külmal ajal säilitamiseks. X X võis ette näha, et

kohus tema taotluse rahuldab, millest tulenevalt hageja ei saa temale kuuluvat metalli

võõrandada ja hagejale kuuluv metall jääb mõneks ajaks seisma kütmata ja niiskesse laoruumi,

kus metall võib korrodeeruda. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et puuduvad

alused jätta VÕS § 127 lg 2 kohaldamata.

115.

Kostjad leiavad, et kohaldamisele kuulub VÕS § 139. VÕS § 139 lg 1 näeb ette, et kui

kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest

kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht

soodustasid kahju tekkimist. Vastavalt VÕS § 139 lg 2 kohaldatakse VÕS § 139 lg 1 sätestatut

ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele

kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohtu tõrjumata või jättis tegemata toimingu,

mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata.

116.

Hageja väidab, et metall roostetas, kuna metall asus niiskete ilmade ja lahtise pakendiga

laos rohkem kui 5 kuud. Kohus tuvastab, et vaidlusalune metall oli hageja valduses juba alates

16.09.2014 kuna hageja sõlmis 16.09.2014 üürilepingu äripinna, millel asus metall

kasutamiseks (I kd lk 3-6, 17-20). Hageja poolt kohtule esitatud müügidokumentide kohaselt

on hageja omandanud 7.10.2014 ja 09.10.2014 kostjalt I laojäägi (I kd lk 8-27). Hagiavalduse

punktis 6 on hageja kinnitanud, et tsingitud lehtterase pakend oli hageja poolsel omandamisel

juba avatud. Seega oli metall arestimise hetkeks 28.11.2014 olnud ladustatud laotingimustes

vähemalt 74 päeva. Kohus tuvastab, et metalli korrosioon saab alguse metalli kokkupuutel

väliskeskkonna mõjudega. Seda asjaolu on kinnitanud nii 18.05.2016 arvamuses riiklikult

tunnustatud ekspert X X (kd (VI kd 172-183) kui ka Tallinna Tehnikaülikooli 14.04.2015

hinnangus (II kd lk 48-49). Tallinna Tehnikaülikooli 14.04.2015 hinnangus on X X ja X X

välja toonud, et korrosioonikahjustused tekivad pärast pakendi avamist või selle kahjustumist

ning kahjustused süvenevad, kui poole ja teraslehti ei hoita kontrollitud kliimaga ruumides.

117.

Seega juhul, kui hageja, kelle tegevusalaks oli metalliga kauplemine, oleks taganud avatud

pakendiga metalli kiire realiseerimise või metalli konserveerimise ja terase säilitamiseks

sobivad tingimused laos, ei oleks terase roostetamise protsess üldse alanud. Terase

korrodeeriumise algne põhjus, selle hoidmine avatud pakendites ebasobivates laotingimustes,

kui ka korrosiooni süvenemine ebasobivate hoiutingimuste tõttu, on omistatav hagejale. Asja

materjalidest nähtuvalt ei teinud hageja ühtegi vajalikku sammu, et metalli, mille väärtus pärast

pakendite avamist vähenes, realiseerimiseks pärast metalli omandamist ei enne ega ka peale

aresti kohaldamist. Arvestades, et novembri lõpuks 2014 (28.11.2014 arestimise ajal) olid

väljas juba külmad ja niisked ilmad, ei olnud hageja astunud mingeid samme, et metall

ladustada soojemale ja kuivemale loapinnale. Metalli säilitati arestimise ajal samades

hoiutingimustes nagu arestimise eelsel ajal. Arestimise järgselt säilitas hageja kontorilli

hoiutingimuste üle. Kohtule esitatud 18.12.2014 M B poolt hageja esindajatele saadetud e-

kirjas on ajutine haldur teinud ettepaneku kolida vaidlusalune vara naabruses asuvasse X- X x

lattu, millele on hageja esindaja vastanud, et ei ole vara kolimisega naabruses olevasse lattu

nõus ja palub ka arvestada, et omaniku nõusolekuta vara kolimise korraldamine on kuritegu

(III kd lk 201-202). Seega ei ole hageja ise midagi ette võtnud ega lubanud ka pankrotihalduril

ladustada metalli mõnele teisele üüripinnale, kus oleksid tagatud metalli säilimiseks ja

roostetamise vähendamiseks paremad tingimust. Hageja on tõendanud, et tema kohustuseks oli

ladu kütta, sest ta on esitanud ka kahju hüvitamise nõude küttekulude eest. Sellega on hageja

möönnud, et ta on ise olnud vastutav kohustuse täitmise eest, mille ebakohasuse tõttu on

hagejale kahju tekkinud.

118.

Lisaks eelnevale kohus märgib, et äriregistri väljavõtte kohaselt X RX oli pankrotiavalduse

tagamise taotluse esitamise ja menetlemise ajal nii hageja kui ka kostja I juhatuse liige (VI kd

lk 204-207). Pankrotiavalduse esitamisel esindas kostjat I vandeadvokaat Denis Piskunov.

Maakohtu 28.11.2014.a määruse vaidlustamisel ja käesolevas kohtumenetluses esindab

vandeadvokaat Denis Piskunov hagejat. Seejuures on tähelepanuväärne, et kostja I esindamise

lõpetamisest teatas Denis Piskunov kohtule 4. detsembril 2014 kell 18:01 (VI kd lk 2018) ja

esitas hageja esindajana määruskaebuse Harju Maakohtu 28.11.2014 määruse peale 5.

detsembril 2014 kl 18:03 (I kd lk 102), st vaid 2 minutit enne määruskaebuse esitamist hageja

esindajana. Tallinna Ringkonnakohtu 06.04.2015.a määruse kohaselt esindas Denis Piskunov

hageja määruskaebuse läbivaatamisel nii hagejat kui ka kostjat I (I kd lk 167). Eelnevast

järeldub, et ajal, mil kostja I hagejale kahju tekitas, olid kostja I ja hageja samade isikute

kontrolli all ning hagejal ja kostjal I olid samad esindajad. Seda arvestades oleks hageja kahju

tekkimise vältimiseks saanud teha vähemalt järgmiseid toiminguid:

• Hageja ja kostja I ühine juhatuse liige X X oleks saanud kostja I esindajana esitada

avalduse pankrotiavalduse tagamise taotlusest loobumiseks;

• Hageja ja kostja I oleks oma ühise juhatuse liikme X X kaudu saanud sõlmida kokkuleppe

aresti tühistamiseks;

• Hageja ja kostja I ühine juhatuse liige X X oleks kostja I esindajana saanud arestimisest

tulenevatest õigustest loobuda või anda nõusoleku arestitud vara käsutamiseks (TsMS § 378

lg 6):

• Hageja ja kostja I ühine juhatuse liige X X oleks saanud esitada kohtutäiturile taotluse vara

arestist vabastamiseks (TMS § 77 lg 1 ja lg 2);

• Hageja oleks saanud esitada hagi vara arestist vabastamiseks (TMS § 222);

• Hageja oleks saanud esitada kohtule avalduse arestitud eseme müügiks ja müügist saadud

raha hoiustamiseks selleks ettenähtud kontol vastavalt TsMS § 389 lg 5;

• Hageja oleks pidanud esitama kohtule taotluse hagi tagamise abinõue asendamiseks (TsMS

§ 385).

119.

Kuigi hagejal oli olemas eelviidatud toimingute tegemiseks vajalik teave ning ka õiguslikud

võimalused oma juhatuse liikme X X kaudu nende toimingute tegemiseks, ei teinud hageja

mitte ühtegi toimingut. Samas nimetatud toimingute tegemisel ei oleks hagejale arestimise

tõttu kahju tekkida kahju saanud. Samuti tuleb arvestada, et pankrotiavalduse tagamise taotluse

esitamiseni viisid hageja ja kostja I ühise juhatuse liikme X X toimingud. Kui X X oleks

metalliga tehtud tehingud korrektselt vormistanud, kostja I teist juhatuse liiget nendest

toimingutest kohaselt informeerinud ning need tehingud kostja I raamatupidamises ka

korrektselt kajastanud, siis ei oleks pankrotiavalduse tagamise taotlust ilmselt üldse esitatudki.

120.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagejale on tekkinud kahju ka hagejast

endast tulenevate asjaolude tõttu ja kohus peab õigeks kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 alusel

50% ulatuses vähendada. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud kahju hüvitis metalli väärtuse

vähenemise eest 86 183,14 eurot.

121.

Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude summas 22 013,27 eurot, mis seisneb

laoruumide üüritasust summas 18 102,86 eurot perioodi 29.11.2014-09.03.2015 eest,

laoruumide valve kulud summas 162 eurot perioodi 01.12.2014-28.02.2015 eest; 3. laoruumide

küttekulud summas 3 656,55 eurot perioodi 29.11.2014-28.02.2015 eest; ja laoruumide

prügiveoteenuste kulud summas 91,86 eurot perioodi 29.11.2014-28.02.2015 eest. Kostjad

vaidlevad hageja nõudele vastu. Kostjad on seisukohal, et hageja ei saa nõuda kahju, mis on

tekkinud seoses lao ülalpidamiskuludega.

122.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et 28.11.2014 tegi maakohus tsiviilasjas nr 2-14-60549

määruse, millega seadis aresti aadressil X-X x x asuvale varale. Pankrotiavalduse tagamise

abinõuna ei ole lao- ega muude ruumide arestimist või sulgemist taotletud ja kohus ei ole

arestinud X-X x x laoruume ja kontoriruume (I kd lk 68-76). Seega oli hagejal nii laole kui

kontoriruumidele kogu aeg vaba juurdepääs ja hagejal oli võimalus nimetatud ruume kasutada.

Kohus leiab, et 16.09.2014 sõlmitud üürilepingust tulenevad kohustused tasuda üürileandjale

üüri ning üürisuhtes tulenevad kõrvalkohustused kuulusid hageja poolt täitmisele olenemata

kohtu poolt X- X x x üüripinnal asuva vara arestimisest. Isegi kui metall ei oleks olnud

arestitud, siis oleks hageja pidanud laoruumide eest üüri ikkagi maksma. Seega kohtu

hinnangul üürilepingust tulenevate kohustuste täitmise ning tsiviilasjas nr 2-14-60549 X-X x x,

Xs asuval üüripinnale asuvate vallaasjade arestimise vahel ei ole põhjuslikku seost. Samuti

puudub kohtu arvates seos hageja poolt valve-ja prügiveoteenuse tellimise ja hagejale kahju

tekkimisega. Sellega seoses ei saa hageja kulutuste eest üürpinnale vastutada pankrotivõlgnik.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole õigustatud nõudma üüri, valve,

kütte ja prügiveokulude hüvitamist summas 22 013, 27 eurot pankrotivõlgnikult. Kohus jätab

rahuldamata hageja nõude tunnustada hageja kahju hüvitamise nõuet summas 22 013,27 eurot

OÜ Metaxcom (pankrotis) pankrotimenetluses.

123.

Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude osaliselt ja tunnustab

Metexcom OÜ (pankrotis) panrotimenetluses hageja nõuet summas 86 183,14 eurot teise järgu

nõudena.

124.

Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

125.

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude

jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud

kulude rahalise suuruse.

126.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbivaatamata

või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest ei tulene teisiti. Kuna

kohus jättis hagi kostja I vastu esitatud massikohustuse täitmise nõudes läbivaatamata, siis

tuleb kostja I menetluskulud jätta hageja kanda.

127.

TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

hageja poolt kostja II vastu esitatud nõue jäi rahuldamata, siis tuleb hageja poolt kostja II vastu

esitatud hagiga seotud menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise

rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult

või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus jättis kostja IV vastu esitatud hageja primaarse

kahju hüvitamise nõude rahuldamata ja rahuldas kostja III ja IV vastu esitatud nõude

tunnustamise hagi osaliselt, siis tuleb hageja, kostja III ja kostja IV menetluskulud jätta nende

endi kanda.

128.

Kohus määrab TsMS § 177 lg 2 alusel menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja

jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 19.02.2020 lahendiga.