3-18-848/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. september 2018, Tartu

Haldusasja number

3-18-848

Haldusasi

Osaühing Eesti Tõukari kaebus Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 09.01.2018 otsuse nr 13-6/27 ja

05.04.2018 vaideotsuse nr 13-21.2/18/1054-6 tühistamiseks ja

PRIA kohustamiseks uue otsuse tegemiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Osaühing Eesti Tõukari, lepinguline esindaja Mikk

Põld

Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet, volitatud esindaja Aiki Schneider

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Osaühing Eesti Tõukari kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10. oktoobril 2018.

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Eesti Tõukari esitas 11.09.2017 Põllumajanduse ja Registrite Informatsiooni

Ametile (PRIA) LEADER-meetme raames antava projektitoetuse avalduse Luige

näitusteväljaku haljastuse moderniseerimiseks (tl 8-48). LEADER-meetmest taotletava toetuse

summa oli 35 986,38 eurot.

3-18-848

2(14)

Nelja Valla Kogu MTÜ (edaspidi ka NVK) kinnitas 2017 II taotlusvooru pingerea 06.11.2017

(tl 49-51). Osaühingu Eesti Tõukari projekt ei ületanud lävendit (tl 50). Osaühing Eesti Tõukari

esitas 27.11.2017 mittetulundusühingule Nelja Valla Kogu selgitustaotluse (tl 52-53), leides, et

tema taotlus sai põhjendamatult vähe punkte, ning taotles kõigi hindajate antud kommentaaride,

hindepunktide ja selgituste väljastamist.

2. PRIA peadirektori 09.01.2018 otsusega nr 13-6/27 (tl 54-56) jäeti vastavalt otsuse

lisale rahuldamata Osaühing Eesti Tõukari (viitenumber 619217373108) taotlus näituseväljaku

haljastuse moderniseerimiseks.

3. Osaühing Eesti Tõukari esitas PRIA peadirektori 09.01.2018 otsuse nr 13-6/27 peale

vaide (tl 57-61), mille PRIA jättis 05.04.2018 vaideotsusega nr 13-21.2/18/1054-6 (tl 62-64)

rahuldamata.

4. Osaühing Eesti Tõukari esitas korduva selgitustaotluse NVK-le veel 05.04.2018 (tl 65-

66), ning täiendava selgitustaotluse 10.04.2018 (tl 67-68), millele NVK juhatuse esimees vastas

17.04.2018 (tl 69-70).

5. Osaühing

Eesti

Tõukari

esitas

27.04.2018

Tartu

Halduskohtule

kaebuse

Põllumajanduse ja Registrite Informatsiooni Ameti (PRIA) 09.01.2018 otsuse nr 13-6/27 ja

05.04.2018 vaideotsuse nr 13-21.2/18/1054-6 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks hinnata

kaebaja 11.09.2017 esitatud projektitoetuse taotlust uuesti. Kaebaja taotles ka kohustada PRIA-

t korraldama taotluse uus hindamine, väljastama kõigi mittetulundusühingu Nelja Valla Kogu

hindamiskomisjoni liikmete antud kommentaarid, hindepunktid ja selgitused kaebaja taotluse

osas, samuti väljastama teiste taotlejate kohta antud kommentaarid, hindepunktid ja selgitused.

Lisaks taotles kaebaja PRIA kohustamist väljastada 13.02.2018 ärakuulamise protokoll ning

Nelja Valla Kogu 13-21.2/18/1054-2 vastus PRIA-le.

6. Kohus võttis 27.04.2018 määrusega Osaühingu Eesti Tõukari kaebuse menetlusse

nõuetes PRIA 09.01.2018 otsuse nr 13-6/27 ja 05.04.2018 vaideotsuse nr 13-21.2/18/1054-6

tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks uue otsuse tegemiseks. Kaebaja ei ole nõuete selliselt

piiritlemisele vastu vaielnud.

7. Vastustaja esitas 21.05.2018 vastuse kohtunõudele (tl 77-78), milles selgitab, et on

nõus kaebajale edastama ja edastab hiljemalt koos kaebuse vastusega taotluse hindamist

puudutavad dokumendid, mida kaebaja kaebuse punktis 6 taotles. Kui dokumentide

mitteedastamine NVK poolt oli kaebuse esitamise aluseks ja nende saamisel kaebaja loobub

kaebusest, on selline lahendus vastustajale sobiv. Ülejäänud kaebuse osas PRIA kompromissi

võimalust ei näinud. Kaebaja teatas 21.05.2018 vastuseks kohtule ja vastustaja seisukohale, et

on endiselt seisukohal, et kaebaja projektitaotluse hindamine on olnud õigusvastane ning

kompromissi võimalust selles olukorras ei näe (tl 79).

8. Vastustaja esitas 25.05.2018 vastuse kaebusele (tl 81-85). Kaebuse lisana esitas

vastustaja muude tõendite seas ka 12 hindaja hindamislehed (ilma hindajate nimedeta) ning

kaebaja taotletud NVK ärakuulamise protokolli ja vastuse nr 13-21.2/18/1054-2

9. Kohus otsustas 28.05.2018 määrusega vaadata haldusasja nr 3-18-848 läbi kirjalikus

menetluses.

10. Kaebaja esitas 17.07.2018 täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja (tl 160-167).

Vastustaja esitas vastuväited kaebaja täiendavatele seisukohtadele ja menetluskulude

nimekirjale 10.08.2018 (tl 168-169).

3-18-848

3(14)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

11. Kaebaja esitab järgmised seisukohad.

11.1.

PRIA

on

rikkunud

haldusmenetluse

seaduse

(HMS)

§-s

sätestatud

põhjendamiskohustust. PRIA otsuses ega vaideotsuses pole välja toodud ega põhjendatud,

milliste kriteeriumide osas on kaebaja hindepunkte saanud ja kui palju. Vaideotsuses on PRIA

küll mõningaid hindepunkte avanud, kuid terviklikku pilti, mis võimaldaks jälgida ja aru saada,

kuidas ja milliste kriteeriumide alusel hindepunktid on kujunenud, sh millistest kaalutlustest

lähtuvalt, ning kontrollida hindepunktide terviklikku õiguspärasust, ei ole PRIA otsuses ega

vaideotsuses loonud. Kuna nii otsuse kui ka vaideotsuse puhul oli tegemist kaebaja jaoks

negatiivse tagajärjega, st soodustava haldusakti andmisest keeldumisega, pidanuks PRIA eriti

täpselt ja hoolega kontrollima, kas hindepunktid on antud nii vormiliselt kui sisuliselt

õiguspäraselt. Kuna PRIA otsuse kohaselt taotlus lävendit ei ületanud, siis sisulist kontrolli ka

ei teostata.

11.2. HMS § 15 näeb haldusorganile ette kohustuse anda menetlusosalisele võimalus puuduste

kõrvaldamiseks. Ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (ELÜPS)

eriseadusena näeb haldusorganile ette kohustuse anda taotlejale võimalus puuduste

kõrvaldamiseks – ELÜPS § 70 lg 7 ja lg 6 p 3 ja 4 koosmõjus tuleb taotlejale anda võimalus

esitada kõik andmed ja dokumendid, mis on vajalikud kontrollimaks taotluse ja toetatava

tegevuse

vastavust

strateegiale

ja

rakenduskavale

ning

hindamaks

taotlusi

hindamiskriteeriumite alusel. NVK ega PRIA ei teatanud kaebajale ei hindamismenetluses ega

vaidemenetluses võimalikest puudustest või probleemidest seoses taotlusega. Samuti ei küsitud

kaebajalt ei hindamismenetluses ega vaidemenetluses täiendavaid tõendeid, andmeid,

arvamusi, vastuväiteid, selgitusi vms. Arvestades hindamise diskretsioonilist olemust ja

hindamise negatiivset tagajärge kaebaja jaoks, on kaebaja suhtes rikutud uurimiskohustust,

millega on kaasnenud NVK korra p 7.1, ELÜPS § 70 lg 7 ja HMS § 6, § 15 lg 2, § 38 lg 1, §

40 lg 1 ning lg 2 rikkumine.

11.3. Kaebaja suhtes on rikutud HMS § 7 lg 1 sätestatud avalikkuse põhimõtet ja HMS § 37 lg

1 sätestatud dokumentidega tutvumise õigust. Kaebaja ei ole saanud ei NVK protokollist, PRIA

otsusest ega vaideotsusest teada taotlusele antud kõiki kommentaare, hindepunkte ega selgitusi.

11.4. Hindepunktid on vastuolus hindamiskriteeriumite ja asjaoludega. Kaebajal puudub

arusaam taotlusele antud hindepunktide kujunemise ja põhjenduste kohta ning tal ei ole

võimalik kontrollida hindepunktide terviklikku õiguspärasust. Kuigi PRIA on vaideotsuses

märkinud, et ei anna hinnangut hindepunktide sisulisele õiguspärasusele, sealhulgas

hindepunktide põhjendustele, on PRIA sellele vaatamata osaliselt ja valikuliselt mõningaid

kommentaare ja hindepunkte avanud ning esitanud nende kohta ka oma arvamuse ja hinnangu.

Seejuures on PRIA vaideotsuses käsitlenud ainult olukordi ja kriteeriume, kus taotlusele on

antud 1 punkt, mitte olukordi, kui on antud 2 või 3 punkti, kuigi ka nt 2 punkti sisu ja tähendus

on kaebaja jaoks negatiivne – „kesine“. Seega saab ka kaebaja järgnevalt tugineda ainult

nimetatud kriteeriumidele, kus taotlusele on antud 1 punkt, kuna täiendavat infot kaebajale

antud ei ole.

11.5. Kaebaja on täiendavates seisukohtades märkinud, et viide hindamistulemuste asukohale

ja saadud punktidele ei võimalda mõistlikult aru saada taotlusele antud punktide arvust.

11.5.1. Kaebajale jääb arusaamatuks PRIA roll. Ühelt poolt väidab PRIA, et ei saa taotlust

sisuliselt hinnata ning üksnes kinnitab NVK otsuse. Teisalt selgitab PRIA, et saab kontrollida,

kas antud hindepunktid on hindamiskriteeriumitega kooskõlas. Kontrollimine, kas antud

hindepunktid on hindamiskriteeriumitega kooskõlas, ei saa olla üksnes vormiline (st kas

3-18-848

4(14)

järgitud on töökorda menetluse, taandamise, otsuste vastuvõtmise jms osas). Vastupidisel juhul

poleks punktide õiguspärasus kontrollitav ja see oleks vastuolus läbipaistvuse põhimõttega.

PRIA järelevalveorganina ei saa kontrollikohustusest vabaneda, väites, et taotlusvoore on

aastas mitu tükki ja et kaebaja saab ka teistes taotlusvoorudes osaleda. Samuti väites, et PRIA-

le esitatakse sedavõrd palju taotlusi, et on mõeldamatu ja ebaotstarbekas neid kõiki kontrollida.

11.5.2. PRIA seisukoht, et kaebaja oleks võinud kasutada taotluse koostamisel ka konsulentide

abi, et saada maksimaalselt head hindepunktid, on asjakohatu ja ilmestab, et tegelikkuses ei

hinnata mitte sisulist tegevust, vaid üksnes kirjalikku projektitaotlust. Kaebaja ei ole

professionaalne

projektikirjutaja,

vaid

professionaalne

ürituste

korraldaja

ning

professionaalselt arendatud näitusteväljaku rendileandja. Kaebaja ei nõustu, et projekt on

olulisem kui sisu.

11.5.3. Kui vastaks tõele PRIA väide, et hindajad olid väga hästi kursis investeeringuobjekti ja

kaebaja taotlusega ning said lisainfot hindamiseks, ei saanuks hindamisel antud punktid

kujuneda selliseks. Järelikult on arvestatud õigusvastselt üksnes kirjalikus projektitaotluses

esitatuga. Ärakuulamist ja uurimiskohutuse täitmist ei asenda võimalus esitada vaie ning

esitada kohtumenetluses kõik argumendid ja tõendid.

11.6. Kriteeriumi „Projekti seos kohaliku omavalitsuste ja küla või kandi arengukavaga“ puhul

ei nähtu asjaoludest, et taotluse objektiks olev projekt ei oleks arengukavadega seotud. Luige

näitusteväljakust, mis on tuntud oma peresõbralike ürituste poolest, on kujunenud Kiili valla

üks olulisemaid turismiobjekte.

11.7. Kriteerium „Koostöö“ puhul ei nähtu asjaoludest, et projekti elluviijaks oleks ainult üks

organisatsioon, kes ei kaasa elluviimisesse ega väljundite hilisemasse kasutamisse mitte kedagi.

11.8. Kriteeriumi „Uuenduslikkus“ puhul ei nähtu asjaoludest, et projekt ei oleks uuendusliku

iseloomuga. Kaebaja hinnangul on ka näituseväljaku olemasoleva killustikkatte asendamine

muru- ja unikivikattega ning uute tehnosüsteemide rajamine (valgustus, elekter), mida enne ei

olnud, käsitletav uuendusena „uuenduslikkuse“ kriteeriumi tähenduses.

12. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning esitab järgmised vastuväited.

12.1. Vastustaja ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. PRIA vormistab toetuse rahuldamata

jätmise otsuse nn massotsusena mitme taotleja kohta korraga ühe otsusena, kuna taotlejaid on

palju ja niisugune vormistus on arvestades taotluste hulka ja menetluse efektiivsust ja

eesmärgipärasust, mõistlik ja põhjendatud. Massotsuse tegemine kitsendab võimalusi esitada

iga taotluse kohta täpsemad põhjendused otsuses, mistõttu teeb PRIA otsuses viite enda

kodulehel asuvatele hindamistulemustele. PRIA kodulehelt olid kaebajale kättesaadavad tema

taotluse koht paremusjärjestuses, taotlusele antud hindepunktid, taotluste paremusjärjestus,

taotlustele antud hindepunktid, nende kohad paremusjärjestuses ning asjaolu, et vahendeid ei

jätkunud kõigi taotluste rahuldamiseks. Sealjuures on 09.01.2018 otsusega 13-6/27 jäetud

rahuldamata veel 4 taotleja taotlused.

12.2. LEADER meetmes, sh käesolevas asjas ei hinda maaeluministri 23.10.2015 määruse nr

11 kohaselt taotlusi PRIA ise, vaid kohaliku tegevusgrupi hindamise töörühm (määruse § 39).

Praegusel juhul oli selleks NVK juures asuv töörühm. PRIA ei saa töörühma asemel taotlust

sisuliselt hinnata ega hindepunktide andmata jätmist sisuliselt põhjendada. PRIA kontrollis, kas

antud hindepunktid on hindamiskriteeriumitega kooskõlas ning kas NVK töökordasid on

hindamisel järgitud menetluse, taandamise, otsuste vastuvõtmise jms osas. Hindepunktide

sisulise kujunemise kohta, PRIA hinnangut anda ei saa, kuigi on püüdnud seda vaideotsuses

teha.

3-18-848

5(14)

12.3. Vaideotsus on põhjendatud, kuna PRIA on kontrollinud kaebaja taotluse hindamise

vastavust korrale ja hindamiskriteeriumitele ning hindepunktide osas välja toonud ka andmed,

mis võisid antud hindepunktide andmist ja põhjendust kujundada. Kuna hindajatele on antud

ulatuslik hindamisruum, taotlejal puudub subjektiivne õigus taotlusele, taotlusvoore on

kalendriaastas ja taotlusperioodil 2014-2020 igal aastal mitu, on mõeldamatu ja ebaotstarbekas,

et PRIA teostab iga hindepunkti põhjenduste osas ulatuslikku ja põhjalikku sisulist kontrolli.

Seisuga 01.03.2018 on PRIAle laekunud ainult meetmes 19.2 LEADER kohalikuks arenguks

4 448 taotlust. Asjaolu, et PRIA ei ole märkinud otsusesse hindepunkte, ei anna alust nõuda

selle kehtetuks tunnistamist. Ka määrusega ei kehtestata, millistest hindepunktidest alates

taotlus rahuldada või rahuldamata jätta, ning et otsuses peaks kajastuma taotluste

paremusjärjestus. Taotluse rahuldamata jätmine rahaliste vahendite puudumisel ei eeldagi

pikka ja põhjalikku motivatsiooni. Isegi kui motivatsioonis esines puudusi, on lubatud need

kõrvaldada nii kohtumenetluse käigus kui ka selle väliselt selgitusi andes. Vorminõude

rikkumine ei mõjutanud otsuse sisu.

12.4. Vastustaja ei ole rikkunud uurimiskohustust. Kaebajale anti kooskõlas HMS § 15 ning

ELÜPS § 70 lg 7 ja lg 6 p 3 ja 4 koosmõjus võimalus esitada kõik andmed ja dokumendid, mis

on vajalikud, et kontrollida taotluse ja toetatava tegevuse vastavust strateegiale ja

rakenduskavale ning hinnata taotlusi hindamiskriteeriumite alusel. Kohustuslike dokumentide

esitamine ei välista lisaks täiendavate dokumentide esitamist. Kohustuslikus korras

lisadokumentide esitamiseks peaks andma võimaluse kõikidele taotlejatele võrdselt, kuid see

muudaks taotlus- ja hindamismenetluse ebamõistlikult pikaks ja ebaefektiivseks (määruse § 41

lg 5 alusel on aega 60-90 tööpäeva alates paremusjärjestuse ettepaneku esitamisest).

Paikvaatlusel 14.10.2017 antud kaebaja vastuste ja selgitustega on hindepunktide andmisel

arvestatud, need teadmised said paikvaatlusel osalenud taotlust hinnanud hindamiskomisjoni

liikmed enne hindamist. Kaebaja ärakuulamine NVK hindamiskomisjoni liikmete poolt toimus

Luige näitusteväljakul, kus hindamiskomisjoni liikmed esitasid küsimusi ja kaebaja vastas neile

ning esitas omapoolseid selgitusi. Hindajad olid väga hästi kursis investeeringuobjekti ja

kaebaja taotlusega ning said lisainfot hindamiseks. Kaebaja sai oma taotlust ja ennast tutvustada

ning küsimustele vastata. Kaebajale on vaide esitamisega sisuliselt võimaldatud ärakuulamine.

Kuna PRIA ei kaldunud vaideotsuse tegemisel kõrvale juba teada olevatest ja kaebaja poolt

esitatud andmetest ning puudus vajadus lisaandmete saamiseks, ei pidanudki kaebajat

vaidemenetluses ära kuulama HMS § 40 lg 3 p 2. NVK kuulati ära, kuna tema juures asub

hindamise töörühm, kes saab anda täiendavaid selgitusi hindamise sisu kohta.

12.5. Vastustaja ei ole rikkunud haldusmenetluse avalikkuse põhimõtet ja dokumentidega

tutvumise õigust. PRIA vastas 12.04.2018 kaebajale ning saatis kaebaja selgitustaotluse NVK-

le vastamiseks eesmärgiga vältida andmete saatmise dubleerimist. Kahjuks ei näinud PRIA ette

asjaolu, et NVK kaebajale tema kohta infot ei edastata. PRIA 12.04.2018 vastus ei sisalda

ebaõiget teavet, kuna 27.11.2017 ja ka 05.04.2018 selgitustaotlused olid adresseeritud

vastamiseks NVK-le. PRIA nõustub kaebajaga, et HMS §-st 37 tulenevalt on kaebajal õigus

tutvuda kõigi dokumentidega (hindamislehed, selgitused, kommentaarid, ettepanekud, jms),

mis on seotud kaebaja taotluse hindamisega, ning edastab PRIA kaebajale ja kohtule kaebaja

taotlust puudutavad dokumendid. Pelgalt kahtlus ei saa olla aluseks teiste taotlejate osas nende

taotluste ja üksikute hindelehtede väljastamiseks. ELÜPS § 101 lg 1 kohaselt on teabevaldaja

kohustatud tunnistama andmed ühise põllumajanduspoliitika abinõudes osaleva isiku ja tema

taotluse kohta asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui samas seaduses või Euroopa

Liidu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. ELÜPS § 101 lg-st 2 koosmõjust avaliku teabe

seaduse § 38 lõikega 3 tuleneb kaebaja juurdepääsupiirang teiste taotlejate hindamismaterjalile.

12.6. Taotlusele antud hindepunktid ei ole vastuolus hindamiskriteeriumite ja asjaoludega.

Kaebajal on olemas koondhindepunktid ja -kommentaarid, mille põhjal tegi NVK ettepaneku

3-18-848

6(14)

ja PRIA oma otsuse. Lisaks on kaebajal olemas vaideotsus koos kaebaja taotlusele antud

hindepunktide ja nende põhjendustega. PRIA ei hinnanud vaideotsuses taotlust, vaid andis

hindepunktide ja nende põhjenduste kohta oma arvamuse lähtuvalt kaebaja taotlusest, mis võis

olla hindepunkti andmise aluseks. PRIA on vaideotsuses märkinud ära kõik hinded, mis võisid

mõjutada koondhinnet ehk siis madalaimad hindepunktid. Edasi ongi PRIA vaadelnud

hindepunkte ja nende põhjendusi lähtuvalt taotluses kirjeldatust ja andnud selle põhjal oma

arvamused ning kogu analüüsi põhjal leidnud, et taotluse kohaselt on hindajate hinnangud ja

hindepunktid kooskõlas projektikirjeldusega. Kaebaja taotlusele antud hindepunktid ei ole

ilmselges vastuolus hindamiskriteeriumide ja juhtumi asjaoludega. Hindamiskomisjon hindas

taotlusi vastavalt määrusele, NVK strateegiale 2015-2020, rakenduskavale ning NVK

hindamise korrale, hindamiskriteeriumite kaupa taotluses, paikvaatlusel ning taotleja ära

kuulamisel saadud informatsiooni põhjal. Kaebaja projektitaotlus sai hindamiskriteeriumide

lõikes hindepunkte vastavalt meetme hindamiskriteeriumitele. Kaebaja ei ole esitanud sellised

argumente, mis viitaksid ilmselgele veale hindamisel ja paremusjärjestuse moodustamisel NVK

poolt, et tema taotlust tuleks uuesti hinnata.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kaebaja on vaidlustanud PRIA otsuse (tl 54-56), millega jäeti rahuldamata tema 11.09.2017

taotlus LEADER-meetme raames antava projektitoetuse saamiseks Luige näitusteväljaku

haljastuse moderniseerimiseks (avaldus tl 8-10). Taotletava toetuse summa oli 35 986,38 eurot.

Taotluse kohaselt oli kavandatavaks tegevuseks vana pinnase eemaldamine ja ladustamine, uue

aluspinna loomine, äärekivide paigaldamine, muru istutamine, kiviparketi paigaldamine ning

kaabelduse ettevalmistamine tänavavalgustuse jaoks (tl 8-10, 12). Projekti olulisust kirjeldas

taotleja järgmiselt: „Renoveeritud näitusteväljak riivab vähem ümbruskonnas silma ja aitab

kaasa kogukonna kui terviku suurema korrastatuse saavutamisele. Positiivne maine ja seos

aitavad kaasa sellele, et inimesed ja ettevõtlus tuleks kogukonda. Inimesed ja ettevõtlus on aga

need, mis toovad arengu. Tekib võimalus suurema valikuga sündmuste korraldamiseks, mida

praegune killustikukate ei võimalda. See aga tähendab ka suuremaid võimalusi ja tegevusi

kohaliku elanikkonnale.“ (tl 11p).

14. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 77 lg 3

sätestab, et nõuetele vastavate taotluste hindamise viib sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud

hindamiskriteeriumite alusel läbi toetuse andmise tingimustes ettenähtud tingimustel ja korras

Maaeluministeerium, PRIA või riigi sihtasutus.

ELÜPS § 77 lg 5 kohaselt hindab LEADER-projektitoetuse taotlusi kohalik tegevusgrupp enne

taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist. Kohaliku tegevusgrupi läbiviidud

hindamise korral moodustab paremusjärjestuse PRIA, arvestades hindaja esitatud

paremusjärjestuse moodustamise ettepanekut (ELÜPS § 77 lg 6 ls 2).

Maaeluminister on andnud ELÜPS § 67 lg 2, § 69 lg-te 3 ja 9, § 70 lg 2 ning § 82 lg 3 alusel.

23.10.2105 määruse nr 11 „Kohaliku tegevusgrupi toetus ja LEADER-projektitoetus“. Selle

määrusega kehtestatakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” (edaspidi arengukava) meetme

19 „Toetus LEADERi kohalikule arengule” allmeetmete 19.2 „Toetus tegevuste teostamiseks

kohaliku arengu strateegia raames”, 19.3 „Kohaliku tegevusgrupi koostöömeetmete

ettevalmistamine ja rakendamine” ja 19.4 „Toetus kohaliku tegevusgrupi jooksvate kulude ja

elavdamismeetmete jaoks” raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja LEADER-

projektitoetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

15. Projektitaotlusi selle meetme raames menetlev kohalik tegevusgrupp, kes kontrollib

taotleja, projektitaotluse ja toetatava tegevuse nõuetele vastavust ning hindab taotlusi, oli

praegusel juhul MTÜ Nelja Valla Kogu (NVK). NVK on 12.01.2017 kinnitatud LEADER -

3-18-848

7(14)

meetme raames antava projektitoetuse taotluse menetlemise, hindamiskriteeriumite ja

hindamise ning paremusjärjestuste koostamise korra1 (edaspidi ka Kord).

Määruse nr 11 § 39 lg-te 1-3 kohaselt viib kohalik tegevusgrupp läbi projektitoetuse taotluste

sõltumatu hindamise, mille käigus annab projektide hindamise töörühm projektile selle

strateegia meetme hindamiskriteeriumide (määruse § 21 lg 4 p 3) alusel hindepunktid ning

moodustab projektide paremusjärjestuse ettepaneku. Kohalik tegevusgrupp esitab PRIA-le

kohaliku

tegevusgrupi

juhatuse

otsusega

vastuvõetud

ettepaneku

projektitaotluste

paremusjärjestusse seadmise ja iga projektitaotluse rahastamise suuruse kohta (määruse nr 11

§ 21 lg 4 p 12; § 39 lg 6).

ELÜPS § 79 lg 4 p 2 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotlust ei

rahuldata sama paragrahvi lõike 1 kohaselt. ELÜPS § 79 lg 1 p 2 sätestab, et kui taotleja, taotlus

ja toetatav tegevus vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele ning taotlus vastab

hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele, rahuldatakse toetusteks ettenähtud vahendite piires

toetuse andmise tingimuste kohaselt hindamistulemuste alusel välja valitud ja vajaduse korral

paremusjärjestusse seatud parimad taotlused.

16. NVK kinnitas 06.11.2017 juhatuse koosoleku e-protokollis 2017. a II taotlusvooru

pingerea (tl 49-51). Kaebaja projekt ei ületanud meetme nr 4 osas lävendit (protokolli lisa 1, tl

50). Kaebaja taotlus kogus hindamisel 62,917 punkti minimaalselt vajalikust 65 punktist ning

asetus 8 taotleja seas paremusjärjestuses 7.-le kohale.

NVK kontrollib esmalt taotluste tehnilist vastavust (Korra p 5), mis järel hindamiskomisjon

(määruse nr 11 § 39 lg-s 1 nimetatud töögrupp) kinnitab hindamise tulemusena

paremusjärjestuse (Korra p 9). Korra p 8.3 kohaselt on hindamiskriteeriumid välja töötatud

vastavalt NVK tegevusstrateegiale ja sealt tulenevatele meetmetele. Erinevate kriteeriumite

mõju üksikprojektile on hinnatud erineva mõjususe protsendi osaga. Taotlusi hinnatakse 4-palli

süsteemis, kus 4 tähistab väga head, 3 rahuldavat, 2 kesist ja 1 puudulikku.

Hindamiskriteeriume on täpsemalt kirjeldatud korra lisaks olevas tabelis 1. Projektidele on

kehtestatud lävend 65% maksimumpunktidest (Korra p 9.3). Juhul kui komisjoni liikmete antud

hinnete summeerimisel saab projekt alla 65% võimlikest maksimaalsetest punktidest, ei tehta

selle projekti osas PRIA-le projektitoetuse taotluse rahastamise ettepanekut ning seda isegi

juhul, kui meetmes on vabu rahalisi vahendeid (p 9.3).

17. Määruse nr 11 § 40 kohaselt kontrollib PRIA vastuvõetud projektitaotluse nõuetele

vastavust ja selles esitatud andmete õigsust ning projektitoetuse taotleja ja toetatava tegevuse

vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduses, arengukavas ja määruses sätestatud nõuetele (lg 1). PRIA kontrollib

ainult nende projektitoetuse taotlejate ja nende projektitaotluste nõuetele vastavust, kelle

projektitaotlused

kuuluvad

paremusjärjestuse

kohaselt

projektitoetusteks

ettenähtud

eelarveliste vahendite piires täielikule või osalisele rahuldamisele (lg 2).

PRIA rahuldab kõik nõuetele vastavad projektitaotlused ELÜPS § 79 lõike 1 punkti 3 alusel

(määruse nr 11 § 41 lg 1). Kui projektitoetuse taotleja ja projektitaotluse nõuetele vastavuse

kontrollimise käigus tehakse kindlaks, et projektitoetuse taotleja, projektitaotlus või toetatav

tegevus ei vasta toetuse saamiseks esitatud nõuetele, teeb PRIA Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 79 lõike 4 alusel projektitaotluse rahuldamata

jätmise otsuse (määruse nr 11 § 41 lg 4).

18. Praegusel juhul on kaebaja taotlus jäänud vaidlustatud otsusega rahuldamata põhjusel,

et taotlus ei kuulunud kohaliku tegevusgrupi paremusjärjestuse ettepaneku kohaselt

1 (http://www.4kogu.ee/sites/default/files/dok-2017-

09/Hindamiskord_muudatuskinnitusega%2012.01.2017_0.pdf ).

3-18-848

8(14)

hindamistulemuste alusel meetmes ettenähtud vahendite piires rahastamisele (PRIA otsus tl

54p-55).

19. Kaebaja väidab esmalt vaidlustatud otsuse põhjendamispuudusi. Haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani

poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne,

kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. HMS § 56 lg 1 ls-st 1 tulenevalt peab kirjalik

haldusakt olema põhjendatud. Kaebajale negatiivseid tagajärgi loov haldusakt, millega jäetakse

akti adressaadi taotlus rahuldamata, peab sisaldama lisaks õiguslikule alusele ka faktilise aluse

(HMS § 56 lg-d 2 ja 4). Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele

kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1 ls 2).

19.1. PRIA on vaidlustatud otsuses tuginenud ELÜPS § 79 lg 4 p-le 2 ja määruse nr 11 § 41 lg-

le 4. Otsuse faktilise põhjendusena on märgitud: „Kuna otsuse lisas nimetatud toetuse taotlused

kohaliku tegevusgrupi paremusjärjestuse ettepaneku kohaselt hindamistulemuste alusel

meetmes ettenähtud vahendite piires rahastamisele ei kuulunud, jäetakse lisas olevad taotlused

rahuldamata.“ PRIA viitas otsuses enda kodulehel asuvatele hindamistulemustele

http://www.pria.ee/et/toetused/valdkond/leader/leader_projektitoetus_2014/.

Samas

on

märgitud, et täpsemat teavet hindamistulemuste kohta on võimalik saada kohalikust

tegevusgrupist.

Viidatud veebilehel asuva lingi „Hindamistulemused“ alt avanevas Excel-formaadis tabelis on

eraldi lehel kajastatud NVK poolt antud hindepunktide kogusumma ning tegevusgrupi otsus

(jah/ei). Meetme 4 „Turismiteenuste arendamine ja edendamine“ raames esitatud kaebaja

taotluse (viitenumbriga 619217373108) osas on märgitud hindepunktid 62,917 ning NVK otsus

„ei“. Samast on näha kõikidele ülejäänud sama meetme raames esitatud taotlustele antud

hindepunktide kogusumma ja NVK seisukoht.

19.2. Riigikohtu praktikast (otsus asjas nr 3-3-1-16-14, p 18 ja seal viidatud lahendid) tulenevalt

on toetustaotluse rahuldamata jätmise käskkiri piisavalt põhjendatud, kui see kajastab rahaliste

vahendite puudumist kõigi taotluste rahuldamiseks, taotleja punktisummat, kohta

paremusjärjestuses ja seda, mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati. Riigikohus on piiratud

põhjendamiskohustust põhjendanud sellega, et taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele

ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks.

Riigikohus möönis, et selline menetluskord muudab PRIA otsuse vaidlustamise keerulisemaks,

kuid probleemi leevendab toetuse taotleja kohustus esitada enne kohtusse pöördumist vaie

(ELÜPS § 98 lg 1).

19.3. Kohtu hinnangul on vastustaja praegusel juhul järginud viidatud kohtupraktikat ning

vaidlustatud otsuse põhjendused vastavad väljakujunenud kohtupraktikale ning HMS-s

sätestatud põhjendamisnõuetele. Otsuses endas on esitatud taotluse rahuldamata jätmise

põhimotiiv (nt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-90-14, p 17) ning ülejäänud osas viidatud

taotlejale kättesaadavale dokumendile (HMS § 56 lg 1). Kaebaja ei ole väitnud, et viidatud

hindamistulemusi sisaldav dokument polnuks talle kättesaadav. Viidatud dokument sisaldab nii

hindamistulemust kui ka kaebaja positsiooni võrdluses teiste taotlejatega, samuti

hindamiskomisjoni järeldust, mis kaebaja puhul oli eitav. Vastavalt eelnevalt viidatud

hindamiskorra p-le 9.3 ei tehta juhul kui hinnete summeerimisel saab projekt alla 65%

võimlikest maksimaalsetest punktidest, selle projekti osas PRIA-le projektitoetuse taotluse

rahastamise ettepanekut isegi juhul, kui meetmes on vabu rahalisi vahendeid.

Eelnevast tuleneb, et toetustaotluse rahuldamata jätmise otsuses tuleb märkida ka kujunenud

punktisumma. See nõue on täidetud ka praegusel juhul. Kuna praeguses asjas tehtud otsuse

tulemusena ei küündinud taotlejale omistatud hindepunktide summa (62,917) taotluse

rahuldamiseks vajaliku määrani (65%), ei ole isegi määrav kaebaja hindamistulemuse koht

3-18-848

9(14)

pingereas, kui kaebaja ei täitnud toetuse saamise eeldust sõltumata raha olemasolust või

puudumisest.

19.4. Seega on vastustaja esitanud viidatud kohtupraktika järgi oluliseks peetud põhjendused

haldusaktis endas ning samas viidatud dokumendis.

20. Kaebaja väitel ei ole ebapiisavad põhjendused võimaldanud tal mõista hinnete

kujunemise käiku ning hindamistulemuse kujunemine ei ole olnud läbipaistev ja arusaadav.

20.1. NVK 06.11.2017 juhatuse koosoleku protokolliga kinnitatud projektitaotluste

paremusjärjestuse kohaselt jäi vaide esitaja taotlus meetme 4 raames 7. kohale. Kaebaja taotlus

sai hindepunkte 12-lt hindajalt 9 kriteeriumi osas järgmiselt: 60, 65, 70, 75, 54, 58, 61, 71, 55,

59, 58 ja 69 (kokku 755 punkti) ega ületanud 62,917 hindepunktiga kehtestatud lävendit (65

%). Vastustaja leidis vaideotsuses, et hindepunktide põhjendused üksikute hindajate lõikes

kattuvad projektile antud koondpõhjendustega.

20.2. Kaebaja on esitanud 27.11.2017 NVK-le selgitustaotluse kõigi hindajate antud

kommentaaride, hindepunktide ja selgituste väljastamiseks (tl 52). Kaebajale on olnud

kättesaadavad hindamiskomisjoni liikmete koondkommentaarid (tl 51). Kohus möönab, et

üksnes koondkommentaaridest ei ole olnud võimalik aru saada, kuidas kujunesid konkreetselt

iga hindaja puhul koondhinne ning hinded skaalal 1–4 .

Üksikute hindajate antud hinded kriteeriumite lõikes ning hindajate kommentaarid nähtuvad

individuaalsetelt hindamislehtedelt ja NVK 2017 taotlusvooru hindamiskomisjoni 16.10.2017

koosoleku protokollist. See teave on kaebajale kättesaadavaks tehtud kohtumenetluse käigus.

Kaebajaga tuleb nõustuda, et ebaselgus selles, kas taotlejale tema taotluse hindamise käiku

kajastava teabe pidanuks esitama PRIA või NVK, võib olla pikendanud taotluse menetlemist

puudutava teabe saamist (kaebaja 10.04.2018 täiendav selgitustaotlus, tl 67; e-kirjavahetus

kaebaja ja PRIA vahel tl 129-130). Tegemist ei pruugi olla hea halduse põhimõtte täieliku

järgimisega, kuid samas ei muuda see asjaolu veel haldusakti õigusvastaseks (HMS § 58,

riigivastutuse seaduse (RVastS) § 3 lg 3 p 1).

20.3. Kohtupraktika on aktsepteerinud täiendavate põhjenduste lisamist kohtumenetluse käigus

(nt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-46-14, p 15 ). Kohtupraktika on pidanud võimalikuks

arvestada ka vaideotsuses toodud põhjendusi, kui vaideotsus on sisulises seoses vaidlusaluse

haldusotsusega ning nende põhjendused käsitletavad ühtse tervikuna (viidatud otsus asjas nr 3-

3-1-90-14, p 17). Praegusel juhul ei ole põhjust kahelda, et hindajate arvamused olid olemas

juba PRIA-le ettepaneku tegemise ajal ning vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tegemise ajal.

Seega pole põhjust järelduseks, et tegemist oleks tagantjärele kujunenud põhjendustega.

20.4. Komisjoni liikmete individuaalsetest hindamistabelitest (tl 88-128p) ilmneb, et 8 hindajat

12-st hindajast on andnud taotlusele punkte vahemikus 2-3 (üks hindaja andis ühe hindepunkti

4); üks hindaja on andnud punkte 1, 2, 4; kaks hindaja on andnud punkte vahemikus 1-3.

Vastustaja on hindamistulemusi selliselt käsitlenud ka vaideotsuses. Kohus nõustub vastustaja

järeldusega, et enamus hindajaid on andnud hindepunkte ühetaoliselt. Hindajad on andnud

hindeid 9 kriteeriumi osas, hindamistabelites on olnud võimalus esitada koondhindepunkti

põhjendus.

21. NVK Korra p-s 8.11 on sätestatud, et hindamiskomisjonis arutatakse läbi kõik projektid

ja neile antud hinded. Iga hindamiskomisjoni liige peab põhjendama oma otsuseid ja punktide

summat kirjalikult.

22. NVK 2017 taotlusvooru hindamiskomisjoni 16.10.2017 koosoleku protokolli

väljavõttest (tl 148-154) nähtuvad erinevate hindajate põhjendused nii hindajate kaupa kui ka

hindepunktide põhjendus ühiselt.

3-18-848

10(14)

„Protokollis on kokkuvõtlik hinnang sõnastatud järgmiselt: „Projekt tuleks rohkem seostada

arengukavaga. Projekti eesmärk on segane. Planeeritavate tegevuste jätkusuutlikkus on nõrk,

kuna kogu kompleks on kasutusvõimaluse osas kasutuses liiga vähe - ehk alakasutatud. Taotleja

peaks leidma rohkem rakendust ja uuenduslikku lähenemist. Projekti panus strateegiatesse on

olemas, ehkki küsitaval määral. Panus sihtindikaatoritesse ebaselge, samuti projekti

jätkusuutlikkus. Koostöö määratlemata. Uuenduslikkus ebaselge. Projekti puhul pole selge, kas

väljakut kavatsetakse arendada tööstuspargiks või virgestusalaks, seega projekti kirjelduse tase

ja kulude põhjendatus madal. Taotleja oskused justkui minimaalsel tasemel olemas. Projekt ei

vasta uuenduslikkuse kriteeriumitele, koostööd ei ole, projekti ei panusta kõigi indikaatorite

täitmisse. Projekt vastab üldjoontes strateegia eesmärgile, kuid ei loo olulist lisandväärtust.

Toetuse taotleja on üles näidanud pisut vähest usku oma projekti. Linnalähedase asukohana on

Luige keskusel suur potentsiaal toimida juhtiva väliürituste korraldamise kohana. Oluliseks

eeliseks lähemate konkurentide ees on soodne pinnas, kuhu vaatamata ilmastikuoludele ei

kogune vesi; traditsioonide olemasolu; vähene uuenduslikkus; investeeringu otsene mõju

puudulik. Projekt ei ole uuendusliku iseloomuga. Taotlusest ei selgu, kuidas on kavandatud

koostöö kolmandate osapooltega. Projekti sisuks on näituseväljaku pinnakatete renoveerimine.

Samas on näituseväljaku kasutamise hooaeg 1.maist kuni 1.oktoobrini ja nendest ca 150

võimalikust kasutuspäevast toimub väljakute aktiivne kasutamine (erinevad üritused) vaid 10%

päevadest. Projektis ei ole informatsiooni, kas väljaku kasutamine pärast investeeringut muutub

aktiivsemaks. Samuti ei ole viiteid võimalike uute tegevuste kohta näituseväljakul. Tugevad

eestvedajad.“

23. NVK korra p-st 8.11 ei tulene, et iga komisjoni liige peaks iga kriteeriumi osas antud

hinnet ükshaaval põhjendama, sh ka mitte madalaimat hinnet. Nõutav on punktide summa

kirjalik põhjendamine. Kohtule esitatud individuaalsetest hindamislehtedest (tl 88-128; KIS-s

25.05.2018 vastuse lisad H1.xlsx – H12.xlsx ) nähtuvalt on ühe hindaja poolt (tl 92-92p; KIS-

s 25.05.2018 vastuse lisa H 2.xlsx) esitamata punktide kogusumma kirjalikud põhjendused.

Samas on see hindaja andnud 6 kriteeriumi osas 2 punkti ning 3 kriteeriumi osas 3 punkti,

punktide kogusumma on 65, st üksikult võttes lävendit saavutav tulemus.

24. PRIA on üksikasjalikumate põhjenduste puudumist põhjendanud oma vastuses ka

asjaoluga, et kaebajal on võimalus oma taotlus esitada järgmises taotlusvoorus, samuti taotluste

ülisuure mahuga (sama meetme raames on esitatud 4448 taotlust). Kohus nõustub kaebajaga,

et võimalus esitada toetuse taotlus sama meetme raames ka edaspidi, samuti taotluste suur maht

ei õigustaks ebakorrektset menetlust ning sh ka ebapiisavat põhjendamist. Kohus leiab aga

eelnevalt viidatud regulatsiooni ja kohtupraktikat arvestades, et PRIA-l ei ole kohustust

põhjendada enda otsuses hinnete kujunemist.

25. Kaebaja ei nõustu ka tema taotluse hindamise tulemusega sisuliselt.

Kohtupraktikas on leitud, et ulatusliku hindamisruumiga hinnanguliste otsuste õiguspärasust

saab halduskohus kontrollida vaid piiratud ulatuses. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-77-12

(otsuse p 18) märkinud seoses vaidlusega PRIA poolt läbi viidud toetustaotluse hindamisel, et

hindamiskomisjoni liikmetele on jäetud hindepunktide andmisel ulatuslik hindamisruum ning

sellega kaasneb kohtuliku kontrolli ahenemine. Piiratud põhjendamiskohustus ja kohtulik

kontroll on sellise menetluse eripära arvestades põhiseaduspärased. Taotlejal ei ole

subjektiivset õigust toetusele ning täiemahuline põhjendamiskohustus muudaks komisjoni töö

ebamõistlikult keeruliseks. Need seisukohad kohalduvad kohtu hinnangul ka praeguse vaidluse

ajendanud hindamise puhul. Kohus ei saa kontrollida selliste hinnanguliste otsuste sisulist

põhjendatust ega otstarbekust, vaid saab võtta seisukoha üksnes menetluskorra ja

kaalumisreeglite järgimise ning motiveerimiskohustuse täitmise kohta (Riigikohtu otsus

haldusasjas nr 3-3-1-87-13, p 17 ja seal viidatud praktika).

3-18-848

11(14)

Tulenevalt viidatud lahendist haldusasjas nr 3-3-1-77-12 (p 18) on kohtul võimalik komisjoni

liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate

hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, mis on selge ilma

põhjendustetagi. Seega ei ole hoolimata hinnanguliste otsuste kohtuliku kontrolli piiratusest,

selliste otsuste sisulise õiguspärasuse kontroll täielikult välistatud – kohtul peab olema

võimalus vähemalt ilmselge hindamiskriteeriumitest hälbimine välja selgitada (Riigikohtu

otsus haldusasjas nr 3-3-1-16-14, p 26).

26. Kohtul puudub pädevus ise kindlaks määrata, kui palju punkte pidanuks kaebaja taotluse

hindamisel iga kriteeriumi osas saama. Kuna käesolevas asjas hindas taotlusi kohaliku

tegevusgrupi hindamiskomisjon, pidi punktide saamise otsustama hindamiskomisjon ehk

hindamise töörühm vastavalt määruse nr 11 § 39 lõikele 1 (vt ka Tartu Ringkonnakohtu

06.09.2018 otsus asjas nr 3-17-1288, p 10; hetkel veel jõustumata). Käesoleval juhul ei ole

vaidlust, et kaebaja taotluse hindamine on läbi viidud, taotlust hindas nõuetekohane hulk

komisjoni liikmeid ning hindepunktid on antud kõikide kriteeriumite osas (NVK korra p 6.2, p

7.5).

Komisjoni

liikmed

on

tuginenud

hindamisel

NVK

poolt

välja

töötatud

hindamiskriteeriumitele (Korra lisaks olev Tabel 1).

27. Individuaalsed hindamistulemused, mille kujunemiseks on igal hindajal oluline

otsustusruum, näitavad, et ükski hindajatest ei ole andnud kõikide kriteeriumite lõikes taotlejale

madalaimat hindepunkti ega jätnud ka ühegi kriteeriumi osas hinnet andmata.

28. Olles küll seisukohal, et sisulise hindamise vastavalt Korras kehtestatud

hindamiskriteeriumitele viib kriteeriumitele vastavuse hindamise läbi NVK komisjon, mitte

PRIA, on PRIA vaideotsuses siiski asunud antud hindepunktide põhjendatust osaliselt hindama.

Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et vastustaja on vaideotsuses andnud valikuliselt hinnangu

hindepunktidele ja kommentaaridele. Vaideotsusest (tl 62-64) nähtuvalt on vastustaja

analüüsinud vaideotsuses madalaima hindepunkti 1 andmise põhjendusi erinevate kriteeriumite

lõikes.

28.1. Vaideotsuse kohaselt on 8 hindajat 12-st andnud taotlusele punkte vahemikus 2-3 (sh üks

hindaja ka 4 p) ning ära on toodud nende 8 hindaja hindepunktide põhjendus. Neli hindajat on

andnud punkte vahemikus 1–4.

28.2. Vaideotsuses on välja toodud hindajate põhjendused kõigil juhtudel, kui on antud

minimaalne hinne järgmiselt.

28.2.1. Üks hindaja on andnud punkte 1, 2, 4 ja põhjendustena märkinud, et toetuse taotleja on

üles näidanud pisut vähest usku oma projekti. Linnalähedase asukohana on Luige keskusel suur

potentsiaal toimida juhtiva väliürituste korraldamise kohana. Oluliseks eeliseks lähemate

konkurentide ees on soodne pinnas, kuhu vaatamata ilmastikuoludele ei kogune vesi. Punkt 1

on antud kriteeriumis 1.5 „Koostöö“. 1 punkt tähendab selle kriteeriumi kohaselt, et projekti

elluviijaks on üks organisatsioon, kes ei kaasa elluviimisesse ega väljundite hilisemasse

kasutamisse mitte kedagi.

28.2.2. Üks hindaja (H5.xlsx) on andnud punkte vahemikus 1-3 ja põhjendustena märkinud, et

projekti panus strateegiatesse on olemas, ehkki küsitaval määral. Panus sihtindikaatoritesse

ebaselge, samuti projekti jätkusuutlikkus. Koostöö määratlemata. Uuenduslikkus ebaselge.

Projekti puhul pole selge, kas väljakut kavatsetakse arendada tööstuspargiks või virgestusalaks,

seega projekti kirjelduse tase ja kulude põhjendatus madal. Taotleja oskused justkui

minimaalsel tasemel olemas. Hindaja andis 1 p kriteeriumis 1.5 ja 1.6 „Uuenduslikkus“.

Kriteeriumis 1.6. tähendab 1 p et, projekt ei ole uuendusliku iseloomuga.

3-18-848

12(14)

28.2.3. Üks hindaja (H11.xlsx) on andnud punkte vahemikus 1-4 ja leidnud, et projekt vastab

üldjoontes strateegia eesmärgile, kuid ei loo olulist lisandväärtust. Sama hindaja on samuti

andnud 1 p kriteeriumites 1.5. ja 1.6.

28.2.4. Üks hindaja (H9.xlsx) on andnud punkte vahemikus 1-3 ja põhjendustena märkinud, et

projekt ei vasta uuenduslikkuse kriteeriumitele, koostööd ei ole, projekti ei panustata kõigi

indikaatorite täitmisse. Punkt 1 on antud kriteeriumites 1.5, 1.6 ja 1.2. Kriteeriumi 1.2 osas

„Projekti seos kohaliku omavalitsuste ja küla või kandi arengukavaga (10%)“ tähendab

vastustaja selgituse kohaselt 1 p, et projekt ei ole arengukavadega seotud.

29. Kohus nõustub vaideotsuse järeldusega, et hindepunktide põhjendused üksikute

hindajate lõikes kattuvad projektile antud koondpõhjendustega. Samuti on oma koondtulemust

põhjendanud kõik hindajad, kes on mõne kriteeriumi osas andnud minimaalse võimalikest

hinnetest.

30. Vastustaja on vaideotsuses avanud ka nende kriteeriumite sisu, mille osas kaebaja taotlusele

on antud võimalikest madalaim hinne.

30.1. Kaebaja on teeninud madalaima hinde kriteeriumi 1.5 „Koostöö“ puhul ei ole taotleja ära

näidanud oma koostööpartnereid. Kohus nõustub siinkohal vaideotsuses märgituga, et taotluse

p-s 1.5 on taotleja piirdunud vaid viitega piirkondlikele koostöövõrgustikele, ilma neid

täpsemalt nimetamata või koostöö iseloomu kirjeldamata (tl 12). Kohtu hinnangul ei saa

koostööpartneriteks projekti elluviimisel toetustaotluse kontekstis pidada kaebuses välja toodud

isikuid, keda taotleja on märkinud samas projekti kasusaajatena (külastajad, erinevate ürituste

korraldajad, näituseväljakut rentivad ettevõtted).

30.2. Hindajad on taotlusele ette heitnud vähest uuenduslikkust. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja

seisukohal, et uuenduslikkus seisneb uutes tulevikus toimuma hakkavates üritustes, mida

näituseväljakute senine olukord ei võimalda. Vastustaja vaideotsuse kohaselt ei ole pelgalt

väljaku kaasajastamine uuenduslik lähenemine, kui sellele ei järgne uusi planeeritud tegevusi.

Kriteeriumite kirjelduse kohaselt (NVK Korra tabel 1) on uuenduslikkuse hindamisel silmas

peetud järgmist: kas projekti tulemusena pakutakse projekti teostamise piirkonnas uut toodet

või teenust?; kas projekti tulemusena kasutatakse tavapärasest paremat tehnoloogiat või

protsessi?; kas projekti tulemusena pakutav teenus või toode võimaldab luua keskmisest

kõrgema palgatasemega töökoha?

Kaebaja on taotluse p-s 1.6 kirjeldanud 1975. aastal rajatud näituseväljaku kaasajastamise

ideed, ning selgitanud, et tegu on unikaalse ja väga hästi läbimõeldud väljakuga (teed, parkla,

wc, vaatluspunkt, loomaringid, ladu, loomade katusealune). Praktilistest vajadustest tulenevalt

näeb taotleja näitusteväljaku keskel suurt muruväljakut, mida saab siduda kõikide hetkel

toimuvate üritustega. Väljaku haljastuse rekonstureerimise ajal paigaldatakse kaabeldus

tulevaste tarbijate (tänavalgustus, elektri väljavõtukohad) jaoks. Kõnnitee kivide paigaldamisel

kasutatakse paesõelmetest sängituskihti, mis tagab kivide parema püsimise (nt sipelgad ei saa

alla käike teha) (tl 12). Kohus nõustub vastustajaga, et taotluses kirjeldatud kavatsused väljaku

kaasajastamiseks ei ole võrdväärsed uuenduslikkusega, mida on silmas peetud kriteeriumi 1.5

kirjelduses.

30.3. Seost NVK strateegiaga on kaebaja kirjeldanud järgmiselt: Renoveeritud ja kaasaegne

näitusteväljak võimaldab korraldada palju kvaliteetseid sündmusi; üritused on väga hea koht

kogukonna liikmetel oma vaba aega meeldivalt ja harivalt sisustada; Luige näitusteväljak on

tuntud peresõbralike sündmuste poolest, kuhu tullakse tihti koos mitme põlvkonnaga (vaba aja

veetmise võimalused; tugevad kogukonnad); laatadel osalevad eksponendid on enamjaolt pärit

lähiümbruskonnast, seega on näituseväljak seotud otseselt ka kohaliku mikroettevõtlusega

(aktiivne mikroettevõtlus) (tl 11p). Kaebuses toob kaebaja täiendavalt välja tema taotluse

seotuse lähiümbruse arenguga, rõhutades NVK strateegias fookuses olevaid teemasid nagu

3-18-848

13(14)

vaba aja veetmise võimalused, tugev kogukond, ettevõtluse areng ja turistisõbralikkus. Kohus

nõustub, et kaebaja poolt taotluses välja toodud eesmärgid vähemalt seonduvad NVK

arengustrateegias rõhutatuga. Samas on aga ka ainult üks hindaja andnud kaebajale kriteeriumi

1.2 osas minimaalse hinde.

31. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja taotluse hindamist valdavalt hinnetega 2 ja 3 pidada

ilmselgelt kriteeriumite sisuga ning taotluse asjaoludega vastuolus olevaks. Silmas tuleb pidada

hindajate olulist kaalumisruumi hindepunktide andmisel.

Seega on kohtul alus hindajate põhjenduste ning vastustaja vaideotsuses põhjenduste pinnalt

järelduseks, et hindamine ei ole toimunud ilmselges vastuolus kehtestatud kriteeriumite ning

juhtumi asjaoludega.

32. Kaebaja väidab uurimispõhimõtte rikkumist tema taotluse lahendamisel ja leiab, et

taotluse hindamisel on ebaõigesti lähtutud üksnes taotluse materjalidest ilma tegelikku olukorda

arvestamata. Kaebaja väitel ei ole talle tagatud menetluses piisavat võimalust olla ära kuulatud

ning ta tõstatab kahtluse, kas võimalus esitada kaebajale ebasoodsa otsuse peale vaie asendab

puudulikku ärakuulamist.

32.1. Vaidlust ei ole, et taotluse hindamise raames külastas NVK hindamiskomisjon 14.10.2017

kaebajat Luige näitusteväljakul. Kaebaja märgib kaebuses, et Luige näitusteväljaku

ülevaatamise ja kaebaja ärakuulamise käigus tutvustas ta hindamiskomisjoni liikmetele Luige

näitusteväljakut ja selle ajalugu. Samuti selgitas, et Luige näitusteväljaku taristu on

amortiseerunud ja vajab hädasti moderniseerimist – ilma toetuseta on tulevikus suur oht

korraldatavatest üritustest ilma jääda. Kaebaja kinnitab ka kaebuses, et komisjoni liikmed

küsisid ärakuulamise käigus kaebajalt koostöö, uute ürituste ja projekti uuenduslikkuse kohta.

Seega ei ole põhjust hindamiseks pädevale organile ette heita uurimis- ja ärakuulamiskohustuse

täitmatajätmist. Menetluse eripära arvestades (vastustaja ei ole menetluses hindajaks, vaid

üksnes lõppotsustajaks) ongi uurimise ja ärakuulamise kohustus peaasjalikult komisjonil.

Asjaolu, et komisjoni antavad hinded kogumis ei ületanud kaebaja selgitustest hoolimata

taotluse rahuldamiseks vajalikku lävendit ning hindajad on teinud kriitilisi kommentaare, ei

viita uurimispõhimõtte ja ärakuulamisnõude rikkumisele. Samuti on kohtu arvates

põhjendamatu kaebaja seisukoht, et hindamisel on lähtutud üksnes formaalselt esitatud

taotlusest.

32.2. Kaebaja väitel on tema taotluse menetlemisel rikutud põhimõtet, et taotluste puuduste

kõrvaldamiseks tuleb anda võimalus. Kaebajale on praegusel juhul hindajate puhul tehtud

erinevates

kriteeriumites

märkusi,

mis

võimaldavad

järeldada

sisulisi

puudusi

hindamiskriteeriumite täitmisel. Taotluse puuduste kõrvaldamine HMS § 15 ja ELÜPS § 70 lg

7 ning lg 6 p-de 3 ja 4 koosmõjus ei tähenda, et selles menetlusetapis oleks võimalik kõrvaldada

sisulised vajakajäämised küsimustes või andmete osas, mida taotleja pole taotluses ära

näidanud. Nagu eelnevalt märgitud, puudub taotlejal subjektiivne õigus toetusele. Seetõttu on

tal endal ka suurem hoolsuskohustus taotluse vormistamisel ja selles andmete ja selgituste ning

lisadokumentatsiooni esitamisel selliselt, et toetuse eesmärgid parimal moel täita. Vaidluse

käigus pole ilmnenud, et kaebaja taotlusel oleks olnud selliseid puudusi (nt mingite lisade või

taotluse andmete puudumine), mille kõrvaldamine olnuks võimalik puuduste kõrvaldamise

vormis. Sisuliste täpsustuste tegemine ei ole nende normide eesmärk ega vastustaja kohustus,

samuti satuksid taotlejad ebavõrdsesse olukorda, kui lisaks tähtaegselt nõutava sisuga taotluse

esitamisele antaks mõnele taotlejale puuduste kõrvaldamise nime all võimalus täpsustada või

täiendada taotlust sisuliselt.

33. Kohtu arvates ei riku kaebaja õigusi asjaolu, et talle pole kättesaadavad teiste sama

meetme raames esitatud projektitaotluste hindamist puudutavad dokumendid, millest nähtub

hinnete kujunemine.

3-18-848

14(14)

ELÜPS § 101 lg 1 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama andmed ühise

põllumajanduspoliitika abinõudes osaleva isiku ja tema taotluse kohta asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teabeks, kui käesolevas seaduses või Euroopa Liidu õigusaktides ei ole

sätestatud teisiti. Lg 2 kohaselt lisaks avaliku teabe seaduse (AvTS) § 38 lõikes 3 nimetatud

isikule on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele juurdepääsu õigus isikul, kes täidab

avalikke ülesandeid seaduse, haldusakti või halduslepingu alusel, seiret või hindamist tegeval

isikul seireks või hindamiseks vajalikus ulatuses ning menetlusse kaasatud eksperdil.

AvTS § 38 lg 3 kohaselt on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks tunnistatud teabele

juurdepääsuõigus riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikul või töötajal oma ametiülesannete

täitmiseks. Seda teavet ei tohi edastada kolmandatele isikutele juurdepääsupiirangu kehtestanud

asutuse loata. NVK Korra p 8.7 kohaselt ei ole individuaalsed hindamistulemused avalikud.

Kuigi erinevad taotlejad konkureerisid toetusrahale sama meetme raames, on tegemist täiesti

erinevate projektidega, mille hindamine ei ole võrreldav. Pealegi ei olenenud toetuse saamine

praegusel juhul moodustunud pingereast, vaid toetusest jäi ilma taotleja, kelle taotlusele antud

hindepunktid ei ületanud korras kindlaks määratud lävendit (65%).

34. Ärakuulamisnõude rikkumise osas on kohus küll kaebajaga nõus selles, et kohustusliku

vaidemenetluse raames vaide esitamine ei asenda täielikult ärakuulamist haldusmenetluses,

kuid võimaldab ometigi isikul esitada neid seisukohti ja tõendeid, mis tema arvates on olulised

ebaõige haldusotsuse vaidlustamiseks. Eelpool kirjeldatud taotluse hindamise menetlus ei

sätesta erinorme ärakuulamiskohustuse täitmiseks. Kohtu hinnangul on praegusel juhul ka

asjakohane tugineda HMS § 40 lg 3 p-le 2 (haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise

arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses või seletuses

esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks). Praegusel

juhul on vastustaja tuginenud hindamiskomisjoni esitatud andmetele, kes omakorda on

lähtunud kaebaja poolt taotluses esitatud ning paikvaatluse ja taotleja küsitlemise käigus

kogutud andmetest.

35. Eelnevat arvestades puuduvad kohtu hinnangul alused vaidlustatud otsuse tühistamiseks

ja kaebuse rahuldamiseks otsuse tühistamise nõude osas. Kuna kohustamisnõude rahuldamine

oleks võimalik üksnes juhul, kui vaidlustatud haldusakt osutunuks õigusvastaseks ja kohus selle

tühistaks, puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks (RVastS § 6 lg 1). Kaebus jääb

seega rahuldamata ka kohustamisnõude osas. Kuna kohtu hinnangul puuduvad alused

vaidlustatud otsuse tühistamiseks, tuleb jätta rahuldamata kaebus ka vaideotsuse tühistamise

nõude osas.

MENETLUSKULUD

36. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud

pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja taotleb vastustajalt õigusabikulude ning kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu

väljamõistmist (tl 160-166). Kuna kaebus jääb eelnevast nähtuvalt tervikuna rahuldamata,

jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude

väljamõistmist taotlenud ega kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad tema võimalikud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe