4-18-3692/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

10. septembril 2018 kohtumajas Jõhvi Väärteoasja number 4-18-3692 (2440,18,003054) Kohtunik Inna Kirsipuu, kirjalikus menetluses Väärteoasi kaebemenetluses

Valentin Šiltšenko LS § järgi 227 lg 1 kvalifitseeritava

väärte Valentin Šiltšenko o toimepanemises milles , tunnistati

süüdi üldmenetluses LS 227

lg 1 rgi ja karistati jä

rahatrahviga 20 80 euroga trahviühiku ulatuses, s.o summas Menetlusalune isik

Valentin Šiltšenko, isikukood , Eesti XXX

Vabariigi kodanik, koht xxx , elukoht xxx, e-post: töö , töötaja xxx RESOLUTSIOON

VTMS § 120, § § 133 132 p 2 -135, 155, 156 kohus,

O T S U S T A S:

Valentin kaebus Politsei ja Piirivalvemati 27.06 Šiltšenko – .2018 otsuse peale väärteoasjas

2440,18,003054 rahuldada . täielikult

Tühistada – otsus väärteoasjas 2440,18,003054 väärteo eest Politsei ja Piirivalvemati 27.06.2018 määratud karistuse osas.

Mõista Valentin Šiltšenko LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest karistuseks 8 le

(kaheksa) trahviühikut summas 32 (kolmkümmend kaks) eurot.

Rahatrahv 32 eurot tuleb tasuda 30 päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas,

EE932200221023778606 Swedbank pangas, EE403300333416110002 Danske pangas või EE701700017001577198 Luminori pangas, kohustuslik viitenumber 10220185073560.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtuotsuse ärakirjad edastada menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada päeva jooksul kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule

kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa ättesaadavusest. k

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest (menetlusaluse isiku puhul

alates kohtuot - suse kättesaamisest) 30 päevase tähtaja möödumisel juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud.

MENETLUSE KÄIK

08.06.2018 koostas Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna

patrullitalitus, patrulligrupp III patrullpolitseinik A. J. AB 1524057 Valentin väärteoprotokolli Šiltšenko suhtes selle fakti kohta, et 08.06.2018 kella 22.46 paiku xxx juures liikudes maja nr 142

suunas, dukit BMW 318 d reg.nr. xxx asulasisesel teel juhtis Valentin Šiltšenko mootorsõi

(50km/h) kiirusega 68 - 50 km/h, +/ 3 km/h, kui suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 15 km/h.

Nimetatud teoga rikkus Valentin Šiltšenko Liiklusseaduse (edaspidi: LS) § 15 lg 1 2. Valentin p

Šiltšenko seeritud LS § 227 lg 1 järgi. tegu on kvalifit

Väärteoprotokoll oli isikule kätte antud allkirja vastu 08.06.2018. (tl 12)

27.06.2018 koostas Politseiskonna ennetusja ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijao

menetlustalituse menetlusgrupi IV vanemväärteomenetleja otsuse väärteoasjas A. V.

2440,18,003054, milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud menetlusaluse isiku ütluste,

kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, tunnistaja N.G ütlustega. .

Otsuse kohaselt juhtis isik mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 68 - 3 km/h, kui suurim +/

luba km/h. tud kiirus antud teelõigul oli 50 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 15

Menetlusal lg 1 p 2 une isik rikkus LS § 15 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 227 lg 1 alusel.

Karistust kergendava as

jaoluna on arvestatud süü tunnistamist. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Nimetatud kohtuvälise menetleja otsusega karistati Valentin Šiltšenko LS § 227 lg t 1 alusel

rahatrahviga 20 ku ulatuses, s.o summas 80 eurot. (tl 19) trahviühi

Valentin Šiltšenko se kaebuse, milles palub vähendada esitas 16.08.2018 Viru Maakohtus

27.06.2018

2440,18,003054

üldmenetluse otsuse väärteoasjas määratud rahatrahvi. ga

Kaebusest tunnistab toime pandud rikkumist. nähtub, et Valentin Šiltšenko

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja esitas 16.08.2018 kohtule taotluse asja arutamiseks kirjalikus menetluses ja talle määratud rahatrahvi vähendada ( tl 21).

Kohtuväline menetle , et nõustub asja lahendamis ja teatas 18.08.2018 kohtule ega kirjalikus menetluses. (tl 27) Kohtuväline menetleja esitas kirjaliku seisukoha 28.08.2018, milles leiab, et menetlusaluse poolt esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

3

Kohtuvälise menetleja esindaja tutvunud menetlusaluse isiku pool esitatud kaebusega ja

väärteoasjas kogutud tõenditega on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt toimepandud

õiguserikkumine on leidnud kinnitust väärteomenetluse käigus. Liiklusseaduse § 227 lg 1 järgi

toime pandud väärteo eest võib isikut karistada rahatrahviga kuni 30 trahviühikut s.o kuni 120

eurot. Üldmenetluse otsusega oli kohtuvälise menetleja poolt määratud A.L ile -

karistuseks Liiklusseaduse § 227 lg 1 alusel rahatrahv summas 80.00 eurot. Karistuse määramise ajal oli kohtuvälise menetleja poolt arvestatud asjaolusid, et A.L poolt toime

pandud suurima lubatud kiiruse ületamine toimus tiheda asustusega elamute piirkonnas.

Sõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Väärteomenetluse käigus antud ütlustega

A.L tunnistas, et Jõhvi linna sisse sõites ei pannud tema tähele asula algust tähistavat liiklusmärki. Linnas sõites kiirusega 70 km/h said ta aru, et sõidab linna territooriumil ja peab kiirust vähendama, kuid ei teinud seda.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse

kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse

suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi

kohtuistungist osa v

õtta.

Kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on nõus olnud asja kirjaliku menetlemisega.

VTMS § st 87 tulenevalt arutatakse väärteoasja menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis -

sätestatud ulatuses. Seega määratakse väärteoasja arutamise piirid kindlaks väärteoprotokollis

sisalduva menetlusalusele isikule etteheidetava teo kirjeldusega, millega on seotud nii

kohtuväline menetleja kui ka kohus (RKL 3-1-1- -09; 3-1-1-45-11). 16

KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus, mis on kvalifitseeritud vastavalt

LS § 227 lg 1 järgi.

Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust.

Menetlusalune isik on andnud menetlusaluse

ütlusi ( isiku ülekuulamise protokoll) millest

nähtub, et isik tunnistab rikkumist. (tl 13) Menetlusalune isik avaldas, et peale Narva mnt. tänavale pööret ei märganud ta märki „linn“ ning kui sai aru, et ta on linnas vähendas kiirust, aga kahjuks tegi seda liiga hilja. Seega tunnistas isik tegu juba algselt kohapeal.

16.07.2018 kohtule esitatud kaebuses ei vaidlusta Valentin Šiltšenko väärteo toimepanemise fakti või asjaolusid.

4

Valentin Šiltšenko poolt väärteootsuses toodud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimist ning

seejuures suurima lubatud sõidukiiruse ületamist kinnitavad järgmised tõendid: ka

- liiklusjärelvalve käigus kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, millest nähtub, et

menetlusaluse isiku poolt juhitud kell 22.46 xxxjuures oli sõiduki kiirus 08.06.2018 vähemalt 65 km/h (tl 14);

- tunnistaja N. G. xxx juures 22.46 ütlused, millest nähtub et 08.06.2018 olles patrullis

paiku märkas ta, et sõiduk (BMW 318 tavapärasest suurema kiirusega, D, reg.nr xxx liigub mõõtetulemuseks fikseeriti mitte vähem kui 68 km/h. Juht tutvus nende poolt fikseeritud

näiduga ning nõustus rikkumisega. Isik oli koostöövalmis ja kahetses siiralt oma rikkumist. (tl 15-16)

Eeltoodu alusel on s on leidnud kinnitust, et Valentin Šiltšenko rikkus liiklusnõudeid, mi

ettenähtud LS § 15 lg 1 p 2 järgi. Isik juhtis 08.06.2018 kell 22.46 xxx maja juures mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 68 +/- 3 km/h, kus lubatud kiirus oli 50 km/h.

LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

Seega on oma teoga Valentin Šiltšenko täitnud väärteo LS § 227 lg 1 järgi objektiivse

koosseisu.

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et

Valentin Šiltšenko täitis objektiivse koosseisu Liiklusseaduse § 227 lg 1 järgi

ettevaatamatusest selle kergemeelsuse vormis KarS § 18 lg 3 mõttes.

KarS § 18 lg 3 kohaselt paneb isik süüteo toime ettevaatamatuses kergemeelsuse vormis, kui ei

tea koosseisule vastava asjaolu esinemist, kui tähelepaneliku ja vastutustundliku suhtumise korral oleks pidanud seda ette nägema.

Kohus leiab, et ületades kiirus t tulenevaid sätteid t, rikkus menetlusalune isik LS-s ettevaatamatusest, kuna ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist ( et liikudes

teelõigul ületab ta kiirust), kuid tähelepaneliku ja vastutustundliku suhtumise puhul oleks

pidanud seda ette

nägema

Valentin Šiltšenko teadis, et ta juhib sõidukit teatud kiirusega. Isik on avaldanud, et ta ei

märganud märki „linn“ ja sõitis kuni sai aru, et sõidab vale kiirusega, sest liikus nagu

70 km/h oleks juba linnas. Kohus möönab, et juhul, kui juht ei olnud piisavalt tähelepanelik ja tee ei ole talle tuttav, ei ole välistatud viga liiklusreeglitest. Seega on isiku selgitus, et ta ei juhtinud tähelepanu ega näinud liiklusmärki, eluliselt usutav.

Samas võis isik ka vähendada sõidukiirust pöörde sooritamiseks. Isik on avaldanud, et ta vähendas sõidukiirust mingil hetkel 50 km/h, kuid samas politsei fikseeris isiku sõidukiiruseks 68

+/- 3 km/h . Seega on järeldada, et pärast pööret liikudes juba tegelikult linna ala, suurendaski

isik kiirust kuni tema rikkumine oli fikseeritud ( ületamine vähemalt 15 km/h ehk kiirus vähemalt 65 km/h ).

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg

1

järgi.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud.

Valentin Šiltšenko süüd välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 3. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud.

5

Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja liiklusalastes

väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupra -1-1- ktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr. 3

58-13 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Valentin Šiltšenko on toime pannud süüteo, mis vas äärteokoosseisule (LS § 227 lg 1 tab v

).

LS § 227 lg 1 näeb karistusena ette 0 trahviühikut

rahatrahvi kuni 3 .

KarS § 57 tulenevaks karistust kergendavaks asjaoluks käesolevas väärteoasjas

on teo tunnistamine menetlusaluse isiku poolt. Nimetatud kergendav asjaolu oligi arvestatud kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramisel ( tl 5).

Samuti tuleb arvesse võtta asjaolu, et isik on tunnistanud oma rikkumist, oli koostöö aldis ja

kahetses rikkumist siiralt (tunnistaja ülekuulamis protokoll tl 15). Maakohtu hinnangul tuleb arvesse võtta isiku puhtsüdamliku kahetsust, mida kohtuväline menetleja ei ole otsuse tegemisel arvestanud. Isiku puhtsüdamlik kahetsus tuleneb tunnistaja ülekuulamise protokollist ja ka isiku poolt esitatud kaebusest.

KarS § 58 tulenevaid karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Kohus leiab, et puudutavalt isiku süü suurust on tuvastatud järgmised asjaolud.

Menetlusaluse isiku puhul arvestab kohus, et isik on toime pannud ühe teoga ühe rikkumise. Ainukese rikkumise toimepanemise puhul on isiku süü väiksem, kus see oleks mitme rikkumiste puhul.

Valentin Šiltšenko juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 68 +/- 3 km/h, kus lubatud

kiirus oli 50 km/h. Sellise käitumise tulemusel keegi kannatada ei saanud ning kahju kellelegi ei tekitatud. Seega, toimepandud teoga ei kaasnenud õigusvastaseid tagajärgi.

Ta ületas kiirust 15 km/h võrra. käesolevat vastutust ette nägevas sä

Tegemist oli ttes toodud

kiirusevahemiku keskmisest

(kuni 20 km/h). määra kõrgemale jääva kiirusega

Oluline on ka arvestada teo toimepanemise tehiolusid, mille kohaselt oli tegemist rikkumisega, mis pandi toime väga hilisel õhtutunnil, mille tõttu teo oht on väiksem, sest liiklus ei ole niivõrd intensiivne, kui see oleks hommikul ja õhtu inimeste tööle ja töölt sõitmise ajal.

Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga , et sõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine osas

üldiselt on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga

. See

6

väljendub ilmse ib kohtuvälise lgelt seaduseandja poolt kehtestatud sanktsioonides. Kohus juh

menetleja tähelepanu asjaolule, et kiiruse ületamist LS 227 lg 1 järgi ei pea seaduseandja nii

oht 227 lg 2 sanktsiooniga likuks, võrreldes näiteks LS § , rääkimata LS § 227 lg 3 ja 4. LS § 227

lg 1 järgi sanktsiooni maksimummäär on 120 ehk 30 trahviühikut, m eurot is ilmselt annab seaduse rakendajatele signaali, et tegemist on kergema laadi rikkumisega.

Samas ei nõustu kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tegu oli toime pandud tiheda

asustusega elamute piirkonnas. Kohus tutvunud väärteoasja materjalidega ja kaebuse juurde lisatud fotodega, ei leia, et tegemist oleks tiheda asustusega elamute piirkonnaga. Rikkumine on pandud toime asulavälise ja asulasisese ala piiril, mille lähedal on bensiinijaam, Viru Vangla ja mõned eramajad. Kohtule ei nähtu siit, et tegemist oleks tiheda asustusega elamute piirkonnaga ning et rikkumine oleks pandud toime liiklusohtlikus kohas.

Arvestada tuleb ka sedagi, et väärtegu on toime pandud ettevaatamatusest, mis vähendab isiku süüd, võrreldes sellega, kui tegu oleks toime pandud tahtlikult.

Kohus leiab, et arvestades ülaltooduid asjaolusid, on isiku süü suurus alla keskmise.

Lisaks isiku süüle, tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka erija

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid nr.3-1-1-76-12 p.7 ; nr.3-1-1-52-13 p.19).

Eripreventiivselt arvestab kohus seda, et karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikut ei ole

karistusregistrisse kantud. Seega ei ole isikul varasemalt olnud õigusrikkumisi ning tema

käitumine on olnud seadusekuulekas. Sellest tulenevalt leiab maakohus, et tegemist on pigem

juhusliku laadi liiklusrikkumisega isiku elus. Isikut iseloomu ab praegu seadusekuulekas eluviis. st

Kohus arvestab siinjuures isiku enda suhtumist toimepandusse. Käesolevas väärteoasjas ei

õigusta oma teguviisi, vastupidi ta tunnistab oma süüd ja kahetseb tehtut. Nimetatud fakt isik

kinnitab, et menetlusalune isik on endale piisavalt selgeks teinud teo lubamatuse. Seega

menetlusaluse isiku puhul on antud rikkumine pigem erand ja tõenäosus, et isik jätkab samaliigiliste süütegude toimepanemisega on alla keskmise.

Varasemas kohtupraktikas (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr.3-1-1-99-06) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades.

Valentin Šiltšenko tugevat mõjutamist, seega ka ei vaja kohtu arvates ranget karistust.

Järelikult tuleb karistuse mõistmisel arvestada, et isiku süü on keskmisest väiksem, ta tunnistas

tegu ja väljendas kahetsust, mis on kergendav asjaolu, ning tegemist oli isiku esmakordse rikkumisega (isik on karistusregistrisse kandmata).

V kohus seisukohal, et

õttes arvesse eeltoodut, on Valentin Šiltšenko kohtuvälise menetleja le

poolt rahatrahv 20 määratud karistus trahviühiku ulatuses ehk sanktsiooni keskmisest määrast

kõrgem, s.o 80 eur ei ole põhjendatud ega määratud vastavalt ot,

kehtivale kohtupraktikale .

Kohus tuletab kohtuvälisele menetlejale meelde, et karistuse määra valimisel tuleb alustada

reeglina sanktsiooni keskmisest määrast ja vastavalt kergendavatele ja raskendavatele

asjaoludele, süü suurusele ja rikkuja isikule, kohaldada karistust alla keskmise või üle keskmise.

Eeltoodut arvesse võttes, kohus hindab Valentin Šiltšenko süüd käeso

levas asjas keskmisest

madalamaks ja leiab, et menetlusalusele is 0 ikule määratud karistuse määr 20 trahviühikut, so. 8

7

eurot ehk sanktsiooni

keskmisest määrast kõrgem põhjendamatu. Kohtuväline menetleja arvestas

isiku süüd, et see on üle keskmise ning süüd kergendava asjaoluna on arvestatud süü

tunnistamist. Kohtu hinnangul jättis kohtuväline menetleja tegelikult arvestama teo tehiolud

(süüd vähendavad asjaolud) karistuse mõistmisel tähelepanuta eripreventiivseid, isikut ning

iseloomustavaid faktoreid. Kohu

s vähendab määratud karistust 12 trahviühiku võrra ning mõistab

Valentin Šiltšenkole viühiku ulatuses, s karistuseks rahatrahvi 8 trah .o summas 32 eurot.

KOHTU MEETMED

Lähtudes ül b vastu võtta järgmine otsus: altoodust leiab kohus, et tule

Valentin kaebus Politsei Šiltšenko –ja Piirivalvemati 27.06.2018 otsuse peale väärteoasjas 2440,18,003054 rahuldada;

Tühistada – valvemati 27.06.2018 otsuse peale väärteoasjas 2440,18,003054 järgi Politsei ja Piiri ettenähtud väärteos karistuse osas;

Mõista Valentin Šiltšenko LS § 227 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo eest karistuseks 8 le (kaheksa) trahviühikut summas 32 (kolmkümmend kaks) eurot. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Inna Kirsipuu kohtunik