Legislator Case Law & Legislation
1-18-6547/17 AI generated

1-18-6547/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-18-6547/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1(3)

Legislator headnote

AI generated

1-18-6547/17 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: 1(3)

Keywords

AI generated
severe personal hardship litigation legal fees refusal of insured person failure to attend counselling sanction against insured claimant disability-related expenses
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Määruse tegemise aeg ja koht 10. september 2018, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number 1-18-6547 (18267000532)

Kohtunik Urmas Reinola

Kriminaala si L.E

süüdistuses KarS § 188 lg 2 p 1 järgi ja Mait Segeri (Seger) süüdistuses KarS § 203 lg 1, § 120 lg 1, § 188 lg 2 p 1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Pärnu Maakohtu 17. augusti 2018 otsus kokkuleppemenetluse korras

Apellatsiooni esitaja

Süüdistatav Mait Seger (36805230255)

Prokurör Vanemprokurör Gardi Anderson

RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Pärnu Mait Segeri apellatsioon

Maakohtu 17. augusti 2018 otsuse

peale läbi vaatamata ja tagastada.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Pärnu Maakohtu 17. augusti 2018

it Seger kokkuleppemenetluse otsusega mõisteti Ma korras

süüdi KarS § KarS § 120 lg 1 järgi KarS § 188 lg 2 p ja karistati vangistusega 6 kuud,

1 järgi KarS § 203 lg 1 järgi ja karistati vangistusega 1 aasta 6 kuud ning ja karistati vangistusega 2 aastat. lg 1 alusel, raskeima karistuse suurendamise teel KarS § 63 lg 2 ja 64 ,

mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 ning lg 2 alusel määrati, et mõistetud karistusest kuulub koheselt reaalselt kandmisele 3 kuud vangistust ning 2 aastat 9

kuud vangistust 4- Seger ei pane 3 aasta ei pöörata KarS § 74 lg 6 alusel täitmisele, kui M.

pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg s 1 sätestatud - käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises 1)

2(3)

elukohas - ; 2) XXX ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva

loa elu- - 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva , töö või õppimiskoha vahetamiseks; loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 21 ja 8 alusel määrati, et M. Seger on katseajal kohustatud mitte tarvitama

alkoholi, mitte omama või tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning on kohustatud osalema sotsiaalprogrammis. Koheselt ärakandmisele kuuluva 3 kuulise vangistuse kandmisaja alguseks loeti 14.06.2018.

KarS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on katseajal kohtu poolt määratud elukohaks M. Segeri

kohtuotsuse ankeetandmetes märgitud elukoht. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev. M. Segerilt mõisteti välja kannatanu kasuks HS 83 769,25 eurot. Menetluskuludena mõisteti M. välja Segerilt riigituludesse sundraha 1250 eurot, narkootilise aine ekspertiisi

tasu ½, s.o 168 eurot ning tasu riigi õigusabi eest 390 eurot, kokku 1808 eurot.

K menetluskulude tasumine 12 kuu jooksul kohtuotsuse rMS § 180 lg 3 alusel võimaldati jõustumisest. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduva.

2. M. Seger tunnistati

KarS § 203 lg 1 järgi süüdi selles, e

t tema 14.06.2018 varahommikul

kella 04:00 paiku, täpselt tuvastamata kellaajal, süütas põlema endise abikaasaga HS-

ga ühisomandisse kuuluva Pärnu maakonnas XXX kinnistul asuva hoone, mille tulemusel hoone

hävines, tekitades olulise kahju. Põlenguga tekitatud kahju suurus tsiviilhagi kohaselt on 83 769,25 eurot; KarS § 120 lg 1 järgi selles, et 11.06.2018 kell 14:45 sulges ta ennast endise abikaasaga - HS

ga talu, asukohaga ühisomandisse kuuluva XXX XXX, Pärnu maakond, eluhoonesse ja

ähvardas ukse taga seisvat täisealist poega ja täisealist tütart noaga lüüa. Seejärel XX YY

väljus M. Seger majast ja hoides pare ja

mas käes terariista, liikus XX YY poole. Rünnakut

lõpule viia ei õnnestun põgenesid. ud, kuna , ja maja juures viibiv naaber

XX YY AM HS-l, XX YY -l ja -l oli rast, kuna 12.06.2018 otsis M. Seger kiivrit, alust karta enda elu ja tervise pä raudkangi ja raudkuuli kandes naabri talust oma endist abikaasat ; AM HS KarS § 188 lg 2 p 1 järgi selles, et tema grupis koos elukaaslase L.E-ga kohtueelse

menetlusega tuvastamata ajast alates kuni 14.06.2018, kasvatas enda elukohas, , XXX

ebaseaduslikult 6 kanepitaime massiga 166,29 grammi ja tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega 1, 6% ja 3,6% ning milline läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti.

3. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis märgib M. Seger järgmist: kuigi ta nõustub

karistuse suuruse ja määraga, on kuriteod valesti kvalifitseeritud ja vajavad ümbervaatamist ringkonnakohtu poolt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ja M. Segeri apellatsiooniga leiab, et

süüdistatava apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata alljärgneval põhjusel.

5. Maakohus lahendas M. Segeri kriminaalasja kokkuleppemenetluse korras, kus kohtumenetluse poolte võimalused otsuse vaidlustamiseks on piiratud. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja

lg 4 kohaselt võivad süüdistatav ja kaitsja esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse

peale apellatsiooni üksnes kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao (s.o

kokkuleppemenetlust reguleerivate) või KrMS § 339 lg 1 sätete rikkumise korral, samuti

3(3)

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi

ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida

seadus selle eest ette ei näe. kohalduvad täies mahus kõik Menetluskulude vaidlustamisele

kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted ja KrMS § 318 lg 3 p s 4 sätestatud -

edasikaebepiirang kohaldub ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele

(vt RKKKm nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1- M. Seger ei ole da apellatsioonis 5.3). Süüdistatav en viidanud ühelegi KrMS 9. ptk 2. jao sätete ega KrMS § 339 lg 1 rikkumisele.

6. 17.08.2018 R. Roosmaa on prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja sõlminud

kokkuleppe (kd I, tl 223-223), milles u, kuritegude nõustusid esitatud süüdistuse sis

kvalifikatsiooni kokkuleppe p- 5 kuriteoga , karistuse liigi ja määraga, samuti s märgitud tekitatud kahju laadis ja suuruses. M. Seger allkirjaga kinnitanud, Kokkuleppest nähtuvalt on

et talle on selgitatud kokkuleppemenetluse süüdistatava õigusi kokkuleppemenetluses ja

tagajärgi. Kokkuleppe koopia kättesaamist on süüdistatav allkirjaga kinnitanud. 17.08.2018

M. Seger on loobunud kaitsja osalemisest maakohtu istungil, kaitsjast loobumise on süüdistatav kinnitanud allkirjaga.

7. Maakohtu 17.08.2018 kohtuistungil avaldas prokurör kokkuleppe. Kohtuistungi protokolli

kohaselt süüdistatav selgitas, et kokkulepe on arusaadav, süüdistusest sai aru, on nõus karistuse kõigi tingimustega. Tunnistab ennast süüdi. Kokkuleppega on nõus.

Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et 17.08.2018 kokkulepet sõlmides ja seda

kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid. Samuti ei nähtu asja

materjalidest KrMS § 339 lg s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi. -

Maakohtu otsus vastab sõlmitud kokkuleppel M. Segeri e, puhul on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid ning puudub alus läbi vaadata apellatsioonis esitatut

8. Kri 326 2 p 3 minaalmenetluse seadustiku § lg kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust.

/allkirjastatud digitaalselt/