2-16-17479/45 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. september 2018, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-17479

Tsiviilasi

BGM Ehitus OÜ hagi Narva linna (Narva Linnavalitsuse

Linnamajandusameti kaudu) vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

50 935 eurot 32 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 16. veebruari 2018 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Narva linna (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti

kaudu) apellatsioonkaebus

Kohtuistungite toimumise ajad

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

Narva

linn

(Narva

Linnavalitsuse

Linnamajandusameti

kaudu

(registrikood

75029280)),

esindaja advokaat Andrei Matvejev

Vastustaja

(hageja):

BGM

Ehitus

OÜ

(registrikood

12606682), esindaja vandeadvokaat Rauno Ligi

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 16. veebruari 2018 otsus

muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Narva linna kanda.

2

3. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse

jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

4. Jätta rahuldamata Narva linna taotlus võtta asja materjalide juurde riigihangete registrist

tehtud väljavõtted (riigihanke viitenumber 153487, riigihanke viitenumber 141409,

riigihanke viitenumber 141415).

5. Rahuldada BGM Ehitus OÜ taotlus võtta asja materjalide juurde Svea Finance AS-i

25. mai 2018 kinnitus.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. BGM Ehitus OÜ (hageja) esitas 18. novembril 2016 Viru Maakohtule hagi Narva linna (Narva

Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu, kostja) vastu, milles palus välja mõista kostjalt hageja

kasuks: 1) põhinõude 41 199 eurot 96 senti; 2) sissenõutavaks muutunud viivise 4408 eurot

11 senti; 3) viivise põhinõudelt alates 31. oktoobrist 2016 kuni otsuse tegemiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras; 4) viivise põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest kuni

põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras; 5) kohtueelsed õigusabikulud

2031 eurot 25 senti.

Hagi asjaolude kohaselt on hageja ja E&G OÜ vahel sõlmitud töövõtuleping nr 37-3 ja

töövõtuleping nr 63. Mõlema töövõtulepingu alusel teostavate tööde tegelikuks tellijaks oli kostja.

Hageja, kostja ja E&G OÜ (pankrotis) sõlmisid 16. märtsil 2015 kolmepoolse raamkokkuleppe nr

37-1/2015 ja 17. märtsil 2015 kolmepoolse raamkokkuleppe nr 63-1/2015. E&G OÜ (pankrotis)

jäi hagejale võlgu ning kuna kostja eesmärgiks oli ehitustööde lõpule viimine, võttis kostja endale

raamkokkulepetega kohustuse täita E&G OÜ (pankrotis) töövõtulepingutest tulenevad kohustused

hageja ees. Raamkokkulepete pooled leppisid kokku, et hageja poolt E&G OÜ-le (pankrotis)

esitatud arved tasub kostja ning vastavas ulatuses ei pea kostja tasuma E&G OÜ-le (pankrotis).

Hageja teostas kõik töövõtulepingutes kokku lepitud tööd ning E&G OÜ (pankrotis) võttis need

hagejalt vastu. Kostja raamkokkulepetest tulenevad kohustused hageja ees ei sõltunud tööde

vastuvõtmisest kostja poolt, kuid isegi kui nõude eelduseks on tööde vastuvõtmine kostja poolt,

saab ka kostjat pidada tööd vastu võtnuks. Hageja esitas kostjale tasumiseks E&G OÜ-le

(pankrotis) väljastatud arved, millest kostja jättis tasumata 41 199 eurot 96 senti.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja selgituste kohaselt eeldavad raamkokkulepped, et kostja

võtab E&G OÜ-lt (pankrotis) tööd vastu. E&G OÜ (pankrotis) võttis hagejalt teatud tööd vastu,

kuid kostja neid E&G OÜ-lt (pankrotis) vastu ei võtnud, mistõttu ei tekkinud kostjal hagejale tööde

eest tasumise kohustust. Seda tõendavad ka hageja esitatud arved ja tööde vastuvõtmise aktid,

mille on allkirjastatud ainult hageja või hageja ja E&G OÜ (pankrotis), kuid ühelgi arvel ei ole nii

3

hageja, E&G OÜ (pankrotis) kui ka kostja allkirju. Hageja on esitanud käesolevas menetluses

esitatud nõude ka E&G OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, mis välistab nõude esitamise kostja

vastu, kuna kostja ja E&G OÜ (pankrotis) ei ole solidaarvõlgnikud. Teostatud tööde aktid on kostja

poolt allkirjastanud isikud, kelle pädevusse ei kuulunud tööde vastuvõtmine, vaid üksnes tehniline

kontroll.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 16. veebruari 2018 otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja põhinõude 41 199 eurot 96 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 7482 eurot 95 senti,

viivise põhinõudelt alates 19. veebruarist 2018 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras ning õigusabikulud 2031 eurot 25 senti. Maakohus jättis menetluskulud

kostja kanda.

Maakohus nõustus hagejaga, et tegemist on VÕS § 178 mõttes kohustusega ühinemisega. Kostjal

kui kohustusega ühinenud isikul oli majanduslik huvi E&G OÜ (pankrotis) kohustuse täitmise

vastu ja kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et tal oli huvi objektide lõpetamiseks vaatamata E&G

OÜ (pankrotis) pankrotile. Kohustusega ühinemise eeldusena on sõlmitud raamkokkulepped.

Maakohus märkis, et kostja kui kohustusega ühinenud isik vastutab eelduslikult samas ulatuses

kui senine võlgnik, kuid võlausaldaja ja lisandunud võlgnik võivad kokku leppida ka muudes

nõuete esitamise tingimustes. Maakohtu hinnangul on hageja ja kostja seda teinud, kuna

raamkokkuleppe kohaselt on kostjale nõude esitamise eelduseks üksnes arve esitamine. Isegi kui

nõue tekiks tööde teostamisel ja vastavate aktide aktsepteerimisel, ei nõustunud maakohus

kostjaga, et aktidel pidanuks olema kolmepoolsed allkirjad. Hageja on lükanud kostja väite ümber

väljavõttega E&G OÜ-ga (pankrotis) sõlmitud töövõtulepingust, mille kohaselt loeti tehtud tööd

vastuvõetuks E&G OÜ (pankrotis) poolt akti allkirjastamisega.

Maakohus leidis, et kostja väide osade tööde mittevastuvõtmisest on paljasõnaline. Hageja on

veenvalt selgitanud ja tõendanud, et arvete aluseks olevad aktid on nõuetekohaselt allkirjastatud.

Kostja väide tehtud tööde puuduste kohta ei ole asjakohane, kuna kostja ei ole tõendanud vastava

pretensiooni esitamist ega esitanud vastunõuet. Samuti ei välista kostja vastutust väide, et tema

nimel aktid allkirjastanud isikutel puudus selleks ametiülesandest tulenev pädevus ja/või volitus.

Kostja sisemise töökorralduse minetused ei saa mõjutada hageja nõudeõigust.

Maakohus juhtis tähelepanu sellele, et põhiosas on arved tasutud ja arvetest on jäänud valdavalt

tasumata üksnes garantiisummana märgitud osa. On mõistetav, et garantiisumma makstakse välja

pärast garantiiaja lõppu, kuid vaidlust ei ole, et sisulise kohtumenetluse ajaks on see mõlema

raamkokkuleppe objekti osas saabunud. Kostja ei ole esitanud mõistlikku selgitust, miks arvete

tasumine on toimunud valikuliselt.

Maakohus ei arvestanud kostja väidet, et hageja on sama nõude esitanud ka E&G OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses. Kui hageja nõuet peaks paralleelselt käesoleva kohtulahendi täitmisega

rahuldatama ka E&G OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, on kostjal võimalus esitada asjakohased

vastuväited pankrotimenetluse raames. Samuti ei pidanud maakohus võimalikuks arvestada kostja

väidet, et Joaoru Rannahoone ja Puhkeala on erinevad objektid.

Isegi kui lähtuda raamkokkulepete p-de 1.1 ja 1.2 tõlgendamisel kostja arvamusest, et arvete

kostjale esitamise eelduseks on tööde teostamine ja nende akteerimine, on ka see nõue täidetud,

kuna arvete aluseks olevate tööde akteerimine on tõendatud hageja esitatud aktidega.

Maakohus nõustus hageja viivisearvestusega, mille kohaselt on viivisenõue 16. veebruari 2018

seisuga 7482 eurot 95 senti. Maakohus asus seisukohale, et põhjendatud on ka edasiulatuva viivise

nõue seadusjärgses määras.

4

Maakohus leidis, et hageja VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel esitatud õigusabikulude nõue

summas 2031 eurot 25 senti on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja ei ole nimetatud

nõudele selgeid sisulisi vastuväiteid esitanud. Arvestades poolte kohtueelse suhtluse mahtu ja

suhteliselt mahuka materjali läbitöötamist, ei pidanud maakohus võimalikuks väita, et hagejal ei

ole vastavas suuruses kahju tekkinud.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 16. veebruari 2018 otsuse

tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja palub jätta

menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt arutati 24. jaanuari 2018 kohtuistungil

esmakordselt küsimusi, kas Joaoru puhkeala objekti puhul on tegemist ühe riigihanke või erinevate

riigihangetega ning, kas kostja poolt 30. oktoobril 2017 esitatud lepingud, mis puudutavad antud

objektil teostatavaid töid, olid sõlmitud ühe ja sama või erinevate objektide suhtes. Kostja ei

saanud seega eeldada, et tekib vajadus tõendada, et tegu on erinevate riigihangete tulemusena

sõlmitud töövõtulepingutega. Tegemaks selgeks, milliste riigihangete tulemusena kostja esitatud

lepingud sõlmitud olid, taotleb kostja täiendavate tõendite asja juurde võtmist. Tõenditest nähtub,

et kostja esitatud töövõtulepingud on sõlmitud kahe erineva objekti suhtes (Narva Joaoru puhkeala

ehitamiseks suunatud tööd ja Narva Joaoru territooriumi heakorrastamiseks suunatud tööd) ning

kuna objektide nimetused on seotud küsimusega, millise objekti suhtes sõlmiti 16. märtsi 2015

raamkokkulepe nr 37-1/2015, võimaldavad need välja selgitada asja lahendamiseks olulisi

asjaolusid. Tööde üleandmise aktide põhjal jääb ebaselgeks, millisel objektil olid teostatud tööd,

mille tasumist hageja nõuab. Seetõttu ei ole tõendatud, et objektil, mida kostja on määranud kui

„Joaoru puhkeala“, teostatud tööd kuuluvad raamkokkuleppe nr 37-1/2015 alusel tasumisele.

Hageja väitis, et seoses sellega, et tööd Noorte Meremeeste Klubi objektil olid nõuetekohaselt

lõpetatud, tekkis tal õigus nõuda reservraha tasumist. Kuna hageja esitas väite menetluse hilises

staadiumis, puudus kostjal võimalus seda ümber lükata. Kostja taotleb täiendava tõendi

vastuvõtmist, millest nähtub, et E&G OÜ (pankrotis) ei lõpetanud objektil töid ning seoses sellega

ei tekkinud kostjal reservraha tasumise kohustust.

Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hageja ühines kohustusega VÕS § 178 mõttes.

Raamkokkulepete p-dest 2.1 ja 2.2 tuleneb, et kostja (kaebuses märgitud ekslikult hageja) teostas

kohustuse täitmist esialgse võlgniku ehk E&G OÜ (pankrotis) asemel ja täidetud kohustuste

ulatuses vähendatakse kostja (kaebuses ekslikult hageja) kohustusi E&G OÜ (pankrotis) ees. See

ei vasta kohustusega ühinemise tunnustele, vaid seda saab pidada kohustuste täitmiseks kolmanda

isiku poolt VÕS § 78 mõttes, mistõttu ei ole tegu solidaarvastutusega. Hagejal puudub seega õigus

nõuda tasumist mõlemalt võlgnikult ning kuna hageja esitas nõude E&G OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses, kaotas ta õiguse esitada sama nõuet kostja vastu.

Kui tegu on siiski kohustusega ühinemisega, tuleb arvestada seda, et raamkokkulepped sõlmiti

selleks, et tagada E&G OÜ (pankrotis) ja hageja vahel sõlmitud alltöövõtulepingust tulenevat

E&G OÜ (pankrotis) tasu maksmise kohustust. Sel juhul saab raamkokkulepet kooskõlas VÕS

§ 178 lg 4 teise lausega käsitleda käendusena ja raamkokkuleppe p-de 1.1, 1.2 ja 2.1 koostoimest

tuleb, et kostja ei vastuta solidaarselt E&G OÜ-ga (pankrotis), vaid tema vastutus on subsidiaarne.

Kuna hageja nõue on tunnustatud E&G OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, võib maakohtu otsus

viia selleni, et hageja nõue rahuldatakse topelt. Maakohus oleks pidanud tuvastama nõude

rahuldamise suuruse E&G OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.

Kostja poolt 30. oktoobril 2017 esitatud töövõtulepingutest nähtub, et töövõtjateks on AS Pärnu

REV, Nordicvent OÜ ja E&G OÜ (pankrotis), kes tegutsevad ühiselt. Samas ei ole AS Pärnu REV

5

ja Nordicvent OÜ 16. märtsi 2015 raamkokkuleppe nr 37-1/2015 osapooleks. Kuna kohustusega

ühinemine toimus töövõtja poolel, oleks selleks pidanud olema ka AS Pärnu REV ja Nordicvent

OÜ nõusolek. Nõusoleku puudumise tõttu on raamkokkulepe tühine.

Kostja ei nõustu sellega, et hageja nõue kostja vastu oli muutnud sissenõutavaks. Selle eelduseks

on raamkokkuleppe p 1.1 kohaselt, et E&G OÜ (pankrotis) nõue hageja vastu on muutunud

sissenõutavaks. Nimetatud asjaolu tõendamiskoormus lasus hagejal. Tööde vastuvõtmise aktid ei

saa iseseisvalt tõendada tööde vastuvõtmist. Raamkokkuleppe p 1.2 järgi on töövõtjatasu nõude

sissenõutavaks muutumise eelduseks tööde vastuvõtmine kostja ja E&G OÜ (pankrotis) vahel

sõlmitud töövõtulepingute järgi. Hageja oleks seega pidanud lisaks tööde vastuvõtmise aktidele

esitama tööde vastuvõtmist reguleerivad lepingud. Kuna hageja ei ole esitanud tõendeid, millest

nähtub tööde aktsepteerimise kord, ei ole tõendatud, et hageja nõue on muutunud sissenõutavaks.

Nii 16. märtsi 2016 töövõtulepingu nr 66 kui ka 28. juuni 2013 töövõtulepingu järgi oli Marina

Tihhomirovat volitatud kostjat esindama ainult tehnilistes küsimustes ning kostja esindajaks

lepingulistes küsimustes on Jana Kopezina. Kostja esitab koos apellatsioonkaebusega 7. augusti

2015 töövõtulepingu nr 136, millest nähtub, et Irene Weiss on volitatud kostjat esindama üksnes

tehnilistes küsimustes. Seoses sellega ei ole hageja tõendanud, et E&G OÜ (pankrotis) nõue kostja

vastu ja hageja nõue kostja on muutunud sissenõutavaks.

Maakohus jättis tähelepanuta selle, et hageja poolt 6. veebruaril 2015 E&G OÜ-le (pankrotis)

esitatud arvetest nr 2015-03, 2015-09, 2015-14 ja 2015-16 tulenevad nõudeõigused on loovutatud

Svea Finance AS-le. Raamkokkulepete p-dest 2.1 tuleneb, et kostja on kohustatud täitma E&G

OÜ (pankrotis) asemel töövõtutasu tasumise kohustused hageja ees. Nimetatud arvete osas on

nõue esitatud vale isiku poolt.

Maakohus ei analüüsinud hageja poolt kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude vajalikkust

ja põhjendatust (vt Riigikohtu 9. veebruari 2011 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 28), mistõttu

ei ole otsus kostjalt kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmise osas põhjendatud.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude

kostja kanda jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu

16. veebruari 2018 otsus muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1).

Kuna Viru Maakohtu 16. veebruari 2018 otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud, siis

nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654

lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

7. Hagi asjaolude kohaselt on hageja ja E&G OÜ (pankrotis) vahel sõlmitud töövõtuleping

nr 37-3 ja töövõtuleping nr 63. Mõlema töövõtulepingu alusel teostavate tööde tellijaks oli kostja.

Hageja, kostja ja E&G OÜ (pankrotis) sõlmisid 16. märtsil 2015 kolmepoolse raamkokkuleppe

nr 37-1/2015 (I kd tl 21-22) ja 17. märtsil 2015 kolmepoolse raamkokkuleppe nr 63-1/2015

(I kd tl 23-24).

Kolmepoolse raamkokkuleppe nr 37-1/2015 p 1.2 kohaselt tulenevalt E&G OÜ (pankrotis) ja

hageja vahelisest töövõtulepingust nr 37-3 (Narva Joaoru Rannahoone I etapi ehitustööd) tekib

tööde kohasel teostamisel ja vastavate aktide aktsepteerimisel hagejal rahaline nõue E&G OÜ

(pankrotis) vastu, mille kohta esitab hageja vastavad arved E&G OÜ-le (pankrotis). Lepingu

p-s 2.1 leppisid pooled kokku, et kokkuleppe p-s 1.2 nimetatud arved tasub hagejale kostja ning

arvete tasumisel kostja poolt ei kohustu kostja nimetatud summade ulatuses tasuma E&G OÜ-le

(pankrotis) p-s 1.1 nimetatud arveid. Vastavalt lepingu p-le 2.2 p-s 2.1 sätestatud maksekohustuste

6

täitmisel kostja poolt väheneb E&G OÜ (pankrotis) nõue kostja vastu hagejale tasutud summa

võrra ning hageja nõue E&G OÜ (pankrotis) vastu kostja poolt hagejale tasutud summa võrra.

Analoogne kokkulepe sisaldub ka kolmepoolses raamkokkuleppes nr 63-1/2015, mille p 1.2

kohaselt tulenevalt E&G OÜ (pankrotis) ja hageja vahelisest töövõtulepingust nr 63 (Narva Noorte

Meremeeste klubi ehitustööd) tekib tööde kohasel teostamisel ja vastavate aktide aktsepteerimisel

hagejal rahaline nõue E&G OÜ (pankrotis) vastu, mille kohta esitab hageja vastavad arved E&G

OÜ-le (pankrotis). Lepingu p-s 2.1 leppisid pooled kokku, et kokkuleppe p-s 1.2 nimetatud arved

tasub hagejale kostja ning arvete tasumisel kostja poolt ei kohustu ta nimetatud summade ulatuses

tasuma E&G OÜ-le (pankrotis) p-s 1.1 nimetatud arveid. Vastavalt lepingu p-le 2.2 p-s 2.1

sätestatud maksekohustuste täitmisel kostja poolt väheneb E&G OÜ (pankrotis) nõue kostja vastu

hagejale tasutud summa võrra ning hageja nõue E&G OÜ (pankrotis) vastu kostja poolt hagejale

tasutud summa võrra.

8. Lähtudes kolmepoolsetes raamkokkulepetes kokkulepitust nõustub ringkonnakohus maakohtu

seisukohaga, et kostja on ühinenud E&G OÜ (pankrotis) tasu maksmise kohustustega, mis

tulenesid hageja ja E&G OÜ (pankrotis) vahel sõlmitud töövõtulepingust nr 37-3 ja

töövõtulepingust nr 63.

Ebaõige on kostja seisukoht, et raamkokkulepetes kokkulepitu ei vasta kohustusega ühinemise

tunnustele, vaid seda saab pidada kohustuste täitmiseks kolmanda isiku poolt VÕS § 78 mõttes

ning tegemist ei ole solidaarvastutusega.

VÕS § 178 lg 1 kohaselt võib kohustuse üle võtta ka nii, et kolmas isik astub võlasuhtesse uue

võlgnikuna senise võlgniku kõrvale (kohustusega ühinemine) ning sama paragrahvi lg 4 alusel

kohustusega ühinemisel tekib solidaarkohustus.

VÕS § 78 lg 1 järgi kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest

tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täitas kolmas isik.

Antud juhul on kolmepoolsetes raamkokkulepetes kokku lepitud, et hageja esitab vastavad arved

E&G OÜ-le (pankrotis) ning arved tasub hagejale kostja ja kostjal ei ole kohustust tasuda arveid

E&G OÜ-le (pankrotis). Ringkonnakohtu arvates on tegemist kohustusega ühinemisega

VÕS § 178 mõttes (mitte kohustuse täitmisega kolmanda isiku poolt), sest E&G OÜ (pankrotis)

ei vabane kohustusest tasuda hagejale töövõtulepingutest tulenevat tasu, vaid kostja on kolmanda

isikuna astunud hageja ja E&G OÜ (pankrotis) vahelisse võlasuhtesse ning vastutab tasu maksmise

eest solidaarselt E&G OÜ-ga (pankrotis).

9. Alusetu on kostja väide, et raamkokkuleppe p-de 1.1, 1.2 ja 2.1 koostoimest VÕS § 145 lg-ga 1

tuleneb, et kostja ei vastuta solidaarselt E&G OÜ-ga (pankrotis), vaid tema vastutus on

subsidiaarne. Ringkonnakohtu arvates viidatud raamkokkuleppe punktide alusel ei saa asuda

seisukohale, et kostja pidi tasuma hagejale üksnes siis, kui hagejale ei tasu vastavate arvete alusel

E&G OÜ (pankrotis). Pigem nähtub viidatud raamkokkuleppe p-st 2.1, et vastavad arved tasub

kostja ja tasutud arvete võrra väheneb kostja kohustus E&G OÜ (pankrotis) ees.

10. Kostja seisukoha järgi kuna hageja nõue on tunnustatud E&G OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses, siis oleks pidanud maakohus tuvastama nõude rahuldamise suuruse

pankrotimenetluses.

Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja ja E&G OÜ (pankrotis) vastutavad solidaarselt hageja ees,

siis on hagejal võimalik nõuda mõlemalt kohustuse täitmist ning ühe solidaarvõlgniku poolt

kohustuse täitmise ulatust saab arvestada teise solidaarvõlgniku poolt kohustuse täitmise

menetluses.

11. Kostja väite kohaselt nähtub töövõtulepingutest (IV kd tl 9-43), et töövõtjateks on AS Pärnu

REV, Nordicvent OÜ ja E&G OÜ (pankrotis), kes tegutsevad ühiselt. Samas ei ole AS Pärnu REV

7

ja Nordicvent OÜ 16. märtsi 2015 raamkokkuleppe nr 37-1/2015 osapooleks ning nende

nõusoleku puudumise tõttu on raamkokkulepe tühine.

Ringkonnakohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et nii 16.06.2013 kui 28.06.2013

töövõtulepingutes on märgitud juhtiva pakkujana E&G OÜ (pankrotis), kes on ka vastavad

töövõtulepingud allkirjastanud. Samuti on E&G OÜ (pankrotis) sõlminud hagejaga

töövõtulepingud ja kolmepoosed raamkokkulepped. Seetõttu on arusaamatatu, kuidas saab

kolmandate (lepinguväliste) isikute nõusoleku puudumine kaasa tuua kokkuleppe tühisust.

12. Kostja seisukoha järgi sõlmis ta E&G OÜ-ga (pankrotis) töövõtulepingud kahe erineva objekti

suhtes (Narva Joaoru puhkeala ehitamiseks suunatud tööd – IV kd tl 25-43; Narva Joaoru

territooriumi heakorrastamiseks suunatud tööd – IV kd tl 9-24) ning kuna raamkokkuleppe p-s 1.1.

on viidatud ainult ühele töövõtulepingule (Narva Joaoru Rannahoone I etapi ehitustööd), siis on

kostja ühinenud E&G OÜ (pankrotis) tasu maksmise kohustusega hagejale vaid tööde eest, mis

teostati raamkokkuleppe p-s 1.1 nimetatud töövõtulepingu järgi.

Eelkõige märgib ringkonnakohus, et kuna kostja on raamkokkulepetega ühinenud E&G OÜ

(pankrotis) ja hageja vahel sõlmitud alltöövõtulepingutest tuleneva tasu maksmise kohustusega,

siis ei ole asjakohased kostja väited selle kohta, et Joaoru puhkeala objekti puhul on tegemist

erinevate riigihangetega, millede tagajärjel sõlmiti E&G OÜ-ga (pankrotis) ka erinevad

töövõtulepingud. Asjaolust, mitu riigihanget objektide kohta kostja läbi viis ning mitu

töövõtulepingut on kostja sõlminud E&G OÜ-ga (pankrotis), ei sõltu iseenesest hageja ja E&G

OÜ-ga (pankrotis) vahel sõlmitud alltöövõtulepingu maht.

Maakohus on käsitlenud Joaoru objektiga seonduvat (sh tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid ja

vastavad arved) vaidlustatud otsuse p-s 3.9 ja 3.10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

seisukohaga, et Joaoru Rannahoone ja Joaoru Puhkeala on käsitletavad ühtse Joaoru objektina,

mille kohta on sõlmitud 16. märtsi 2015 raamkokkulepe nr 37-1/2015.

13. Kostja on jäänud apellatsioonkaebuses seisukoha juurde, et hageja nõue kostja vastu ei ole

muutnud sissenõutavaks, sest selle eelduseks on raamkokkulepete p 1.1 kohaselt E&G OÜ

(pankrotis) nõude hageja vastu sissenõutavaks muutumine ning see asjaolu ei ole toimikus olevate

tõenditega tõendatud.

Maakohus on vastavad põhjendused esitanud vaidlustatud otsuse p-des 3.3. ja 3.7.,

ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. Õige

on maakohtu seisukoht, et raamkokkulepete p 1.2 kohaselt lepingujärgsete tööde tegemise järgselt

pidi hageja esitama vastavad aktid E&G OÜ-le (pankrotis) ning vastavalt hageja ja E&G OÜ

(pankrotis) vahel sõlmitud töövõtulepingutele (IV kd tl 63-67) loeti tehtud tööd vastuvõetuks E&G

OÜ (pankrotis) poolt akti allkirjastamisega, misjärel oli hagejal õigus esitada vastavad arved E&G

OÜ-le (pankrotis). Hageja poolt E&G OÜ-le (pankrotis) esitatud tööde teostamise aktid on

allkirjastatud (I kd tl 26-58; IV kd tl 68-77). Raamkokkulepete p 2.1. alusel oli hagejal õigus

esitada pärast E&G OÜ (pankrotis) poolt akti allkirjastamist vastavad arved tasumiseks kostjale

ning arvete tasumine ei olnud sõltuvusse seatud teostatud tööde allkirjastamisest kostja poolt.

Iseenesest õige on kostja seisukoht, et lähtudes raamkokkulepete p-st 1.1 oli kostjal huvi tasuda

hagejale alltöövõtulepingutest (pooled hageja ja E&G OÜ (pankrotis) tulenev tasu juhul, kui ta oli

eelnevalt E&G OÜ (pankrotis) poolt esitatud vastavate tööde teostamise aktid allkirjastanud.

Nimetatud seisukohta tõendab raamkokkulepete p-d 2.1 ja 2.2, millede kohaselt juhul, kui kostja

tasus teostatud tööde eest hagejale, siis vabanes ta vastavas ulatuses kohustusest E&G OÜ

(pankrotis) ees. Samas nähtub asjas olevatest tõenditest (mh Hannes Niguli kirjalik selgitus tööde

vastuvõtmise korra ja allkirjastajate kohta - IV kd tl 91; arvetel märgitud allkirjastatud aktid - I kd

tl 59-86), et hagi aluseks olevatel arvetel märgitud aktid on allkirjastatud ning kostja ei ole esitanud

8

tõendeid selle kohta, et ta oleks esitanud pretensioone seoses teostatud tööde aktidel märgituga

(sh et tööd oleks teostatud puudustega või tegemata jms).

14. Kostja väitele, et esitatud aktidel kostja nimel akti(d) allkirjastanud isikul puudus selleks

ametiülesandest tulenev pädevus ja/või volitus (IV kd tl 2-8), on maakohus vastanud vaidlustatud

otsuse p-s 3.3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega.

Maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et Marina Tihhomirova kostja esindajana oli pädev

allkirjastama 28. juulil 2013 Joaoru puhkeala objekti kohta sõlmitud töövõtulepingu (IV kd

tl 9-24) ja sama objekti kohta 16. juulil 2013 sõlmitud töövõtulepingu nr 66 (IV kd tl 25-43)

täitmiseks tehtud tööde vastuvõtmise akti. Marina Tihhomirova pädevus tulenes nimetatud

töövõtulepingute p-st 10.2.1.

Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et 7. augusti 2015 töövõtulepingust

nr 136 tuleneb Irene Weissi volitus kostja nimel allkirjastada tööde vastuvõtmise akte.

Alusetu on kostja väide, et esitatud tööde vastuvõtmise aktid ei ole piisavad tegemaks kindlaks,

kas kostja võttis E&G OÜ-lt (pankrotis) tehtud tööd vastu või mitte, sest hageja ei ole esitanud

tõendeid selle kohta, milline tööde vastuvõtmise kord oli sätestatud kostja ja E&G OÜ (pankrotis)

vahel, sh pidi hageja esitama kostja ja E&G OÜ (pankrotis) vahel sõlmitud töövõtulepingud selle

tõendamiseks, et tööde vastuvõtmise aktid olid vormistatud vastavuses töövõtulepingutes

sätestatuga. Hageja seisukoha kohaselt on E&G OÜ (pankrotis) andnud kostjale tööd üle vastavalt

töövõtulepingutes sätestatule ning kuna tegemist on kostja ja E&G OÜ (pankrotis) vahel sõlmitud

töövõtulepingutega (mitte hageja ja E&G OÜ (pankrotis) vahel sõlmitud lepingutega), siis oli

kostjal endal võimalik esitada vastuväide, et E&G OÜ (pankrotis) ei andnud talle teostatud töid

üle vastavalt lepingus sätestatule (tuues välja, milles seisnes rikkumine).

Lähtudes eeltoodust on õige maakohtu seisukoht, et kostja on töövõtulepingute järgsed tööd vastu

võtnud ning hageja poolt tööde vastuvõtu aktide alusel esitatud arvetel märgitud summad on

muutunud sissenõutavaks.

15. Ebaõige on kostja väide, et maakohus jättis tähelepanuta selle, et hageja poolt 6. veebruaril

2015 E&G OÜ-le (pankrotis) esitatud arvetest nr 2015-03, nr 2015-09, nr 2015-14 ja nr 2015-16

(I kd tl 93-96) tulenevad nõudeõigused on loovutatud Svea Finance AS-le ning seetõttu nimetatud

arvete osas on nõue esitatud vale isiku poolt.

Maakohus on nimetatud asjaolu kohta seisukoha võtnud ning märkinud vaidlustatud otsuses, et

kostja on jätnud tasumata üksnes arvetel garantiisummana märgitud osa ning kuigi

garantiisummaks arvestatu makstakse välja peale garantiiaja lõppu, siis kohtumenetluse ajaks oli

mõlema raamkokkuleppe objekti osas see juba saabunud ning seega ka garantiisummad olid

muutunud sissenõutavaks.

Lisaks eeltoodule on asjas Svea Finance AS-i 25.05.2018 kinnitus, mille kohaselt hageja poolt

E&G OÜ-le (pankrotis) esitatud arvetega nr 2015-03, nr 2015-09, nr 2015-14 ja nr 2015-16 seotud

nõudeõigused tasumata summade osas ei ole loovutatud Svea Finance AS-le.

Seega on arvetest nr 2015-03, nr 2015-09, nr 2015-14 ja nr 2015-16 tulenevad summad hageja

poolt täies ulatuses sissenõutavad.

16. Kostja väite kohaselt ei analüüsinud maakohus hageja poolt kohtueelses menetluses kantud

õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust, mistõttu ei ole otsus kostjalt kohtueelsete

õigusabikulude väljamõistmise osas põhjendatud.

Maakohus on kohtueelsete õigusabikuludega seonduvat käsitlenud vaidlustatud otsuse p-s 3.17.

Maakohus on analüüsinud kohtueelsete õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust ning kostja

vastupidine väide on alusetu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei pea

9

vajalikuks neid korrata. Kostja ei ole ise esitanud maakohtu menetluses nõudele selgeid sisulisi

vastuväiteid ning on neid esitanud alles apellatsioonkaebuses. Maakohus on õigesti asunud

seisukohale, et kohtueelne õigusabi on olnud arvestatavas mahus ning seetõttu on põhjendatud

kohtueelsete õigusabikulude summas 2031 eurot 25 senti väljamõistmine kostjalt hageja kasuks.

17. Kostja on koos apellatsioonkaebusega esitanud taotluse võtta asja materjalide juurde

riigihangete registrist tehtud väljavõtted (riigihanke viitenumber 153487, riigihanke viitenumber

141409, riigihanke viitenumber 141415). Ringkonnakohus jätab kostja taotluse rahuldamata

seoses TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud aluste puudumisega.

Hageja on esitanud taotluse võtta asja materjalide juurde Svea Finance AS-i 25.05.2018 kinnituse

(IV kd tl 168-169). Ringkonnakohus rahuldab taotluse TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel, sest nähtuvalt

asja materjalidest on kostja 24. jaanuaril 2018 kohtuistungil (IV kd tl 117-127) esitanud vastuväite,

et hageja on loovutanud Svea Finance AS-ile nõuded tulenevalt arvetest nr 2015.03, nr 2015-14 ja

nr 2015-16, hageja vaidles väitele vastu ning maakohus ei ole võimaldanud hagejal esitada

omapoolseid tõendeid selle kohta, et nõuded ei ole loovutatud Svea Finance AS-ile.

18. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel kostjate kanda.

Antud juhul ei ole maakohus menetluskulusid kindlaks määranud ning tulenevalt TsMS § 174

lg-st 4 ei määra ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Menetluskulude

rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177

lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Andra Pärsimägi Viivi Tomson