2-18-5412/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohus

Kohtunik

Kohtujurist

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Menetlustoiming

Menetlusosalised

KOHTUMÄÄRUS

Harju Maakohus

Iris Kangur-Gontšarov

Merily Mets

07.september 2018.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

2-18-5412

Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus avaldus võlgnik

A. L. õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks

Avalduse lahendamine

Avaldaja: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus

Avaldaja esindaja: kohtutäituri abi

Viljo viljo.konsap@taituriabi.vilippus.ee)

Puudutatud isik I (võlgnik): A. L.

xxx, e-post xxx)

Puudutatud isik II (sissenõudja): C. L. (isikukood

xxx, e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1.

2.

3.

4.

5.

6.

7. Rahuldada kohtutäitur Elin Vilippus avaldus.

Peatada TMS § 177² lg 1 p 2 alusel võlgniku A. L.´i (isikukood xxx) mootorsõiduki

juhtimisõiguse (juhiluba nr xxx, välja antud xxx) kehtivus tähtajatult. Juhtimisõigus

loetakse peatunuks kohtumääruse jõustumisest arvates.

Keelata A. L.´ile mootorsõiduki juhtimisõiguse andmine.

Määruse jõustumisel edastada käesolev kohtumäärus Maanteeametile.

Kohus lõpetab määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse

ja loa andmise keelamise võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt

kolme kuu elatise; 2) võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks

maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul;

3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku

suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud (täitemenetluse seadustiku

§ 177⁵ lg 1).

Kohtumääruse jõustumisel on A. L. kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127).

Jätta

menetlusosaliste

menetluskulud

menetlusosaliste

endi

kanda.

Kuivõrd

menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda, ei määra kohus menetluskulude

suurust rahaliseks kindlaks.

Konsap (e-post

(isikukood

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Avalduse asjaolud

Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus esitas 09.04.2018.a. Harju Maakohtule avalduse A. L. õiguste

peatamiseks ja nende andmise keelamiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses täiteasi nr

022/2015/3381, mis algatati Tartu Maakohtu 19.10.2010.a. kohtulahendi nr 2-10-40996 ja C. L.

täitmisavalduse alusel. Täitedokumendi sisuks on võlgniku kohustus tasuda C. L. kasuks elatist tütre

M.C. L. (isikukood xxx) ülalpidamiseks 3 648 krooni ehk 233,15 eurot kuus alates 30.03.2010. a kuni

lapse täisealiseks saamiseni. Nõude sisuks täitemenetluses on perioodil detsember 2011 – juuni 2017

sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevus summas 17 374,15 eurot ja jooksva elatise tasumise

kohustus. Avaldaja toob välja, et täitemenetlus algatati 04.06.2015 ning täitemenetluse ajal ei ole

võlgnik täitnud igakuise elatise maksmise kohustust ega ka teostanud tasumisi võlasumma katteks.

Täitmisteade toimetati võlgnikule kätte 17.07.2015.a. Täitmisteates märgitud nõude vabatahtlik

täitmise tähtaeg on möödunud ning võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavaid summasid

vabatahtlikult tasunud. Sissenõudja esitas 03.05.2016.a. kohtutäiturile avalduse, millega andis

nõusoleku võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks kohtu kaudu. Võlgniku omab B

kategooria juhtimisõigust kehtivusega kuni 23.08.2020.

30.03.2018.a. toimetati võlgnikule kätte hoiatus juhilubade peatamiseks väljaande Ametlikud

Teadaanded vahendusel. Võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud

vähemalt ühte täitemenetluse seadustiku (TMS) § 177¹ lg-s 1 nimetatud tingimust. Täitemenetluse

raames on kohtutäitur arestinud võlgniku arvelduskontod, kuid rahalised vahendid nõude puudumiseks

puuduvad. Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnik ei tööta. Täitemenetluse raames rakendatud abinõud

ei ole viinud nõude täieliku rahuldamiseni.

Võttes aluseks sissenõudja nõusoleku, taotleb kohtutäitur kohtult TMS § 177³ lg 1 alusel võlgniku A.

L. mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamist.

05.09.2018 kinnitas kohtutäitur kohtule, et täitemenetluses nr 022/2015/3381 on elatise võlgnevus

käesoleval ajal summas 17 719,00 eurot. Täitemenetluse ajal ei ole võlgnik täitnud igakuise elatise

maksmise kohustust ega teostanud tasumisi võlasumma katteks. Arvestades võlgniku poolt esitatut, on

kohtutäitur seisukohal, et võlgnik varjab pahatahtlikult oma sissetulekuid. Võlgnik ei ole kohtutäiturile

ega kohtule avaldanud, mis laadi juhutöid võlgnik teeb ja milline on saadud tasu. Äriregistri andmetel

juhib võlgnik äriühingut, mis tegeleb mootorsõidukite osade ja lisaseadmete müügiga. Kohtutäituril on

alust arvata, et kuna võlgnik tegeleb ettevõtlusega ja arvestades ettevõtte tegevusala, siis on võlgnikule

juhtimisõigus igapäevaselt vajalik ning juhtimisõiguse piiramine motiveeriks ning sunniks võlgniku

korrapäraselt igakuist elatist tasuma.

Võlgniku seisukoht

Võlgnik palub jätta talle mootorsõiduki juhtimise õigus alles, kuna see on temal ainus sissetuleku

allikas enda üleval pidamiseks. 05.09.2018 teatas võlgnik kohtule, et tal pidevat töökohta ei ole, tema

sissetulek on juhuslik.

Sissenõudja seisukoht

Sissenõudja ei ole avalduse osas oma seisukohta esitanud.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud avalduse ning selle põhjendustega, leiab, et avaldaja avaldus võlgniku mootorsõiduki

juhtimisõiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 17 ning TMS § 1774 lg 1 kohaselt vaatab kohus

kohtutäituri poolt esitatud avalduse õiguse piiramiseks läbi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1

kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta

sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud

taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7

järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse

kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub

neid omal algatusel.

TMS § 177² lg 1 p 2 sätestab, et kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud

täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud

seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse

alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, määrusega tähtajatult peatada järgmised õigused ja

järgmiste lubade kehtivuse ning sama paragrahvi lg 2 alusel kui kohus peatab käesoleva paragrahvi

lõike 1 alusel võlgniku õiguse või loa või mõlema kehtivuse, keelab ta ka vastava õiguse või loa või

mõlema andmise sama kohtumäärusega. TMS § 177³ lg 1 p 1 järgi esitab kohtutäitur kohtule avalduse

võlgniku käesoleva seaduse § 177² lõikes 2 nimetatud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning

võlgnikule nende andmise keelamiseks, kui võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse

kättetoimetamisest arvates täitnud vähemalt ühte käesoleva seadustiku § 177¹ lõikes 1 nimetatud

tingimust. TMS 177¹ lg 1 järgi kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul

korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt,

hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku käesoleva seadustiku § 177² lõikes 1

loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva

jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu

elatise, 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse

3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige

juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt

võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. TMS § 177⁴ lg 2 alusel kohus ei peata võlgniku õigusi ega

keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt käesoleva seadustiku § 177³ lõikes

1 nimetatud avalduse esitamist: 1) asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu

elatise; 2) sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud

vähemalt ühe kuu elatise; 3) põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige

kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise

keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut.

Käesolevas tsiviilasjas on tuvastatud, et C. L. täitmisavalduse alusel on Tallinna kohtutäitur Elin

Vilippus menetluses täiteasi nr 022/2015/3381 ning nimetatud täitemenetluse aluseks on Tartu

Maakohtu 19.10.2010.a. kohtulahend tsiviilasjas nr 2-10-40996 ja C. L. täitmisavalduse alusel (t.l.

3-4). Täitedokumendi sisuks on võlgniku kohustus tasuda C. L. kasuks elatist tütre M. C. L. (isikukood

xxx) ülalpidamiseks 3 648 krooni ehk 233,15 eurot kuus alates 30.03.2010. a kuni lapse täisealiseks

saamiseni (t.l. 4). Vaidlust ei ole, et võlgnik ei ole täitnud täitedokumendist tulenevat kohustust ning

nõude sisuks täitemenetluses on perioodil detsember 2011 – juuni 2017 sissenõutavaks muutunud

elatise võlgnevus summas 17 374,15 eurot ja jooksva elatise tasumise kohustus. Tuvastatud on, et

täitmisteade on võlgnikule 17.07.2015 väljaande Ametlike Teadaannete kaudu kätte toimetatud (t.l. 5)

ning vaidlust ei ole, et võlgnik vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul täitemenetluses sissenõutavaid

summasid vabatahtlikult ei tasunud. Asjas on tõendatud, et sissenõudja esitas 03.05.2016 kohtutäiturile

avalduse, milles andis kohtutäiturile nõusoleku hoiatuse tegemiseks võlgnikule täitemenetluse

seadustikus loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning vastava avalduse esitamiseks

kohtule (t.l. 7). Tuvastatud on, et võlgnikul on A, B ja C kategooria sõidukite juhtimiseks välja antud

juhiluba kuni 24.08.2010 (t.l. 12) ning kohtutäitur tegi võlgnikule hoiatuse tema mootorsõiduki

juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks (t.l. 9).

Elatise võlgnik ei ole täitnud pärast hoiatuse kättesaamist kohtutäituri avalduse ega sissenõudja

seadusliku esindaja kinnituste kohaselt ühtegi TMS § 177¹ lg 1 sätestatud tingimust. Kohtutäitur on

avaldanud, et võlgnik ei ole täitedokumendist tulenevat kohustust täitnud ning oma lapse

ülalpidamiseks väljamõistetud summas elatist maksnud ning kohtutäituril pole õnnestunud elatist sisse

nõuda võlgniku vara arvelt. Kohtutäitur on kohtule esitanud ka sissenõudja kinnituse, et võlgnik ei

täida igakuise elatise kohustust (t.l. 7, 44). Kohus leiab, et kuigi kohtutäitur ei ole vaatamata kohtu

selgitustele (t.l. 35) sõnaselgelt välja toonud, milliste kuude jooksul on võlgnik jätnud elatise

korrapäraselt maksmata ehk millise kolmekuulise ajavahemiku jooksul on elatis korrapäraselt

maksmata, nähtub käesolevas tsiviilasjas esitatud seisukohtadest ning tõenditest, et võlgnik ei ole lapse

elatisnõude täitmiseks teinud ühtegi makset. Võlgnik ei ole eeltoodu kohta vastuväited esitanud.

Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul võimalik käesolevas tsiviilasjas lugeda tuvastatuks, et

võlgnik ei ole enne hoiatuse tegemist võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks

kahe kuu jooksul tasunud korrapäraselt elatist s.o. 233,15 eurot kuus, võlgnik ei ole 30 päeva jooksul

hoiatuse kättesaamisest tasunud vähemalt ühe kuu elatist ja võlgnik ei ole peale avalduse esitamist

kohtule on tasunud vähemalt kahe kuu elatise s.o. 2x233,15 eurot.

Kohus asub seisukohale, et TMS § 177² lg 1 kohaldamise eeldused juhtimisõiguse peatamiseks on

täidetud. Kohtul tuleb tuvastada, kas mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine võlgniku suhtes on

seaduse järgi lubatud, kas see oleks võlgniku suhtes ebaõiglane kui elatise tasumata jätmiseks

väljamõistetud summas on võlgnikul olnud mõjuv põhjus või kas see takistaks oluliselt võlgniku

toimetulekut.

Võlgnik on esitanud kohtule oma seisukoha avalduse osas, milles palub jätta talle mootorsõiduki

juhtimise õigus alles, kuna see on temal ainus sissetuleku allikas enda üleval pidamiseks.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-16-14071 avaldanud, et võlgnikul tuleb tõendada selle põhjuse

olemasolu, mis peaks õiguse piiramise tema suhtes välistama (p 17). Samuti on Riigikohus tsiviilasjas

2-17-4751 avaldanud, et hiljemalt kohtumenetluse alguses tuleks võlgnikule tema tõendamiskoormust

selgitada (p 14). Kohus selgitas 31.08.2018 kohtukirjas võlgnikule tema tõendamiskoormist ja määras

võlgnikule täiendava tähtaja seisukoha ning tõendite esitamiseks. Kohus leidis, et võlgnikul tuleb

täiendavalt põhistada, et tal on väljamõistetud elatise maksmata jätmiseks mõjub põhjus ning õiguste

piiramine on tema suhtes ebaõiglane. Kohus selgitas, et võlgnikul on selleks TMS § 177¹ lg 1 p 3 ja §

177⁴ lg 2 p 3 järgi kaks võimalust: põhjendada, et tal on elatise tasumata jätmiseks mõjuv põhjus või et

õiguste piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut. Kohus selgitas, et

juhul, kui A. L. leiab, et õiguste piiramine on tema suhtes ebaõiglane, kuna õiguse piiramine takistaks

oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetava toimetulekut, tuleb selle kohta esitada kirjalikud tõendid. Kohus

palus võlgnikul tõendada, kuidas juhtimisõiguse piiramine mõjutab tema enda või tema ülalpeetava

toimetulekut. Vaatamata kohtu selgitustele ning kohtu poolt võlgnikule määratud täiendavale tähtajale,

ei esitanud võlgnik kohtule ühtegi tõendit ning teatas vaid, et tal pidevat töökohta ei ole, sissetulek on

juhuslik.

Kohus märgib, et elatise eesmärk on lastele pideva ja vajaliku ülalpidamise kindlustamine. Käesoleval

juhul ei ole senised täitemenetluse meetmed olnud piisavad ning seega tuleb kasutada elatise

sissenõudmiseks täiendavaid abinõusid, st võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguste peatamist ja nende

andmise keelamist. Seadusandja ning õiguskantsler on hinnanud kohaldatava meetme vastavust

Põhiseadusele ja on asunud seisukohale, et vastav piirang on proportsionaalne ning vajalik. TMS

eelnõu seletuskirjas on TMS-i muutmise eesmärgina märgitud lapsele elatise sissenõudmise

tõhustamine ning preventiivse mõju avaldamine, et lapsele elatist maksma kohustatud isikud täidaksid

elatise maksmise kohustust vabatahtlikult. Seletuskirjas on välja toodud, et võlgniku õiguste piiramise

meetme eesmärk ei ole võlgnikku karistada tehtu eest (elatise tasumata jätmine), vaid et nimetatud

meede on pigem tõkend, mis peaks sundima võlgnikku igakuist elatist korrapäraselt tasuma või esitama

mõjuva põhjuse, miks ta seda teha ei saa.

Võlgnik on käesolevas tsiviilasjas esitatud seisukohas palunud, et kohus jätaks talle mootorsõiduki

juhtimise õiguse alles, kuna see on tema ainus sissetulek enda üleval pidamiseks. Kohus palus

võlgnikul täiendavalt selgitada ning tõendada, kuidas õiguste piiramine takistaks oluliselt tema

toimetulekut. Võlgnik eelneva kohta kohtule selgitusi ega tõendeid ei esitanud. Võlgnik ei ole kohtule

ka esitanud täiendavaid andmed selle kohta, kas juhtimisõiguse puudumisega võib kaasneda võlgniku

töökoha kaotus. Võlgnik ei ole kohtule ka esitanud andmeid selle kohta, mis elukutse tal on, millega

teenib ta sissetulekut, millise töö otsimiseks on vajalik mootorsõiduki juhtimisõigus jms. Samas on

võlgnik esitanud väite, millest võib järeldada, et juhiload on võlgnikule vajalikud tema ülalpidamiseks,

sissetuleku teenimiseks. Kohtutäitur on kohtule esitanud tõendi selle kohta, et võlgnik juhib äriühingut,

mis tegeleb mootorsõidukite osade ja lisaseadmete müügiga (t.l. 43). Kuivõrd võlgnik tegeleb

ettevõtlusega, leiab kohtutäitur, et võlgnikule on juhtimisõigus igapäevaselt vajalik ning

juhtimisõiguse piiramine motiveeriks ja sunniks võlgnikku korrapäraselt igakuist elatist maksma.

Arvestades asjaolu, et võlgnik on juhatuse liige äriühingus xxx OÜ, mis Äriregistri andmetel tegeleb

mootorsõidukite osade ja lisaseadmete jaemüügiga, peab kohus tõenäoliseks, et võlgnik vajab

ettevõtjana mootorsõiduki juhtimisõigust. Eeltoodut kinnitab ka võlgniku enda väide, et vajab

mootorsõiduki juhtimise õigust, kuna see on tema ainus sissetuleku allikas. Võlgnik ei ole kohtule

väitnud ega tõendanud, mil viisil on juhtimisõiguse olemasolu seotud tema sissetuleku teenimisega või

kuidas takistab juhtimisõiguse piiramine tema võimalusi sissetulekut teenida. Kohus on seisukohal, et

arvestada tuleb ka võlgniku poolt kohtule esitatud vastuolulisi andmeid töökoha olemasolu ning

sissetuleku teenimise kohta (pidevat töökohta ei ole, sissetulek on juhuslik) ning kohtutäituri kahtlusi

võlgniku püüdest varjata pahatahtlikult oma sissetulekuid. Kohus leiab, et arvestades käesolevas

tsiviilasjas esitatud seisukohti, tõendeid ning võlgniku väidete õigsust juhtimisõiguse vajalikkusest, on

võlgniku õiguste peatamine kohane meede distsiplineerimaks ja innustamaks võlgnikku edaspidi oma

alaealise lapse ülalpidamiseks elatist korrapäraselt maksma. Kohus selgitab, et mootorsõiduki

juhtimisõiguse peatamine kehtib kõigi kategooriate kohta.

Kohus märgib, et võlgnikul on õigus TMS § 177⁵ alusel esitada avaldus võlgniku õiguse ja loa

kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise lõpetamiseks nimetatud sättes

väljatoodud tingimustel.

Riigikohus on seisukohal, et võlgniku õiguste piiramise hagita menetluses tuleb vastata mh küsimusele,

kas võlgniku õiguste piiramine aitab väljamõistetud elatise maksmisele kaasa. Selleks tuleb eelkõige

TMS § 177¹ lg 1 p-st 3 ja § 177⁴ lg 2 p-st 3 lähtudes vastata küsimusele, kas võlgnik on suuteline

väljamõistetud elatist maksma või on tal maksmata jätmiseks selline mõjuv põhjus, mis annab aluse

kohtutäituri taotlus rahuldamata ning võlgniku õigus piiramata jätta. Mõjuva põhjuse olemasolu

tähendab, et õiguste piiramine ei ole sobiv abinõu elatise maksmise kohustuse täitmisele

kaasaaitamiseks (Riigikohtu määrus tsiviilasjas 2-16-14071, p 18.1).

Kohus märgib, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks

vajalikud vahendid. Võlgnik ei ole väitnud ega põhistanud, et ta ei ole objektiivsetel põhjustel (nt

töövõime kaotus jne) suuteline sissenõudjale väljamõistetud elatist maksma. Võlgnik on väitnud, et tal

püsivat töökohta ei ole, tema sissetulek on juhuslik. Vaatamata kohtu selgitustele ja täiendava tähtaja

andmisele ei ole võlgnik kohtule tõendanud elatise maksmata jätmiseks mõjuva põhjuse olemasolu.

Võlgnik ei ole tõendanud, et juhtumisõiguse peatamine takistaks oluliselt võlgniku toimetulekut.

Võlgnik on kohtule esitanud vastuolulisi väiteid. Esmalt palus võlgnik jätta temale mootorsõiduki

juhtimise õigus alles, kuna see on tema ainus sissetuleku allikas enda ülal pidamiseks ning seejärel

väitis võlgnik, et tal puudub pidev töökoht ning sissetulek. Kohus ei ole veendunud, et võlgnik on

teinud endast kõik oleneva, et täita oma ülalpidamiskohutust lapse ees ja et esineksid põhjused, miks

kohus peaks avalduse rahuldamata jätma. Samuti ei ole kohtule teada ühtegi põhjendust, miks

juhtimisõiguse peatamine oleks võlgniku suhtes TMS mõttes ebaõiglane ja kaaluks üles elatist saama

õigustatud isiku õiguse elatise saamiseks. Seega leiab kohus, et kohtutäituri avaldus lapse

elatisevõlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks tuleb rahuldada.

Kohus selgitab võlgnikule, et käesoleva määruse jõustumisest arvates viie tööpäeva jooksul tuleb tal

loovutada oma juhiluba Maanteeametile (liiklusseadus § 127). TMS § 177⁵ alusel lõpetab kohus

määrusega võlgniku õiguse ja loa kehtivuse peatatuse ning temale õiguse ja loa andmise keelamise

võlgniku avalduse alusel, kui: 1) võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise; 2) võlgnik on

sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt

kolme järjestikuse kuu jooksul; 3) õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine

oleks võlgniku suhtes ebaõiglane; 4) elatise maksmise kohustus on lõppenud.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või

osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see

menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Arvestades kohtule esitatud nõuet ning avalduse aluseks olevaid asjaolusid, leiab kohus, et

menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste enda kanda. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda, ei määra kohus menetluskulusid rahaliseks kindlaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Iris Kangur-Gontšarov

kohtunik