2-17-129412/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-129412

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. september 2018. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus

menetluses

Tsiviilasja number

2-17-129412

Tsiviilasi

Elisa Teleteenused AS hagi Andrus Pross vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

338,10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Teleteenused AS (registrikood: 10069659,

asukoht: Akadeemia tee 28, 12618 Tallinn);

Hageja

volitatud

esindaja:

Marilin

Palts

(isikukood:

48811024727, e-post: jurist@julianus.ee);

Kostja: Andrus Pross (isikukood: XXX, tegelik elu- ja

viibimiskoht

teadmata,

menetlusdokumendid

avalikult

kättetoimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded).

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Andrus Prossilt Elisa Teleteenused AS-i kasuks AS-i Starman ja

Andrus Prossi vahel XXX sõlmitud kliendi- ja teenuse osutamise lepingust nr XXX

ja XXX lepingu muutmise lepingust tulenev võlgnevus summas 165,57 eurot, mis

koosneb põhivõlast 103,65 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisest 61,92 eurot.

3. Välja mõista Andrus Prossilt Elisa Teleteenused AS-i kasuks viivis 0,05 % päevas

põhivõlalt (103,65 eurot) alates 24.04.2018. a kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta hagi rahuldamata põhivõla 129,91 euro (leppetrahv) osas.

5. Jätta menetluskulud 56 % ulatuses Andrus Prossi kanda ja 44 % ulatuses Elisa

Teleteenused AS-i kanda.

6. Välja mõista Andrus Prossilt Elisa Teleteenused AS-i kasuks menetluskulud 98

eurot.

7. Menetluskuludelt tuleb Andrus Prossil tasuda viivist alates tagaseljaotsuse

jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses

sätestatud määras.

8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis

oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud

kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, või

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt

menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Ringkonnakohus menetleb hageja apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 3 alusel jätab kohus käesolevast

otsusest välja kirjeldava osa ja märgib osaliselt põhjendava osa.

2. Kohus kohustas kostjat kirjaliku vastuse nõudes vastama hagile 14 päeva jooksul pärast

nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on

kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku

vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 22.06.2018. a Ametlike Teadaannete kaudu.

Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist

tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

3. Kohus leiab, et Elisa Teleteenused AS-i (endise ärinimega AS Starman) hagi Andrus Prossi

vastu on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada

üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6

alusel rahuldamata.

4. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Starman ja kostja XXX a kliendi- ja teenuse osutamise

lepingu nr XXX ja XXX lepingu muutmise lepingu, mille alusel osutas hageja kostjale XXX

ja XXX teenuseid. Sama lepingu alusel rentis kostja teenuse kasutamiseks vajaminevad

seadmed, mis tuli lepingu lõpetamisel tagastada. Kostja kohustus teenuseid kasutama 12

kuud.

5. Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud leping, lepingu lahutamatuks lisaks olevad

üldtingimused ja hinnakiri on tüüptingimustel sõlmitud võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1

tähenduses. Kohtul on kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise

ei ole sellele tuginenud (vt. Riigikohtu otsused 3-2-1-125-08, p 14, nr 3-2-1-156-13, p 10).

Seega tuleb tüüptingimuste võimalikku kasutamist kohtul kontrollida iga tarbija ning

majandus- ja kutsetegevuses osaleva isiku vahel sõlmitud lepingust tekkinud vaidluse

lahendamisel.

6. VÕS § 42 lõikes 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu,

sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist

lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate

õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud või kui

tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks

pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette,

et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult

suurt

leppetrahvi,

ebamõistlikult

suurt

kindlaksmääratud

suuruses

kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada

tegeliku kahju suurust.

7. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 100 eurot (arve nr XXX) ja 29,91 eurot (arve nr XXX)

seoses tähtajalise lepingu rikkumise eest enne kohustusliku tarbimisperioodi lõppu, kokku

129,91 eurot.

8. Kohus leiab, et tüüptingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele tarbimiskohustuse

rikkumise eest ette kohustus tasuda kindlas summas leppetrahvi, on arvestades lepingu

sõlmimise aega, kohustusliku teenuse tarbimise aega ja tegeliku tarbimise perioodi ning

teenuse tavapärast maksumust, kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu VÕS § 42 lg 3 p

5 alusel tühine.

9. Seega tuleb hageja leppetrahvi nõue summas 129,91 eurot jätta rahuldamata ning kostjalt

tuleb hageja kasuks põhivõlana välja mõista 103,65 eurot (233,56 – 129,91).

10. Viivist on hageja arvestanud üldtingimuste p 10.1 alusel määras 0,05% päevas. Kuna hageja

ei ole leppetrahvi arvetelt viivist arvestanud, tuleb hageja viivise nõue rahuldada.

11. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

12. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 173 lg 1, 4 ja § 163 lg 1.

13. Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 56 %

ulatuses kostja kanda ja 44 % ulatuses hageja kanda.

14. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

15. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 75 eurot

(maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 45 eurot + hagiavalduselt 30 eurot) ja õigusabikulud

425 eurot.

16. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 338,10 eurot tasuda

riigilõivu 75 eurot. Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 75 eurot. Seega tuleb kostjalt

vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 42

eurot (75 eurost 56 %).

17. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1, arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud

keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid

hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud

õigusabikuluks 100 eurot. Seega tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele

menetluskuluna hageja kasuks välja mõista õigusabikulud 56 eurot (100 eurost 56 %).

18. Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku

summas 98 eurot (42 + 56).

19. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik