1-18-7167/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-18-7167

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

07. september 2018. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Tõlk Meeli Antonov Sekretär Kristi Suvi Ringkonnaprokurör Katrin Lindpere

Kriminaalasi H.K süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1, 3 (kehtivas redaktsioonis vastab KarS § 209 lg 2 p 1, 4) ja § 344 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses

S H.K üüdistatav , IK XXX; sünniaeg: 10. august 1994. a;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud KOHTU OTSUSTUS Süüdi tunnistada KarS § H.K 209 lg 2 p 1, 3

344 lg 1 ning ja § järgi kohaldades karistuseks

KarS § 63 lg 1 mõista üks (1) aasta vangistust.

KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.K

ei pane ühe (1) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakata H.K katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista

H.K-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha kolmsada seitse viis (375) eurot, ekspertiisitasu nelisada kümmend kakskümmend kolm (423) eurot ümmend ja kaitsjatasu seitsek seitse (77) eurot 40 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et H.K on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksuja Tolliameti arveldusarvetest EE351010052031000004 (SEB Pank AS,

SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X),

EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal, SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99918700045882. T

asumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka

juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus H.K : süüdistatakse selles, et tema - olles teadlik oma rasedusest ja asjaolust, et kehtiva ravikindlustuse seaduse kohaselt sõltus

sünnitushüvitise maksmine kindlustatud isiku kalendripäeva keskmisest tulust, mis arvutati

lähtudes Maksu ja Tolliameti esitatud kindlustatud isikule arvestatud või makstud - sotsiaalmaksu alusel arvutatud andmetest ja hüvitise saamise õigust tõendavatest andmetest, kusjuures kindlustatud isiku kalendripäeva keskmine tulu on seotud töövõimetuslehel märgitud

töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal

kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksuga, olu T.P. korras, kus ta tegelikkuses OÜ

(registrikood XXX) ei olnud töötanud ning sealt töötasu ei saanud, tegutsedes grupis koos

tuvastamata isikuga, esitas tuvastamata isik Maksuja Tolliametile maksudeklaratsioonides

valeandmed H.K-le töötasu maksmise kohta, eesmärgiga petta Eesti

Haigekassa , mis seisnes selles, et 03. lt välja sünnitushüvitis H.K-le jaanuaril 2014. a esitas H.K-ga grupis tegutsenud tuvastamata isik Maksuja Tolliametile OÜ T.P. nimelt 2013. a detsembri tuluja sotsiaalmaksudeklaratsiooni, milles oli deklareeritud H.K-le sotsiaalmaksuga maksustavat tulu 23 955,22 eurot ja sellelt arvestatud sotsiaalmaksu 7 905,22 eurot.

Seejärel, lasi H.K-ga grupis tegutsenud tuvastamata isik tuua H.K jaanuaril 2014. a saatis H.K-ga oma arstilt töövõimetuslehe. 17. grupis tegutsenud tuvastamata isik AS Lääne Tallinna Keskhaigla poolt väljastatud - töövõimetuslehe nr XXX H.K rasedusja sünnituspuhkuse kohta perioodil 02. jaanuar 2014. a 21. mai 2014. a posti teel Eesti Haigekassa Tartu osakonnale aadressile –

Tartu Põllu 1a. Esitatud töövõimetuslehe tööandja poolt täidetavasse ossa kandis H.K-ga grupis tegutsenud tuvastamata isik andmed H.K

töötamise kohta OÜ 00 euro suuruse kuu töötasu kohta ning andmete T.P. ning tema 1200, õigsust kinnitavaks isikuks märkis OÜ T.P. juhatuse liikme T.P. Eelkirjeldatud vi grupis koos tuvastamata isikuga Maksuisil püüdis H.K ja Tolliametile ning Eesti Haigekassale valeandmete esitamise kaudu luua Eesti Haigekassale, kes sünnitushüvitise arvutamisel ja väljamaksmisel lähtub ravikindlustuse seaduse § – 53 56 ja

§ 58, väära ettekujutuse H.K töösuhtest ja 2013. a tulust ning sellelt arvestatud sotsiaalmaksust.

Kuivõrd Eesti Haigekassal tekkisid kahtlused H.K-le sünnitushüvitise

väljamaksmise põhjendatuse osas, küsis haigekassa 12. veebruari 2014. a kirjaga H.K-lt lisadokumente, misjärel H.K-ga grupis tegutsenud tuvastamata isik esitas 26. veebruaril 2014. a Eesti Haigekassale H.K ja OÜ T.P. vahelise t ja tuvastamata öösuhte ja töötasu tõendamiseks H.K grupi liikme poolt ajavahemikus 12. veebruar 2014. a 26. veebruar 2014. a

– võltsitud XXX kokkuleppe lepingu, XXX töölepingu nr XXX ja XXX XXX kassa väljamineku orderi nr XXX.

Maksuja Tolliametile esitatud valeandmete ja Eesti Haigekassa Tartu osakonnale esitatud

töövõimetuslehe alusel kuulus H.K-le alusetult väljamaksmisele sünnitushüvitisena 7 051,29 eurot. Kuid kuritegu jäi H.K ja temaga koos

tegutsenud tuvastamata isiku tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuivõrd Eesti Haigekassal oli tekkinud kahtlus esitatud andmete õigsuses, mistõttu jättis Eesti Haigekassa H.K-le ja maksmata; sünnitishüvitise väl -isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse katse, olles teadlik oma rasedusest ning asjaolust,

et kehtinud vanemahüvitise seaduse kohaselt võttis Sotsiaalkindlustusamet vanemahüvitise maksmisel aluseks hüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmise tulu ning, et see tulu arvutatakse

hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta ühe kalendrikuu keskmise

isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel, olu T.P. ei olnud korras, kus ta tegelikkuses OÜ

töötanud ning sealt töötasu ei saanud, tegutsedes grupis koos tuvastamata isikuga, esitas tuvastamata isik Maksuja Tolliametile maksudeklaratsioonides valeandmed H.K-le töötasu maksmise kohta, eesmärgiga petta Sotsiaalkindlustusametilt välja alusetult suurem vanemahüvitis H.K-le, mis seisnes selles, et 03. jaanuaril 2014. a esitas H.K-ga grupis tegutsenud tuvastamata isik Maksuja Tolliametile OÜ T.P. nimelt 2013. a detsembri tuluja sotsiaalmaksudeklaratsiooni, milles oli deklareeritud

H.K-le sotsiaalmaksuga maksustavat tulu 23 955,22 eurot ja sellelt arvestatud sotsiaalmaksu 7 905,22 eurot. Seejärel, 28. märtsil

2014. a esitas H.K Sotsiaalkindlustusameti Tallinna büroole taotluse vanemahüvitise määramiseks 2013. a makstud isikustatud sotsiaalmaksu alusel ning Maksuja Tolliametile esitatud valeandmete alusel määras Sotsiaalkindlustusamet talle 09. aprilli 2014. a otsusega nr

veebruar 2014. a kuni 06. XXX vanemahüvitise perioodiks 07.

august 2015. a summas 1 996,27 eurot kuus. Ilma valeandmete esitamiseta oleks H.K-le määratud igakuine vanemahüvitis summas 320,00 eurot. Eelkirjeldatud viisil lõi H.K grupis koos tuvastamata isikuga Maksuja

Tolliametile valeandmete esitamise kaudu Sotsiaalkindlustusametis, kes vanemahüvitise arvutamisel ja väljamaksmisel lähtus vanemahüvitise seaduse § 3–4, väära ettekujutuse H.K 2013. a tulust, mille tulemusena maksis Sotsiaalkindlustusamet perioodil 07. veebruar 2014. a 30. aprill 2014. a H.K-le – alusetult vanemahüvitist summas 3 688,99 eurot. 03. juuni 2014. a otsusega nr XXX tunnistas Sotsiaalkindlustusamet 09. aprilli 2014. a otsuse nr XXX kehtetuks andmisest alates ja H.K-le määrati alates 07. . a hüvitis 320, veebruarist 2014. a kuni 06. augustini 2015 00 eurot kuus. Sellega pani H.K toime KarS § 209 lg 2 p 1, 3 (kehtiva redaktsiooni

kohaselt 209 lg 2 p 1 ja 4) järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse ning grupi poolt. Samuti süüdistatakse H.K selles, et ta grupis koos tuvastamata isikuga,

tuvastamata kohas ajavahemikus 12. veebruar 2014. a 26. veebruar 2014. a – võltsis enda tegelikkuses olematu töösuhte ja töötasu tõendamiseks järgmisi talle teise grupi liikme poolt allkirjastamiseks esitatud dokumente:

- H.K ja T.P. vahelise Kokkuleppe lepingu kuupäevaga XXX, mille sisuks

on T.P. poolt H.K-lt projekti tellimine äriplaani koostamiseks ja vormistamiseks, mille eest oli H.K-le

ettenähtud tasu 23 955,22 eurot;

- H.K ja T.P. iikme T.P. vahelise t

OÜ juhatuse l öölepingu nr XXX k , mis on kokkuleppe lepingu lahutamatu osa lisa XXX, mille kohaselt uupäevaga XXX XXX

oli H.K ajavahemikul 18. detsember 2013. a 31. detsember 2013. a –

töösuhe projekti koostamiseks T.P. OÜ-ga ning mille kohaselt makstakse H.K-le tasu projekti valmimisel vastavalt kokkuleppe lepingule; XXX

-

, mille kohaselt on H.K kassa väljamineku orderi nr XXX kuupäevaga XXX saanud T.P.

OÜ vastavalt Kokkuleppe lepingule töötasu 18197,89 eurot.

H.K allkirjastas kokkuleppe lepingu, t ja kassa öölepingu nr XXX

väljamineku orderi nr XXX enda nimelt ning tuvastamata isik allkirjastas dokumendid T.P. nimelt. Tegelikkuses puudus H.K OÜ T.P. tööalane suhe ning töötasu ta OÜ T.P.

ei saanud. kokkuleppe lepingu, XXX t ja

XXX öölepingu nr XXX XXX kassa väljamineku orderi nr XXX võltsimise eesmärgiks oli Eesti Haigekassale H.K olematu töösuhte tõendamine OÜ ning ebaõige ettekujutuse loomine töötasu saamisest OÜ T.P. T.P., et H.K saaks Eesti Haigekassalt sünnitushüvitist, omamata selleks tegelikult seaduslikku alust, ning Sotsiaalkindlustusametilt alusetult suuremat vanemahüvitist.

Sellega pani H.K toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on v

õimalik omandada õigusi, võltsimise. Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kokkuleppe kohaselt 209 lg 2 p 1, 3 taotleb prokurör KarS § ja § 344 lg 1 järgi

kvalifitseeritavate kuritegude ale H.K-le toimepanemise eest süüdistatav

karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 63 lg 1 kohaldades KarS avat § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistet karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui H.K ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 750 eurot, ekspertiisitasu 846 eurot ja

kaitsjatasu 219.60 eurot. Arvestades, et H.K puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, tema igakuiseks sissetulekuks on käesoleval ajal umbes XXX eurot ning tema ülalpidamisel on üks alaealine laps, taotleb prokurör jätta osa

menetluskuludest riigi kanda ( sundrahast, ekspertiisitasust ja 142,20 eurot kaitsjatasust) ½ ½

ning määrata, et väljamõistetava 875 40 euro suuruse menetluskulude nõude võib . H.K

1 aasta jooksul

ära tasuda ositi kohtuotsuse jõustumisest alates. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde.

, kuid palus kokkulepet menetluskulude Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde osas parandada, lugedes õigeks, et kokku on kaitsjatasu 249.60 eurot, millest 172.20 eurot jääb riigi kanda. Süüdistatav nõustus prokurör parandusega. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Samuti ei

muuda prokuröri taotletud parandus menetluskulude osas süüdistatavale kokkuleppest

tulenevate kohustuste sisu, kuid parandus on vajalik menetluskulude täieliku arvestuse

tagamiseks. Seetõttu leiab kohus, et ka kokkuleppe muutmine prokuröri taotletud viisil on põhjendatud ja vajalik. H.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p 1, 3 ja § 344 lg 1 järgi

ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad.

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. süüdimõistava kohtuotsusega H.K menetluskuludeks on

kaasnev sundraha, ekspertiisitasu ja kaitsjatasu. kajastatud Kohus nõustub kokkuleppes

menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava täies majanduslikku olukorda leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude

ulatuses ja

korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3, jätta osa menetluskuludest riigi kanda ning määrata ülejäänud menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS

§ 180, § 248 ja § 249.

Kohtunik Anneli Tanum