2-18-8802/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Kohtujurist Raivo Einula Nona Alas Määruse kuupäev

07. september 2018 Tsiviilasja number 2-18-8802 Tsiviilasi J V avaldus lapsega V V suhtlemiskorra määramiseks

Menetlustoiming

J V 06.09.2018 taotluse lahendamine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised, esindajad

Avaldaja: J V (isikukood xxx, e-post: xxx )

Lepinguline esindaja: advokaat Elin Uusväli (LEADELL Pilv Advokaadibüroo, e-post: xxx )

Puudutatud isikud: V V (isikukood xxx)

Lapsele menetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja: vandeadvokaat Leino Biin (Advokaadibüroo Biin ja Biin, e-post: xxx )

M P (isikukood xxx)

Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Lillo (Advokaadibüroo Lillo@Partnerid, e-post: xxx )

Kohalik omavalitsus: Tallinna Linnavalitsus (Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu, e-post: nomme@tallinnlv.ee ja Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, e-post: pohja@tallinnlv.ee)

RESOLUTSIOON

2-18-8802

1. Jätta rahuldamata J V taotlus tsiviilasjas nr 2-18-8802 menetluse lõpetamiseks.

2. Jätta rahuldamata J V taotlus tagastada pool tsiviilasjas nr 2-18-8802 tasutud riigilõivust.

3. Jätta läbi vaatamata J V 07.06.2018 avaldus lapsega V V suhtlemiskorra määramiseks.

4. Tühistada 11.09.2018 määratud ärakuulamine.

5. Tühistada 18.06.2018 määrusega määratud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine. Menetluskulude jaotus Jätta lapsele määratud riigi õigusabi kulud riigi kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud J V esitas 07.06.2018 kohtule avalduse lapsega V V suhtlemiskorra määramiseks. Samas avalduses esitas avaldaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse, mille kohus rahuldas osaliselt 18.06.2018 määrusega. Kohus võttis avalduse menetlusse 08.06.2018 ja määras lapse vanemate ärakuulamiseks ajaks 11.09.2018. J V esitas 06.09.2018 avalduse, milles taotleb lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-18-8802 kirjalikus menetluses ja tagastada pool tasutud riigilõivust.

Kohtu seisukoht

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 477 lg 1 kohaselt, hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 477 lg 6 kohaselt, kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel, võib avaldaja avalduse tagasi võtta sarnaselt hagiga hagimenetluses.

TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt, kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi.

TsMS § 426 lg 1 kohaselt, hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 3 teise lause kohaselt, hagita perekonnaasja kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda.

Kohus on seisukohal, et TsMS § 477 lg 6 tulenevalt saab hagita menetluses lapsega suhtlemiskorra määramise avalduse tagasi võtta, mitte avaldusest loobuda. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

2-18-8802

teisiti. Kohus leiab, et hagita menetluses lapsega suhtlemiskorra määramise asjas ei ole võimalik menetlust lõpetada avaldusest loobumise tõttu, kuna TsMS § 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärjed välistavad avaldaja õiguse pöörduda uuesti kohtusse lapsega suhtlemiskorra määramiseks, millega oleksid kahjustatud lapse õigused ja huvid. Lähtudes eeltoodust jätab kohus taotluse menetluse lõpetamiseks rahuldamata.

Kohtule 06.09.2018 esitatud avaldusest tuleneb, et avaldaja ei soovi avalduse edasist lahendamist ja on seega avalduse tagasi võtnud. Kuna tsiviilasjas nr 2-18-8802 on menetlus algatatud avalduse alusel, saab asja lahendada ainult avaldaja soovi korral. Lähtudes asjaolust, et avaldaja asja sisulist lahendamist ei soovi, jätab kohus 07.06.2018 esitatud avalduse lapsega suhtlemiskorra määramiseks, läbi vaatamata.

TsMS § 477¹ lg 2 kohaselt, esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut. TsMS § 386 lg kohaselt, kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna kohus jätab avalduse läbi vaatamata, tühistab kohus 18.06.2018 määrusega määratud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise.

Tulenevalt TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 jätab kohus lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt, tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud muuhulgas juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi. Lähtudes eeltoodust jätab kohus rahuldamata taotluse tagastada pool tasutud riigilõivust.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula