1-17-2787/38 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

7. september 2018 Kohtuasja number 1-17-2787 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kohtuasi Süüdimõistetu V. (isikukood ) G XXX vangistuse täitmisele pööramine KarS § 76 lg 4 alusel Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 26. juuli 2018. a määrus Määruskaebuse esitaja V. G Teised määruskaebemenetluse pooled Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu 26. juuli 2018. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu 12. aprilli 2017. a otsusega tunnistati V.G süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5,7,8,9 järgi ning teda karistati vangistusega 11 kuud ja 25 päeva. V.G vabastati karistusest tingimisi 1-aastase katseajaga ja ta allutati käitumiskontrollile. V. -d kohustati järgima G KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 1 ja 4 sätestatud lisakohustusi.

2. 13. septembril 2017 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, milles taotles määrata V. -le seoses registreerimiskohustuse rikkumisega. Kohus rahuldas ettekande ja G määras oma 12. aprilli 2017. a määrusega V. -le täiendava kohustuse mitte tarvitada G alkohol ning mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

3. Kriminaalhooldaja esitas 14. novembril 2017. a erakorralise ettekande, kuna V. rikkus G registreerimiskohustust ja lisakohustust mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Viru Maakohtu 12. aprilli 2017. a määrusega pikendati V.G katseaega 3 kuu võrra.

4. 2. mail 2018. a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule taas erakorralise ettekande ja taotles täiendava kohustuse määramist V. -le . Viru Maakohtu 9. mai 2018. a määrusega jäeti G erakorraline ettekanne rahuldamata seoses taotlusest loobumisega.

2(3)

5. 8. mail 2018 esitas kriminaalhooldaja taas erakorralise ettekande, milles taotles pöörata

V. -le mõistetud ärakandmata karistus täitmisele. Süüdimõistetu on rikkunud G lisakohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Samuti ei täitnud V. kohustust ilmuda määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda G registreerimisele. V. ei ole täitnud ka kohtu määratud kohustust heastada kuriteoga G tekitatud kahju. Ühtlasi on selgunud, et V.G suhtes on algatatud kriminaalmenetlusi seoses viie varguse episoodiga.

6. Süüdimõistetu ei ilmunud maakohtu istungile 14. ja 22. mail ning 4. juunil 2018. Maakohus kuulutas V. tagaotsitavaks ja määras, et tabamisel tuleb V. suhtes kohaldada G G tõkendina vahistamist.

7. Viru Maakohtu 26. juuli 2018. a määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja V. -le Viru G Maakohtu 12. aprilli 2017. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus: 11 kuud ja 25 päeva vangistust, pöörati täitmisele. V. suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jäeti kuni G kohtumääruse jõustumiseni muutmata ja ta võeti kohtuistungil vahi alla. V.G karistuse kandmise alguseks loeti 23. juuli 2018.

8. Kohus tuvastas, et V. rikkus lisakohustust mitte omada või tarvitada narkootilisi või G psühhotroopseid aineid. Asja materjalidest nähtub, et V. -l tuvastati 30. märtsil 2018 kell G 22:10 indikaatorvahendiga Rapid STAT positiivne näit kanepile ja amfetamiinile. Omakäelises selgituses tunnistas V. narkootikumide tarvitamist. Nimetatud rikkumise alusel on G

V. suhtes alustatud ka väärteomenetlus NPALS § 15 G

1 lg 1 järgi.

9. Kohus tuvastas, et V. rikkus ka kohustust ilmuda registreerimisele kriminaalhooldaja G määratud ajavahemike järel. Asja materjalidest nähtub, et V. ei ole ilmunud G registreerimistele 3. ja 4. mail 2018. Süüdimõistetu põhjendas seda kehva enesetundega. Arstitõendit tal esitada ei olnud.

10. Kohus tuvastas, et V. ei ole täitnud kohtu määratud kohustust heastada kuriteoga G tekitatud kahju. Süüdimõistetu kinnitusel ei ole tal olnud võimalik kahju hüvitada, sest ta ei ole tööd leidnud.

11. Maakohus leidis, et erakorraline ettekanne kuulub rahuldamisele. V. ei ole talle G määratud kriminaalhooldusesse ja karistuse kandmisesse vabaduses suhtunud tõsiselt ja ei ole võimeline oma käitumist muutma. Kohtul puudus veendumus, et V. ei paneks ka G edaspidi toime samalaadseid rikkumisi. Süüdimõistetu on lühikese vabaduses viibitud aja jooksul toime pannud korduvalt rikkumisi. Lisaks on tema suhtes alustatud kriminaalmenetlusi seoses varavastaste kuritegude toimepanemisega. See näitab tema käitumismaneeri ning ei võimalda rakendada teisi alternatiive karistuse täitmisele pööramisele. Kohus on pikendanud V. G katseaega ja määranud ka lisakohustusi, ent ükski abinõudest ei ole eesmärki täitnud. V.G on oma käitumisega järjepidevalt näidanud, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda. Sestap tuleb tema karistus pöörata täitmisele. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 12. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. . Ta kus palub asendada G karistuse elektroonilise valvega. Ta lubab koju minnes kohe töö leida ja hakata maksma hagisid. Samuti lubab V. alkoholija narkootikumide keeldu enam mitte rikkuda ning viibida G vajalikul ajal kodus.

3(3) 13.

Tartu Ringkonnakohtus võeti kaebus menetlusse 27. augustil 2018. a ning anti pooltele õigus esitada oma seisukohad määruskaebuse osas kuni 3. septembrini 2018. Seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Maakohus pööras V. -le määratud karistuse G täitmisele. Ringkonnakohus leiab maakohtuga nõustuvalt, et karistuse täitmisele pööramine oli põhjendatud. 15. V. ei ole vaidlustanud fakti, et ta rikkus kriminaalhooldusega pandud kohustusi G korduvalt. Maakohtu määruse põhjendusi üle kordama ringkonnakohus ei hakka, ent leiab asjaolusid hinnates, et V. on rikkumised toime pannud tahtlikult ning õigustavaid G asjaolusid neile ei esine. Praegusel ajal menetletakse juba kolmandat erakorralist ettekannet ning põhjusi, miks taas kohaldada nn alternatiivseid meetmeid V. mõjutamiseks, ei ole. G Määruskaebuses taotletakse lisakohustusena elektroonilisele valvele allumise kohustuse panemist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, mis annaks alust uskuda, et

V. järjekordse võimaluse saamisel oma suhtumist muudaks ja suudaks edaspidi G kriminaalhoolduse nõudeid täita. Korduvad võimalused on ta jätnud kasutamata ning ka kriminaalhooldaja erakorralisest ettekandest nähtuvalt võib teha järelduse, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik V. -d mõjutada: isiku käitumisest nähtub, et ta on mõjutatav G kaaslaste poolt, kellega on toime pannud ka uusi kuritegusid. Narkootikumide tarvitamist on ta põhjendanud sellega, et neid pakuti talle. Ka V.G Töötukassa juhtumikorraldaja hinnangul on V. väga passiivne oma probleemide lahendamisel ega ole näidanud soovi reaalselt G tööle asuda. Kriminaalhooldusametnik on samuti märganud V. passiivsust probleemide G mõistmisel ja lahendamisel ning teiste süüdistamist ja enda õigustamist (KoTo lk 68). Kohtukolleegium ei näe eeltoodut arvestades V. karistuse kandmisel vabaduses G perspektiivi. Ka isiku lubadus, et ta vabanemise korral kohe töö leiab ja hagisid maksma hakkab, on sisutühi, sest nagu nähtub kriminaalhooldaja ettekandest, on V. olnud oma G probleemide lahendamisel senini passiivne.

16. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu 26. juuli 2018. a määruse muutmata ja V. määruskaebuse rahuldamata. G

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Mati Kartau