4-18-4088/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-18-4088

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

08. august 2018, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-18-4088 (233018002992) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk

Aleksander Min in Väärteoasi

Liiklus

227 lg 4

seaduse (LS) § järgi Menetlusalune isik D.M

ik ; elukoht xxx i kodanik ; ; XXX Venemaa Föderatsioon töökoht xxx Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Kohtuistungil osalenud isikud menetlusalune isik - D.M

Kohtuvälise menetleja esindaja - Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri vanemväärteomenetleja Dmitri Narolin

Tunnistaja C L – Kohtuistungi toimumise aeg 08.08.2018

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 pst 1 ja §-dest 108-109, 111 kohtunik : otsustas

Tunnistada D.M 07.08.2018 süüdi lubatud suurima sõidukiiruse ületamises mitte vähem kui km/h, s.o liiklusseaduse § 227 lg ettenähtud väärteo toimepanemises ning

- 4 s

mõista karistuseks kümme) päeva aresti.

10 (

KarS § 68 lg 2 alusel ja hulka väärteomenetluses kinnipidamise aeg alates arvata karistusa

07.08.2018 kell 12:37 kuni 08.08.2018 kell 14:30 s.o 1 ( üks) päev. Ärakandmisele kuulub veel (

üheksa) päeva aresti.

KarS § 69 lg 1 sätteid kohaldades asendada mõistetud aresti kandmata osa, s.o ühek

9 ( sa

päeva aresti üldkasuliku tööga üheksa) tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund

9 ( üldkasulikku tööd).

KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 4 (neli) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Vabastada D.M kinnipidamiselt kohtusaalis.

VTMS § 2071

lg 1 alusel üldkasulikku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale.

KarS § 69 lg 6 kohaselt kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 3 alusel võtta .M ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki D -

juhtimise õigus tähtajaga ) kuuks kohtuotsuse jõustumisest.

6 (kuueks

Kohtuotsus edastada D.M-ile , Politseija Piirivalveameti Ida prefektuurile ja Maanteeametile.

Motiveeritud otsus edastada lisaks ka D.M-i kaitsjale

Juri Tolmatšovile (alates 13.08.2018).

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutam 09.08 isele järgnevast päevast, s.o .2018. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates 07.09.2018.

Apellatsioon

i võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav, so alates 07.09.2018.

Tulenevalt KrMS § 171 lg st 3 ja VTMS § ui päevades arvutatava tähtaja lõpp - -st 2 on juhul, k

langeb puhkepäevale, tähtaja viimane päev sellele järgnev esimene tööpäev. Seega on viimane päev apellatsiooni esitamiseks

24.09.2018. Kui apellatsiooni ei esitata, jõustub v otsus 25.09.2018.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I. Mene

tluse käik

1. AB09526 (tl 3) juhtis D.M Väärteoprotokollis oleva väärteo kirjelduse kohaselt ,

07.08.2018 kell 12:37 Ida-Virumaal Narva- -Narva- -Hiiemetsa tee 11.3. Jõesuu vallas Narva Jõesuu

kilomeetril ercedes-Benz E320CDI reg nr xxx mootorsõidukit M liiklusmärgi nr 351 (70 km/h)

mõjupiirkonnas kiirusega 152 +/ 5 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 77 -

km/h võrra, rikkudes liiklusseaduse (LS) § 50 lg 5 p s 3 sätestatud kohustust. - Seega pani menetlusalune isik toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 4 järgi.

2. Vastavalt isiku kinnipidamis protokollile (lk 6), peeti D.M kinni 07.08.2018 kell e 12:37 VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel.

3. Ida Politseiprefektuur edastas väärteoasja järgmisel päeval e määramiseks. kohtusse karistus

4. Kohus kuulas 08.08.2018 toimunud kohtuistungi ja tunnistaja C l üle menetlusaluse isiku (tl 19)

L (tl 18 (tl 4) ) ning avaldas järgmised dokumentaalsed tõendid: kiirusmõõturi kasutamise protokoll ,

taatlustunnistus (tl 5), isiku kinnipidamise protokoll (tl 6), sõiduki teisaldamise akt (tl 7) ning varasemaid karistusi kinnitavad väljavõtted (tl 10-15). D.M ei soovinud kohtuistungil kaitsjat.

5. seisukohad Kohtus ei olnud vaidlust tõendite, teo toimepanemise ega süüküsimuse üle, kuid kohase karistuse osas olid väga erinevad.

II.

Kohtu põhjendused

6. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

7. Kohus, uurinud deid ja hinnanud neid siseveendumuse kohaselt vahetult asjas kogutud tõen kogumis, on seisukohal, et D.M pani toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg

4 järgi ning teda tuleb selle eest karistada. Väärteokoosseis: objektiivne koosseis

13. Väärteoprotokollis heidetakse D.M ile LS § 227 lg 4 alusel ette seda, et ta juhtis -

07.08.2018 kell 12:37 Ida-Virumaal Narva- -Narva- -Hiiemetsa tee 11.3. Jõesuu vallas Narva Jõesuu

kilomeetril mootorsõidukit Mercedes

5 km/h, millega ületas liiklusmär -Benz kiirusega 152 +/- gi nr

351 mõjupiirkonnas lubatud sõidukiirust 70 km/h mitte vähem kui 77 km/h võrra, rikkudes LS § 50 lg 5 p-

s 3 sätestatut.

14. LS

§ 227 lg näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis.

15.

50 lg 5

LS § näeb ette, et juht ei tohi sõita kiiremini kiiruspiirangu tunnusmärgil olevast p kiirusest.

16. Asjas ei ole olnud vaidlust, et D.M pani väärteosüüdistuses nimetatud teo toime. Ta tunnistas end ise selge . S t kinn

lt süüdi üüdistus itavad ka muud kogutud tõendid – kiirusmõõturi kasutamise protokoll, isiku kinnipidamise akt, sõiduki teisaldamise akt ning tunnistaja ütlused.

17. selle 07.08.2018 patrullpolitseinik V. L Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt koostas selle kohta, et ta teostas riikliku järelevalve korras D.M i juhitud ülalnimetatud mootorsõiduki -

liikumiskiiruse mõõtmist samal kuupäeval kell 12:37 Ida Jõesuu vallas Narva -Virumaal Narva- -

Narva- -Hiiemetsa tee 11.3. kilomeetril, suunaga Narva, kus on Jõesuu lubatud suurim sõidukiirus 70 km/h. Ta kasutas liiklusjärelevalve kiirusmõõturit Stalker II MDR nr AS008358, mida oli testitud

07.08.2018 kell 06:50 ja mis oli töökorras. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt oli tegemist asulavälise teega, kus nähtavus oli hea, oli valge aeg, ilm oli sademeteta, tee oli kahesuunaline, kuiv ja kattega. Mõõtmine toimus paigal seistes, st . atsionaarselt, mõõtja seisis Protokolli on märgitud mõõdetava kiirusega mootorsõiduki kohta, et see liikus pärisuunalisel sõidurajal, eemaldudes patrullautost, tegi parasjagu möödasõitu, kiirendas intensiivselt ja samas oli teel mitu sõidukit.

Segavaid faktoreid ei olnud

- 5 km/h. . Kiirusmõõturi lugem oli 152 km/h, laiendmääramatus +/

Lõplik mõõtetulemus 147 km/h. Protokollist nähtub, et juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit ja D.M (vene keeles) on selle kohta omakäeliselt märkinud „olen mõõturinäiduga

tutvunud, kui nõus.“ Lahter isiku avalduste kohta on tühi. Protokoll on allkirjastatud D.M imenetlusaluse isiku poolt, tunnistaja lahtris C. L

V. L poolt. Tl 5 nimelt ja mõõtja/protokollijana

asub kiirusmõõturi Stalker II MDR nr AS008358 taatlustunnistus nr TTRS-17/00300, millest nähtub, et seda on taadeldud vastavalt majandus määruse nr 57 lisa

- ja taristusministri 20.09.2016

p-le 8.1 22.12.2017 ja selle kohta on näidiku korpusele paigaldatud taatluskleebis. Taatlejana on andnud allkirja K. K .

18. Tunnistaja C. L L valvet andis ütlusi, et teostas 7.08.2018 patrullpaarilise V liiklusjärele

Narva-Narva-Jõesuu teelõigul paigal seistes, kui nad kuulsid, kuidas Narva- Jõesuu poolt tuleb tugeva mootorimürinaga mootorsõiduk. Narva Jõesuust sõitis kolonn autosid (vähemalt kolm) ja - tumesinine Mercedes-Benz tegi kolonnist suurel kiirusel möödasõitu. Oli kohe arusaadav, et sõiduk ületab suurel määral kiirust. Eksida pole olnud võimalik kuna see sõiduk oli väga eristatav. , Paarimees fikseeris selle sõiduki kiirust ja tablool oli kiirus 152 km/h. Nad sõitsid kohe sõidukile järgi ja peatasid ta bussipeatuse kõrval. Auto peatus peaaegu koheselt, kui nad andsid peatumismärguande. Isik oli autos üksi ja ta oli rikkumisega nõus. Kõik see toimus kl 12.30 paiku, võib olla natuke üle. Tegelik sõidukiirus sellel teelõigul oli 70 km/h; see oli vastavalt märgistatud ja igati arusaadav. Kiirusemõõtmist segavad faktorid puudusid. Eksida selles, millise sõiduki kiirust nad mõõtsid, ei olnud võimalik – see oli sama sõiduk, mis hiljem peatati: teisi selliseid ei olnud. See oli tumesinine Mercedes. Menetlusalune isi kohtus k kinnitas oma ülekuulamisel , et kõik oli täpselt

nii,

nagu tunnistaja rääkis.

19. Lisaks eelnevale kinnitavad toimunu aega ja asjassepuutuva sõiduki samasust ka D.M i - kinnipidamise protokoll ja sõiduki teisaldamise akt.

20. Kuna menetlusalune isik ei seadnud tõendite usaldusväärust kahtluse alla ning ka kohtul ei tekkinud selles osas küsimusi, ei ole vaja seda aspekti täiendavalt analüüsida.

21. Eelnevaga on vastuvaidlematult ja üheselt mõistatavalt leidnud tõendamist see, et D.M i-

- tegevus vastab LS § 227 lg 4 objektiivsele sisule: ta juhtis 07.08.2018 kell 12:37 Ida

Virumaal Narva- -Narva- - Jõesuu vallas Narva Jõesuu Hiiemetsa tee 11.3. kilomeetril mootorsõidukit

Mercedes-Benz kiirusega 152 +/- piirkonnas lubatud

5 km/h, ületades liiklusmärgi nr 351 mõju sõidukiirust 70 km/h mitte vähem kui 77 km/h võrra, rikkudes LS § 50 lg 5 p s 3 sätestatut. -

Süüteokoosseis: subjektiivne koosseis

22.

, et D.M pani Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga (tl 2, kohtuvaidlused) LS § 227 lg objektiivsele koosseisule vastava teo toime tahtlikult. Nagu ta ka ise kinnitas, elab ta Narva-Jõesuu linnas, on sama teed ka eelnevalt sõitnud ning on teadlik seal kehtivatest kiiruspiirangutest.

Põhjenduseks ütles ta, ületada, läks möödasõidule, vajutas ei tahtnud tahtlikult nii kiiresti kiirust gaasipeda sp alile, pärast vaatas idomeetrit ja hakkas pidurdama. Kiirustamise põhjuseks oli, et tüdruksõber helistas talle, et sattus haiglasse tüdruksõber on talle väga kallis. , ning Ta kinnitas samas kohtus, et teab küll, et sõiduki kiirust reguleerib juht.

23. kaudse tahtluse Kohus on seisukohal, et D.M i tegevus vastab subjektiivsest küljest -

tunnustele. Isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja

möönab seda (KarS § 16 lg 4).

24. V ei vaadanud ta õimalik, et D.M ei vaadanud spidomeetrile pidevalt ning tõenäoliselt seda ka samal hetkel, kui politseiametnikud tema k iduki iirust mõõtsid. Sellegipoolest oli juhitava sõ kiirust reguleerima kohustatud just tema kui autojuht ja mitte keegi teine. Käesoleval juhul ei ole kahtlust selles, et D.M oli sõiduki roolis, seda enam, et ta oli mootorsõidukis üksi. Kohtuni ei jõudnud ka andmeid, mis viitaks sellele, et D.M oli mingisugune teadvuseseisund, mis oleks takistanud tal jälgimast ja aru saamast, kui kiiresti ta sõidab. Nagu nähtub tunnistaja ütlustest, oli D.M i reageerimisvõime täiesti adekvaatne – politseimärguande peale kohe - ta peatus . Ka ei

olnud D.M mingeid joobetunnusei pidada D.M-i d. Ehk et on kõik alused selleks, et võimeliseks jälgima vaidlusalusel ajal tema juhitava sõiduki kiirust.

25. Võimalik, et D.M ei teadvustanud täpselt, et tema kiirust oli just nii suur (so vähemalt 77 km/h lubatust rohkem), aga selline teadmatus saanuks tuleneda vaid tema enda otsusest sel hetkel spidomeetrit mitte jälgida. Nagu ta ülekuulamisel omaks võttis, vajutas ta spidomeetrit jälgimata möödasõiduks gaasipedaalile, misläbi sai tema enda teadliku tegevuse läbi võimalikuks see, et juhitava sõiduki kiirus tõusis vähemalt kaks korda nii suureks, kui see oli antud lõigul lubatud. See, et D.M ei jälginud sel hetkel spidomeetrit, tähendab, et ta möönis sellise äärmusliku kiiruseületamise reaalsuseks saamist. Õigusvastasus, süü

26. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu.

27. D.M on süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14 aastane (täpsemalt – sündinuna 19 üüd -

96. a mais, oli ta teo ajal 22-aastane). S välistavaid asjaolusid ei esine.

28. Ei esine ka õigusvastasust välistavaid asjaolusid, sealhulgas hädaseisundit (KarS § 29) ega kohustuste kollisiooni (KarS § 30). Asjaolu, et menetlusalune isik väga muretses oma haiglasse sattunud sõbranna pärast (seda asjaolu kohtumenetluses ümber ei lükatud), ei anna mingil juhul alust õigusvastasuse välistamiseks. Kui D.M ile oli teada, et ta sõbranna on spetsialistide hoole - all, siis järelikult ei olnud ka mingit ohtu, mida ta oleks saanud sellise kiirustamisega kõrvaldada.

Samuti ei olnud D.M ühtki õiguslikku kohstust, mis oleks teda nõnda takka kiirustanud. Kõik see oli ka D.M ile teada, sest tegelikult ei väitnud ta oma süüd omaks võttes kordagi, et - miski oleks kiiruseületamist otseselt õigustanud.

29. on kohus veendunud, et D.M on pannud toime koosseisulise, Eeltoodud põhjustel

õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg järgi.

Karistus: raamistik

30. Esmalt määratleb kohus karistusraamid. LS § 227 lg sätestab sanktsioonina mootorsõidukijuhi poolt lubatud suuri kilomeetrit tunnis rahatrahvi kuni 300 ma sõidukiiruse ületamise eest üle 60 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja , arestiga kuuni. Sama

paragrahvi lg 5 p 3 näeb ette, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kaheteistkümne kuuest kuust kuni kuuni.

31. - . LS § 227 lg s 2 ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra KarS § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 kohaselt on üks trahviühik neli eurot.

KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. KarS § 48

1 lg

1 ls 2 kohaselt ei või juhtimisõiguse äravõtmist kohaldada üheaegselt põhija lisakaristusena.

32. a D.M-i Kohtuväline menetleja palus karistad arestiga kümme päeva, mille võib määrata ositi, ning lisakaris kuueks kuuks. D.M soovis, et teda tusega juhtimisõiguse äravõtmise näol karistataks rahatrahviga, kuitahes suurega, aga juhul, kui mõistetakse arest, siis asendataks see üldkasuliku tööga. Ta palus tungivalt kohus mitte võtta ära temalt juhtimisõigus, kuna tal läheb seda töö tegemiseks ilmtingimata vaja; kui see on hädavajalik, siis ainult paariks kuuks.

Karistus: p

õhikaristus

33. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Süüd hinnates mõõdab kohus teo etteheidetavust ja tagajärje ebaõigust, arvestades samas süüdlase käitumist enne ja pärast tegu, kuriteo motiivi, eesmärki ja teos avalduvat negatiivset suhtumist normi. Süü suurust saavad mõjutada süüteoga seotud asjaolud.

34. u

Käesoleval juhul ei saa ümber sellest, et teg on lubatud sõidukiiruse ületamise kõige raskema kvalifikatsiooniga. See aitab valida lubatud karistuspiirides karistust, mis on tõdemus

proportsionaalne võrreldes kergemate koosseisudega. Nimelt ei sätesta LS § 227 lg 4 ühegi põhikaristuse alammäära. Samas lubatud sõidukiiruse ületamine karistatav juba väga väikesest on

rikkumisest alates. LS § 227 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis rahatrah ; lg 2 viga kuni 30 trahviühikut

kohaselt

40 kilomeetrit tunnis sõidukiiruse ületamise eest 21– rahatrahviga kuni 100 trahviühikut

või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni suurima sõidukiiruse ning lg 3 kohaselt

ületamise eest 41– rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki

60 kilomeetr tunnis it

juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Karistuse mõistmisel kõige raskema kvalifikatsiooni järgi peab silmas pidama, et mõistetav karistus ei saa olla ebaõiglaselt leebe võrreldes karistustega, mis on ette nähtud väiksemate rikkumiste eest. Lisaks tuleks käesoleval juhul arvestada sedagi, et kui

LS § 227 lg 4 sätestab sanktsiooni mootorsõidukijuhi poolt suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetrit tunnis, siis D.M ületas ka seda sõidukiirust märkimisväärselt: tema sõitis vähemalt 77 km/h lubatust rohkem. Kuna antud alal oli lubatud kiiruseks 70 km/h, siis sõitis ta üle kahe korra kiiremini, kui oli lubatud. See on selgelt jultunud rikkumine ja

seab kaasliiklejad abstraktselt väga suurde ohtu.

35. Oluline on ka see Narva-Narva- -Hiiemetsa teel (sh selle , kus ja millal sõitmine toimus. Jõesuu

11.3. kilomeetr ) kulgevad inimesed Narvail Jõesuusse: suvituspiirkonda. See, et kiiruseületamine toimus 07

sel ajal .08.2018 kell 12:37, näitab, et see toimus suvel, lõuna . KrMS § 60 lg 3 (ja VTMS

§ 2) kohaselt võib kohus tunnistada üldtuntuks asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet kriminaalmenetlusvälistest allikatest. Selliseks üldtundtud asjaoluks, mille kohta saab kiiret ja adekvaatset teavet kõigist ilmaportaalidest, on see, et Eestis on olnud sel suvel harukordselt ilus ja soe suvi, mis muudab tavapärasest aktiivsemaks ka rahva liikumise suvituspiirkondadesse ja supluskohtadesse. Kõnealusel päeval ja kellaajal oli ilm päikesepaisteline ja temperatuur 20 kraadi ligi ka Narva kandis (https://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/). Mainitud kellaaeg on just se suplemise ja puhkamise lline kellaaeg, kus inimesed lähevad eesmärgil liikvele.

Kõik need suvituspiirkonna iseärasused olid D.M ile teada, kuna ta elab Narva Jõesuus. Seda, - -

et liiklus oli aktiivne, kinnitab ka see, et tunnistaja sõnul sõitis D.M kiirust ületades mööda vähemalt kolmest sõidukist koosnevast kolonnist.

36. D.M võis ju , et suudab hoolimata kõrgest kiirusest õidukit kontrollida, kuid uskuda s

kõigil liiklejatel on õigus eeldada, et teised käituvad reeglite kohaselt. Liiklejad kujundavad oma käitumise, tuginedes eeldusele, et teised jä kõnealuses piirkonnas rgivad reegleid. Antud juhul oli

reegliks, et maksimaalse kiirusega 70 km/h. Rikkudes seda reeglit mootorsõidukid sõidavad

drastiliselt asliiklejate nende elude, tervise ja vara näitas D.M üles äärmist üleolekut ka – – suhtes. See, et ühtegi õnnetust ei juhtunud, tuleneb pigem soodsast asjaolude kokkulangevusest.

37. arvestab kohus Hinnates süüdlase käitumist, kahetsust, mis vähemalt selle väljendamise hetkel istungil tundus on see karistust kergendav asjaolu), ning seda, et puhtsüdamlik (KarS § 57 lg 3 järgi

rikkumist toime pannes oli süüdlane mures oma tüdruksõbra pärast. Kui kiiruseületamine olnuks väiksem, võiks lugeda seda mõne teise mureliku noormehe puhul inimlikult mõistetavaks ühekordseks õnnetuseks. tegemist ühekordse erand Antud juhul ei olnud aga juhuga, kus

emotsioonide kütkes inimene end hetkeks unustab. Paraku oli kiiruse ületamine nii suur ja D.M ivarasem käitumine normidest võrd üleolev, et käesolev ju nii

htum viitab harjumuskihutaja

käitumismustrile. D.M i varasemad karistused näitavad, et tema ületab kiirust ja eirab - liiklusreegleid nii järjepidevalt, et üksikjuhtumi konkreetne ajend ei ole enam määrav.

38. Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 9). D.M-ile liiklusseaduse nõuete rikkumise eest määratud karistused on kahtluseta seotud praeguse menetluse ese

. meks oleva süüteoga ja neid tuleb karistuse mõistmisel arvesse võtta

39. D.M on (lisaks muudele kehtivatele karistustele) neli kehtivat väärteokaristust lubatud sõidukiiruse ületamise eest. 14.04.2017 pani ta toime LS § 227 lg väärteo, mil -s 3 nimetatud le eest

määrati karistus 11.05.2017; 17.08.2017 karistati sama teo eest, toimepanduna 20.07.2017,

24.08.2017 pani ta toime LS § 227 lg s 1 sätestatud teo, mille eest sai karistuse 24.08.2017. -

29.05.2018 karistati D.M i LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga samal päeval toime pandud teo - eest. Kvalifikatsioonidest nähtuvalt on teda seni karistatud kiiruseületamise eest väiksemal määral kui 60 km/h, ning viimati paar kuud tagasi. Kuna teod jagunevad ühtlaselt aastate lõikes, saab seda pidada tema

tavapäraseks käitumiseks, mis väljendab üleolekut kehtestatud kiiruspiirangute suhtes.

40. Lisaks eelnevale on teda ka

ristatud liiklusseaduse nõuete rikkumise eest veel kahel korral –

01.03.2018 (LS § 242 lg 1) ja 12.12.2017 (LS § 236 lg 1, 223 lg 1 ja 237 lg 1 ootorsõidukijuhi

- m

poolt varalise kahju või ettevaatamatusest iiklusõnnetusest tervisekahjustuse tekitamine; l

mitteteatamine; liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemine või kannatada saanud abitus seisundis inimese abita jätmine). , kes rikub süstemaatiliselt liiklusseaduse nõudeid. Tegu on inimesega Kohtuvälise menetleja esindaja nimetas D.M i kohtuvaidluse - s liiklushuligaaniks. Kohus peab tõdema, et kui möönda sellise liiiklejaliigi olemasolu, siis D.M võib olla selle tüüpiline esindaja. Üleolekule kehtiva õiguse ja seda kehtestavate ametnike suhtes viitab ka asjaolu, et ta on

28.07.2017 karistatud Ka

rS § 320 lg 1 järgi ehk teadvalt vale ütluse andmise eest.

41. Siiski võtab kohus arvesse seda, et vaatamata keskmisest suuremale teosüüle muidu (mille

juures kohus arvestab ka teo toimepanemist tahtlikult) jäi väärteoga põhjustatud liiklusoht abstraktseks ku olukorda, takistatud liiklust ega seatud reaalsesse ohtu (ei põhjustatud liiklusohtlik mõne inimese elu, tervist, vara või keskkonda; vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-

1-1-59-15, p 13). pole alust eitada st kui karistust kergendavat asjaolu Ka puhtsüdamlikku kahetsu ning võimalust, et tema käitumine oli vähemast teatud määranu murest ajendatud.

42. Kokkuvõttes hindab kohus D.M i süüd keskmisest suuremaks ning - arvestab seda

karistusmäära ja liigi puhul. Kohtuistungil palus D.M määrata ära - trahv ja lubas selle kohe

maksta. Karistusregistri õiendist nähtuvalt on D.M oma senised trahvid ruttu ära maksnud, kuigi need on kokku moodustanud päris suure summa. registri väljavõttest nähtuvalt on D.M Karistus

7 kehtivat väärteotrahvi otsust 9 erineva väärteo eest summades 40 – 460 eurot.

43. Kohus hindab karistusliigi/määra raskuse hindamisel ka subjektiivset aspekti ja järeldab eelnevast, et rahatrahv on D.M-ile meeldiv ja kerge karistusliik, mis ei põhjusta tema jaoks märkimisväärset kadu heaolus ega mõjuta edasistest rikkumistest hoiduma. Juba sel põhjusel välistab kohus karistuste seast rahatrahvi. Arvestades süü suurust on k õige ohtu hinnangul karistada D.M-i põhikaristusena arestiga kui raskeima karistusliigiga.

44. Kohtuistungil 9), et arest on tema plaanidega vastuolus, kuna segab tal ütles D.M (tl 1 õppeprogrammi läbimist. Kohus arvestab selle argumendiga kahesuunaliselt. Esiteks leiab kohus, et karistus peab tekitama nö piisavat kadu karistatava heaolus, et see mõjuks adekvaatse retributsiooni ja hoiatusena, reageerimaks õiglaselt toimepandud rikkumisele ja motiveerimaks isikut edaspidi süütegudest hoiduma. Karistus peab mingilgi määral viima süüaluse tema mugavustsoonist välja. Teiseks ei tohi karistus olla aga julm, piinav ega ka kiuslik.

45. - Neil asjaoludel leiab kohus, et kohtuvälise menetleja ettepanek karistada D.M i 10 päevase -

arestiga (kolmandik võimaliku aresti maksimummäärast) on põhjendatud. D.M ei ole varem aresti kandnud ja tal oli võimalus olla enne kohtu üks päev istungit kinnipidamises. See tekitas temas loodetavasti arusaamise, et arest ei ole meeldiv kogemus. KarS § 68 lg 2 alusel tuleb väärteomenetluses kinnipidam Kahekümne neljale tunnile ise aeg arvata karistusaja hulka.

kinnipidamisele vastab üks päev aresti. väärteomenetluses kinni D.M-i peeti alates 07.08.2018

kell 12:37 kuni otsuse kuulutamiseni 08.08.2018 kell 14:30, mis vastab ühele päevale arestile. Ärakandmisele kuulub veel 9 (üheksa) päeva aresti.

46. Kohus leiab,

et on õigustatud asendada ülejäänud arest – 9 päeva – D.M i sõnul -

üldkasuliku tööga. uivõrd D.M i varasemad väärteod ja seekordse kiiruseületuse drastiline - K

määr (sisuliselt mõõdutundetu kihutamine) viitavad sellele, et tema ühiskondlikus käitumises annab tooni arrogants, siis on üldkasulik töö karistusliigina . Tasuta, kuid ühiskonnale kasu toov kohane lihtsakujuline töö suunab inimest positiivses mõttes alandlikkusele. See annab võimaluse süüdlasel kogukonda teenida, selmet kaaskodanikest hoolimatult „üle sõita“. Seega on üldkasulik töö põhikaristusena kõige õiglasem ja kohasem karistus ning mõjub sellisena ka üldpreventiivselt sobivalt .K tuleb tetud aresti kandmata osa asendada arS § 69 lg 1 sätteid kohaldades mõis

üldkasuliku tööga 9 tunni ulatuses ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd. -

47. Kohus peab mõistlikuks ja piisavaks määrata KarS § 69 lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 4 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest (nimetatud sättest tulenevalt võib tähtaeg olla kuni

12 kuud). hulka kui ka Sellist tähtaega määrates on kohus võtnud arvesse nii tehtava töö väikest seda, et D.M saaks tegeleda paralleelselt ka oma õpingute ettevõtlusega,

ja millest ta kohtule

rääkis. Kui D.M üldkasulikku tööd ei tee, siis tuleb tal vastavalt KarS § 69 lg

-le 6 kanda

karistus karistuse edasise kulgemise ära arestina. Selliselt karistust mõistes annab kohus põhi suuresti D.M i enda vastutusse ning väldib tema elukorralduse ülemäärast segipaiskamist. -

48. Kohus D.M-ilt lisakaristusena Teiseks tuleb lahendada küsimus lisakaristusest. võtab ära mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga kuueks kuuks kohtuotsuse jõustumisest.

49. LS § 227 lg 5 p 3 näeb ette, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 võib lisaks põhikaristusele kohaldada lisakaristusena sõiduki kilomeetri tunnis juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni.

50. Li

56 alusel ja see peab vastama karistuse sakaristust nagu põhikaristustki tuleb mõista KarS § eesmärkidele. aristamise aluseks on isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning K raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Lisakaristuse mõistmisel peab aga arvestama selle kahetist iseloomu: lisakaristus ei täida üksnes süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (RKKKo ). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil 3-1-1-18-17 põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumusvõi juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivseid kaalutlusi, ei tohi need siiski anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega (vt Riigikohtu otsused asjades nr , p 9 ja nr , p 12). 3-1-1-122-13 3-1-1-59-15

51. leiti, et olukorras, Riigikohtu arutada olnud väärteoasjas 3-1-1- -17 kus LS § 224 lg 2 sätestab

toimepandud väärteo eest sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise ka põhikaristusena, kuid isikule määrati keskmisest suurem rahatrahv ja puuduvad kaalukad eripreventiivsed argumendid lisakaristuse kohaldamiseks, ületasid põhi sakaristus tema süü suurust. Kõnealuses asjas

- ja li

põhjendas Riigikohus oma seisukohta eeskätt sellega, et väärteomenetleja oli lisakaristust põhjenda ud peamiselt üldpreventiivsete kaalutlustega ning otsuses märgiti ekslikult, et n

menetlusalusel isikul on varasemast ajast kehtiv karistus liiklusväärteo eest. Mainitud juhul ei saanud menetluse esemeks olevat tegu käsitada harjumussüüteona, isik kahetses toimepandud tegu puhtsüdamlikult, muid rikkumisi ette ei heidetud ning neil asjaoludel ei olnud võimalik kõneleda süüdlase hoolimatust suhtumisest toimepandud teosse. Ei esinenud ka ühtegi muud asjaolu, mille põhjal saaks pidada piisavalt tõenäoliseks, et isik asub taas sama väärtegu toime panema.

52. Ka seda asja menetlev kohus on veendunud, et karistus ei tohi olla liialt karm. D.M-i juhtum erineb aga ülalviidatud varasemast kaasusest olulisel määral ja Riigikohtu viidatud otsuses

(ega ka nt sarnastes ja väärteoasjades viidatud puudujääke siin ei esine. 3-1-1-122-13 3-1-1-59-15)

Lisaks sellele, et on tuvastatud toimepanija keskmisest suurem süü, mis on lisakaristuse kohaldamise üks eeldus, aks õigustada on olemas ka eripreventiivsed kaalutlused, millega sa juhtimisõiguse äravõtmist konkreetselt isikult.

53. (vt ka D.M i tegu on harjumussüütegu. Ta on korduvalt liiklusväärtegude eest karistatud -

otsuse p 39-40). Tl 10-14 Neljal korral on teda karistatud samalaadse teo ehk kiiruseületamise eest.

kajastatud karistusandmed , et teda on karistatud ja menetlusaluse isiku ütlused kohtus näitavad kiiruseületamise eest korduvalt rahatrahviga ja temalt on võetud ära ka lisakaristusena juhtimisõigus üheks kuuks (see otsus jõustus 09.11.2017). Mitte ainult ei ole senised karistused jäänud piisava mõjuta, vaid tuleb möönda, et D.M i üleolek ja hoolimatus liiklusreeglite suhtes on -

süvenenud kiiruseületuse määr ületab kõik varasemad. ei ole tegu üksnes : seekordse Tema puhul

abstraktse võimalusega, et isik asub taas kiirust ületama. Väärteoasjas 3-1-1-122-13 leidis Riigikohus sarnase lisakaristuse mõistmise põhjendatust hinnates, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on ohu olemasolu tuletatav juba korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaksid esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Käesoleval juhul osutavad uute väärtegude ohule nii varasemad korduvrikkumi

ed kui ka piirmäära oluline ületamine.

54. Selleks, et avaldada D.M-ile tegelikku eripreventi eab ivset mõju, p riigi lähenemine tema

juhtumile

. Selliseks muutuseks ei piisa kohtu (karistusmeetmed) järelikult jõuliselt muutuma hinnangul vaid uue karistusliigi (aresti asendusena üldkasuliku töö) valikust, vaid D.M tuleb ära võtta lisakaristusena juhtimisõigus. Selliselt on karistus ka D.M-ile selgelt tajutav ja valmistab loodetavasti piisavalt ebamugavust, et tulevikus kiiruseületamisest hoiduda.

55. Lisakaristuse miinimummäär LS § 227 lg 5 p 3 järgi on kuus kuud, maksimummäär kaksteist kuud. selles, et 6- Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga kuulise juhtimisõiguse äravõtmise

positiivne lisategur eripreventiivsest aspektist on see, et see toob kaasa kohustuse läbida uuesti teooriaeksam. - LS § 129 lg 1 näeb ette, et kui isikult on mootorsõiduki juhtimisõigus põhi või lisakaristusena ära võetud vähemalt kuueks kuuks, kuid vähemaks kui 12 kuuks, saab mootorsõiduki juhtimisõiguse taastada juhul, kui isik sooritab edukalt liiklusteooriaeksami. Liiklusteooriaeksami võib isik sooritada ka ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud, kuid juhtimisõigus taastub sellisel juhul pärast karistuse tähtaja möödumist. D.M i karistusõiend - kajastab eriliigilisi liiklusrikkumisi (kokku 9 alates 05.03.2017), mistõttu on seda enam hädavajalik, et

oma teadmisi ta värskendaks liikluseeskirjade alal . Teooriaeksami läbimine on parim viis seda teha ja juhtimisõiguse taastamine on selleks kohane motivaator.

56. Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem, et ta tulevikus samaliigilis süüte , on see ka üks alus, mille põhjal saab t gu kordab

hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust. (Vt Riigikohtu otsus nr ). 3-1-1-122-13

Väärteoasjas nr nõustunud 3-1-1-6-17 on Riigikohus , et isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb liiklusest kõrvaldada. ärgitakse, et liiklussüüteo toime pannud isikute hulgas näib olevat levinud M arusaam, nagu kujutaks juhtimisõiguse äravõtmine endast võimalikest enim piiranguid kaasa toovat karistusliiki, mida gi tegelikult see nii ei ole, sest tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel, kui

KarS vaid § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust võtta mootorsõidukit

liikumispuude tõttu kasutavalt isikult. Ka D.M-i se kohta põhjendused juhtimisõiguse vajalikku

ei välista juhtimisõiguse äravõtmist, kuna ta pole KarS § s 2 märgitud isik.

50 lg- D.M on

pärast rahatrahvide korduvat määramist ja lühiajalist juhtimisõigusest ilmajätmist jätkanud liiklusväärtegude toimepanemist juhtimisõiguse . Seega on ta ise asetanud ennast olukorda, kus äravõtmine on möödapääsmatu ei aitaks uute süütegude toimepanemist ära hoida , kuna muu

.

57. Lisaks eripreventiivsete eesmärkide täitmisele on lisakaristuse kohaldamine õige ka üldpreventiivsest aspektist. Ü signaal, et õiguskorras taunitakse süütegude hiskonnale tuleb anda

korduvat toimepanekut oluliselt rangemal viisil. Lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi.

58. Kuigi kohtu hinnangul ei oleks D.M i süü suurust arvestades ülemäärane ka pikem -

juhtimisõiguse äravõtmine, piirdub kohus l mõist miinimummääras. Määra isakaristuse misega valikul arvestab kohus nii seda, et lisakaristus kombineerub põhikaristusega ning ka seda, et sellest johtuv sekkumine D.M-i elukorraldusse jääks hädavajalikesse piiridesse. Juhtimisõiguse äravõtmine pooleks aastaks tähendab seda, et nii kooli ja tööasjade ajamiseks ui ka üldkasuliku töö -

tegemiseks tuleks D.M kasutada kas autojuhiga renditud transporti, jalavaeva või ühistransporti. Kõik see on mõnevõrra ebamugav ja/või kulukas, aga positiivse külje pealt hoiab kokku Mercedes-Benzi kütusele minevat raha. Ka pinglagede paigaldamine ei ole juhtimiõiguseta võimalik, see nõuab lihtsalt veidi enam ressurssi. Karistuse kandmisel on aga teatud ebamugavused paratamatud, teatud mõttes on need isegi eesmärk omaette. Kohtu hinnangul on pool aastat sedalaadi ebamugavusi D.M ile piisav, et karistuse eesmärke täita. -

59. M

us ja lisakaristus kokku praegusel juhul D.M-i õistetav põhikarist ei ületa süü suurust.

Analoogses kiiruseületamise juhtumis väärteoasjas nr 3-1-1-6-17 toonitas Riigikohus, et kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, saab isikule mõista karistuse ka üle sanktsiooni keskmise määra, vaatamata sellele, et tema süü on keskmine (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-26-03, p 5). resti Praegusel juhul on mõistetav lisakaristus minimaalne ning a määr on lähedal karistusliigi miinimumile, kusjuures see asendatakse vastavalt menetlusaluse isiku soovile kergema karistusliigiga ehk üldkasuliku tööga. ei ole kohus seega küll mõistnud Praegu

põhi üle keskmise määra (hoolimata keskmist määra ületavast süüst), aga

- ega lisakaristust

koostoimes on neil eeldatavasti siiski piisavalt mõju, et panna D.M tulevikus liikumiskäitumist muutma. Kohtu hinnangul on põhija lisakaristuse kombinatsioon praegusel juhul õiglane ja proportsionaalne, arvestades kõiki karistuse mõistmisel olulisi tegureid, menetlusalust sh

isikut iseloomustavad andmei

- ning eripreventiivsei ke. d ja karistuse üld d eesmär Muud küsimused

60. D.M oli VTMS § 44 alusel kinni peetud alates 07.08.2018 kell 12:37. Käesoleval juhul toimis väärteoasja kohtuväline menetleja korrektselt VTMS § 44 lg 2 p 3 kohaselt ja toimetas kinnipeetud isiku asja arutamiseks maakohtusse, sest ta oli toime pannu , d väärteo kohtuväline

menetleja pidas vajalikuks aresti kohaldamist ja selle kohta oli koostatud väärteoprotokoll.

Väärteoasja arutamine lõppes otsuse kuulutamisega 08.08.2018 kell 14:30. VTMS § 44 lg 4 näeb ette, et kui isikut ei ole põhjust kinni pidada, vabastatakse ta viivitamata ja seetõttu vabastab kohus D.M-i kohtusaalis otsuse kuulutamisel.

61. Rohkem lahendamata küsimusi, mille osas kohus peaks VTMS § 108 alusel käesolevas asjas seisukoha kujundama, ei ole. / / Heili Sepp Kohtunik