3-17-858/33 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiina Pappel ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

6. september 2018, Tartu Haldusasja number 3-17-858 Haldusasi Tarko (endine nimi Taago) Voolu kaebus Viru Vangla haldusaktide õigusvastasuse tuvastamiseks seoses pikaajaliste kokkusaamiste mittevõimaldamisega elukaaslasega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 24. mai2018. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Tarko Voolu apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja – Tarko Vool Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON Tagastada Tarko Voolu apellatsioonkaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohus jättis 24. mai 2018. a otsusega Tarko Voolu kaebuse rahuldamata.

T. Vool esitas 26. juunil 2018 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu

24. mai 2018. a otsuse peale.

2. Tartu Ringkonnakohus jättis 15. augusti 2018. a määrusega T. Voolu apellatsioonkaebuse käiguta, leides, et apellatsioonkaebus on esitatud mittetähtaegselt, st apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev oli 25. juunil 2018, kuid kaebaja esitas apellatsioonkaebuse 26. juunil 2018. Ringkonnakohus andis kaebajale tähtaja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avalduse esitamiseks.

3. T. Vool esitas 19. augustil 2018 Tartu Ringkonnakohtule avalduse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebaja seletas, et esitas apellatsioonkaebuse tähtajast kaks minutit hiljem, kuna tähtaegset esitamist segas kehv internetiühendus ja sellest tulenev aeglane dokumentide üleslaadimise kiirus. Kaebaja peab seda objektiivseks takistuseks, mille tõttu ta ei saanud menetlustähtaega järgida mõjuval põhjusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 3 p 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg Tartu Halduskohtu 24. mai 2018. a otsusele oli 25. juunil 2018, st 30 päeva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates (HKMS § 181 lg 1 ls 1). Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse 26. juunil 2018 AET-i kaudu elektrooniliselt. Dokument on allkirjastatud

26. juunil 2018 kell 0.01.

5. HKMS § 71 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes.

6. Seega peab tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1 olema menetlusosalisel kaebetähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus. Mõjuv põhjusena võib olla käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 13. oktoobri 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-65-09). Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16. jaanuari 2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08, p 16). Objektiivsed takistused võivad olla näiteks haigus või liikluskatkestus (vt HKMS § 150 lg 1). Subjektiivsete takistustena on arvesse võetud näiteks kogenematu inimese eksimust protsessitoimingutes (vt Riigikohtu halduskolleegiumi

1. oktoobri 2002. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02).

7. Esitatud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avalduses on kaebaja märkinud, et ei saanud tähtaega järgida kehva internetiühenduse tõttu, sel põhjusel oli takistatud ka dokumentide üleslaadimine ning muude e-toimiku keskkonnas vajalike sammude tegemine.

8. Isik võib teha menetlustoimingut, mille tegemiseks on ette nähtud tähtaeg kuni tähtaja viimase päeva kella 24.00-ni (HKMS § 68 lg 1). Talle ei saa ette heita seda, et ta ei teinud menetlustoimingut enne takistuse ilmumist (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 7. aprilli 2009. a määrus nr 3-3-1-17-09, p 12). Samas tuleb arvestada ka takistuse olemust ning seda, kas sellise takistuse ilmnemisega sai isik arvestada. Kaebaja selgitustest järeldub, et ta tegutseski aeglase internetiühendusega arvutis, mistõttu pidi ta olema varasema kogemuse põhjal teadlik, et tema internetiühendus ongi kehv ja aeglane. Sellisel juhul pidanuks kaebaja arvestama, et kui ta jätab apellatsioonkaebuse esitamise sisuliselt tähtaja viimastele minutitele, ei pruugi see tal kehva internetiühenduse tõttu õnnestuda. Kaebaja oleks pidanud sellega arvestama ning varuma apellatsioonkaebuse esitamiseks piisavalt aega, nii et puudulikust internetiühendusest hoolimata oleks apellatsioonkaebuse esitamine tal kindlasti tähtaja viimasel päeval õnnestunud.

Isegi juhul, kui kasutatud arvutiga ja selle internetiühendusega kaebajal kogemus puudus või internetiühenduse tõrge ilmnes ootamatult, ei ole see ringkonnakohtu hinnangul põhjuseks, mis õigustaks tähtaja ennistamist. Ajutised probleemid internetiühendusega või veebikeskkondadega võivad ilmneda ootamatult ka siis, kui need on muidu toiminud. Keskmine mõistlikult käituv inimene arvestab üldjuhul sellega, et selliseid ootamatuid ajutisi tõrkeid

(ootamatult aeglaseks muutuv arvuti, internetiühendus või veebikeskkond) ei saa dokumentide elektroonilisel esitamisel välistada ning ei jäta dokumentide esitamist niivõrd viimasele hetkele, vaid asub dokumentide esitamisega tegelema piisava ajavaruga, et ka ajutiste, ootamatute tõrgete korral oleks piisav ajavaru nende möödumise ootamiseks. Kaebaja ei ole väitnud, et asjas oleks esinenud pikemajalisem internetiühenduse katkestus.

Samuti märgib ringkonnakohus, et tegelikult puuduvad igasugused tõendid kaebaja väite kohta, et internetiühendus oli tavalisest aeglasem. Täiesti võimalik on, et kaebaja jättis apellatsioonkaebuse esitamise lihtsalt nii hilisele ajale, et ka tavapärase internetiühenduse korral ei oleks ta jõudnud apellatsioonkaebust tähtaegselt esitada.

Viimasena märgib ringkonnakohus, et kaebaja esitatud apellatsioonkaebusest nähtuvalt on see loodud 24. juunil 2018 kell 14.22 ning seda on viimati muudetud samal päeval kell 19.06. Apellatsioonkaebuse esitas kaebaja alles 26. juunil 2018. Seega on tegemist olukorraga, kus kaebajal oli apellatsioonkaebus lõplikult valmis juba päev varem, kuid ta jättis selle esitamise ikkagi apellatsioonitähtaja lõpukuupäeva viimastele minutitele.

9. Eeltoodust tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg 3 p 2 alusel kaebajale tagastada, kuna apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega. HKMS § 187 lg 2 teise lause alusel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

10. HKMS § 187 lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/