Legislator Case Law & Legislation
1-08-11420/49 AI generated

1-08-11420/49 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-08-11420/49
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 16. oktoobril 2009. a. Tartus Kriminaalasja number 1-08-11420 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margus Lellep Taotlus F.G-le mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramine Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Peeter Viigimets Süüdimõistetu F.G Isikukood xxx Elukoht xxx Ei tööta Tartu Maakohtu 23.septembri 2009. a kohtumääruse alusel kohaldatud tõkendvahistamine, kinni peetud 15. oktoobril 2009.a RESOLUTSIOON

Legislator headnote

AI generated

1-08-11420/49 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: oktoobril 2009. a. Tartus Kriminaalasja number 1-08-11420 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margus Lellep Taotlus F.G-le mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramine Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Peeter Viigimets Süüdimõistetu F.G Isikukood xxx Elukoht xxx Ei tööta Tartu Maakohtu 23.septembri 2009. a kohtumääruse alusel kohaldatud tõkendvahistamine, kinni peetud 15. oktoobril 2009.a RESOLUTSIOON

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 16. oktoobril 2009. a. Tartus Kriminaalasja number 1-08-11420 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margus Lellep Taotlus F.G-le mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramine Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Peeter Viigimets Süüdimõistetu F.G Isikukood xxx Elukoht xxx Ei tööta Tartu Maakohtu 23.septembri 2009. a kohtumääruse alusel kohaldatud tõkendvahistamine, kinni peetud 15. oktoobril 2009.a RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 130 lg-st 5, § 131 lg-st 4 , § 427 lg-st 2, § 429 lg 1 p-st 2 ja 432 lg-st 3 täitmiskohtunik määras:

1. Rahuldada Tartu Vangla Tartu linna talituse kriminaalhooldusametnik Peeter

Viigimetsa taotlus ja pöörata täitmisele F.G-le Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-11420 mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuud 27 päeva vangistust. (seitse) (kakskümmend seitse)

2. Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2009. a otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa

kandmise aja alguseks lugeda F.G kinnipidamisest, so alates 15. oktoobrist 2009. a.

3. Kohaldada süüdimõistetu F.G suhtes tõkendit vahistamine kuni kohtumääruse

jõustumiseni.

Määrus saata täitmiseks Lõuna Politseiprefektuurile ja teadmiseks Lõuna Ringkonnaprokuratuurile ning Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonnale.

2 Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Olulised asjaolud F.G on karistatud Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2009. a kohtuotsusega KarS § 323, § 328, § 209 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4, § 120 järgi vangistusega 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/ 3 võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvates karistusaja hulka eelvangistuse aeg, oli ärakandmisele kuuluv vangistus 1 aasta, 7 kuud ja 27 päeva. Vangistuse algust arvestati 7. aprillist 2008. a. F.G vabanes ennetähtaegselt Viru Maakohtu 25. märtsi 2009. a kohtumääruse alusel 6. aprillil 2009. a. KarS § 76 lg 4 alusel määras kohus ennetähtaegsel vabanemisel F.G-le 1 aasta pikkuse katseaja.

Tartu Vangla kriminaalhooldusametnik Peeter Viigimets esitas kohtule 18. augustil 2009. a erakorralise ettekande, milles taotleb F.G-le mõistetud vangistuse ärakandmata osa täitmisele pööramist, sest F.G on katseaja jooksul rikkunud käitumiskontrolli ajaks pandud nõudeid ja kohustusi. 22. septembri 2009. a kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik esitatud taotluse juurde. F.G möönis, et ta ei ole täitnud ennetähtaegsel vabanemisel määratud kohustusi nõuetekohaselt.

Rikkumiste põhjust ta selgitada ei osanud. F.G lahkus Tartu Maakohtu Tartu kohtumajast 22. septembril 2009. a ilma kohtu loata, mistõttu kohus ei saanud kuulutada kohtumäärust. Kohus uuendas erakorralise ettekande menetlemise ja määras kohtuistungi ajaks 23. septembri kell 16.30. Kohtuistungi sekretär teatas 23. septembri 2009. a hommikul kell 9.10 F.G-le uue kohtuistungi aja 23. septembril 2009.a. kell 16.30.

23. septembril 2009. a kell 16.30 F.G kohtusse ei ilmunud. Tartu Maakohtu 23. septembri 2009. a kohtuistungil taotles kriminaalhooldusametnik KrMS § 429 lg 1 p 2 alusel F.G tagaotsitavaks kuulutamist ja tõkendi vahistamine kohaldamist.

Prokuröri seisukoht Prokurör on seisukohal, et F.G tuleb saata kandma talle mõistetud vangistuse ärakandmata osa.

Prokurör leidis, et kriminaalhooldaja taotlus on põhjendatud nii formaalselt kui ka sisuliselt.

23. septembri 2009. a kohtuistungil toetas prokurör kriminaalhooldusametniku taotlust F.G tagaotsitavaks kuulutamise ja tõkendi vahistamine kohaldamise osas.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

KarS § 76 lg 5 sätestab, et kui vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastatud isik ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.

Kohus on seisukohal, et Tartu Vangla kriminaalhooldusametnik Peeter Viigimetsa poolt esitatud

taotlus F.G karistuse kandmisele saatmiseks tuleb rahuldada, kuna süüdimõistetu rikkus pikema aja jooksul talle kohtumäärusega katseajaks pandud kohustusi. Viru Maakohtu 25. märtsi

2009. a kohtumääruse alusel oli F.G kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-5 sätestatud

kontrollnõudeid. Samuti oli F.G kohustatud KarS § 75 lg 2 alusel muude kohustuste hulgas

mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning võtma end vabanemisest 3 nädala jooksul töötuna arvele või asuma tööle.

F.G ei ole kogu katseaja jooksul täitnud registreerimiskohustust, sest ta on kriminaalhooldaja

juurde ilmunud vaid ühel korral, so 20. mail 2009. a F.G ei asunud 3 nädala jooksul vabanemisest ametlikult tööle ega võtnud end töötuna arvele.

3

Kohus on seisukohal, et KarS § 76 lg 5 kohaselt on olemas alus F.G-le mõistetud karistuse

kandmata osa täitmisele pööramiseks, sest süüdimõistetu on teadlikult rikkunud talle määratud

kontrollnõudeid ja kohustusi ning on tegutsenud selliselt, et kriminaalhooldusametnikul on olnud takistatud kriminaalhoolduse teostamine. Kohus on seisukohal, et juhul kui kriminaalhooldusalune

teadlikult rikub kohustusi, on põhjendatud kandmata karistuse osa täitmisele pööramine, sest süüdimõistetu ei ole kasutanud ära talle antud võimalust end muuta ja näidata, et teda on võimalik kriminaalhoolduse läbi mõjutada.

KrMS § 429 lg 1 p 2 sätestab, et kriminaalhooldusametniku taotlusel võib täitmiskohtunik vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kui see hoidub või võib hoiduda kõrvale süüdimõistva kohtuotsuse

täitmisest ning kohtul on piisav alus arvata, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel kandmata jäänud karistuse osa pööratakse täitmisele. Kohus on tuvastanud, et F.G, kes ei

ilmunud kohtumääruse kuulutamisele ei 22. septembril ega ka 23. septembril 2009. a üritab

kandmata karistuse täitmisele pööramisest, so kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduda. Kohus

otsustas pöörata kandmata karistuse täitmisele ja peab selle lahendi täitmise tagamiseks põhjendatuks F.G vahistada.

Kohus on seisukohal, et F.G-le Tartu Maakohtu 5. jaanuari 2009. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, so 7 kuud 27 päeva vangistust, kandmise aja algust tuleb arvestada alates F.G kinnipidamisest, so alates 15. oktoobrist 2009. a.

Rutt Teeveer Kohtunik