1-09-6310/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1(2) 1-09-6310

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. oktoober 2009.a Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Täitmiskohtunik Ene Muts Kriminaalasja number 1-09-6310 (09260101164) Kriminaalasi B.Z süüdistus KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Taotluse sisu Katseaja pikendamine Taotluse esitaja Kriminaalhooldusametnik Linda Paap Süüdimõistetu B.Z

Elukoht: xxx; isikukood: XXX; juhutööd

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärteomenetluse korras karistatud 6-l korral, s.h. 3- korral KarS § 218 lg 1 järgi RESOLUTSIOON

juhindudes KarS § 74 lg 4 ja KrMS § 427 lg 1

Pikendada B.Z-ile Tartu Maakohtu 18.05.2009. a otsusega KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määratud katseaega 4 (nelja) kuu võrra, s.o. kogupikkusega 1 (üks) aasta ja 10 (kümme) kuud kuni 17.03.2011. a. Rahuldada kriminaalhooldusametniku taotlus. Edasikaebamise kord.

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul määruse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

Põhjendused.

Tartu Maakohtu 18.05.2009. a otsusega mõisteti B.Z süüdi KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ning mõisteti karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.

2(2) KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel ei pööratud mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui B.Z ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli

ajal KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kriminaalhooldusametnik taotleb katseaja pikendamist 4 kuu võrra.

Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et B.Z ei ilmu registreerimisele.

B.Z palus muuta juba esmakohtumiseks määratud tähtaega, põhjendades seda tööga. Teise kohtumise aja palus ta edasi lükata seoses haigestumisega. Kolmanda kohtumise ärajäämisest

teavitas hooldusalune kriminaalhooldusosakonna ametnikku põhjendades samuti haigusega.

Tagasihelistamisel oli telefon välja lülitatud. Neljanda kohtumise lükkas B.Z edasi kriminaalhooldusosakonna sekretäri kaudu. Ametnikuga kokkulepitud järgmisele kohtumisele ta ei

ilmunud ega võtnud ametnikuga ühendust. Kirjalikule kutsele ilmuda 30.09.2009. a registreerimisele, B.Z ei reageerinud.

Kriminaalhooldajale antud seletuses põhjendab B.Z

registreerimiskohustuse

mittenõuetekohast täitmist tööga ja haigestumisega. Haigestumise kohta tõend puudub, kuna sel perioodil ei olnud tal ravikindlustust. B.Z-iga on toimunud kolm korralist kohtumist. Kahel kohtumisel toimus riskihindamine ja

hoolduskava koostamine. Kolmandal kohtumisel arutati kontrollnõuete rikkumise põhjusi ja tagajärgi.

Karistusregistri andmetel ei ole B.Z katseajal uusi õiguserikkumisi toime pannud.

Täitmiskohtunik leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja B.Z-ile

määratud katseaega tuleb pikendada taotletud ulatuses. Katseajal ei ole B.Z nõuetekohaselt täitnud KarS § 75 lg 1 p 2 sätestatud kontrollnõuet, jättes korduvalt registreerimisele

ilmumata selleks määratud ajal. Põhjused on nimetanud B.Z ise ja neid ei ole keegi

kinnitanud. Kriminaalhooldusalusel tuleb tööandjaga läbi rääkida nii, et tööaega planeerida

kriminaalhooldust takistamata. Töö registreerimiskohustuse täitmata jätmise põhjusena saab olla

vaid kriminaalhooldusalusest tulenev tegematajätmine, tööandjaga oma kohustustest läbirääkimata

jätmine. Kuna kriminaalhooldus on veel algusjärgus, ei ole otstarbekas karistuse täitmisele

pööramine. Rikkumist tuleb heastada katseaja pikendamisega. Taotletud ulatuses katseaja pikendamine on proportsionaalne rikkumisega.

Ene Muts täitmiskohtunik