1-18-5750/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1

1-18-5750

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.augustil 2018.a Tallinas, Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-18-5750 (18244000377) Kohtukoosseis Sekretär, tõlk

Prokurör Kohtunik Katre Poljakova Triin Pilberg, Natalia Senkevitš Ringkonnaprokurör Eneli Laurits Kriminaalasi P X . -i

121 lg 2 p.p 2,3 süüdistuses KarS § järgi lühimenetluses; Süüdistatav

P X XXX . , isikukood: , Vene Föderatsiooni kodanik, emakeel vene keel, keskharidusega, ei tööta, elukoht: xxxx, asukoht: Tallinna Vangla, varem kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 02.08.2016 otsusega nr 1-16-2800 KarS § 121 lg 2 p 2,3, § 213 lg 2 p 1 ja § 201 lg 1 alusel; karistus kantud, kuid kustumata; antud kriminaalasjas KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni peetud 24.05.2018.a, alates 25.05.2018

.a kohaldati tõkend vahistamine, Kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil ; RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § § 173 lg 1 p 1; § 175 lg -dest 1 p.p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1; § 238 lg 1 p 4 ja lg 2; § 310 lg 1; § 311; § 313; KarS §-st 68 lg 1 kohus otsustas: 1.

121 lg 2 p.p 2,3 Süüdi tunnistada P. KarS § järgi kvalifitseeritud X kuritegude toimepanemises ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat. 2. . -ile P X KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. 3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada P. i karistusaja algust tema X- kinnipidamisest s.o alates 24.maist 2018.a. 4. vahistamine Süüdistatava P. i suhtes valitud tõkend – – jätta X- muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. 5. . -ilt P X Välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p.p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel:  sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 750.- (seitsesada viiskümmend) eurot;

2

 kaitsjatasu kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel osutatud riigi õigusabi eest summas 720.-

(seitsesada kakskümmend) eurot. 6. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Kui rahalised nõuded ei . ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtumenetluse pool, kes soovib käesolevat otsust vaidlustada apellatsiooni korras on kohustatud sellest Harju Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega TallI Ringkonnakohtule. Apellatsiooniteadete esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kantseleis kättesaadav 31.augustil 2018.a.

Süüdistus

P. i süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on juba karistatud KarS § 121 X- kirjeldatud kuriteo toimepanemises, taas 08.06.2017 kella 21.15 paiku xxxx kehaliselt väärkohtles enda elukaaslast I T. Nimelt täpsemalt tungis P.X I Tle kallale, haaras tal juustest ja lõi korduvalt kükitavale ja kätega nägu kaitsvale le käte ja jalgadega ülakeha I T ning pea piirkonda. P.X põhjustas oma tahtliku õigusvastase tegevusega I Tle nii valu kui ka kehavigastustena hulgalised punetused laubal, kaelal, nimme piirkonnas ning abaluude piirkonnas hematoomid.

Samuti tema, isikuna, kes on teist isikut varem kehaliselt väärkohelnud, taas 08.05.2018 kella 17.30 paiku xxxx I T

kehaliselt väärkohtles enda elukaaslast . Nimelt täpsemalt tungis P. I T I T X le kallale, lüües le kätega korduvalt vastu nägu ja pead ning põhjustas oma tahtliku õigusvastase tegevusega le nii valu kui ka kehavigastustena marrastused näol I T ning ninaverejooksu.

Oma sellise tahtliku õigusvastase tegevusega on P X . , kes on varem toime pannud teise inimese kehalise väärkohtlemise taas kehaliselt väärkohelnud endaga lähisuhtes olevat isikut ning põhjustanud oma tegevusega nii tervisekahjustusi kui valu, m

is on KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

Menetlus kohtus ja uuritud tõendid

Harju Maakohtus 02.augustil 2018.a toimunud istungil tunnistas P. oma süüd X temale inkrimineeritud kuritegudes osaliselt, teises episoodis selles osas, et lõi kannatanut vastu nägu lahtise käega, kuna tahtis teda rahustada. Kannatanu oli kodunt ära olnud kaks päeva, tarvitanud narkootikume, tuli koju tagasi ja hakkas akna peal karjuma. Jäi varem antud ütluste juurde, enda ülekuulamist ei taotlenud.

Kohus uuris prokuratuuri taotlusel kaitsja nõusolekul alljärgnevaid tõendeid:  Kannatanu I T -10 ja 19-22 ja 69-74/; ütlused koos tõlkega /t.l 3  I T -13/; läbivaatuse protokolli koos fototabeliga /t.l 10

3

 Asitõendi vaatlusprotokolli koos tõlkega ja CD plaadile salvestatud helisalvestisega /t.l 15-18/;  Alaealise tunnistaja D T videoülekuulamisel antud ütluseid, videoülekuulamise protokolli koos lisa ja tõlkega /t.l 46-58/;  Tunnistaja S R -67/; ütluseid koos tõlkega /t.l 61  I T otabeliga /t.l 75-84/; läbivaatuse protokolli koos fot  Patsiendikaarti /t.l 85/;  Tunnistaja S R -91/; ütluseid koos tõlkega /t.l 87  Tunnistaja E R -96/; i ütluseid koos tõlkega /t.l 92  P. i kahtlustatavana antud ütluseid /t.l 116 X- -119/;  Karistusregistri väljavõtet P. i X- kohta /t.l 133-143/;  Harju Maakohtu otsust 1-16-2800 /t.l 145-147/.  Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli /t.l 26-30/.

Kohtuotsuse põhjendused

Hinnates kogumis kriminaalasjas kogutud ja kohtuliku uurimise käigus uuritud tõendeid leiab, et hoolimata sellest, et P. tunnistab end temale esitatud süüdistustes süüdi vaid X osaliselt, on tema süü leidnud tõendamist teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega.

Esimeses episoodis süüdistatakse P. i kannatanu kehalises väärkohtl X- I T emises 08.06.2017 kella 21.15 paiku xxxx. Selles episoodis on kannatanuna üle kuulatud, I T, kes on 09.06.2017.a toimunud ülekuulamisel andnud ütlusi /tl 69 selles, et 08.06.2017.a õhtusel ajal, kella 21.15 paiku peksis teda endine -74/ elukaaslane P.X . Peksmise ajal kannatanu oli kükakil, kaitses kätega nägu, P.X haaras tal juustest, peksis rusikate ja jalgadega vastu pead ja vastu keha ülemist osa, lööke oli palju, kindlasti üle kümne. Vägivald lõppes, kuna sekkus kannatanu ema ja kannatanul õnnestus põgeneda trepikotta. Välja kutsuti ka politsei. Järgmisel päeval läks kannatanu traumapunkti, kus fikseeriti vigastused ja väljastati arstitõend. Kannatanu vigastusi oli vaadeldud ka isiku läbivaatuse käigus ning need on fikseeritud isiku l - äbivaatuse protokollis ja fototabelitel /t.l 75 84/, millest nähtub, et kannatanul oli otsaees paremal pool punetus ja turse, kaela piirkonnas, ees ja tagapool hulgalised punetused. Selja peal, nimme piirkonnas paremal pool punetus, abaluude piirkonnas niiditaolised verevalumid. Mõlemal käel, küünarnuki piirkonnas on turse ja punetus. Vigastused on osaliselt fikseeritud ka Lasnamäe traumapunkti patsiendikaardil /t.l 85/. Kannatanu ütlustega selles episoodis riimuvad ka S R /t.l 87- tunnistajana üle kuulatud ütlused 91/, millest nähtub, et 08.06.2017.a õhtul oli tema tütre I T I toas, kuid mingi ja P. i vahel tüli, algul nad tülitsesid X- hetk jooksis I tunnistaja tuppa, et P. eest varjuda. Hiljem selgus, et Il oli hulgaliselt X kehavigastusi, mis olid tekitatud ilmselt P. poolt, kuid peksmist tunnistaja pealt ei X näinud. Tunnistaja E R andis ütlusi, mis kinnitavad kuriteo toimepanemise aega ja kohta, samuti kinnitab tunnistaja, et nägi ühel korral, kuidas P.X tõstis löögiks käe, seejärel hakkas I nutma. Kahtlustatavana üle kuulatud P.X on selles episoodis andnud ütlusi, et 2017.a juunikuus tuli ta I korterisse ja nõudis sisselaskmist, kuna teadis, et korteris on mingisugune võõras meesterahvas. Kui lõpuks uks avati, siis selgus, et korteris ongi tundmatu mees. Ta ei saanud aru, kes see mees on ja küsis käest, kuid I I hakkas tema peale karjuma ja teda lööma. Et It maha rahustada haaras ta Ist kinni ja hoidis teda. Tahtlikult ta It löönud ei ole. Vigastused võisid tekkida kinnihoidmisest, kui ta oleks It löönud, siis oleksid vigastused olnud hullemad, sest tal on tugev käsi /t.l 118/. Kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et 08.06.2017 tungis P.X I Tle kallale, haaras tal j I T uustest ja lõi korduvalt kükitavale ja kätega nägu kaitsvale le käte ja jalgadega

4

ülakeha ning pea piirkonda. P.X põhjustas oma tahtliku õigusvastase tegevusega I Tle nii valu kui ka kehavigastustena hulgalised punetused laubal, kaelal, nimme piirkonnas ning abaluude piirkonnas hematoomid.

Teises P. I T episoodis süüdistatakse X kehalises väärkohtlemises 08.05.2018.a kella 17.30 paiku xxxx. Kannatanuna üle kuulatud I T on andnud ütlusi selles, et nimetatud kuupäeval ja kellaajal tekkis tal konflikt P. iga, kes hakkas teda peksma tugevalt rusikate, kätega vastu nägu X- ja nina. Nad seisid sel ajal akna juures ja tal hakkas tugevalt verd jooksma, tundus, nagu oleks ninaluu murdunud. Seda peksmist nägi pealt nende tütar D, kes viibis sel ajal õues, kuid jooksis kohe tuppa. Kodus viibisid ka ema ja kasuisa, kes olid teises toas ja peksmist ei näinud /t.l 3- 9/ - . Isiku läbivaatuse protokollis ja fototabelitel /t.l 10 13/ on fikseeritud kannatanul nähtavad vigastused, nimelt sinikad ja paistetus ninajuurel. Asitõendi vaatluse käigus on kuulatud kõnet häirekeskusesse, mis on tehtud 08.05.2018 kella 17:21:33 ajal juhusliku mööduja L Fi poolt, kes kirjeldab nimetatud kõnes, et tema kõrval seisab tütarlaps, kelle nägu on üleni verine ja kes on läbi pekstud. Sellest kõnest nähtub veel, et naisterahvas tagaplaanil ütleb, et tema nimi on I ja teda peksis tema endine mees. Kannatanu on selles episoodis veel täiendavalt üle kuulatud 24.mail 2018.a /t.l 19-22/, selle ülekuulamise käigus kannatanu täpsustas, et kuigi ta algul arvas, et tal on ninaluu murdunud, siis hiljem EMO-s selgus, et murdu ei ole. Kinnitab veelkord, et süüdistatav lõi teda korduvalt rusikatega näkku, tekitades füüsilist valu, verejooksu ja kehavigastusi, kokku tabas teda 6-8 lööki. Tunnistajana üle kuulatud alaealine andis ütlusi

D T selles, et nägi, kuidas isa peksis ema. Nad olid akna peal ja tema nägi seda õuest. Läks maja juurde ja helistas fonolukku, et vanaema kuuleks. Sõitis liftiga üles, ema aga jooksis alla. S S R -67/ selle kohta, et elles episoodis tunnistajana üle kuulatud on andnud ütluseid /t.l 61 08.05.2018.a kuulis, kuidas tema tütar ja P. teises toas tülitsesid, oli kuulda X karjumist. Fonolukk helises, ta läks avama ja lapselaps, kes oli õues, ütles läbi fonoluku, et „Isa peksab ema!“ Samal hetkel hüppas toast välja , kelle nägu oli verine ja põgenes trepikotta. I Kohe pärast seda väljus I toast ka P. , kes karjus „ , pese end puhtaks!“ Pärast seda pani X I P. riidesse ja põgenes korterist. Kui kohale tuli politsei, siis oli ta ära läinud. Nende X kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et 08.05.2018.a xxxx korteris tungis P.X I Tle kallale, lüües I Tle kätega korduvalt vastu nägu ja pead ning põhjustas oma tahtliku õigusvastase tegevusega le nii valu kui ka kehavigastustena marrastused näol ning I T ninaverejooksu. P. i tegevus nendes episoodides on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 X- p 2 ja 3 järgi, kuna tema olles isikuks, kes on varem toime pannud teise inimese kehalise väärkohtlemise taas kahel korral kehaliselt väärkohtles endaga lähisuhtes olevat isikut ning põhjustas oma tegevusega kannatanu I Tle nii tervisekahjustusi kui valu. Tema teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmine

Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü. See tähendab, et isikut saab karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid. KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid eesmärke.

5

Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles või allapoole sanktsiooni keskmist määra. -

Süüdistatav on varem karistatud isik, karistusregistri teatise kohaselt on tal 3 kehtivat kriminaalkaristust. Viimati karistati teda Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kohtuotsusega KarS § 121 lg 2 p 2,3, § 213 lg 2 p 1 ja § 201 lg 1 alusel liitkaristusega 1 aasta ja 2 kuud vangistust, milline asendati üldkasuliku tööga 439 tunni ulatuses. Nimetatud karistuse ärakandmata osa – vangistus 2 kuud ja 7 päeva vangistust pöörati täitmisele, selle

karistuse on P. reaalselt ära X kandnud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus seda, et ka varasema kohtuotsuse kohaselt kar I T vastu, istati teda KarS § 121 järgi kuriteo eest, mis oli toime pandud sama kannatanu, seega ka pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmist jätkas P.X samalaadsete kuritegude toimepanemist. Seega ei teinud ta varasemast karistusest mingeid järeldusi ja jätkas kannatanu kehalist väärkohtlemist ning seetõttu tuleb talle mõista karistus, mis on suurem sanktsiooni keskmisest määrast. Kohtu arvates puuduvad alused mõistetava karistuse osaliselt või täielikult tingimisi täitmisele pööramata. Uute kuritegude toimepanemist P. i poolt saab vältida vaid tema X- reaalse isoleerimisega ühiskonnast.

Menetluskulud

Tulenevalt KrMS § 180 lg st 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud - süüdimõistetu. Menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 3,4, 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulud.

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega astme kuriteos süüdimõistmise teise korral on sundraha suuruseks 1,5 kuupalga alammäär. Käesoleval hetkel on teise astme kuriteo puhul sundraha 750 eurot. Samuti on süüdistatavale osutatud riigi õigusabi summas 720 eurot.

Kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et P. -il X esineksid takistus

ed kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilist P.X ele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. on täisealine ja töövõimeline isik. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumine käiks talle ilms elt üle jõu. elg

Seega mõistab kohus R P välja KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 4,9, § 179 lg 1 p 1 ja

§ 180 lg 1 alusel sundraha määratud teise astme kuriteo toimepanemise eest 750 eurot ja kaitsjale makstud tasu summas 720 eurot.

KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust ning asjaolu, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine võib olla raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine P. -ile X üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine 12 kuu jooksul.

6

Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/