1-18-6137/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht

5. september 2018, Võru Kriminaalasja number 1-18-6137 (kohtueelse menetluse nr 18261000352) Kohtukoosseis kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi sekretär Kristel Toots Kriminaalasi Mikk Viibergi süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi kokkulepemenetluses Prokurör Kaitsja abiprokurör Ken Kiudorf jurist Feliks Luiksaar Süüdistatav Mikk Viiberg. Isikukood: 38504086527; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxx S. O. -s; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel eesti keel; põhiharidusega; varem kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati Tartu Maakohtu 13. aprilli 2017 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi vangistusega kaheksa kuud, mis loeti kaetuks Tartu Maakohtu 2. augusti 2016 otsusega mõistetud kolme aasta pikkuse vangistusega, millest KarS § 74 lg 2 alusel kuulus kohesele ärakandmisele kümme kuud vangistust ja ülejäänud karistus kaks aastat kaks kuud vangistust jäeti KarS § 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata kahe aasta kuue kuu pikkuse katseajaga, mis algas 2. augustist 2016; tõkendit ei ole

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:

1. Tunnistada Mikk Viiberg süüdi KarS § 424 lg 2 järgi mootorsõiduki korduvas juhtimises joobeseisundis ning karistada teda kuue kuu pikkuse vangistusega.

2. KarS § 74 lg 5 esimese lause ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 2. augusti 2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa kaks aastat kaks kuud vangistust võrra ja mõista Mikk Viibergi liitkaristuseks kaks aastat kaheksa kuud vangistust.

3. Kohustada Mikk Viibergi ilmuma karistuse kandmiseks vanglasse kohtust saadetavas teatises märgitud ajaks.

2

4. Arvestada Mikk Viibergi karistuse kandmise aja algust alates tema ilmumisest vanglasse karistust kandma.

5. Võtta KarS § 50 lg 1 p 1 alusel Mikk Viibergilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kuueks kuuks.

6. Selgitada Mikk Viibergile, et ta on tulenevalt liiklusseaduse (LS) §-st 127 kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada LS § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.

7. Veel selgitada Mikk Viibergile, et vastavalt KarS § 55 lg-le 1 kehtib juhtimisõiguse äravõtmine kogu reaalse vangistuse kandmise ajal ja lisaks sellele kuue kuu kestel.

8. Arvata menetluskulude hulka sundraha 750 eurot. Mõista sundraha ja kohtueelses menetluses menetluskulude hulka arvatud joobeseisundi tuvastamise kulu 87 eurot, kokku 837 eurot välja Mikk Viibergilt. Menetluskulud tuleb Mikk Viibergil tasuda kuu aja jooksul alates otsuse jõustumisest otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 5. septembrist 2018. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

PÕHIOSA

Süüdistus

Kokkuleppe järgi süüdistatakse Mikk Viibergi selles, et tema, olles eelnevalt karistatud Tartu Maakohtu 2. augusti 2016 otsusega KarS § 424 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis 31. märtsil 2018 kella 02.55 paiku Võru linnas Tartu tänaval mootorsõidukit Audi A4 registreerimismärgiga xxxxxx, olles eelnevalt tarvitanud metamfetamiini ja amfetamiini, mille tulemusena olid tema kehalised ja psüühilised reaktsioonid väliselt tajutavalt häiritud ja muutunud. See on korrakaitseseaduse § 36 lõikes 1 kirjeldatud joobeseisund. Selle teoga rikkus Mikk Viiberg liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille järgi ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Seega pani Mikk Viiberg toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

Süüdistatava Mikk Viibergi, tema kaitsja juristi Feliks Luiksaare ja abiprokurör Ken Kiudorfi vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Mikk Viibergile KarS § 424 lg 2 järgi mõistetavaks karistuseks kuus kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendatakse mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 2. augusti 2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa kaks aastat kaks

3

kuud vangistust võrra ja mõistetakse Mikk Viibergi liitkaristuseks kaks aastat kaheksa kuud vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel tuleb lisakaristusena Mikk Viibergilt ära võtta mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks kuuks.

Kohtu seisukoht

Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kaitsja nõustus kohtuistungil kokkuleppega.

Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Mikk Viiberg KarS § 424 lg 2 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus.

Menetluskuludeks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 750 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 87 eurot (kokku 837 eurot). Süüdistatava kaitsja palus kohtuistungil jätta kohtul see menetluskulu osaliselt riigi kanda. Kohtu hinnangul ei ole see võimalik. Nimelt tuleb KrMS § 245 lg 1 p 12 järgi märkida kokkuleppes süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. See tähendab seda, et kokkuleppeläbirääkimiste ese on ka menetluskulud. Praegu on lepitud kokku, et menetluskulud jäävad täies mahus süüdistatava kanda – nagu KrMS § 180 lg 1 üldreeglina sätestabki. Seetõttu ei saa kohus niisugusest kokkuleppest kõrvale kalduda. Seepärast tuleb 837 eurot vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja mõista süüdistatavalt. Sellega soostusid kohtuistungi lõpus ka M. Viiberg ja tema kaitsja. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS §-st 423 ja § 417 lg-st 2 tuleb Mikk Viibergil tasuda menetluskulud ühe kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Erkki Hirsnik