4-18-4157/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-18-4157 1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 5. september 2018, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-18-4157 (231718005647) Kohtunik Elina Elkind Väärteoasi

N.J-i (N.J) kaebus Politseija

Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 10. augusti 2018. a otsusele

väärteoasjas nr 231718005647, millega karistati

N.J liiklusseaduse ( ) 7 lg 4 LS § 22

järgi 05 trahviühiku ulatuses, s.o 820 rahatrahviga 2 eurot Menetlusalune isik

N.J (isikukood XXX; xxx; xxx) Kohtuväline menetleja:

PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, esindaja Enel Kuiv

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § § st 2, § § -st 120, 132 p- -st 133 ja -st 134 maakohus otsustas:

1. Rahuldada N.J-i kaebus.

2.

Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

10. augusti 2018. a otsus nr 231718005647 N.J-i karistamises

osaliselt, s.o menetlusalusele isikule mõistetud karistuse täitmise tähtaja osas. Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega määrata, et isikule mõistetud rahatrahv 205 trahviühikut, s.o tuleb KarS § 66 lg 820 eurot, - 2 ja 3 alusel tasuda ositi 12 te (kaheteistkümne jõustumisest ) kuu jooksul alates kohtuotsuse hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese 11 kuu jooksul tuleb tasuda igakuiselt

68 eurot 30 senti ja 12. kuul 68 eurot 70 senti otsuses kohtuvälise menetleja

märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220185092952.

4-18-4157 2

4. tud rahatrahvi tasumise VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi osasta

tähtaegu, saadetakse vastavalt VTMS § kümne pä

-le 202 lahendi koopia eva jooksul kohtutäiturile. EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult kolmekümne päeva jook kättesaamisest. (30) sul alates otsuse

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi

juhtivmenetleja Enel Kuiva 10. augusti 2018. a otsusega nr 231718005647 karistati N.J LS § 227 lg 4 tunnustele vastava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 205

trahviühiku ulatuses, s.o 820 eurot. Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis

menetlusalune isik 19. juulil 2018 kell 7.58 Tallinn-Paldiski mnt 31. km mootorsõidukit kiirusega 161 km/h +/- 9 km/h teel, kus suurim

lubatud sõidukiirus on 90 km/h. Sellega ületas

ta Kirjeldatud suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 62 km/h. käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja § 227 lg

pani toime LS - statud s 4 säte väärteo.

2. K. N.J - esitas Harju Maakohtule kaebuse, milles tunnistab rikkumist ja palub võimaldada tal maksta rahatrahv summas 820 eurot ositi kaheteistkümne kuu jooksul. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei võimalda menetlusaluse isiku rahaline olukord selle tasumist korraga. 2015. aastal koondati X X - sama suur kui trahv. Lisaks ta töölt AS s ja uues töökohas on palk on tal igakuised rahalised kohustused, s.o kodulaen ja toetus lapsele, mille kohta on kaebusele lisatud ka tõendid (isiku konto väljavõte, millest nähtuvad tema töötasu, kodulaenu tasumine,

elektriarve, telefoniarve, krediitkaardi tagasimaksed ja SEB krediitkaardi laenuleping). 3. Kohtuväline menetleja nõustus vastuses kaebusele väärteoasja kirjaliku menetlusega ja

rahatrahvi tasumisega ositi. Kohtuväline menetleja ei taotlenud kaebusele lisatud tõendite uurimiseks kohtuistungi korraldamist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Vastavalt VTMS § 120 lgle 1 ja 3 te võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada

kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse

suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil.

5. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid nad on nõus asja kohtule, et

läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist kaebusele lisatud tõendite uu leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus rimiseks. Kohus kirjalikus menetluses. 6. VTMS § 123 lg 2 k väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud ohaselt arutab maakohus kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

4-18-4157 3

7. LS § 15 lg 1 p 1 kohasel on suurim lubatud kiirus asulavälisel teel 90 km/h. LS § 227 lg 4

järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis. Menetlusalusele isikule heidetakse väärteoprotokolli kohaselt 19. juulil

2018 kell 7.58 mootorsõiduki juhtimist asulavälisel teel, Tallinn- Paldiski mnt 31. km, s.o kiirusega 161 km/h.

8. Maakohus leiab, et kohtuväline menetleja ei ole väärteoasja menetlemisel ega otsuse

koostamisel rikkunud väärteomenetluse õigust. äärteotoimikus sisalduvate tõenditega on V

tuvastatud K.-N.J-ile etteheidetava teo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. K menetlusaluse isiku BMW iirusemõõturi kasutamise protokollist nähtub, et juhitud sõiduki RI200GS, xx 19. juulil 2018 kell 7.58 registreerimismärgiga sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati

mõõteseadet Stalker II MDR nr AS008353 (taatlustunnistuse nr TT25-17/00293).

Mootors

1 õiduki sõidukiiruseks mõõdeti 16 km/h asulavälisel teel, kus suurimaks lubatud

sõidukiiruseks oli 90 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/ km/h, mistõttu lõplikuks mõõtetulemuseks - 9 oli 152 km/h. Seega ületas

menetlusalune kui 62 km/h. M isik lubatud sõidukiirust mitte vähem õõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teinud pädev mõõtja, kas

utades taadeldud mõõtevahendit ja järgides seejuures mõõtemetoodikat. Teo toimepanemist tõendavad ka tunnistaja T S ütlused, kes kirjeldab menetlusaluse isiku kiiruse mõõtmise ja mootorsõiduki

peatamisega seonduvaid asjaolusid (koht, aeg ja sõiduki liikumine), mis langevad kokku

kiirusmõõturi kasutamise protokollis kirjeldatuga u enda ütlustega ja menetlusaluse isik . Ka

menetlusalune isik kinnitas kohtuvälises menetluses ülekuulamisel kiiruse ületamist ja tunnistab oma süüd ka kohtule esitatud kaebuses. Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud

vähemalt otsese tahtlusega ehk siis isik teadis kiiruse ületamisest ja vähemalt möönis seda.

Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt ületas ta suurimat lubatud kiirust, kuna pidas autode rivvi vahelesõitmist liiga ohtlikuks ja sõitis kõigist eesolevatest mootorsõidukitest korraga mööda.

Lubatud piirmäära ületamine niivõrd suures määras nagu 62 km/h ei saanud ka möödasõidul

jääda märkamatuks menetlusalusele isikule . Kohtu hinnangul puuduvad ka isiku teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. 9. Seadusandja on LS § 227 lg e näinud karistuseks -s 4 kirjeldatud teo toimepanemise eest ett rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne

neljaks kuuks. Kohtuväline menetleja karistas menetlusalust isikut rahatrahviga

205 V

-le 1 on karistamise aluseks trahviühiku ulatuses, s.o 820 eurot. astavalt KarS § 56 lg

isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorr Isikule mõistetud a kaitsmise huvisid. karistuse põhjendatust hinnates võtab kohus eeskätt sõidukiiruse ületamise arvesse ulatust (62 km/h). Niivõrd märkimisväärses ulatuses piirkiiruse ületamisega, pani kaebuse esitaja ohtu nii tema enda kui ka teiste tem Teo aga samal teelõigul liikuvate kaasliiklejate elu, tervise ja vara.

toimepanemise eesmärk oli möödasõit teistest mootorsõidukitest, mis ei ole liikluses

kohustuslik manööver. Sellisel sõidukiirusel ei ole mootorsõiduk võimeline ootamatult teele ilmunud takistuse ees ei peatuma ega sellest takistusest ka ohutult ümber põikama. Väärteoasjas

tehtud kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et kergendavad ja raskendavad asjaolud

puuduvad ning neid ei tuvastanud ka kohus. aristusregistri Kohus võtab siiski arvesse, et k

4-18-4157 4

andmetel ei ole menetlusalust isikut varasemalt liiklusalaste rikkumiste eest karistatud. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on süüle vastav

ja proportsionaalne nii toimepandud väärteo kui tiivsete eesmärkidega ning selle ka preven kergendamiseks alust ei ole. 10. Kaebuse esitaja palus määrata rahatrahvi tasumine ositi. Menetlusalune isik on oma väidete

tõendamiseks esitanud ka tõendeid (dokumendid töötasu, kodulaenu ja muude kohustuste

kohta).

KarS § 66 lgrahalise karistuse tasumise te 1 ja 3 kohaselt võib kohus süüdlase

perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata ositi ühe aasta jooksul.

Kohtu hinnangul esinevad praeguses asjas majanduslikku seisu kaebuse esitaja tööalast ja

arvestades piisavalt mõjuvad põhjused selleks, et tühistada kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi tasumise tähtaja osas ja määrata rahatrahvi tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu

jooksul alates otsus

lliselt, et esimese e jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks se 11 kuu jooksul tuleb tasuda igakuiselt 68 eurot 30 senti ja 12. kuul 68 eurot 70 senti.

(allkirjastatud digitaalselt)

Elina Elkind Kohtunik