1-14-2416/450 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.september 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-2416 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Triin Harak - Prokurör Maarja-Liisa Sari ( arvamus esitatud kirjalikult ) kriminaalasi Tartu Vangla materjalid Rainer Kristersoni osas vangistusest elektroonilisele valvega tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu

Kaitsja Kohtuistung Rainer Kristerson, isikukood: 37602112760, asukoht: Tartu Vanglas, vabanemisjärgne elukoht: xxx. Karistusaja kestus: 11.09.2013 - 10.05.2023 Vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumets määratud korras kaugkohtuistung 23.08.2018 RESOLUTSIOON 1. Rainer Kristerson temale Tartu Maakohtu 02.07.2014 otsusega nr 1-14- Jätta 2416 mõistetud vangistuse kandmiselt elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2. Välja mõista Rainer Kristersonilt menetluskuluna riigituludesse 121,32 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Marko Paabumets poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

02.07.2014.a Tartu Maakohtu lühimenetluses tehtud kohtuotsusega tunnistati Rainer Kristerson süüdi KarS § 121 järgi ja karistuseks mõisteti 3 kuud KarS § 133 lg 2 punktide vangistust ning 2 ja 7 järgi ja karistuseks mõisteti 10 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti Rainer Kristersonile liitkar tuseks kuritegude kogumi eest 10 aastat vangistust. is KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati liitkaristust 1/3 võrra ja Rainer Kristersonile mõisteti liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 6 aastat 8 kuud vangistust. rsonile KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Rainer Kriste käesolevas kriminaalasjas karistuseks mõistetud vangistust 09.01.2012.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-12749 karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 2 aasta 11 kuu 29 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks kohtuotsuste mõisteti kogumis Rainer Kristersonile 9 aastat 7 kuud 29 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati Rainer Kristersoni käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses viibitud aeg alates 11.09.2013.a karistusaja hulka ja vangistuse kandmise alguseks loeti 11.09.2013.a. Kohtuotsus jõustus 12.02.2015.a.

12.07.2018 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Rainer Kristersoni vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks.

Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ja kõrgohtlik: lastele (risk ühiskonnas). Turvalisusriskid puuduvad. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises ja rahvatervise ohustamises läbi narkootilise aine käitlemise. Lisaks mitte ainult n.ö inimkaubanduses vaid ka seksuaalses ärakasutamises, prostitutsioonile õhutamises, , sundimises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik jätkab narkootikumide tarvitamist; kasutab konfliktide ilmnemisel füüsilist vägivalda; lävib endiste kriminaalkorras karistatud tuttavatega; kasutab ära alaealisi tütarlapsi enda majanduslike probleemide lahendamiseks. Ohtlikkus võib suureneda, kui isik ei muuda oma mõtlemist, käitumist, elustiili ja hoiakuid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul Vägivaldse kuriteo toimepanemis 45% e tõenäosus 2 aasta jooksul 29% Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhi tõenäosuse hindamise tulemust, Tartu Vangla nevat uue kuriteo toimepanemise ei toeta Rainer Kristersoni tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav Vanglas viibib viiendat korda avaldas, et soovib ennetähtaegset vabanemist. inimkaubanduse eest ja § 121 ka. Sattus valesse seltskonda. Vanglas olles hakkad mõtlema. Juba ammu sai aru, et valed sõbrad. Nüüd on nendega suhtlused lõpetatud.

S. S. korra kirjutas, kuid ei vastanud talle. Neist on vaid probleeme tulnud. Vangistuse jooksul on osalenud majandustöödel vabatahtlikuna ja nüüd juba 10 kuud pesumajas tööl igapäevaselt. Probleeme ei ole. Eluviisitreeningul on olnud. Kõik, mis märatud, on täitunud. Taht ka õppima minna, is kuid õlavigastusega keevitajaks ei lastud. Eriala muidu on tislerina juba omandatud. Töökoht oleks puidu renoveerijana. Elama asuks ema juurde. Samas alevikus varasema elukohaga, aga kriminaalseid sõpru kohalikke st või teiselt poolt pole. Need, kellega suhelnud on, on Tartu Tartut. On leidnud ka xxx elukaaslase, kellel on seal oma maja ja 2 toredat poega. Töökoht on olemas, vanema venna firmas. Sissetulek rahuldab. Vabanemisfond on ka koheselt täitumas. Perekonna poolt on ka toetus. Leid vangistu suhtlema. Tahaks is se ajal ka isa üles ja hakkas kaotatud aega tasa teha. 19-aastane poeg on, kellega on suhted taastunud ja kes on andestanud, et kinnipeetav pole tema elus piisavalt osalenud. Teiste suhtleb emaga 2-3 korda

st lähedastest päevas. Väga tihti kõigiga. Perekonnaga on vedanud. natuke sõltuvust. Narkootikumidest oli Eluviisitreening aitab, kui tahad loobuda ja temal oli kasu. Aitas ka suitsetamisest loobuda. Elukaaslane ei tarbi tilkagi alkoholi ega narkootikume seega negatiivset mõju pole. Kannatanu oli ja 16- on kahju, et nii l kahetse, et nii aastane ja südamest äks. Ei lähe päevagi mööda, kui ei

läks ja kaotas nii pikalt elust aega kuriteo tõttu. Võimalusel tahaks edaspidised 4 aastat

vabaduses veeta. V b vanduda, et uurijate kabinettides teda õi enam ei näe. Elukaaslasel on 2 toredat poega, kellele tahaks pakkuda seda, mida oma pojale ei suutnud anda. Kriminaalhoolduse tingimustes probleemi ei näe. Ka siin on kodukord ja ei protesti kunagi selle vastu. Kui on ette nähtud, tuleb täita. Käitu korralikult ja ei pea pingutamagi siin. Elu käib b teise pool aeda, kahju, et nii hilja aru sai. O

ht vägivaldsusele ja narkootikumide käitlemisele ning seksuaalsele ärakasutamisele ei ole. See on vale. Inimestega manipuleerimine on kuritegu ja v e. Lihtsalt, ei ole. On olnud pikad 5 aastat. O ale käitumin n teinud palju tööd, et naasta normaalsete inimete sekka vabadusse. Vangistus

on hästi mõjunud.

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta Rainer Kristersoni ei soovi võtta osa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Rainer Kristersoni tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, asub seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega.

Isiku puhul on positiivne, et ta osaleb vangla tööhõives ning vabanemise korral on isikul lähedaste toetus, kindel elu ja töökoht. -

Negatiivne on süüdimõistetu isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Isikut on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ka vanglas on ta juba viiendat korda. Vangla iseloomustusest ei nähtu, et käesoleval hetkel on isiku elus ja arusaamades toimunud olulised muutused seadusekuulekuse suunas. Viimased kuriteod sooritas isik katseajal. Küll on aga isik kinnipidamisasutuses, rangelt kontrollitud keskkonnas, toime tulnud, ta on läbinud sotsiaalprogrammi, täitnud korrektselt individuaalset täitmiskava ja töötab. Siiski ei ole see piisav, et teda enne karistuse lõppu vabastada. Vangla iseloomustusest nähtub, et 18.06.2018.a toimunud vestluses isik nõustus kohtuotsusega, kuid leiab, et kõik ei olnud nii, nagu seda kajastati kohtuotsuses. Mõistagi on karistuse eesmärkide saavutamine kaheldav olukordades, kus süüdimõistetu on asunud positsioonile, et tema kuritegu sooritanud ei ole, teda on ebaõiglaselt süüdi mõistetud või ta on asunud muul viisil oma teguviisi õigustama. Sellisel juhul ei saa olla veendunud, et kinnipeetava suhtes on kuriteoriskid maksimaalselt maandatud. Samuti ei oleks sellistel tingimustel kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvide ja ühiskonna õiglustundega.

Arvestades kõiki e prokurör eltoodud asjaolusid kogumis, on arvamusel, et Rainer Kristersoni tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb üksikuid

positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid.

Eeltoodule tuginedes nõustub prokurör Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Rainer Kristersoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

Kaitsja leiab, et kohus võiks selle taotluse rahuldada. Esinevad väga positiivsed jooned. 5 aasta pikkune karistus on eesmärgi täitnud. Ka iseloomustuses on kirjas, et käitumine on olnud eeskujulik ja isik on endaga palju tööd teinud. Vabaduses toetab teda ka perekond. Ohud, mis vangla poolt on välja toodud, ei eksisteeri enam. Isik on endale eesmärgiks võtnud muutuda ja ta on väga pika aja jooksu käitunud korralikult. Vangla nõuded ei puuduta kriminaalkorras karistatuteg inaalkorras a suhtlust ja narkootikume. On tõsi, et isik on lõpetatud suhtluse krim karistatutega. Võiks anda isikule võimalus elektroonilise valve alla vabaneda. Soov on tõeline

ja perekonna toel on isikul võimalik tingimusi täita. Isik on nii pikalt käitunud eeskujulikult ning kui see juba ei anna kindlust, s

iis täiendavad 2 aastat ka mitte.

KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Rainer Kristersoni vangistusest elektroonilisele valvega tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud.

Rainer Kristerson kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud KarS §75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on Rainer Kristerson 4 temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui aasta 11 kuu, so üle poole ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enn

e tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud.

Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3- 1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest nähtub, et vabanemise korral asuks ta elama aadressil xxx. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva kahetoalise puuküttega korteriga. Nõusolekud korteri omanikult ning temaga koos elavalt täisealiselt isikult kinnipeetava sinna elama asumiseks on olemas ning korter vastav elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Seega on isikul olemas kindel elukoht, kus on ka võimalik kohaldada isiku suhtes elektroonilist valvet, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava -

suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3 17. See aga tähendab, et ennetähtaegse -1-1- - 12 vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust.

Mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus. Tulevaste kuritegude laadi saab prognoosida eeskätt juba toime pandud kuritegude põhjal. Rainer Kristerson on pannud toime erinevat liiki kuritegusid. Varasemalt on isikut karistatud varguste, kelmuste, vägivalla kasutamise ning narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Hetkel kannab isik mis on karistust kehalise väärkohtlemise ja inimkaubanduse eest, toime pandud grupis ning noorema kui kaheksateistaastase isiku suhtes. Kuritegude laad on muutunud raskemaks. Eelöeldu tähendab seda, et Rainer Kristersoni saab vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on väga väike. Kuigi Rainer Kristerson on vangistuses

läbinud sotsiaalprogrammi ja vestlused ja pesumajas, omades ning töötanud majandustöödel töökohta ka vabanemise puhuks, on kohtu hinnangul Rainer Kristersoni puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge.

Kohtu hinnangul ongi käesoleval juhul positiivne, et isikul on vabanemise korral olemas kindel elukoht ning isiku käitumine vangistuse jooksul on olnud korrektne: isik on osalenud vangla tööhõives s. Kohus tunnustab süüdlast selle eest, kuid eelöeldu ja osalenud sotsiaalprogrammi siiski ei anna alust arvata, et Rainer Kristersonist lähtuv uute kuritegude risk on väga madal ning isiku vabastamine vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla oleks põhjendatud. Taoline ohuprognoos Rainer Kristersoni osas selgub kuriteo asjaolusid, tema isikut ja varasemat elukäiku näitavatest andmetest.

Esiteks ei saa vaadata mööda sellest, et Rainer Kristersoni on ka varem karistatud ( 2 kehtivat kriminaalkaristust ) ja vanglas on ta käesolevalt viiendat korda. Seepärast ei ole alust loota, et karistus iseenesest või vangistus spetsiifiliselt suudab õiguskuulekal rajal Rainer Kristersoni hoida. Viimase kuriteo pani kinnipeetav toime katseajal olles. Seega ei ole kinnipeetav varasemalt hoolinud temale tingimisi ehk siis hoidnud kinni pakutud määratud karistustest võimalusest jätkanud sellest hoolimata uute kuritegude toimepanemist. ning on

Kui vaadata, milliseid kuritegusid kinnipeetav on minevikus toime pannud, ilmneb, et tema kuritegude toimepanemise peamiseks motiiviks on valdavalt olnud materiaalse kasu saamine. Kuritegude toimepanemisele on ajendanud teda ka puudulik probleemilahendusoskus ning grupi mõju soodusteguriks ka sõltuvus narkootilistest ainetest. , Kuritegude laad on muutunud raskemaks ning viimane kuritegu seisneb muu hulgas pika aja jooksul alaealise kannatanu prostitutsioonile kallutamises, kasutades ära viimase haavatavat seisundit. Seega süüdlase

varasem käitumine on pikalt olnud õigusvastane ja allumatu ning temas on juurdunud tugevad õigusvastased käitumismallid, millest vabanemine nõuab tugevat motivatsiooni ja pikaajalist tööd enesega. Vaatamata sellele, et on läbinud vangistuses rehabiliteerivaid Rainer Kristerson tegevusi, nähtub vangla toimikust, et isik siiski täielikult toimepandud kuritegu ei tunnista. Mitmes vestluses on kinnipeetav viimase kuriteoga seonduvat pisendanud, väites, et kannatanu oli elukaaslase sõbranna ja viibiti lihtsalt samas seltskonnas ning viidanud, et kohtuotsuses tuvastatu ei kajasta olukorda sellisena, nagu see oli. oime Kui isik ei tunnista täies ulatuses t pandud kuriteo raskus ja lubamatust ning kaldub seda ja ka enda rolli selles pisendama, on suur tõenäosus isiku varasemat kuritegelikku käitumist silmas pidades, et ka tulevikus jätkab kinnipeetav kuritegelikel radadel.

Murettekitav on kohtu hinnangul ka asjaolu, et isik ei tunnista endale, kui suurt probleemi tema jaoks tegelikult kujutavad narkootikumid. Isikul pole küll narkosõltuvust diagnoositud, kuid materjalidest nähtuvalt ulatub isiku narkootikumide tarvitamine tagasi aastasse 1997. Isik on taritanud amfetamiini, on ka süstinud. On ühel korral proovinud kanepit ning ecstasyt. Varasemalt tegelenud igapäevaselt narkootikumide müügiga ning tarvitas ise mitu korda nädalas amfetamiini, väidetavalt kontrollides kvaliteeti. Enne käesolevat vangistust kandis tingimisi karistust narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest, samuti käesoleva kuriteo üheks tasuks olid kohtuotsuse kohaselt narkootilised ained. Kohtu küsimustele vastates möönis kinnipeetav, et eks natuke oli vist jah sõltuvust, kuid

eluviisitreening aitas. Samas e ega materjalidest, et isik i nähtu kohtule isiku ütlustest teadvustaks, kui suurt rolli isiku kuritegelikus käitumises tegelikult narkootikumid omavad ning kui oluline on neist hoiduda.

Kokkuvõtvalt saab kohus järeldada, et tuleb karistuse kandmisega jätkata, Rainer Kristersonil sest retsidiivsusrisk on jätkuvalt piisavalt kõrge, mis ei anna hetkel lootust sellele, et süüdlane suudaks vabaduses õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduda. Ka vangistusasutus on skeptiline süüdlase õiguskuulekalt hakkamasaamise osas, kuna ei toeta ennetähtaegset vabastamist hoolimata küllaltki positiivselt esitatud iseloomustusest. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise järelevalvele allutamisega ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks hetkel veel piisav uute kuritegude toimepanemise piisavaks riskide maandamiseks. Varasem käitumine viitab suure tõenäosusega selle taaskordsele ebaõnnestumisele. Kohus loodab, et jätkates vangistust positiivses võtmes ( distsiplinaarkaristusteta, jätkates rehabiliteerivate tegevustega ), on kinnipeetaval võimalik näidata oma tegelikku tahet ja valmidust elada edaspidi narkootikumide ja kuritegudeta.

Menetluskulud Rainer Kristersoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 2 .08.2018.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat 3 Marko Paabumets. Kaitsja esitas 23.08.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 121,32 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 121,32 eurot.

Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole - endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb Rainer Kristersonilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies

ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik