6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

4-09-17500

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2009.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-09-17500 (ühendatud 4-09-17587

) Kohtunik Viktor Brügel Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi T.G väärteod narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) §

151 tunnustel väärteoprotokollide nr AB 1169444 ja 1156592 alusel

Menetlusalune isik T.G IK xxx; elukoht xxx, töökoht puudub, kodakondsus määratlemata

Kohtuväline menetleja

Põhja Politsei

prefektuuri Kesklinna politseiosakond (Kolde pst 54 Tallinn 10321 )

Asja arutamise aeg 29. september 2009.a algus kell 11:00 Liivalaia kohtumaja Istungile ilmunud isikud Menetlusalune isik T.G Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna esindaja Kadi Muts

RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 48 ja V™S §-dest 83 p 2, 107-109, 111 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada T.G narkootilise aine ilma arsti ettekirjutuseta

eelnevas tarvitamises Tallinnas 25.07.2009 kl 11:55 Lootsi 6 ja 01.08.2009 kl 17:00 Killustiku 7 vastas, so väärteo toimepanemises NPALS § 151 järgi ja mõista talle karistuseks KarS § 63 lg 3 alusel kogumis arest 8 (kaheksa) päeva.

2. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Politseiprefektuuri Arestimaja Tallinn

( Rahumäe tee 6) ja karistuse algust lugeda alates isiku poolt aresti ärakandmisele asumisest.

3. T.G peab asuma talle mõistetud aresti kandma koheselt pärast

kriminaalasjas tõkendi tühistamist või karistusena mõistetud vangistuse ärakandmist.

4. Välja mõista T.G-lt menetluskulu, so joobe tuvastamise tasu 3292

(kolm tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni riigituludesse, mis kuulub

maksmisele kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pangas või

221023778608 Swedbank´is, viitenumber

2800049777, märkides maksekorraldusele väärteoasja numbri 4-09-17500.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtule teatada kirjalikult

seitsme (7) päeva jooksul (kuni 06.10.2009.a).

kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest

Kohtuotsus tervikuna koostatakse pärast apellatsiooniteate viieteistkümnendal (15) päeval

esitamisest ning on samast kättesaadav kohtu kantseleis ning saadetakse menetlusalusele isikule.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada alates päevast, mil viieteistkümne (15) päeva jooksul kohtuotsus tervikuna on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus aresti tegemise kohta jõustub ). alates selle tegemisest (29.09.2009

Väärteoasja arutamisel tuvastatud asjaolud

T.G-le on koostatud 25.07.2009.a väärteoprotokoll nr AB 1169444 selle kohta,

et ta oli 25.07.2009.a kella 11:55 ajal Tallinnas Lootsi 6 juures tarvitanud narkootilist või

psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Oma tegevusega rikkus T.G

NPALS § 3 lg 1 sätteid, väärteo kvalifikatsioon NPALS § 151

. Samuti on T.G-le

koostatud 01.08.2009.a. väärteoprotokoll nr AB 1156592 selle kohta, et ta

viibis 01.08.2009.a kella 17:00 ajal Tallinnas Killustiku 7 maja vastas, olles eelnevalt

tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Oma tegevusega rikkus T.G NPALS § 3 lg 1 sätteid, väärteo kvalifikatsioon NPALS § 15 1.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles T.G-le aresti 8 päeva määramist, kuna

menetlusalusel isikul on eelnevad trahvid tasumata ja ta jätkab õigusrikkumiste toime panemist.

T.G tunnistas end väärteos süüdi, kuid palus karistuse määramisel arvesse võtta, et ta on ühe päeva viibinud politsei arestikambris.

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja esindaja ning T.G ning uurinud

väärteoasja kirjalikke materjale, leiab, et menetlusaluse isiku käitumises esinevad nii

25.07.2009.a kui 01.08.2009.a sündmuste puhul NPALS § 151 sätestatud süüteokoosseisu objektiivsed kui subjektiivsed tunnused ning kummagi teo puhul ei esine ei teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

NPALS § 151

sätestab karistuse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta

tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest.

Nii 25.07.2009.a kui 01.08.2009.a väärteoprotokolli kohaselt seisnes T.G

tegevus narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamises ilma arsti eelneva ettekirjutuseta. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on NPALS §-s 151 sätestatud koosseisupärane tegu

ehk narkootikumide tarvitamine T.G poolt tõendatud väärteoasja materjalidega mõlema väärteoprotokolli aluseks oleva juhtumi korral.

Esiteks ei nähtu väärteoasja materjalidest, et menetlusalusel isikul olnuks ühe või mõlema

väärteoprotokollis kirjeldatud episoodi ajal olemas arsti ettekirjutust narkootilise aine

tarvitamiseks. Kuna sellise loa eeldamiseks puudub alus, tuleb lugeda tõendatuks loa puudumine. Teiseks saab väärteoasjas olevate tõendite põhjal lugeda tõendatuks ka väärteo objektiivse külje tunnuse ehk narkootilise aine tarvitamise.

25.07.2009.a juhtumi puhul on väärteo objektiivne koosseis tõendatud terviseseisundi

kirjeldamise aktiga nr 1994/283, mille kohaselt olid T.G 25.07.2009.a kell

13:55 toimunud läbivaatuse ajal käsivartel süstimise jäljed, ta oli enda sõnade kohaselt

tarvitanud samal päeval kella 11-12 ajal fentanüüli ning tal esinesid fentanüüli tarvitamise

tunnused; joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, mille kohaselt oli T.G

organismist tuvastatud fentanüüli; kiirabikaardiga, mille kohaselt oli T.G Lootsi 3a maja ees pikali, tsüanootilist värvi ega vastanud küsimustele, diagnoosiks määrati ; tunnistaja E M ütlustega, mille kohaselt oli T.G ja kiirabi andis talle esmaabi ning väärteoprotokolli kantud T.G enda ütlustega selle kohta, et ta fentanüüli tarvitas.

01.08.2009.a juhtumi puhul on väärteo objektiivne koosseis tõendatud tunnistaja Mari-Liis

Mölderi ütlustega, et T.G oli maas pikali, näost sinine, koordinatsioonihäiretega, ebaselge jutuga, tema juures maas oli süstal, kiirabi tehtud süsti peale toibus; terviseseisundi kirjeldamise aktiga nr 2100/20, mille kohaselt olid T.G süstimisjäljed ning ta oli avaldanud, et oli end süstinud fentanüüliga, samuti mille kohaselt

esinesid tal fentanüüli tarvitamise tunnused; joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, mille kohaselt oli T.G organismist tuvastatud fentanüüli.

Osundatud tõenditest kogumis nähtub kohtu hinnangul üheselt, et T.G

organismist leitud narkootiline aine oli sinna sattunud mõlemal juhul tarvitamise teel.

Arvestades süstimisjälgi ja tema juurest 01.08.2009.a leitud süstalt loeb kohus T.G väited 01.08.2009.a väärteoprotokollis, et ta narkootikumi tarvitanud ei olnud, ebausaldusväärseteks ja paljasõnalisteks.

Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ (nii 25.06.2009.a kui 05.08.2009.a red) § 3 lg 1 lisa 1 kohaselt on fentanüül narkootiline aine.

Arvestades narkootilise aine tarvitamise omaksvõtmist, tarvitamise jälgede esinemist kehal

(süstejäljed) ning 01.08.2009.a juhtumi puhul ka tema juurest kasutatud süstla leidmist, samuti narkootilise aine tuvastamist organismist loeb kohus tõendatuks ka T.G

teadmise narkootikumi tarvitamisest ehk NPALS § 151

sätestatud väärteo subjektiivse

koosseisu esinemise. Mistahes asjaolusid, mille alusel kohus võiks väita, et T.G

narkojoove oli ühel või mõlemal juhul tekkinud muul moel kui narkootikumi tarbides, käesoleval juhul väärteoasja materjalidest ei nähtu ja kohus ei pea sellist võimalust ka eluliselt usutavaks.

Kuivõrd kohus on tuvastanud NPALS §-le 151

vastava koosseisupärase teo ning nii teo

õigusvastasust kui isiku süüd välistavate asjaolude puudumine on eeldatav, vastutab T.G NPALS § 15 1 järgi ning teda tuleb nende tegude toimepanemise eest karistada.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus toimepandud väärtegudest ja menetlusaluse isiku isikust,

millest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul korduvalt karistatud erinevate, sh NPAS § 151

järgi kvalifitseeritud, väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui ka arestidega. Sellele vaatamata on T.G jätkanud väärtegude toimepanemist, sh narkootikumide tarvitamist. Kuivõrd nii rahatrahv kui kergem karistusliik kui ka juba varem kohaldatud arestid ei ole talle vajalikku preventiivset mõju avaldanud, ei

pea kohus käesoevas väärteoasjas võimalikuks T.G karistamist rahatrahviga ning kohaldada tuleb aresti. Aresti kestvuse valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on juba varem mitmel korral väärtegude toimepanemise eest arestiga karistatud, kuid ta

ei ole siiski lõpetanud õigusrikkumiste toimepanemist, mistõttu aresti pikkus peab olema sanktsiooni alammäärast kõrgem.

T.G taotlusega vähendada aresti ühe päeva võrra seoses tema kinnipidamisega, ei saa kohus arvestada, kuna kohtul puuduvad tema kinnipidamise kohta andmed,

sealhulgas selle kohta, et see oleks kestnud vähemalt 24 tundi. Eeltoodust lähtudes kohus, juhindudes V™S §-dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb

süüdi tunnistada temale süüksarvatud väärteo toimepanemises ja temale tuleb arvestades kohtuvälise menetleja taotlust määrata karistusena arest 8 päeva, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamisel tehtud kulutused.

Kuivõrd T.G viibib väärteomenetluse ajal vahi all, peab kohus eripreventiivsetel kaalutlustel vajalikuks määrata, et ta peab mõistetud aresti asuma kandma

koheselt pärast kriminaalasjas tõkendi tühistamist või karistusena mõistetud vangistuse ärakandmist, mis sunniks menetlusalust isikut pikema aja vältel hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest.

Viktor Brügel Kohtunik